objektidest või keerulistest ilmutustest. Just taju on tihedasti seotud informatsiooni transformatsiooniga, mis tuleb väliskeskkonnast. Sellega moodustatakse kujud, mis pärast kasutatakse tähelepanu, mälu, mõtlemise ja emotsioonide tegemise juures. Sõltuvalt analüsaatoritest eristatakse järgmiseid taju liike: o nägemistaju, o haistmistaju, o kuulmistaju, o liigutamistaju, o maitsmistaju, o puutetaju. Lisaks konkreetse meeleorganiga otseselt seotud tajudele on võimalik eristada tajusid, mille seos meeleorganiga on üsna kaudne või pole vastavat meeleorganit üldsegi suudetud avastada: objekti suurus, kaal, kuju, regulaarsus, mis tunnistab selle psüühilise protsessi keerulist organisatsiooni. Otseseid teadmisi täiendavad varasemad kogemused, nii et see on alati mõttekas ja täielik protsess ja seda saab väljendada sõnadega. Taju on väga valikuline, see tähendab et tervikliku tähtsamaid detaile alati tajutatakse selgemini. Selles avaldub
välist tegelikkus objektiivsena, vaid igaüks tajub ainult iseenda eluilma ning käitub selle kujutlusest lähtudes. 7 ELUILMA JA OMAILMA KATTUVUS Nii eluilm kui omailm koosnevad märkidest, nende loomisest, vastuvõtmisest ning mõtestamisest. Need märgilised suhted objekti, märgi vastuvõtmise ja äratundmise vahel saavad tähenduslikuks vaid siis, kui nad on hõlmatud suuremasse suhete võrgustikku, mis osutub võimalikuks tänu tajudele ja aistungutele. Et objekt või mingi füüsiline nähtus oleks organismile tähenduslik ja äratuntav, läheb tarvis objekti ja subjekti vahelist suhet. Eluilm on äratuntav ja teadvustatav maailm igapäevaelus, samal ajal kui omailm seda pole. Omailma elemendid ja suhtevõrgustik ning märgiline süsteem selles ei pruugi olla teadvustatud, kuid ometigi toimib. Eluilm viitab isikukeskusele, milles ilmaruum saab tähenduslikuks.
(hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned -arterioolid. Kõrge müratase segab keskendumist nõudvat vaimset tegevust. Inimesele on kahjulik ka vali rääkimine ja liiklusmüra. Lihtsate, rutiinsete tööde tegemisele ei avalda müra mõju, tihti isegi soodustab töö tegemist. Müra kahjulik mõju ilmneb tavaliselt jätkuva, ilma vaheaegadeta töö puhul, mis asetab kõrgeid nõudmisi tajudele ja/või info edastamise võimele. Müra võib ergutada tööle. Töödes, mis nõuavad lühiajalist mälu, on müratase üsna kõrge, et avaldada mõju. Mõningate eranditega on üldiselt lubatud helitase üle 95 dBA. Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini
Et oskused oleks sujuvad ning automatiseeruksid, tuleb erinevad toimingud kokku sobitada. Kuna paljudel juhtudel diagnoositakse lugemis- ja kirjutamisprobleeme juba enne kooli, annab varasem sekkumine alati suuremat lootust. Düsleksiaga võitlemist tuleb alustada kohe, kui see on avastatud. Liiga hilja on siis, kui lugemisraskustest arenevad välja õpiraskused (Lukanenok, Kasper 2004). Rehabilitasioonis on eriti oluline õpetada lapsi tuginema oma tugevatele külgedele ning tajudele. Umbes 6-7% juhtudel püsib lugemis-kirjutamisprobleem ka taiskasvanueas. (Leino 2003: 14). 10 KOKKUVÕTE Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks. Mitmete autorite hinnangul esineb euroopa maades ~10% normintellektiga lastest düsleksiat. Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid
seltskonna meeleolu mõju alla (Lunge, 1980, 30). Funktsioonid Aidanud kujundada teadvust, jätsid emotsioonid endale vägagi vastutusrikka osa: tagada, et inimene igal juhul kohanduks ümbritseva keskkonnaga, rahuldaks nii bioloogilised kui ka sotsiaalsed vajadused (Pinn, 1975, 7). Emotsioonidele on iseloomulik hindav funktsioon. Emotsioonidel on võime hinnata peegeldatavaid nähtusi elementaarse rahulolu ja kannatuse elamused annavad värvingu nii meie aistingutele, tajudele kui ka abstraktsetele kujutlustele (Lunge, 1980, 26). Peale hindava funktsiooni on emotsioonidel motiveeriv e. ajendav funktsioon. Subjektiivsed elamused ajendavad tegevusele. Mõlemad funktsioonid oma omavahel tihedalt seotud ajend kujuneb hinnangu alusel. Sellised emotsionaalse nähtused nagu viha, armastus, kurbus jt. Kätkevad nii hinnangut kui ka tegevusele ajendamist (Lunge, 1980, 27) Emotsionaalsete nähtuste funktsiooniks on ka tähelepanu. Emotsionaalse elamuse objekt
ise seostanud; kõigist ettekujutustest on seos ainus, mida ei anta objektiga, vaid saab olla loodud üksnes subjekti poolt, kuivõrd see on subjekti spontaansuse akt” (B 130). Niisugust seostatust ehk ühtsust loob arutegevus selle kaudu, et ta rakendab taju- ettekujutustele mõisteid. Mõisted põhinevad Kanti sõnul “funktsioonile”: “Ma mõistan funktsiooni all erinevaid ettekujutusi ühe ühise alla korraldava toimingu ühtsust” (B 93). Mõisteid rakendatakse tajudele aga nende üle otsustades. Alati kui me rakendame mõisteid, ühendame me üksteisega arvukalt ettekujutusi, see tähendab meil olemasolevaid kaemus- antusi, mis on mälus alalhoitud ja kombineerunud. Vahetus suhtes objektiga on üksnes kaemus, mõiste vahekord objektiga on vahendatud ettekujutustega nendest tunnustest, mis moodustavad mõiste sisu. Otsustused saavad seega olla üksnes selliseks teadmiseks objektist, mis on vahendatud teiste ettekujutustega.
Müra ei mõjuta töö teostamist otseselt. Müra mõju töötamisele saab kokku võtta järgmiselt: · Mõningate eranditega on töödes, mis nõuavad lühiajalist mälu, müratase peab olema üsna kõrge, et avaldada mõju, üldiselt üle 95 dBA. · Lihtsate, rutiinsete tööde tegemisele ei avalda müra mõju, tihti isegi soodustab töö tegemist. · Müra kahjulik mõju ilmneb tavaliselt jätkuva ilma vaheaegadeta töö puhul, mis asetab kõrgeid nõudmisi tajudele ja/või info edastamise võimele. Müra kaitse piirid Tüüpilistes töösituatsioonides on kuulmise nõrgenemine esmakriteeriumiks helitugevuse hindamisel. Standardid, mis eristavad jätkuvat müra, impulssmüra, infraheli müra, ultraheli müra, on koostatud erinevate organisatsioonide poolt. Siinkohal võtaksin näiteks USA Tööohutuse ja Tervishoiu Administratsiooni (OSHA) standardid. Jätkuv ja perioodiline müra
ja nii kuni lõpmatuseni. Niisamuti nagu peab eeldama taju tõesust selleks, et teadmise võimalikkus oleks mõeldav, tuleb eeldada ka eelmõistete tõesust, et oleks võimalik otsustada filosoofilistele küsimustele antavate vastuste tõesuse üle. Niisiis on Epikurose järgi tajude ja eelmõistete vahendusel meie käsutuses vahetult ilmseid tõdesid, millest me peame lähtuma, kui me tahame otsustada nende arvamuste üle, mis puudutavad asjaolusid, mis ei ole aktuaalselt tajutavad või on tajudele põhimõtteliselt kättesaamatud. Kui on tegemist vaadeldavate asjaoludega, nagu siis kui soovitakse otsustada, kas eemal liikuv elusolend on hobune või härg, tuleb lähemale minnes taju põhjal asi kindlaks teha. Kui aga tegu on mittevaadeldavate asjadega, siis ei ole selline lihtne menetlus loomulikult rakendatav. Neil juhtudel saab Epikurose järgi tõde kindlaks teha nii, et näidatakse, et vastupidise eelduse tegemine viib vastuollu ilmsete tõdedega
vastuväidet vt Schachter ja Singer, 1979).Vaadeldav väljaanne on kahtlemata end kehtestanud, kuid selle usutav positsioon jääb kuskile JamesLange ja erutus atributsiooniteooria seisukohtade vahele. Nagu me näeme, käivitab lähenemine asjale SchachterSingeri erutusatributsiooniteooria kohaselt oletuse, et kõik inimlikud emotsioonid lähtuvad ja toetuvad ühesugustele kehalistele tajudele. Mõned uurijad väidavad siiski, et autonoomsetes käitumismallides on erinevusi, mis kaasnevad niisuguste emotsioonidega, nagu viha, kurbus ja hirm (nt AX, 1953; Funkenstein, 1956;Schwartz,Weinberger ja Singer, 1981). Teised uurijad väidavad sama, kuid põhjendavad neid peamiselt erinevate näoilmete väljendumisega. Vastavalt nende autorie seisukohtadele, on kehaliselt ja näoilmete kaudu
Erinevustele tajus ja kujutluses viitab aga see,et tajus võivad kahemõttelise kujutise tõlgendused vahelduda, kujutluses aga mitte. Mentaalne rotatsioon vaimne pööramine ( peab mõttes objekti pöörama ruumiliselt) TEEMA 10 MÕTLEMINE Mõtlemine - objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Üks vaimse tegevuse põhimooduseid. Toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel. Tunnetuse kõrgem,ideaalne aste. Rajatud aistinguile,tajudele, kujutlustele. Otsustus Süllogism- eristatakse subjekti mille kohta midagi väidetakse , predikaati mida väidetakse. Mõtlemisoperatsioonid: Analüüs Süntees Võrdlemine Üldistamine Abstraheerimine Mõtlemisvormid - mõiste (üksik,üldine,konkreetne,abstraktne), järeldus (tõene ,väär), otsustus ( induktiivne,deduktiivne, tõene, vale) Induktsioon - ntx inimene,kes on kohanud üksnes valgeid luiki, teeb järelduse,et luik on valge lind
Uurib kuidas inimene saaks õnnelikuks, sellega tavaliselt eetika ei tegele. Väidab, et maailmas on kõigel objektiivne loomus, sellest saab kõik alguse. Maailm on loodud täiuslikuna, selleks et maailmas õnnelik olla tuleb teha õigeid otsuseid/käituda õigesti, maailmast õigesti aru saada. Õnnetu oled kui otsused on valed. Inimese õnnetus tuleneb sellest, et ta ei oska teha õigeid otsuseid. Orjenteerib oma käitumise meelelistele tajudele, ei lase end juhtida emotsioonidel. Aktiivsed emotsioonid ja passiivsed emotsioonid/käitumine inimesel. Kui inimene on oma käitumise ainus põhjus on tegemist aktiivsete emotsioonidega, kui väliste jõudude poolt on passiivne. Kui oled kirgedest haaratud ole üle võetud väliste jõudude poolt. Kui inimene tapab end on ta üle võetu millegi välise poolt. ,,Vabadus on tunnetatud paratamatus". Inimene peab aru saama oma allumisest põhjuse ja tagajärje seadustele
korrapäratute hulgas; liikuvad staatiliste hulgas; ebatavalised tavaliste hulgas. Märgatakse ka harjumuspärase puudumist. Mõtlemine Mõtleine onm objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Mõtlemine on tunnetuse kõrgem, ideaalne aste, mis võimaldab representeerida nähtuste ja esemete seoseid ja suhteid, tunnetada tegelikkust üldistatult. Mõtlemine on rajatud meelelisele tunnetusele – aistinguile, tajudele, kujultustele. Meeleline tunnetus ei võimalda mõista sügavamaid varjatuid seoseid, sõltuvusi, põhjusi ja tagajärgi. Mõtlemine on sotsiaalselt tingitud ja lahutamatult seotud kõnega. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Mõtlemine on sotsiaalne nähtus, tabamaks millestki varjatuid seoseid, olemuslikku või üldist, on ühelt poolt vaja eelnevaid teadmisi, kogemusi, esemete ja nähtuste kohta ja teiselt poolt ka mõtlemisharjumust
konkreetsena ning enamikul juhtudel on tegemist ka konkreetse sünd- musega, milles autor osaleb. Tihti püüab autor oma läbielamist – näiteks kohtumist mõne huvitava loomaga või haruldase taime leidmist – luge- jale edasi anda säärasena, nagu ta seda on ise kogenud, pöörates suurt tähelepanu vahetutele aistingutele või kirjeldades, millised emotsioonid teda sel hetkel valdasid. Autori vahetut kohalolukogemust markeerivad sageli viited eri meeleelundite tajudele. Vettinud linik lämmatab värvid ja summutab vähesed helid – üksiku pasknääri krääksatuse ja tillukese sabatihaste salga sertsumise. Maastik on kössis. Pole õieti midagi, mis köidaks meeli. Astun mööda porist met- sateed ja märkan üllatusega: olen kogu oma tähelepanu keskendanud sel- lele, et jalad mutta kinni ei jääks. (Jüssi 1986: 19) Vahetu looduskirjeldus annab autorile hea lähtekoha ja ajendi tuua
mingi väline struktuur. Näiteks baseerub "CV", mille te oma tulevasele tööandjale saadate, tihti faktide objektiivsel ajaliinil. Sel aastal tegin ma seda, eelmisel aastal lõpetasin kooli ja nii edasi, te kriipsutate alla asjade nähtava, välimise poole. Sisemine pool aga motivatsioon, tähtsus, subjektiivsus sisse ei lähe. Energeetilisel tasandil on aga ühtsuse ja eraldatuse vahel aeg see tähendab reaalsus, mis "muutub" vastavalt tajudele. Aeg on tajudel põhinev mõiste: tajude eristamise vahend. Neil tasandeil aeg küll eksisteerib, kuid see ei ole midagi teie tajudest sõltumatut või väljaspool asuvat. Näiteks puudub astraalsel tasandil, kuhu te reisite oma unenägudes ja peale surma, "kell". Kell, see on püüd eemaldada ajast subjektiivsus, see tähendab teid ja teie tajud. See on tohutu illusioon. Astraalseil tasandeil on aeg tajude rütm. Vahel te puhkate, praegu kohtute kellegagi, siis õpite ja nii edasi
eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: · tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid; · vastureaktsioonid nõrkadele,subjektiivselt mittetajuvatele,kuid reaalsetele ärritujatele(nn subsensoorsed reaktsioonid); · kordamise mõjul automatiseerunud liigutused; · intuitiivsetele või tahtlikele otsustele ja teadvustatud tajudele eelnevad protsessid psüühikas, mis teadvusele ei ole ise antud, ilmnedes teadvses vaid tagajärgedena- ülesande lahendusena, fikseerunud suhtumiste või hoiakute tagajärjedena- ül.lahendusena,fikseerunud suhtumiste või hoiakute(sättumuste) poolt suunatud reageeringu valikuna,millegi märkamisena, probleemilahendusena pärast inkubatsiooniprotsessi,aga samuti intuitsiooni vahendavad protsessid;
eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid; vastureaktsioonid nõrkadele,subjektiivselt mittetajuvatele,kuid reaalsetele ärritujatele(nn subsensoorsed reaktsioonid); kordamise mõjul automatiseerunud liigutused; intuitiivsetele või tahtlikele otsustele ja teadvustatud tajudele eelnevad protsessid psüühikas, mis teadvusele ei ole ise antud, ilmnedes teadvses vaid tagajärgedena- ülesande lahendusena, fikseerunud suhtumiste või hoiakute tagajärjedena- ül.lahendusena,fikseerunud suhtumiste või hoiakute(sättumuste) poolt suunatud reageeringu valikuna,millegi märkamisena, probleemilahendusena pärast inkubatsiooniprotsessi,aga samuti intuitsiooni vahendavad protsessid;
Cunningham on kasutanud seda ta ei otsi loomulikku hingamise rütmi, ega ka lisatud dünaamilisi värvinguid (energia, flow, timing), aga ka orgaanilisi ühendusi liikumiste vahel. Ta vajab tantsijat, kes annab liikumistele vajaliku (piisava) aja, energia, kulgevuse selleks, et teha, mida on vaja teha, teatud aja jooksul teatud ruumipunktis. See võib osutuda keeruliseks osadele tantsijatele, kuid sel juhul tuleb mitte mõelda oma tunnetele, värvingutele, tajudele -ja mitte iialgi "dramatiseerida" või "ette kujutada" midagi. See "mõnu" liikumisest on puhtalt kineetiline. Selline tanija "taandamine" "liikuvaks objektiks" on võimalik koreograafid epuhul, kes näevad tantsijat kui instrumenti, mitte kaastöövõimelist kollaboraatorit. Arbitrary rütmid ei ole loomulikd tantsiajel, kes on harjunud looma hingamise rütmist lähtuvalt, materjal võib neile tunduda mehhaaniline ja ilmetu nägu võib neile mõjuda "väljenduseta" näona.
tingitus ühiskondlikust teadvusest. Ühiskondliku teadvuse moodustavad individuaalsetest teadvustest antud ja nendest kantud vaated, ideed, väärtused jne. Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus. See on teadlikkus enese olemasolust, enesest kui isiksusest ja ühiskonnaliikmest. Teadusvälise psüühika hulka kuuluvaiks loetakse järgmisi nähtusi. - tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid töödeldud signaalid - vastureaktsioonid nõrkadele tajudele - kordamise mõjul automatiseerinud liigutused - unenäod (hallutsinatsioonid) - käitumise alateadlik motiiv - hetkel mitte teadvustunud info Lisaks sellele taandatakse teadvus ka subjektiivsele elamusele (emotsioonid, tajuelamused). PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Närvissüsteemi ehitus ja funktsioonid Kaks peamist närvisüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne.
vahendid); verbaalselt (suulised esitlused, ettekanded, kirjeldamised, häälega rääkimine, ümbersõnastamine, jutustamine, oma sõnadega selgitamine); kehaliselt (liikumismängud). 2. Lapse töömälu piiratusega arvestamine: on vaja jälgida, et esitatav materjal ei oleks õpilasele liigselt mahukas. 3. Tööjuhendite sõnastamine ja esitamine lühidalt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt. 4. Arvutiõpetuses korraga mitmetele tajudele suunatud tarkvara eelistamine. 5. Orienteerumismängud ruumis, hoones, maastikul. Plaani ja kaardi lugemine ja kasutamine. Plaanide koostamine. 6. Kolmemõõtmelisuse (sügavus, kaugus, ruumilisus, mahulisus) kujutamine kahemõõtmelisel pinnal 7. Erinevuste ja sarnasuste leidmine piltidel 8. Joone pikkuse hindamine. Mõõtmine. Mõõtude võrdlemine 9. + kuulmis-, lõhna-, nägemis, -liigutus, - maitsetajude arendamine!
ülekaalus, see on oluline! Nt mitu sõnavormi vahel vaja lapsel mitu korda uuesti omandada. Me keelgi ei tea oma sõnavara mahtu. Sõnavara puhul olulin: ühe ja sama snaga saab nimetada eri obektje nt jalg. Konkreetses situs tuntakse ära algub vb aint pool sõnadest, huljem u 30%. Kui situt pole, siis sõna ei aktiveeru sõnavaras. Konkreetsus ja abstraktsus mis teave on sõnaga seotud. Kas see toetub tajudele w mitte. Mitmenda astme üldistusega on see seotud? Seosed on süntagmaatilised (sobitamise alus) ja paradigmaatilised (valiku alus) sõnakasutsed on mõlemaid on vaja. Koera jalg seos on süntagmaatiline. Aga inimese jalg, lauajalg, keora jalg, siis on see paradigmaatiline. Ehk mis tunnuse alusel mõistetakse sõna ... . mÕistetakse otseses tähenduses. Teadvustatus - kui palju suudame seletad, mida see süna vüib tähendada. Õps tihti küsib,
teoks teha, kuigi oled hinnanud oma probleeme intellektuaalselt kaine mõistuse abil ja kasutanud seda, mida meile on õpetanud psühhiaatria, pead sa õppima kuidas oma süütunnet enda heaks tööle panna. Pead käituma oma loomulikke instinkte järgides ja kui sa ei suuda seda ilma süütundeta teha, siis naudi oma süütunnet. See võib tunduda vasturääkivusena, kuid kui sa selleüle mõtled, võib süütunne tõepoolest tajudele vürtsi lisada. Täiskasvanuil oleks kasulik vahest lastelt õppida, sest nemad teevad tihti rõõmuga asju mis on neile keelatud. Jah, ajad on muutunud, ent inimene mitte. Satanismi alused on alati eksisteerinud. Ainus uus asi on inimese loomulikele joontele tuginev ametlik usuorganisatsioon. Sajandeid on inimese karskusele pühendatud suurejoonelisi kivist, terasest ja betoonist ehitisi. Inimestel on viimane aeg lõpetada võitlemine iseendaga ning pühendada oma aeg inimlike ihade templite
.................................................................................. 5 2.4 ANALOOGILINE MEETOD.............................................................................................................................................. 5 2.5 TOIME JA MÕJU ......................................................................................................................................................... 7 2.6 TAJUVÄLISTE TEGURITE MÕJU AISTINGUTELE JA TAJUDELE ................................................................................................... 7 2.7 AISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA ..................................................................................................................................... 8 2.8 SÕNADES KUJUTATAVAD EMOTSIOONID......................................................................................................................... 10 3 AEGRUUMI TAJU................................
.................................................................................. 5 2.4 ANALOOGILINE MEETOD.............................................................................................................................................. 5 2.5 TOIME JA MÕJU ......................................................................................................................................................... 7 2.6 TAJUVÄLISTE TEGURITE MÕJU AISTINGUTELE JA TAJUDELE ................................................................................................... 7 2.7 AISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA ..................................................................................................................................... 8 2.8 SÕNADES KUJUTATAVAD EMOTSIOONID......................................................................................................................... 10 3 AEGRUUMI TAJU................................
.................................................................................. 5 2.4 ANALOOGILINE MEETOD.............................................................................................................................................. 5 2.5 TOIME JA MÕJU ......................................................................................................................................................... 8 2.6 TAJUVÄLISTE TEGURITE MÕJU AISTINGUTELE JA TAJUDELE ................................................................................................... 8 2.7 AISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA ..................................................................................................................................... 9 2.8 SÕNADES KUJUTATAVAD EMOTSIOONID......................................................................................................................... 11 3 AEGRUUMI TAJU................................
mas ligi 600 vabatahtlikku) leidis ta, et need, kes olid viha väljendamise eel rahunemist • selgitage, mille peale te sel hetke vihastasite ja miks praktiseerinud, olid oma viha väljendustes vähem vägivaldsed.2 • andke õpilasele võimalus õigustatud vastulauseks • Keskenduge põgusalt probleemile, asjaoludele, käitumisele, mille üle te vihased olete: „Ma • häälestuge tema tajudele ja tunnetele, kuid viidake uuesti põhiõigustele, mida õpilase olen vihane, sest sa...“; „Ma saan vihaseks, kui...“. Kui te olete vaid pahased või ärritunud, käitumine kahjustas kasutage pigem neid sõnu kui määratlust „vihane“. • Vältige õpilase sundimist oma tundeid jagama. Kui nad ei soovi jagada, kuidas nad end
rahutus. Subjektiivseid sümptomeid raskendavad unehäired ja isutus. Akuutsed sümptomid Kanep süvendab selle tarbija valitsevat meeleolu. Enamasti meeleolu tõuseb. Uimastit tarbinu on lõõgastunud, tema füüsiline ergastus väheneb (passiivsus). Kommunikatiivsus küll suureneb, aga sellele vastukaaluks tekivad mõtlemishäired: vähenevad nii keskendumisvõime, tähelepanelikkus kui ka lühimälu. Tähelepanu on kergesti kõrvalejuhitav, mõte on keskendunud kõrvalistele tajudele ja assotsiatiivsetele mõttekäikudele. Vererõhk ja südame löögisagedus on kergelt tõusnud, enamasti tekivad bradükardia, silmade punetus, laienenud pupillid ja suurenenud pisaraeritus, värinad, paresteesia (nahal esinevad ebameeldivad tundmused), oksendamine ja iiveldus. Ebatüüpilised või soovimatud reaktsioonid on rõhutud tunne, suurenenud ergastus, rahutus, paanika, hirm, orienteerumistaju kadu, segadus. Need sümptomid võivad süveneda
annaabi.ee 
