Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Taimetoitluse plussid ja miinused Koostas: Egerd Enok Klass: 9.B Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus................................................................................................
Tumekollasel taustal toite tarbida väga harva. Punases osas täiskasvanutele toite ei ole, kuid selle osa toite ei tohi lapsed üldse tarbida. Suuremad lapsed võivad vahel juua lahjat piimaga oakohvi. 5 Dana Makejenko Võrdlustabel Tsöliaakiast Laktoositalumatus Veganism Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis haigus, mille vallandavad päriliku põhjuseks on inimorganismi võimetus eetilistel, moraalsetel, religioossetel, eelsoodumusega isikutel nisust, toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, kultuursetel, esteetilistel,
meedia- ja sotsiaalmeediakanalites, kus avaldatakse videosid erinevatest julmadest viisidest, kuidas farmides loomi tapetakse, lihas sisalduvatest kahjulikest ainetest, arvamuslood taimetoidu tervistavast väest jpm. Veganluse kohta on tehtud varasemaid uuringuid. Üks uuring, mis viidi läbi puudutab otse veganeid, selle töö teema on ,,Veganlus ja sport" ning bakalaureusetöö autor on Ivika Jürgenson(2016). Teine bakalaureusetöö teema on ,,Moraalsed argumendid taimetoitluse ja täistaimetoitluse jaoks", selle autor on Keit Paju (2016), see küll otseselt ei puuduta veganlust, kuid on sellega seotud. Ning veel üks uurimus, mis viidi läbi oli proteiini tarvitamise kohta, kas inimesed tarbivad taimset või loomset proteiini (Laas jt,2016). Lähtuvalt eelnevast oleks käesoleva uurimistöö probleemiks noorte vähene teadmine veganlusest ja valearusaam, mis veganlus tegelikult on ning teine probleem oleks teada
vaid „piitsutavad” organismi ning seeläbi tegelikult kurnavad seda. Organismi energiavajaduse rahuldab mitmekesine toitumine ning värskuse, parema kontsentreerumis- ja õppimisvõime tagab korralik puhkamine ja öine uni. Energiajookides sisaldub palju suhkrut, mille liigne tarvitamine võib kaasa aidata ülekaalu tekkele ning kahjustada hambaid. Kui tarvitada päevas 400 ml energiajooki, ei tohiks sellel päeval süüa enam mitte midagi muud maiustuste grupist (st suhkur, mesi, moos, kommid, šokolaad, küpsised, koogid, jäätis, karastus- ja mahlajoogid jne). Energiajookides sisaldub palju kofeiini, mille liigne tarvitamine võib põhjustada tervisehäireid ja halba enesetunnet (südame rütmihäired, hüpertensioon, ärevus, unetus jne). Kui tarvitada päevas 500 ml energiajooki, mis sisaldab keskmiselt 160 mg kofeiini, siis tuleb teadlikult piirata teiste kofeiini sisaldavate jookide või
Arst määrab kindla dieedi ning inimene on pideva jälgimise all, kas see toimib. Kui inimene peab dieeti, mis on talle arsti poolt kindlaks määratud on selle tõhusus enamus kordadel tõhus. Dieetide tõhusus oleneb dieedist ning kehalisest aktiivsusest. Kindlaks on tehtud et pikaajalisel dieedil on kindlam ja pikem mõju kui lühiajalisel dieedil. Enamus inimesi tahavad dieediga kiiresti kaalust alla võtta. Ei tohiks rutata kiirdieeti pidama hakata vaid hoopis pikajaliselt tervisliku menüü järgi süüa. Tervisliku menüü järgi tuleb süüa järjepidevalt, sest lühiaegsed dieedid teevad kasu asemel hoopis kahju. Pealegi on kiiretel dieetidel väga lühike efekt üsna pea taastub endine ülekaal. Selleks et kaalus maha võtta, tuleb päevane toidukogus jagada soovitatavalt nelja-viie toidukorra vahel, põhimõttel: mida tihedamini ja vähem korraga, seda parem. Senistel andmetel ei anna näiteks ülimadala kalorsusega kiirdieedid püsivat tulemust, kuna
o Lihasglükogeen 250g o Maksaglükogeen 80g o Glükoos kehavedelikus 15g o Rasvadepoo 15kg · VASTUPIDAVUS- ALA SPORTLANE o Lihasglükogeen 400g o Maksaglükogeen 120g o Glükoos kehavedelikus 18g o Rasvadepoo 8kg Süsivesikurikkaid toiduaineid · Täisteraleib · Kartulid · Riis · Pastatooted · Kaerahelbed · Nisuhelbed · Müsli · Herned, oad · Banaanid · Õunad · Kiivid · Mesi · Kuivatatud puuvili · Puuviljamahl · Puuviljasiirup · Spordijoogid · Teraviljatooted Kiudainete tähtsus Kiudained (varem ka "ballastained") on oma olemuselt mittetärkliselised polüsahhariidid, mis jagunevad: o vees lahustuvad kiudained peamiselt aedviljas, ka kaeras ja odras o vees mittelahustuvad kiudained täisteratooted -
Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on: · Keelatud nisu-, rukki-, odra-, ja kaeratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad, jpm Taimetoitlus Range taimetoitlus Ei sööda üldse loomseid produkte, ka mitte muna, piima ega piimasaadusi. Toiduks on teraviljasaadused, puu- ja aedvili, kaunviljad, soja, pähklid ja seemned. Ovo-laktovegetariaadid Ei söö liha, kuid toidus on munad ja piim ning piimasaadused ja taimeõli. Lakto-vegetariaadid Ei söö liha ega muna. Söövad lisaks taimetoidule piimasaadusi. Semivegetaarne e. osaline taimetoitlus Ei sööda punast liha, süüakse kanaliha ja kala. Diabeet e. suhkruhaigus
rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustus. See tähendab, et eale ja kehalise aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-80 g päevas (annab energiat 200-360 kcal),
9,3 kcal; valgud 7,1 kcal. Peale energeeriliste väärtuste on kõigil toitainetel oma lisaväärtused, millega peab samuti arvestama, mille tõttu ongi vajadused protsentuaalsetes vahemikes antud (Toitlustuse alused). Välja töötatud toidu püramiid, mis näitab, millised toidud peaksid olema meie toidulaual ülekaalus, mida vähem jne. Püramiidi järgi peaksime tarvitama teraviljatooteid 6-11; köögivilju 3-5; puuvilju 3-4; piimatooteid 2-3; liha, kala ja muna 2-3 portsionit päevas ning suhkruid ning rasvu mõõdukalt. Vaadates erinevaid allikaid, on igalpool veidi erinevad portsionite arvud, mis annab alust arvata, et väga täpselt seda ei teatagi, pigem sõltub kõik konkreetsest inimesest. Mina lähtusin hetkel lisatud püramiidist (Joonis 1) Kui veel täpsemaks minna, on toitumise juures oluline, kui kiiresti kõik toitained omastatakse. Eriti oluline on teadmine sportlastele. Välja on mõeldud glükeemiline indeks
nii ema kui loote organismi vajadused. Tervisliku toitumise juhised rasedatele ei erine 1 väga oluliselt mitterasedate omadest, sisaldades vaid mõningaid erandeid. Peamiseks soovituseks on tervislik mitmekülgne toit, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid: leib, riis, pastad ja kartul ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest. Tervislik dieet sisaldab mõõdukas koguses piimatooteid ning küllaldaselt valke sisaldavaid toiduaineid, näiteks: tailiha, kala, muna, herneid, läätsi. Lisaks kuuluvad dieeti piiratud koguses toiduaineid, mis sisaldavad rohkelt suhkrut ja rasvu. Raseduse ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Keskmist toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, sest toit võib olla päeviti erinev. Siiski on lihtsam orienteeruda päevastele soovitustele, nädalase valiku teeb igaüks ise. Toiduenergia vajadus
II.tüüpi diabeet Diabeetiku menüüs pööratakse tähelepanu toidu süsivesikute, rasva ja energia sisaldusele. Diabeetikutele soovitatakse sarnast dieeti nagu tervetele inimestele: rohkesti köögivilju ja täisteratooteid, võimalikult vähe suhkrut ja valget jahu, vähesel määral kõva ja mõõdukalt pehmet rasva ning vähe soola ja minimaalselt alkoholi. Proteiiniallikatena on soovitatav süüa kala, kaunvilju ja väherasvaseid piimatooteid. Energia saamine tuleb viia tarbimisega kooskõlla, et tagada normaalkaal hoidmine või saavutamine. Regulaarsed toidukorrad hõlbustavad ravi eesmärkide saavutamist ja on abiks ka kaalukontrollis. ,,Diabeetiku toiduvalik" Regulaarne liikumine parandab II tüübi diabeetikutel glükoositasakaalu. I tüübi diabeetikutel on toitumisharjumuste, füüsilise aktiivsuse ja insuliini kokku sobitamine äärmiselt oluline,
Rasvad 58 Magusained 61 4. Joogid 63 Mittealkohoolsed joogid 63 Alkohoolsed joogid 65 5. Menüüde koostamise alused 74 Menüü mõiste ja terminid menüüdes 74 Menüüde koostamise põhimõtted 80 Menüüde tüübid 82 Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6
võtnud oma menüüdesse toite, kus on kasutatud kamajahu. Olgu selleks siis kamajahust küpsetatud kook või õhuline magustoit. Kuna aga lihtsuses peitub võlu, siis on omal kohal ka traditsiooniline kamajook või -söök segatuna hapupiimaga. Kama sööjal peab aga olema kannatust hea kama tahab natukene seista. Nii umbes 10 minutit. Retseptiriba Kamakört Vaja läheb: 2 klaasi hapupiima või keefiri, ½ klaasi kamajahu, 2 sl. mett või suhkrut. Valmistamine: Sega ained omavahel hästi läbi ja lase seista 10 minutit. Kama-kartuli rattad Vaja läheb: 0,5 kg kartuleid, 120 ml piima, 0,5 tl soola, 2 muna, 1 dl kamajahu, 1 dl nisujahu. Valmistamine: Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees ja lisa soe piim. Tambi tugevaks püreeks ja lisa munad. Sega korralikult ja lisa jahud. Vajadusel maitsesta soolaga. Vormi märgade kätega kanamuna suurused pallid ja vajuta need lapikuks. Küpseta 225 oC juures 15 minutit
vajadusi ainult osaliselt. Adekvaatse toitumise teooria põhiseisukohad on järgmised: · Organismi vajaduste katmisel toiduga kaasneb suure hulga bioloogiliselt aktiivsete ainete sekkumine toidu seedimisse ja omastamisse; · Toidu mõju pingeseisundis ja rahulikus olekus on erinev; · Seedimise käigus moodustuvad vaheproduktid võivad ajutegevust ergutada või pärssida. Neid kolme seisukohta oleks mõistlik oma menüü koostamisel arvestada. Ratsionaalse e tasakaalustatud toitumise teooria käsitleb probleemi lihtsustatult. Adekvaatse teooria kohaselt tekib seedimise käigus kahjulikke aineid ja nende hulk tõuseb inimese vanuse tõustes. Haiges organismis suureneb bakteriaalsete metaboliitide hulk. Joonis 3. Ratsionaalse ja adekvaatse toitumise skeemid 7. Peatükk. INIMTOIDU KOMPONENDID 7.1 Süsivesikud Toidu peamisteks süsivesikuteks on: · glükoos (viinamarjasuhkur);
(lillkapsas, aedoad jne.) heleda värvuse säilitamiseks (ka mõningaid kalaliike) · Praadimine praadimine väheses (pannkoogid, kotletid, köögiviljad) rohkes rasvas (linnuliha, tooreid kartulid friipraadimine (kartulid, pirukad) nõrutatakse pärast röstimine (leib, sai) grillimine (looma-, linnuliha või kala) küpsetamine (liha, kala, pirukad, kartuleid) töötlemine mikrolaine ahjus 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral · Laktoositalumatus Laktoositalumatus on haigus tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti porobiootilisi toiduaineid, sest need eritavad
toitainete omastamist, leevendab valu, aitab külmetuse ja kõhukinnisuse korral, peletab väsimust, aitab kerge depressiooni korral, paprika takistab veresoonte lupjumist, korrastab vereringet, tugevdab südant jne. Tootjad: Nguan Soon Hand Brand Santa Maria MESI Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. Mett kasutatakse toiduks ja ravimiseks. Mesi sisaldab rohkelt organismile kasulikke aineid, nagu näiteks looduslikke suhkruid, mineraale, vitamiine, aminohappeid ning antioksüdante. Mee omadused Viskoossus- sõltub mee koostisest ning eriti mees sisalduva vee hulgast.
suhkur ise ning selliste toodete "tervislikkus" seisneb vaid vähemas hulgas kalorites. Teine ohugrupp on vähendatud rasvasisaldusega tooted, milles samuti kasutatakse light-märgistust - kehakaalu vähendamiseks või normishoidmiseks tundub eriti loogiline osta sellise märgistusega tooteid, kuid tervislikkuse seisukohast on see väär. Kui lehmapiimas on rasvaprotsent 4-5 ligi, siis poelettidel märkame müügil ka 0,1%-lise rasvasisaldusega piimatooteid - neist toodetest ei suuda organism kaltsiumi omastada, seetõttu tuleks eelkõige lastele, kelle luud alles kasvavad, anda kaltsiumi imendumiseks just rasvademaid piimatooteid. Hüdrogeenitud rasvad (trans-rasvad) - ei kuulu samuti otseselt E-ainete kategooriasse, kuid nende kestev tarbimine on oluline südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustaja. Oma olemuselt on hüdrogeenitud rasv tahkestatud taimeõli; tervisele ohtlik on aga see meetod, kuidas seda
ühekülgseks (7). Üks olulisemaid põhimõtteid mida toidu valikul jälgima peaks ongi aga selle mitmekesisus. Toit on mitmekesine, kui päevas tarbitavad toidud on erinevatest toidugruppidest- teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha- kana- kala- muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal on oluline meeles pidada toidupüramiidi põhimõtet- tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Mida laiem ja mitmekesisem on toitude valik, seda tõenäolisem on vajalike toiduainete kättesaamine igapäevasest menüüst (15). Toidu kogus, mida tarbitakse ühe toidukorra ajal, peaks olema mõõdukas. Nii on võimalik vältida ülesöömise tagajärjel tekkivat ebamugavustunnet ning organismi liigset koormamist. Päevane energiakogus võiks jaguneda viie toidukorra vahel, millest kolm
Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks.
mett, seejärel suhkrut. Mis aga juhtub, kui tarbida liiga palju suhkrut? Suhkruga magustatud toidu tarbimine võib.. Tõrjuda igapäevamenüüst toidud, mis on magusast palju kõrgema toiteväärtusega Teha diabeetikute, glükoositalumatuse või hüpoglükeemia all kannatajate jaoks raskeks veresuhkru taseme kontrolli all hoidmise Raskendada kehakaalu kontrolli all hoidmist Aidata kaasa hammaste lagunemisele. Sööge suhkru asemel mett! 1.3 Pähklid Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites leiduvad rasvad tagavad ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumise organismis
Taimsetest valgurikastest toiduainetest on tugevad allergeenid pähklid, mandlid, herned ja oad. Ka nende toiduainete puhul ei vähenda kulinaarse töötlemise võtted toiduallergia riski. Valgu allergia esineb tavaliselt ühe toiduaine või toiduainete rühma suhtes. Nendel lastel, kellel lehmapiim põhjustab allergiat, võib see avalduda ka veiseliha söömisel. Munatoitude suhtes allergilistel lastel võib allergiat põhjustada ka linnuliha. Allergiahaigetel tuleb kindlasti vältida neid valgurikkaid toite, mis söömisjärgselt põhjustavad kihelust, turset, kipitust, löövet nahal, ägedat nohu või köha, kõhulahtisust, oksendamist jne. Et tundlikkus allergeensete toiduainete suhtes on indiviiditi väga erinev, siis peavad lapsevanemad lihtsalt jälgima, millised toiduained mõjuvad lapsele halvasti. Tunduvalt harvem esineb allergiat paljude täiesti erinevate toitude suhtes korraga.
modifitseeritud tärklis neljaviljahelbed (rukis, kaer, nisu, oder) kaerahelbed veisemaks veiseliha kanafilee kalkuniliha sealiha piim jogurt rõõskkoor või taimne õli rapsiõli riis manna suhkur glükoos nuudlid tomatipasta 5.2 Vilma tooraine Peamiseks tooraineks Vilma toodete puhul on jahu ja suhkur. Jahu pärineb Eestist ja suhkur Euroopa Liidust. 31 Kasutatav tooraine võib sisaldada vähesel määral piimatooteid ja sojaletsitiini. Toorainete loetelu: nisujahu suhkur vadakupulber munapulber kakaovõi täispiimapulber tärklis 5.3 Toorainete kirjeldused - Nisujahu standardi järgi jaotuvad jahud kleepvalgu sisalduselt kuude eri klassi, mida tähistatakse tähtedega tähestiku järjekorras A-st G-ni. Suurim liimvalgu sisaldus küündib kuni 33 %-ni (jahugrupp A), väiksem lubatud näitaja on 15 % (jahugrupp G)
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
..................................................................... 20 Raudrohi................................................................................................................................22 Nõges.................................................................................................................................... 23 Päevakübar............................................................................................................................27 Mesi.......................................................................................................................................31 Mumio...................................................................................................................................34 Vitamiinid............................................................................................................................. 35 Mineraalid.....................................................................
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
