*Omega-3-rasvhapete puudus, mis võib põhjustada sagedamat põletikuliste haiguste teket. *B12 vitamiini ja raua puudus, mis võib tekitada organismis aneemiat ehk kehvveresust. *Kaltsiumi ja D-vitamiini puudus, mille tõttu võib tihedamini haigestuda vähki, II tüübi diabeeti ja grippi. Valgupuudus Valk ehk proteiin on olulisim toitaine, mis on vajalik normaalseks kasvuks, immuunsüsteemi toimimiseks ja lihaste arenguks. Kuigi liha sisaldab kõige enam valku, on taimetoitlastel võimalik saada vajalik kogus valku, tarbides seemneid (näiteks kõrvitsaseemneid), ube, pähkleid, läätsesid, sojaube ja kinoad. Parim viis anda kehale piisavalt valke on erinevaid toiduaineid omavahel kombineerida. Näiteks on hea variant riisi ja ubade kombinatsioon, millest keha omastab võimalikult palju valku. Oomega-3-rasvhapped Taimetoitlastel on oht kannatada oomega-3-rasvhapete puudujäägi all. Oomega-3-rasvhapped
puuduvad täielikult. Väga suureks taimetoidu miinuseks on asendamatute aminohapete puudus. Taimseid valkealternatiivina loomsetele on võimalik kätte saada kaunviljadest.Need on valdavalt seotud kiudainetega, samuti on taimsed valgud seedeensüümidele raskesti omastatavad. Lisaks võib toorete kaunviljade söömisega liialdamine nendes sisalduva lektiini tõttu põhjustada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Probleeme on taimetoitlastel ka mineraalainete, eeskätt kaltsiumi, raua, joodi, seleeni ja tsingi saamise ning omastamisega. Teatavasti on parimaks kaltsiumi allikaks piim ja : piimatooted. Lisaks madalale kaltsiumisisaldusele paljudes taimset päritolu toitudes, omastab organism nendest kaltsiumi ka halvasti, vaid umbes 30% ulatuses. Põhjuseks on
Southamptoni ülikooli uurimus tõestas, et taimetoitlased on intelligentsemad kui lihasööjad. Taimetoitlaste IQ on lihasööjate omast kuni viis punkti kõrgem. Võrreldi ühtlasi ka ,,rangeid taimetoitlasi" ja taimetoitlasi, kelle toidulaual leidub nii piimatooteid kui ka muna, nende IQ tasemes erinevusi ei leitud. Kolesteroolitase on madal ja ei ohusta tervist. Kergem on hoida end vormis ja tervena, kuna taimetoit sisaldab palju vitamiine, kuid vähe rasva. Taimetoitlastel on vähendatud risk haigestuda vähki ja südamehaigustesse. Tapetakse vähem loomi. Taimetoitlased ei kannata tavaliselt kõrge vererõhu käes. Uhkus enese eetilise külje üle Sa teed midagi, et üritada meie planeeti päästa. (Enesepiiratud toitumine, 2015) 6 2.1 Taimetoitluse miinused Taimse päritoluga toit on väikese toitainete sisaldusega. Saamaks kätte vajalik
Taimetoitlus ja füüsiline tervis Paljud uuringud, mis võrdlesid taimetoitlaste ja lihasööjate terviseseisundit, tõestavad selgesti mitmeid taimetoitluse eeliseid. Mõningad haigused nagu näiteks arteriaalne kõrgvererõhutõbi, kusekivitõbi, apenditsiit ja Click to edit Master text style paljud teised puuduvad taimetoitlaste seas Second level peaaegu täielikult Third level Paljud teised haigused ilmnevad taimetoitlastel Fourth level märksa harvemini. Fifth level Taimetoitlastel on madalam vererõhk, väiksem kaal ja madalam vere rasvasisaldus Taimetoitlastel võib harvemini kohata probleeme ainevahetusega, veresoonkonnahaigusi, suhkruhaigust, podagrat ja tõenäolisemalt vähem soolevähki". Maailma tervishoiu statistika näitab, et riikides, kus lihatarbimise tase on kõige kõrgem, on ka kõrgeim vähi ja südamehaiguste tase.
.............................8 B12 vitamiin (kobalamiin, tsüanokobalamiin) on tähtis osa inimese ainevahetusest just nimelt raua omastamise jaoks. B12 vitamiini leidub loomsetes toitudes, vähesel määral ka teraviljades. Kui inimene on taimetoitlane ning loomseid toite üldse ei söö (vegan), siis on vaja B12 vitamiini saada toidulisandite ja tablettide näol, mis on müügil apteekides. Samuti on tänapäeval olemas erinevad kaera ja sojajoogid, sisaldavad tsüanokobalamiini, mis aitavad taimetoitlastel kätte saada vajaliku päevase B12 vajduse. 2 1. VITAMIIN B12 MÕISTE, ALLIKAD JA DEFITSIIT Vitamiin B12 (kobalamiin, tsüanokobalamiin) on veeslahustuv vitamiin, mis on vajalik normaalseks vereloomeks ja erütrotsüütide arenguks, ta osaleb metüülgruppide ülekandel; nukleiinhapete ja valkude sünteesis; aminohapete, süsivesikute ja rasvade ainevahetuses.
suitsetatud ning soolatud liha ja kala, soolased suupisted, puljongikuubikud, supipulbrid, valmiskastmed. Milleks vajalik: Naatrium on on vee hulga reguleerija kudedes, vererõhu mõjutaja ja vajalik happe-tasakaalu säilitamisel organismis. Asendamatu lihaskontraktsioonide teostumiseks. Puudus: Naatrium puudulikkus või hüponatreemia, on termin, kui keha elektrolüütide tasakaalu muutub ebastabiilseks. Soolapuudust esineb üldiselt harva, kuid seda on tuvastatud soolavabal dieedil olevatel taimetoitlastel, higistamise korral, oksendamise ja kõhulahtisuse puhul. Peamised ilmingud on apaatsus, väsimus ja söögiisu langus. Kesknärvisüsteemi nähud: peavalu, iiveldus, oksendamine, teadvusehäire, krambid, kooma. Südame ja vereringe puhul: tahhükardia, hüpo- või hüpertensioon, sokk. Naatriumi vajakajäämisel on tunda pidevat kerget näljatunnet ja isu soolaste roogade järgi. Liigtarbimine: Kui naatriumi tarbida liiga palju, suureneb rakuvälise vedeliku kogus ning tekivad tursed
Põhilised rasvlahustuvad on A, D, E ja K vitamiinid. A vitamiini leidub põhiliselt kala- ja loomamaksas või oranzides ja kollastes köögiviljades. See mõjutab nägemist ja luude kasvu. A vitamiini puudusel muutub nahk kuivaks, võib tekkida nohu ja silmapõletik. Halvemal juhul võib inimene jääda pimedaks. D vitamiini saab kalarasvast, munakollasest, võist ja pärmist. See on vajalik luude ja hammaste kasvamiseks. D vitamiini puudus tekib eelkõige taimetoitlastel. Tuleb meele pidada, et D vitamiinist on kasu vaid siis, kui inimene viibib piisavalt päikese käes. E vitamiini sisaldavad taimsed õlid, seemned, pähklid ja oliivid. E vitamiin kaitseb vereringeelundeid ja lihaseid. K vitamiini leidub põhiliselt taimedes: kapsas, hernestes ja spinatis. Vesilahustuvaid vitamiine on palju rohkem kui rasvlahustuvaid. Peamised neist on C, B1, B2, B5, B6 ja B12 vitamiinid. Tuntuim neist on C vitamiin, mida leidub puu- ja köögiviljades,
Nool näitab aine ja energia liikumise suunda. 4. Ökosüsteemide tasakaal (ökosüsteemide terviklikkus), selle muutumise põhjused ja tagajärjed Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Näiteks kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. Taimestiku rohkus põhjustab rohusööjate arvu suurenemise, mis aga omakorda põhjustab kiskjate arvu suurenemise. Kui tootjaid (taimi) jääb vähemaks, siis on taimetoitlastel vähem toitu ja ka kiskjate toit jääb kesisemaks. Ökosüsteemi võib mõjutada ka looduskatastroof, nt mõni liik sureb välja ning see mõjutab teiste liikide toitumist. Mõjutada võib ka inimtegevus nt küttimine. 5. Ökoloogiline püramiid (troofilised tasemed ja püramiidireegel) Ökosüsteemi tootjad ja tarbijad moodustavad ökoloogilise püramiidi. Püramiide moodustatakse: 1) Arvukus – isendite hulk 2) Biomass – organismide kogumass
seedekanali mikrofloora piisavalt (näiteks K - ja B3 - vitamiini). Vitamiinid tõstavad organismi kaitsevõimet. Vitamiinid jagunevad vees ja rasvas lahustavateks. Mõlemaid peab organism saama iga päev. Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise ohtu, küll aga vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Inimene vajab toiduga üle 20 mineraalaine. Mineraalained jagunevad makro- ja mikroelementideks. Mineraalainete vajadus kaetakse segatoidu puhul meie tingimuste enam-vähem. Taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi , raua ja tsingi osas. - Kaltsiumi leidub palju piimatoodetes, munades, suure karedusega joogivees. Kaltsium ja fosfor on eriti vajalikud luude ja hammaste normaalseks ainevahetuseks. - Magneesium on vajalik südamelihaste tööks, vereringe reguleerimiseks. - Kaalium koos naatriumiga reguleerib osmootset rõhku ja happe- leelise tasakaalu, on vajalik ka südamelihase ning närvisüsteemi tööks. Vaegus
emadel on mõne mineraalaine (näiteks kaltsiumi ja raua) vajadus suurenenud. Klimakteeriumijärgselt on naistel östrogeenide produktsiooni languse tõttu kaltsiumi sisenemine luudesse halvenenud ja kaltsiumivajadus seetõttu suurenenud. Meie tingimustes segatoitu süües mineraalainete vajadus üldiselt kaetakse. Puudujäägid võivad tekkida üldise toidu puuduse, mineraalainete kõrgenenud vajaduse korral või toitumisveidrustega inimestel, nende hulgas täielikel taimetoitlastel. Viimastel võib tekkida eriti kaltsiumi, raua ja tsingi puudujääk. Kaltsium (Ca) ongi üheks tähtsamaks makroelemendiks. Teda on vaja luude ja hammaste (koos fosforiga) ehituseks, erutusprotsesside normaalseks kulgemiseks erutuvates kudedes, erutuse ja lihaskontraktsiooni sidestajana, vere hüübimisel, seedeensüümide aktivaatorina ning ühtlasi on ta ka üheks intratsellulaarseks virgatsaineks. Kaltsiumi taset vereplasmas (2,5 mmol/l) hoitakse konstantsena piinliku täpsusega
ja kaltsium. Raua kõrgeim lubatud päevane annus on 20 mg. Tsink (Zn) on paljude ensüümide koostises, osaledes valgu sünteesis ja hormoonide (näiteks insuliini) ning vitamiinide ainevahetuses. Tsink võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu ja paljunemisega. Loomsetest toiduainetest omastatakse tsinki paremini kui taimsest toidust. Tsingi omastamist vähendab füthape, omastamist parandavad loomsed valgud, vitamiin A ja vask. Taimetoitlastel on vajadus tsingi järele seetõttu 2530% kõrgem. Vask (Cu) on vajalik raua metabolismiks vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtmeensüümis. Vask osaleb hapniku vabade radikaalide taseme reguleerimises ning on antioksüdantsete omadustega. Jood (I) osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja energia-ainevahetuses. Kilpnäärme hormoonid osalevad kõikide rakkude ainevahetuses
koosseissust. Inimorganismis on vitamiinil B12 kaks funktsiooni: 1. Metioniini süntees homotsüsteiinist 2. MetüülmalonüülCoA konversioon suktsinüülCoA-ks. Koobalamiini kaks olulisemat derivaati on 5´desoksüadenosüülkoobalamiin ja metüülkoobalamiin. Neist esimene on koensüümiks metüülmalonüülCoA mutaasil ja teine on metüülrühma doonoriks metioniini süntaasi reaktsioonis. Vitamiin B12 ei sünteesita taimedes vaid ainult mikroorganismide poolt. Seetõttu on aeg-ajalt taimetoitlastel esinenud B12 defitsiiti, ehkki päevane vajalik doos on väga väike (6 mg). Foolhape Foolhape koosneb pteriini tsüklist, mis on seotud p-aminobensoehappega (PABA). Viimane on seotud omakorda glutamiinhappega. Inimestele on foolhape vajalik, sest meie organism ei sünteesi PABA-t. Füsioloogiliselt aktiivne foolhappe vorm on seotud mitme glutamaadi jäägiga (5-7), adsorbeeritav vorm sisaldab vaid ühe glutamaadi, sest ülejäänud eemaldatakse seedesüsteemis.
aneemia ennetamiseks; valkude sünteesimiseks ja rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks; toetamaks osade aminohapete, pantoteenhappe ning C-vitamiini toimet organismis; raua funktsioonide parandamiseks organismis; DNA ning RNA tootmiseks; lastel kasvamiseks; kaltsiumi imendumiseks. B12-vitamiini puuduse tunnused võivad ilmneda alles 5–6 aasta pärast. Puudujääk võib esineda ebapiisava imendumise puhul ja taimetoitlastel. B12-vitamiini toodetakse mingil määral ka organismi mikrofloora poolt, kuid selle imendumine on aeglane. Samuti on teada vetikatest tehtud spirulina, mis sisaldab B12-vitamiini erinevaid vorme, mis kahjuks ei ole organismis aktiivsed. Taimetoitlased, kes ei tarbi üldse loomse päritoluga toite, vajavad seetõttu B12-vitamiini toidulisandina. Kui selle vitamiini puudust organismis ei avastata õigeaegselt, võivad tagajärgedeks olla kestev vaimse tervise halvenemine ning halvatus.
Element kuulub B 12- vitamiini koostisesse ja on vajalik mitmete ensüümide tööks. Koobalt soodustab samuti raua imendumist ning erütrotsüütide rauasisalduse suurenemist. Peamised koobaltit sisaldavad produktid on loomaliha, maks, neer ja piim. Taimedest sisalda- vad koobaltit rõikad, pirnid, mustad sõstrad, vaarikad, peet, kaunviljad, astelpaju viljad ja sibulapealsed. Rõhutada tuleb, et maismaataimede koobaltisisaldus on suhteliselt väike, mistõttu rangetel taimetoitlastel võib esineda koobalti defitsiiti. Kroom teeb koostööd insuliiniga glükoosi ainevahetuses. Stimuleerib kõhunäärme beetarakke tootma rohkem insuliini. Mineraalsoolade vajadus kaetakse täielikult siis, kui toit koosneb mitmekesistest loomsetest ja taimsetest toiduainetest. Erandiks on keedusool, mida toiduainetes tavaliselt vajalikul hulgal ei leidu, mistõttu soola tuleb toidule eraldi lisada. Vesi. Mitmesuguste eluvormide eksisteerimine sõltub oluliselt veest. Ka inimene
loomne osa 20 kuni 30% ja taimne osa 70 kuni 80%. Taimsel toidul on küll ülekaal, kuid üksinda ei taga see normaalset arengut ja kasvu. Peale taimse toidu on vaja loomse päritoluga valku. Kui loobuda loomsetest toiduainetest, on toitumine ühekülgne ja ajapikku tekivad mitut laadi vaegusnähud. Kujuneb valgu puudus ja vähe saadakse ka rasvades lahustuvaid vitamiine. Taimedes olev kaltsium imendub halvasti ja inimene ei saa seda luude kasvuks piisavalt. Taimetoitlastel võib tekkida ka raua- puudus, sest taimsete toiduainete rauast imendub ainult 5 kuni 10 %. ÜKSKI TOIDUAINE EI SISALDA KÕIKI VAJALIKKE TOIDUAINEID JA SEETÕTTU PEAB TOITUMA MITMEKÜLGSELT. Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, makaronid, müsli, teraviljahelbed; · köögivili, puuvili, marjad; · liha ja lihatooted, kala, munad; · piim ja piimatooted kohupiim, jogurt, keefir, juust
7) osaleb häireteta lihastalituse tagamises, 8) lagundab kehavõõraid aineid. (http://www.naistemaailm.ee) Tavaliselt saab inimene omale vajaliku päevase koguse: umbes 400 mg, tauriini toidust. Vähesel määral sünteesib seda ka ise. Energiajookides võib tauriini sisaldus olla kuni 4000 mg liitri kohta. S.t. ühe pudeli energiajoogiga võime saada viis korda rohkem tauriini, kui meil seda vaja oleks. Toidulisandina on soovitatav seda tarbida taimetoitlastel, sportlastel ja südamehaigetel. (http://chemistry.about.com) Joonis 4. Tauriini valem (http://chemistry.about.com) 1.3 Glükoronolaktoon 10 Glükoronolaktoon on süsivesik, mis kuulub kõigi sidekudede struktuuri. Glükoronolaktoon tekib glükoosist ja vajadusel toodab inimese organism seda maksas. Teda leidub ka mõnes taimes. Glükoronolaktoon: 1) vähendab unisust,
taimetoitlasi · Punane vein, kohvi ja tee; · Verekaotus ja trauma (verejooksud), aneemia- kehvveresus; · Väsimus; · Kahvatu nahk; · Nõrk immuunsussüsteem; · Madal vererõhk; · Söögiisu vähenemine; · Murduvad ja haprad küüned ja juuksed; Raua üleküllus: · Stress; · Südame-veresoonkonna haigused; · Tume väljaheide; · Kõhukinnisus või lahtisus; Mineraalaine tsink Tsingi vajadus on suurem taimetoitlastel, osteoporoosi haigetel. Seda on vaja: · ligi 100 ensüümi aktiveerimiseks, · vereloome protsessis osalemiseks ja vere stabiilsuse tagamiseks, · organismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks, ka DNA sünteesimiseks, · immuunsüsteemi toetamiseks ja haavade paranemiseks, · B-kompleksi vitamiinide omastamise soodustamiseks, · luude moodustumiseks ja lihaste töö juhtimiseks,
(paratsetamol, ibumax, ibuprofeen, ibumetiin, aspiriin). tekib hapet rohkem, lima vähem. Limal on kaitsefunktsioon happe söövitava toime eest. Lima produtseerivad limarakud. Sisaldab castle'i faktorit. Seda nimetatakse ka sisemiseks vereloome faktoriks. Väline vereloome faktor on vitamiin B12. See on hädavajalik erütrotsüütide tekkeks punases luuüdis. Vit B12 saab inimene loomse toiduga. Eriti rohkesti on teda loomade maksas, sest maks iseenesest ongi B12 depoo. Taimetoitlastel tekib kehvveresus. Vit. B12 vajab imendumiseks peensoolest sisemist faktorit e castle'i faktorit. Ta moodustab castlei faktoriga kompleksi ja ainult sellisel kujul kompleksina saab ta peensoolest imenduda (iseseisvalt ei saa). Kui nt mingil põhjusel maolimaskesta rakud on kahjustatud (nt kroonislise limaskesta põletiku korral), siis sisemist faktorit(castlei faktor) ei teki ja B12 organism ei omasta. Kujuneb välja aneemia e kehvveresus.
loomsetest produktidest. (Raud) 27 Rauavaeguse tundemärkideks on väsimus, tüdimus, peavalu, haprad küüned, juuste väljalangemine, nõrgad lihased, kõhukinnisus, keskendumishäired, kaame näojume, hingeldamine juba väiksemate pingutuste korral. (Raudne toit ja jaksad paremini) Rauavajadus on suurem rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel, taimetoitlastel, kasvavatel lastel, sportlastel.( ibid) 28 KOKKUVÕTE Taastusravivahendeid leidub väga palju ja igasugustes vormides. Oma tööd valmistades sain palju uusi teadmisi erinevate võimaluste kohta, kuidas ennetada haigusi ja ennast tervena tunda. Kõige mõistlikum on tarbida täisväärtuslikku ja tervislikku toitu, mis annab kõik eluks vajalikud vitamiinid ja mineraalid
Rauda leidub nii loomses- kui ka taimses toidus. Loomses toidus, nt. lihas leiduv raud on organsimile omastatav 15-35% ulatuses ja taimses toidus, nt. teraviljatoodetes leiduv raud on omastatav 2–20% ulatuses ja seda aitab imendada C-vitamiin. Raua puudujääk võib tekkida: suure verekaotuse korral, rasedatel, enneaegselt või madala sünnikaaluga lastel, imikutel ja väikelastel, teismelistel tüdrukutel, taimetoitlastel, seedeelundite haiguste korral. Ka pikaajaline raua ületarbimine, peamiselt toidulisandite näol, võib olla organismile kahjulik. Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toiduained nagu maks, taine veise- ja sealiha, aga ka täisteratooted. Rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene. Jagunevad mikro ja makro elementidest. Makro on need, mida vereplasmas on rohkem, nt kaltsium, kaalium, raud, naatrium, fosfor. Jood, floor jne on mikroelemendid)
tavaolukorras tema haigestumist. Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Palju on mikroobe ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Igal kehapiirkonnal on erinev normaalne mikrofloora. Soolestikus on kõige rohkem mikroobe, neid on umbes 800g. Floora - taimestik..microform.vana mõiste - mikroorganiismide popiulatsiooni mõeldakse selle all. Sõltub soolestiku mikrofloorast, taimetoitlastel on natuke teise koostisega. Kliimast jne. Tinglik patogeen (haigusepõhjustaja)...normaalsesse mikrofloorasse kuuluv organism, kes teatud tingimustes muutub haigusetekitajaks. Nö juhuseotsijad. Peale hamba väljatõmbamist järgneb antibiootikumide kuur, et ei toimuks tinglike patogeenide sattumine vereringesse. Gnotobiondid - organism, kelle mikro.floora on teada. Need võivad olla mikroobivabad organismid, aga ka
· väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks. Rauda leidub nii loomses kui ka taimses toidus. Loomses toidus, nt. lihas leiduv raud on organsimile omastatav 1535% ulatuses ja taimses toidus, nt. teraviljatoodetes leiduv raud on omastatav 220% ulatuses ja seda aitab imendada Cvitamiin. Raua puudujääk võib tekkida: · suure verekaotuse korral, · rasedatel, · enneaegselt või madala sünnikaaluga lastel, · imikutel ja väikelastel, · teismelistel tüdrukutel, · taimetoitlastel, · seedeelundite haiguste korral. Ka pikaajaline raua ületarbimine, peamiselt toidulisandite näol, võib olla organismile kahjulik. Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toiduained nagu maks, taine veise ja sealiha, aga ka täisteratooted. Rasva ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene. Raua päevane soovitus on 915 mg, 10 mg rauda sisaldub näiteks: * 50 g hautatud maksas, * 55 g nisukliides, * 90 g läätsedes, * 125 g verivorstis, * 400 g hautatud veiselihas.
· väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks. Rauda leidub nii loomses- kui ka taimses toidus. Loomses toidus, nt. lihas leiduv raud on organsimile omastatav 15-35% ulatuses ja taimses toidus, nt. teraviljatoodetes leiduv raud on omastatav 220% ulatuses ja seda aitab imendada C-vitamiin. Raua puudujääk võib tekkida: · suure verekaotuse korral, · rasedatel, · enneaegselt või madala sünnikaaluga lastel, · imikutel ja väikelastel, · teismelistel tüdrukutel, · taimetoitlastel, · seedeelundite haiguste korral. Ka pikaajaline raua ületarbimine, peamiselt toidulisandite näol, võib olla organismile kahjulik. Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toiduained nagu maks, taine veise- ja sealiha, aga ka täisteratooted. Rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene. Raua päevane soovitus on 915 mg, 10 mg rauda sisaldub näiteks: * 50 g hautatud maksas, * 55 g nisukliides, * 90 g läätsedes, * 125 g verivorstis, * 400 g hautatud veiselihas. 2
toitvad *1820 aastastele noortele päevane soovitatav kogus 900 mg kaltsiumi ja 700 mg fosforit ** Raua tasakaalu saavutamiseks raseduse ajal peaks naisel olema organismi rauavaru raseduse eelselt vähemalt 500 mg. Raseduse teisel kahel trimestril võib olla olenevalt organismi rauatasemest vajalik raua lisatarbimine. Eriti tähtsad on raseduse ajal raud, kaltsium ja magneesium, taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi, raua ja tsingi osas. Pikaajaline alkoholi, östrogeenide ja diureetikumide tarbimine suurendab vajadust magneesiumi järele. Sünnitamiseas naiste raua tarve sõltub verekaotusest menstruatsiooni ajal ja on vahemikus 915 mg päevas. Joodi saamisest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng, mistõttu joodivajadus on suurem rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel.
Element kuulub B12- vitamiini koostisesse ja on vajalik mitmete ensüümide tööks. Koobalt soodustab samuti raua imendumist ning erütrotsüütide rauasisalduse suurenemist. Peamised koobaltit sisaldavad produktid on loomaliha, maks, neer ja piim. Taimedest sisalda- vad koobaltit rõikad, pirnid, mustad sõstrad, vaarikad, peet, kaunviljad, astelpaju viljad ja sibulapealsed. Rõhutada tuleb, et maismaataimede koobaltisisaldus on suhteliselt väike, mistõttu rangetel taimetoitlastel võib esineda koobalti defitsiiti. Kroom teeb koostööd insuliiniga glükoosi ainevahetuses. Stimuleerib kõhunäärme beetarakke tootma rohkem insuliini. Mineraalsoolade vajadus kaetakse täielikult siis, kui toit koosneb mitmekesistest loomsetest ja taimsetest toiduainetest. Erandiks on keedusool, mida toiduainetes tavaliselt vajalikul hulgal ei leidu, mistõttu soola tuleb toidule eraldi lisada. Vesi. Mitmesuguste eluvormide eksisteerimine sõltub oluliselt veest. Ka inimene
Sappi aga imikul ei produtseerita ja esimesel paaril eluaastal alles hakkab produtseerima. 3.Lima Limal on kaitsefunktsioon happe söövitava toime eest. Lima produtseerivad limarakud. Sisaldab castle'i faktorit. Seda nimetatakse ka sisemiseks vereloome faktoriks. Väline vereloome faktor on vitamiin B12. See on hädavajalik erütrotsüütide tekkeks punases luuüdis. Vit B12 saab inimene loomse toiduga. Eriti rohkesti on teda loomade maksas, sest maks iseenesest ongi B12 depoo. Taimetoitlastel tekib kehvveresus. Vit. B12 vajab imendumiseks peensoolest sisemist faktorit e castle'i faktorit. Ta moodustab castlei faktoriga kompleksi ja ainult sellisel kujul kompleksina saab ta peensoolest imenduda (iseseisvalt ei saa). Kui nt mingil põhjusel maolimaskesta rakud on kahjustatud (nt kroonislise limaskesta põletiku korral), siis sisemist faktorit(castlei faktor) ei teki ja B12 organism ei omasta. Kujuneb välja aneemia e kehvveresus
Peamised allikad teravilja saadused, kestad ja kestaalused kivid. 4 Tegurid, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. I) Süstemaatiline kuuluvus. Taimed ja loomad. Taimedes rohkem kaaliumi, loomades rohkem kaltsiumi. Taimedes rohkem boori, loomades Co (koobalt). Boor vajalik õitsemisel. Co on vitamiini B12 osa- oluline täis taimetoitlastel, B12 puudus võib viia osadele vähivormidele jms. II) Elukeskkond. Magevee kalad ja merevee kalad. Vahe on naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi, kloori sisalduses. Merevee kalades on neid elemente 4- 10x rohkem. III) Võime koguda endasse erinevaid elemente. Põldosi kogub endasse räni. Tänapäeval põldosjast ravi teed. Merelimused koguvad endasse kulda. Mida see kuld teeb, keegi ei tea. IV) Saasteelemendid
annaabi.ee 
