Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%) Metsi võib leida igast piirkonnast, kus on suhteliselt suures hulgas sademeid ja vähemalt 2-kuune periood, kus õhutemperatuur on üle 10 kraadi. Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Metsavaesemad riigid: Soome(73%) Island(0,3%) Rootsi(70%) Malta(1%)
seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. Katteseemnetaimed- erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab - õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist
Selle järgi antakse nimi kogu metsale. 2. Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga
laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood. Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks.
suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee,
suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust.
tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv-karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kasvukohatüübiks: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
· pikaajalised muutused (suktsessioon) · ökotüüp e. kasvukoht Kõrgemad Samblad taimed: (brüofloora) Sõnajalgtaimed } (sõnajalad, kollad, osjad) Paljasseemnetaimed soontaimed ( kuusk, mänd, kadakas) Katteseemnetaimed Alamad vetikad (algofloora) taimed: samblikud (lihhenofloora) ------------------ seened (mükofloora) seda enam ei tehta Ülevaade Eesti taimkatte uurimise ajaloost Esimesed andmed Eesti taimestikust Keskaegsest taimeteadusest Eesti alal on vähe andmeid, seda eelkõige kirjalike allikate vähesuse tõttu
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase
Noortel puudel võra kitsas, hiljem külgoksad kasvavad pikaks ja võra muutub kuhikjaks. Noorelt kiirekasvuline, puit omadustelt üks parimaid lehiste hulgas.. Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, 8 Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.) Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt
Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. · Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. · Parasiidid, poolparasiidid Parasiit: taim, millel puuduvad juured ja klorofüll, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (näsajad moodustised nende juurte tippudel, mis
taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Parasiidid, poolparasiidid Parasiit: taim, millel puuduvad juured ja klorofüll, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (näsajad moodustised nende juurte tippudel, mis
7. Mis on puht- ja segapuistud, nende eelisedpuudused? Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus). Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav halllepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab.Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel.Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised:
t. sambla taim on haploidne, sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Esindajad 1. Klass kõdersamblad 2. Klass helviksamblad e. maksasamblad (Maksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad) 3. Klass lehtsamblad (Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast. Perek. turbasammal ja karusammal Hõimkond ositaimed: iseloomustus - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades. Eelleht maapealne. Esindajad. mets-, põld-, aas,- raudosi Hõimkond sõnajalgtaimed: Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht, eelleht maapealne, eospesad
turba tootmisel. Turbakihi kasv toimub väga aeglaselt kõige soodsamates tingimustes moodustub 1cm paksune turbakiht umbes 10 aasta jooksul. b) Alamklass PÄRISLEHTSAMBLAD. Liike umbes 24 600. Levinud laiemalt kui turbasamblad. Kasvavad mitmesugustes ökoloogilistes tingimustes tundrast ja metsatundrast kuni stepi ja kõrbeni. Kõige tüüpilisemad pärislehtsammalde kasvukohad, kus nad ilmselt domineerivad või moodustavad lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid. Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega. Sugulise paljunemise elundid tekivad ühtedel peateljel, teistel külgharudel. Mõnedel liikidel peatelg ei harune. Harilik karusammal (Polytrichum commune) on üks kõige laiemalt levinud pärsialehtsamblaid. Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel. Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud.
orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba org. Ühendites on ülekaalus süsinik ja hapnik, tunduvalt vähem vesinikku ja lämmastikku.
Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. Selle liigi juures väärib märkimist meil samuti sageli kasvatatav vene lehis (Larix russica [Endl.] Sab. ex Trautv.), millist varem käsitleti ühise liigina siberi lehisega. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.). Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes
Perekond kask (Betula) · arukask (Betula pendula) · sookask (Betula pubescens) Perekond kikkapuu (Euonymus) · harilik kikkapuu (Euonymus europaeus) Perekond kontpuu (Cornus) · verev kontpuu (Cornus alba) Perekond kuusk (Picea) · harilik kuusk (Picea abies) Perekond lepp (Alnus) · hall lepp (Alnus incana) · sanglepp (Alnus glutinosa) Perekond lodjapuu (Viburnum) · harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Perekond mänd (Pinus) · harilik mänd (Pinus sylvestris) Perekond paakspuu (Frangula) · harilik paakspuu (Frangula alnus) Perekond paju (Salix) · halapaju (Salix acutifolia) · hõberemmelgas (Salix alba) · härmpaju (Salix daphnoides) · kahevärviline paju (Salix phylicifolia) · mustjas paju (Salix myrsinifolia) · pikalehine paju (Salix dasyclados) 6 · punapaju (Salix purpurea) · raagremmelgas (Salix caprea)
(Soomaa luhtade näide) üldise elurikkuse säilimiseks on vajalikud nii niidetud kui karjatatud alad, kuid nende vahekord peab olema tasakaalus (suurim probleem: puisniidud muutuvad puiskarjamaadeks) 4) palurohumaade tüübirühm tekkinud palumetsadest - sekundaarsed toitainetevaesed happelise reaktsioonigaliivmullad jagatakse kuivadeks ja niisketeks kasutatud karjamaadena hõre puu- ja põõsarinne: mänd, kask, kadakas liigivaesed, peamiselt kõrrelised 6 taimekooslust Natura 2000 süsteemis 4030 – Euroopa kuivad nõmmed 6270 – Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad 5) nõmmerohumaade tüübirühm tekkinud nõmmemetsadest raie või tulekahjude tulemusena, samuti sööti jäänud maade taimestumisel - sekundaarne luidete kinnikasvamisel - primaarne liivmullad, happelised, toitainetevaesed
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus
(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest.
majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks. Nõnda kaitseme Eesti rikkust. Eesti looduslik mitmekesisus on võrrelduna sellistel laiuskraadidel asuvate sama pindalaga aladega üks maailma suuremaid. Meil on säilinud mitmeid mujal Euroopas peaaegu kadunud maastikutüüpe - näiteks sood ja pärandmaastikud - mis omakorda annab parema võimaluse mujal Euroopas üliharuldaste liikide säilimiseks. Üheks selliseks looduspärliks on ka ELFi logoloom lendorav. Ta vanade haabade õõnsustesse tehtud pesi on Eestis praegu teada ligi 80. Looduse säilimisele püüame kaasa aidata ka mõistlikuma majandamise tutvustamise kaudu. On see ju tulevastele põlvedele mõtlemine. Kuidas jõuda olukorrani, kus meie
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi
(biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt. Pinnakattest on kujunenud mullad ehk pinnakate on enamasti mulla lähtekivimiks. Suktsessioon on ökosüsteemi kohanemine keskkonnaoludega, mille käigus kooslus teiseneb. · Primaarne suktsessioon algab n.ö. vabas paigas (näiteks mererannikul või järve kinnikasvamisel).
Euroopas ja Põhjamaades edendasid sakslase Hugo Conwentzi (18551922) kirjutised. Euroopa esimesed rahvuspargid rajati 1909. a. Rootsis, samal aastal sai see riik ka looduskaitseseaduse. Saksa looduskaitseseadus võeti vastu küllaltki hilja (1935. a.), näiteks Soomes tehti seda 1923. ja Prantsusmaal 1930. aastal. Looduskaitse areng Põhja-Ameerikas Möödunud sajanditel kasutati Ameerika loodusressursse piiramatult, kuna arvati, et need ei saa kunagi otsa. Esimesena hakkasid vähenema metsad (raiumise ja tulekahjude läbi). 187375 esimesed metsakaitseorganisatsioonid. Endla Reintam, 2008/2009 3 1886 Metsaamet. 1870 Ameerika Kalanduse Selts (teaduslik organisatsioon). 1883 Ameerika Ornitoloogide Liit. 1832 maalikunstnik George Catlin tegi pärast ekskursiooni Missouri jõel ettepaneku luua rahvusparke.
· liivsavid ja saviliivad · levinud liigestatud reljeefiga aladel Raskusjõutekkelised (gravitatsioonilised) setted: · pankade jalamil rusukalle · jämepurruline materjal Põhjaveetekkelised setted: · allikalubi · leidub peamiselt oruveeru jalamil Eluviaalsetted: · oma tekkekohal tekkiv purdmaterjal · esinevad paepealsel sorteerumata kivimiklibust murendina Elutekkelised (biogeensed) setted: · jaotatakse loom-ja taimetekkelisteks seteteks · turvas, diatomiit · Turvast ei saa olla tekkinud enne jääaega (aga kui oli, siis see hävines ära). · Diatomiit on pärastjääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest. Kasutatav täite- või isoleerimaterjalina ehituses või sorbendina keemiatööstuses. Eestis hetkel seda ei kasutata. Inimtekkelised setted: · peamiselt seotud põlevkivi kaevandamisega. Kõige silmapaistvam Põhja-Eestis põlevkivi kaevandamisega tekkinud alad
1. Sümbioosi > mutualismi (selgitus järgneb) 2. Kommensalismi 3. Konkurentsi 4. Parasitismi 5. Kisklust e. karnivooriat (II astme tarbijad) 6.Taimtoidulisust e. herbivooriat (I astme tarbijad) Sümbioos liikidevaheliste suhete vorm. Euroopa autorite käsitluses ka mutualism. Kahe eri liiki organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib sisaldab klorofülli, seenerakud tarbivad energiat, aga seen loob ka kaitsva veekihi, niiskuse, mis lubab neil organismidel kasvada ja areneda väga ekstreemsetes tingimustes = kaljudel, puutüvedel, kus teised organismid ellu ei jää. Eristatakse: a) ektosümbioosi kahe vabalt elava organismi kasulik kooselu. Näiteks puiduüraskite ja ambroosia kooselu. Üraskid õõnestavad puitu käike ja ambroosia on selles elav seenestik (enamasti kaks kottseene liiki koos). Sipelgad kes kaitsevad lehetäisid, saavad neilt vastu mesinestet, kuid nad