*valgus *niiskus *soojus II tärkamine Algus...10% Lõpp....75% III Võrsumine · moodustub võrsumissõlm, kust saavad alguse külgvõrred ja lisajuured · suvised võrsuvad rohkem kui talvised ta IV kõrsumine *taim vajab piisavalt niiskust ja toitaineid V Loomine *taime õis tungib läbi lehetupe Kaeraõisik- põris Mais- tõlvik VI Õitsemine Alguses: tolmnemine Lõpp: viljastumine *Õies on enne terise moodustumist emakas ja tolmukad *Rukis on risttolmneja(tolmuterad, mis pärinevad teiselt taimelt viljastuvad emakalt) *Isetolmnejatel viljastuvad eraka, samas õiel asuvad tolmukad I rühma teraviljad, nende tunnused ja omadused Rukis(SECALE) *Rukki perekonda kuulub 10 liiki. Neist 10st kasvatatakse ainult 1 liiki, secale cereale ehk siis kultuurrukis.
või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud ka riisi ja nisutoodangu. Kuigi USA toodab küll on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab peaaegu poole kogu maailmas toodetavast varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 maisist, siis maisi kasvatatake laialdaselt cm pikkune. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Tolmlemisele aitab kaasa tuul. ka Hiinas, Brasiilias, Mehhikos, Prantsusmaal, In Maisi peamisteks kasvumaadeks on Ameerika doneesias, Indias ja Argentiinas. Ühendriigid, Hiina ja India.
alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 14. Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200400, harva kuni 1000 seemet. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad, tingimused ja paljunemine Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse
· Viitna Pikkjärv · indikaatortaim-> vähetoitelistes veekogudes · selge puhas vesi · Eestis 10-15 veekogus · leidub vähestes paikades Laialeheline hundinui · vars püstine, jäme, tugev · alumine osa on vees, lehed 1 cm · lehtedest punuti matte · õied ühesugulised, õiekatteleheta · paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomitükkidega · 1 tõlvik-> 300 000 seemet · õisik: ots isasõied, tõlvik emasõied · tuultolmleja · sugulasliik: Ahtalehine hundinu · seinavaipade punumine · dekoratiivtaim tiikidel · reoveepuhastus taim Pilliroog · mitmeaastane rohttaim · õied moodustavad pähiku · vili: tumepruun väike teris, mis meil enamasti ei valmi · varred puistised
Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2-3m kõrguseks. (Harva kuni 6m kõrguseks) Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt 2-7cm. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid 1-4. Tõlvik kuni 25 cm pikk, karva kuni 45cm. (Sisaldab 200-400, harva kuni 1000 seemet.) Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned- kollased, eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased sinakad, mustjad jne. Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad ja kasvutingimused Valgusnõudlik ja soojalembeline taim Kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, v.a polaaralad ja kõrgmäestikud
Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. Elulugu 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpilastele taotleda ajapikendust sõjaväeteenistusse astumisel ja seetõttu lahkus ta Kamseni erakoolist ning sooritas edukalt sisseastumiseksamid Tartu kommertskoolis. Selles koolis töötasid ka mitmed silmapaistvad eesti haridustegelased.
• Niiskete niitude ja metsade taim. 2.2. Kaldaveetaimed • Madalas kaldavees kasvavad hundinui, pilliroog, soovõhk, järvekaisel jne. • Varred pikad. Autori fotod Hundinui • Tuntud oma suure tumepruuni õisiku e tõlviku poolest. • Õisikus on tohutul hulgal seemneid. • Ühes grammis on üle üheteistkümne tuhande seemne. • Kinnitub risoomiga. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hundin ui.htm Hundinuia tõlvik ISASÕIE D EMASÕIE D Pilliroog • Moodustavad suuri roostikke. • Meie suurim kõrreline. PIIRISSAARE ROOSTIK Autori fotod Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks Autori fotod Juveniilne (nooruk) Kühmnokk-luiged Piirissaarel
isasõis- õiepõhi,tupplehed,kroonlehed,tolmukad 6. Mida tähendavad mõisted ühekojaline taim, kahekojaline taim? Too näiteid taimedest. Ühekojaline taim- taimel on emas kui ka isas õied(kurk,kõrvits) kahekojaline taim- taimel on eraldi isas ja eraldi emasõied(astelpaju,kadakas) 7. Mis on õisik, milles seisneb tema tähtsus? Too näiteid õisikutüüpidest ja taimedest. Õisik on ühel varrel paiknev õite kogumik. Tähtsus-soodustab paljunemist tõlvik-soovõhk kobar-maikelluke, lillehernes nutt-ristik 8. Mis on tolmlemine ja milliseid tolmlemisviise esineb taimedel? Tolmlemine on õie tolmu kandmine tolmukatelt emaka suudmele tolmlemisviisid-isetolmlemine,putuktolmlemine ja tuultolmlemine 9. Millised on putuktolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on suured,värvilised ja lõhnavad tolmuterad suured ja kleepuvad(kibuvits) 10
plaksmais ehk popcorn, mida saab valmistada aga ainult kindlast maisisordist. Samuti kasutatakse maisi ravimina. Maisi päritolu ja levikuala Tõenäoliselt on mais pärit Kesk-Ameerikast, Lõuna-Mehhikost, kust see on levinud Põhja- Kanadasse ja Lõuna-Argentiinasse. Mehhiko Kanada Argentiina Mais on väga vana kultuurtaim, mida kasvatati teadlaste arvates isegi kuni 7200 -5400 aastat tagasi, kuigi siis oli tõlvik arvatavasti umbes 5 cm pikkune. Erinevalt enamustest teistest taimedest ei ole teada ühtegi maisi eellast ja seega ei osata arvata, millisest taimest on mais välja arenenud. Maisi kasvatus maailmas Maisi peamisteks kasvumaadeks on Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India. USA toodab peaaegu poole kogu maailmas toodetavast maisist,ning aastal 1987 saadi seal ka rekordiline saak: keskmiselt 7553 kg teri hektarilt. Maisi kasvatatake laialdaselt ka Brasiilias, Mehhikos,
isegi sinakate teradega sorte, mida grupeeritakse mitmeteks erinevateks alamliikideks: kõva mais, hammasmais, suhkrumais, lõhenev mais, tärklismais, tärklise-suhkrumais, vahamais ja sõklamais. Siloks kasvatatakse Eestis peamiselt kõva maisi ja hammasmaisi. Lõhenevat maisi kasvatatakse eeskätt tanguks. Mais on väga vana kultuurtaim, mida kasvatati teadlaste arvates isegi kuni 7200 -5400 aastat tagasi, kuigi siis oli tõlvik arvatavasti umbes 5 cm pikkune. Maisi kodumaaks on Lõuna-Mehhiko. Erinevalt enamustest teistest taimedest ei ole teada ühtegi maisi eellast ja seega ei osata arvata, millisest taimest on mais välja arenenud. Maisi peamiseks kasvumaaks on Ameerika Ühendriigid, kus saadi 1987. aastal ka rekordiline saak: keskmiselt 7553 kg teri hektarilt. Mais on levinud ka Hiinas, Indias ja paljudes Lõuna-Euroopa maades. Teramaisi kasvatati 1987. aastal maailmas kokku 127,5 miljonil hektaril ja kogusaak
· Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm, südamik on täitunud pehme säsiga. · Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel külgvõrsed. · Lindikujulised lehed on 5-15 cm laiad ja kuni 120 cm pikad. · Õied on ühesugulised: isas- ja emasõied paiknevad ühel ja samal taimel (isasõisik taime ladvas, emasõisik lehekaenlas). 7 · Emasõisikutest arenevaid viljapäid ehk tõlvikuid on maisitaimel 14. · Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45 cm pikkune, sisaldab tavaliselt 200400 (1000) seemet. · 1000 seemne mass on 190400 g. 8 Isasõisikud 9 · Teris ehk seemned on keskmiselt 1 cm pikkused, erisuguse kuju ja värvusega. · Seemned on tavaliselt kollased, kuid erinevatel sortidel võivad need olla valkjad, oranzid, punased, lillad, pruunid, sinakad, mustjad jne. 10
Joonis 120 1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT); · Pööris - kobarast tulenev liitõisik, millel peateljest lähtuvad harud omakorda hargnevad (NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS); · Nutt - laiale ja lühenenud peateljele kinnituvad raotud õied (RISTIK, ÄIATAR); · Korvõisik - õisikutelg meenutab liuda (VÕILILL, KUMMEL); · Kännas - alumised õieraod on ülemistest pikemad, mille tõttu kõik õied asetsevad enam- vähem ühes tasapinnas (SOOLIKAROHI, PIRNIPUU); · Sarikas - kobara peatelg on taandarenenud ja enam-vähem ühepikkused õieraod
luuvili kaunvili teris lülivili õunvili kõder, pähkel kõdrake tõru kupar Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud vaarikas Vilikond mitmest õiest maisi tõlvik , ananass Liitvilikond eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku viigimari Lihakad viljad pomerantsvili Õunvili (mari) Kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks vilja moodustamisest Pihlaka ja õuna viljad on võtab osa ka õiepõhi ühesuguse ehitusega MARI Koguviljad lihakas õiepõhi,
vertikaalset terade arenenud ja surutud rida vastu peatelge pea ristlõikes pea ristlõikes kuuetipulise tähe ristküliku kujuline kujuline Mais Vars puine ning võib kasvada kuni 6m kõrguseks (harilikult 2-2,5m). Õied on kahesugulised. Isasõisik e. sultan on pöörisõisik ning paikneb taime ladvas. Emasõisik e. tõlvik paikneb lehe kaenlas ning on kaetud rohkete kattelehtedega. Risttolmleja. Seemned kinnituvad tõlviku teljele vertikaalsete ridadena. Alamliigid: · hammasmais, · suhkrumais (krobeline, kiprunud; kasvab Eestis · kõvamais (proteiinirikas), hästi),
Suured tumepruunid tõlvikud teevad hundinuiast nii erilise taime, et teda ei ole kellegagi võimalik segamini ajada. Kaugelt vaadates paistavad tõlvikud mustad ja sellisena neid ka harilikult ette kujutatakse, kuid tegelikult on need siiski tumepruunid. Eestis on kaht liiki hundinuiasid: ahtalehine hundinui on kitsamate lehtedega (kuni 1 cm laiad) ja peenema "nuiaga". Miks on hundinuia nimi "hundinui"? Tema nimigi on tekkinud õisikust. Nimelt öeldakse, et see tõlvik on "hundikarva", see tähendab mustjaspruun. Miks ta nui on, see on kohe selge: hundinuia tõlvik on ju nuiakujuline. See mustjaspruun nui on aga ainult üks osa hundinuia õisikust. Nagu paljudel teistelgi taimedel, on hundinuial kahesuguseid õisi: emasõied ja isasõied. Emasõied tekitavadki selle paksu "nuia", mida botaanikud nimetavad tõlvikuks. Isasõied asuvad aga emasõitest kõrgemal ja moodustavad ka nuia, kuid hoopis peenema ja heledama
meelelahutust. (History of Dolls) Maisikoore nukk on Ameerika pärismaalaste nukk ja traditsiooniliselt puudub sellel nägu. Maisikoore nukk on valmistatud tavaliselt kuivanud maisi koortest. Põhjuseid, miks nukul nägu pole, on mitmeid. Ühe legendi järgi, valmistas üks maisi tõlvik nuku iseenda koortest. Nukk oli nii ilus, et see hakkas vähem aega lastega veetma ja rohkem mõtlema sellele, Foto 2. Maisikoore nukk kui ilus ta on. Karistuseks oma edevuse pärast, võeti nukult nägu ära. (History of Dolls) Aafrika nukud on käsitöö nukud, millel on mitmeid erinevaid kasutusviise. Mõned neist on mõeldud mänguasjadeks aga mõned on viljakuse sümboliks, meelelahutuseks, rituaalides
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
Nõrgema lahusega. Kasutada universaalset kompleksväetist. Kahjurid Lehetäi, kilptäi, villtäi. Juuretäi jaoks tupsustada piiritusega juurest. FLAMINGOLILL EHK ANTUURIUM Taim on pärit Guatemalast ja Costa Ricast. Kuulub võhaliste (Araceae) sugukonda, looduses kasvab epifüüdina. Lehed on tumerohelised ja nahkjad. André flamingolille lehed on südamekujulised, Scherzeri flamingolille omad odajad ja tõlvik on keerdus. Nõuab palju hoolitsemist. Kõige nõudlikumad on hõbe-flamingolill ja marmor-flamingolill. Toas on sobilik kasvatada Scherzeri flamingolille ja André flamingolille ning nende hübriide. Liike on 900 ringis. Valgus Asetada suvel valgesse kohta, kuid mitte otseselt päikesevalguse kätte. Temperatuur Eelistab sooja temperatuuri 18-23 kraadi. Ei talu temperatuuri muutusi ja tuuletõmbust
Kasvuaeg 85 kuni 105 päeva. II rühm 1.Mais Kasut.-söödaks; inimtoiduks (jahu, helbed, tärklis, piiritus); tehniliseks otstarbeks (pber, linoleum, plastmass). Soojanõudlik (seemned hakkavad idanema +8-10 C juures, kasvuks sobilik temp.+20-25 C, alla 10 C juures kasv peatub. Võib kasvada kuni 6 m kõrguseks. Niiskuse suhtes vähenõudlik, tugev juurestik, võib kasvada ka põuastes piirkondades. Valgusnõudlik. Kahte tüüpi õisikud isaõisik e.pööris ja emaõisik e. tõlvik. Õis tekib lehekaenlasse. 2.Hirss -harilik e.pöörishirss-tanguteravili -Itaalia e, nuihirss-tanguteravili, haljassööt, heinakultuur Valguse ja soojanõudlik, seemned hakkavad idanema + 8-10 C juures, kasvab hästi ka väga kõrge õhutemp.juures, põuakindel. Haigus-ja kahjurikindel. Väike seemnekulu (seeme suur). Kasut.-inimtoiduks, söödaks. 3.Sorgo-sarnaneb maisile, kasutuse järgi jagatakse -terasorgo-terad, leivatööstusele -suhkrusorgo-suhkrutööstusele
Indias, Pakistanis, Tais ja USA-s. Mais kasvab kuni kuue meetri kõrguseks ja annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või mahiokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 cm pikkune. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Tolmlemisele aitab kaasa tuul. Maisi peamiseks kasvumaadeks on Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India. 8 Mullakultuurid Maniokk on piimamahlaga igihaljaste lehtedega põõsas. Kasvab troopilises või lähistroopilises Ameerikas
g miskadu miskadu kaal % % g Värsked kabatsokid keedetud 166 33 111 10 100 küpsetatud 191 33 128 22 100 praetud 193 20 154 35 100 Mais värske (keetmine) 532 43 303 67 100 keedetud tõlvik 111 10 100 - 100 konserveeritud 167 40 100 - 100 Mugulsibul Värske kooritud 119 16 100 - 100 Passeritud poolpehmeks 161 16 135 26 100 Passeritud pehmeks 238 16 200 50 100 Praetud fritüüris 350 16 294 66 100 marineeritud 182 45 100 - 100
asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpilastele taotleda ajapikendust sõjaväeteenistusse astumisel ja seetõttu lahkus ta Kamseni erakoolist ning sooritas edukalt sisseastumiseksamid Tartu kommertskoolis. Selles koolis töötasid ka mitmed silmapaistvad eesti haridustegelased. Kivikas õppis
marineeritud (konserv) 182 45 100 - 100 Hapukapsas hautatud 169 30 118 15 100 praetud hakkmass 190 30 133 25 100 Värsked kabatsokid keedetud 166 33 111 10 100 küpsetatud 191 33 128 22 100 praetud 193 20 154 35 100 Mais värske (keetmine) 532 43 303 67 100 keedetud tõlvik 111 10 100 - 100 konserveeritud 167 40 100 - 100 Allikas: 1982 1 2 3 4 5 6 Mugulsibul Värske kooritud 119 16 100 - 100 Passeritud poolpehmeks 161 16 135 26 100 Passeritud pehmeks 238 16 200 50 100 Praetud fritüüris 350 16 294 66 100
% % Kabatsokid värsked: keedetud 166 33 111 10 100 küpsetatud 191 33 128 22 100 praetud 193 20 154 35 100 Mais: värske(keetmine) 532 43 303 67 100 keedetud tõlvik 111 10 100 - 100 konserveeritud 167 40 100 - 100 Mugulsibul: värske, kooritud 119 16 100 - 100 passeeritud poolpehmeks 161 16 135 26 100 passeeritud pehmeks 238 16 200 50 100 praetud fritüüris ratastena 350 16 294 66 100
toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik Partenokarpia vili moodustub ilma viljastamiseta 37. Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38. Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised
Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik Partenokarpia vili moodustub ilma viljastamiseta 37.Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38.Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised
Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Esineb nt korvõielistel. Rüüsvili - kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid; paljasvili tekkinud ainult sigimikust; partenokarpia - seemneteta vilja arenemine; Lihtvili - tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. Koguvili - tekkinud mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud-vaarikas, põldmari; vilikond - mitmest õiest-maisi tõlvik, ananass. liitvilikond - eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku-viigimari; Viljade tüübid - Lihakad viljad: õunvili-tekib alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks, mari(kurk, tomat), luuvili(virsik, ploom). Kuivviljad - avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp; Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Laguviljad: jaguviljad, lüliviljad. Viljade ja seemnete levi - allohooria - keskkonna abil; zoohooria e. loomlevi; anemohooria e
Tsedderi või Münsteri tüüpi juustuga (60-120g). Need, kes ei suuda pidada taimetoidudieeti, võivad kaks korda nädalas süüa kala. Lõuna a. Mahl tomatist, kurgist ja kabatsokist (240g). b. 240-360g salatit rohelisest köögiviljast, tomatist ja kurgist, supilusikatäis taimeõli ja teelusikatäis sidrunimahla. c. 1-2 hautatud (aurutatud) juurvilja (mõlemat 120g). d. Valige kaks toiduainet: üks maisi tõlvik või kõrvits kartuliga või kartul jamsiga (kokku mitte üle 500g). Kolmel korral nädalas hoidke sellist vahelduvust: 1., 3., 5. ja 7. päeval sööge maisitõlvik või kartulit mingi aedviljaga kõrvitsalistest, või kartul jamsiga (kõik kokku mitte üle 500g). 2., 4. ja 6. päeval lisage a, b ja c-le 90-120g (kuivaine kaal) kooritud riisi või tatart, ning 30g (samuti kuivaine kaal) türgi- või aeduba, läätsi või nuuti (põishernes).
keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi (Alisma) 3 liiki ja kõõlusleht (Sagittaria) Sugukond võhalised (Araceae) 2500 liiki, peamiselt troopikas, Eestis soovõhk, lemled ja vesilääts Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad õistaimed on lemled Õied väikesed ja koondunud tihedalt jämenenud õisikuteljele – tõlvik. Tõlvikut ümbritseb suur, värvunud kandeleht. Meelitavad tolmeldajad lõksu (hais) Lehed sageli laiad ja sulg- või sõrmroodsed Vili: mari Sugukond penikeelelised (Potamogetonaceae) Rohtsed veetaimed, enamasti üleni veesisesed, pikkade vartega Õiekate neljatine, vähemärgatav, õied tihedates tähkades Vili: pähklike või luuvili Umbes 100 liiki, enamus perekonnas penikeel, Eestis 17 liiki Levinud kogu maailmas, põhiliselt magevees. Selts Liilialaadsed
juurmise kodariku. Lehelaba südajas, pealmiselt pinnalt läikiv, 6-10 cm pikk ja 5-10 cm lai. Õisikuvarb umbes lehtede pikkune. Õisikuks on rohekaskollane tõlvõisik, mis on ruljas, 1,5-2 cm pikk. Õisikus on väga väikesed ilma õiekatteta õied. Õisikut ümbritseb suur, silmapaistev, sisepinnalt valge kandeleht (nagu toataimel kallal!). Soovõhk õitseb mais ja juunis. Viljumisajaks tõlvik paisub ja õitest moodustuvad erepunased 5-8 mm läbimõõduga marjad. Marjad valmivad septembriks ja on mõrkjad ning mürgised. Kasutamine: värskelt on kogu taim mürgine. Eriti mürgised on marjad. Taim sisaldab nahka ärritavat ja ville tekitavat ainet aroiini. Risoomi on muistsetel nälja-aastatel kohati pruugitud toiduks, sest kuivades ja keetmisel kaotab see mürgisuse. Risoom sisaldab palju tärklist (30-50% toorkaalust) ja umbes 10% valku.
annaabi.ee 
