Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tabeli loomine ja vormindamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
menüü, veerg, veeru, lahtris, paigutus, kursor, laiuse, veerud, lahtrisse, nupul, lahtrid, valige, keskele, joonda, soovite, võite, tärn, salvesta, vormindamine, viimiseks, nupule, vajutades, ülemist, noolt, nuppude, laiused, alaindeks, joondus, mõõtmete, looge, teisendamine, tabeliks, tabelid, joonega, real, ruudus, pildiga, andmetega, avalehtMS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9
SISUKORRA LOOMINE 17 SISUKORRA VÄRSKENDAMINE 17 SISUKORRA VÄLIMUSE MUUTMINE 18 TABELID 18 TABELI LOOMINE ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND TABELI LOOMINE TEISE TABELI SISSE 18 LAHTRI, REA VÕI VEERU LISAMINE TABELISSE 19 LAHTRIVEERISTE MUUTMINE TABELIS 19 TEKSTI PAIGUTUSE MUUTMINE TABELIS 19 TABELI RUUDUJOONTE KUVAMINE VÕI PEITMINE 20 TABELILAHTRITE ÜHENDAMINE ÜHEKS LAHTRIKS 20 TABELILAHTRI TÜKELDAMINE 20
Uue tabeli saab avada ka kasutades tööriistaribal olevat nuppu Uus ning avaneb uus tabel. Juba olemas oleva ja salvestatud tabeli saab avada fail menüüst klõpsates nupule Ava. Avanenud aknast otsida soovitud dokument märkige see ühekordse klõpsuga ja vajutage nuppu Ava. 3. Malldokumendi salvestamine ja avamine Salvestamiseks mallina avage Fail, siis valige käsk Mallid ja järgmiseks käsk Salvesta. Avaneb aken Mallid lahtrisse uus mall sisetage mallile nimi. Kategooriad alt saate valida kasuta kuhu malldokumendi salvestate ning klõpsake Sobib nuppu sellega on dokument salvestatud. Olemas oleva malli avamiseks avage Fail ning valige käsk uus järgmiseks Mallid ja dokumendid. Avaneb Mallid ja dokumendid aken klõpske kaustale kuhu salvestasite dokumendi valitud kasutast valige sobiv mall. Valitud malli avamiseks klõpsake Ava. 4. Töövihiku salvestamine disketile
teisaldamise või kustutamise toimingut. Võite faili ka meilida või publitseerida selle veebi. Faili või kausta avamine kaustas Minu dokumendid Klõpsake nuppu Start ja siis käsku Minu dokumendid. Leidke fail või kaust, mida soovite avada, ning topeltklõpsake seda. Faili salvestamine Klõpsake kasutatava programmi menüüs Fail (File) käsku Salvesta (Save). Kui te pole seda faili varem salvestanud. tippige faili nimi failinime (File name) lahtrisse ja klõpsake nuppu Salvesta (Save). Faili või kausta kustutamine Failide ja kaustade kustutamiseks paremklõpsake vastavat faili või kausta ning käsku Kustuta (Delete). Klõpsake nuppu Start ja siis käsku Minu dokumendid. Klõpsake faili või kausta, mida soovite kustutada. Klõpsake jaotises Faili- ja kaustatoimingud linki Kustuta fail või Kustuta kaust. Teie isiklikud kaustad Minu dokumendid, Minu pildid ja Minu muusika on Windowsi kaustad, mis toimivad teie isikliku
Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks. Kiire arvutus Excelis näitab, et kokku tuleb töölehe kohta neid lahtreid 16 777 216 sellest peaks enamikule kasutajaist piisama. Igal lahtril on oma aadress, mis kosneb rea ja veeru tähisest, milles see lahter asub
Dokumendist kogu tekstivormingu (font, laadid, tekstiefektid jm peale esiletõstuvärvi), st alles jääb vaid lihttekst, saab eemaldada nupuga . LÕIGU VORMINDAMINE (AVALEHT (HOME)) Kui soovitakse rohkem kui ühte lõiku vormindada, siis tuleb igast lõigust vä- hemalt midagi märgistada. Reavahe Vasakule, keskele, paremale, rööpselt Äärised (servast servani joondamine) m 12
Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (2. osa) Lahtri, rea ja veeru märgistamine Lahtri esiletõstuks (ehk märgistamiseks) tuleb hiirekursoriga osutada lahtri vasakusse serva, nii et kursor muutub laiaks kaldnooleks ja klõpsutada; mitme lahtri esiletõstuks tuleb neist aga üle lohistada. Ridade puhul tuleb kursor viia vasaku veerise peale (kursor muutub „tagurpidi nooleks“) ja kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks
Tabel (3. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (3. osa) Tabeli joondamine Tabelit saab leheküljel soovikohaselt joondada, ka on võimalik lasta väljaspool tabelit paik- neval tekstil „valguda“ tabeli ümber. Selleks vali menüükäsk Tabel > Tabeliatribuudid… (ingl. Table > Table Properties…) ning vali vajadusel vahekaart Tabel (ingl. Table). Tingimusega Suurus (ingl. Size) saad määrata tabeli eelistatava laiuse (ingl. Preferred width) endale sobivas mõõt- ühikus (määrates selle rippmenüü Mõõtühik ehk ingl. Measure in abil). Tingimusega (valikuterühmas) Joondus (ingl. Alignment) saad määrata, kas joondada tabel lehekülje ülejäänud teksti suhtes vasakule (ingl. Left), keskele (ingl. Center) või paremale (ingl. Right). Tingimusega Teksti mähkimine (ingl. Text wrapping) saad määrata, kas tabelit ümbritsev tekst ümbritseb (ingl. Around) seda tihedalt või mitte (ingl. None).
Tabeleid on mugav vormistada ja esitleda, andmete põhjal saab koostada ka ülevaatlikke diagramme. Üks levinumaid tabelitöötlusprogramme on Microsoft Excel ja Openoffice. *Üldpõhimõtted Program mi käivitamine Microsoft Excel saab käivitada programmikooni abil, mis asub Windows'i Start-menüüs või (kui on) töölaual. Excel'i dokumentidel on nimelaiendiks.xls Excel'i tabelites säilitatakse kogu infot lahtrites ehk pesades. Lahtriks (cell) nimetatakse rea (row) ja veeru (column) ristumiskohas asuvat andmevälja. Tabeli ridu tähistatakse numbritega 1, 2, 3 jne, veerge aga tähtedega A, B , C jne. Ridu ja veerge näitavad tabelis rea- ja veerusildid. Lahtri aadress koosneb veeru nimest ja rea numbrist, nt B8. Igasse lahtrisse võib sisestada vaid ühe väärtuse (arv, kuupäev, tekst jm). Peale andmete võivad tabelis olla ka mitmesugusteks arvutusteks mõeldud valemid. Valemites kasutatakse teistest lahtritest võetud andemid, mis omakorda võivad ka ise
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel. Risttabelite abil saad teha algandmete alusel mitmesuguseid koondeid, analüüse ja aruandeid Makro - makro on käskude järjend, makro käivitamisel täidetakse ükshaaval makrosse
klõpsata standardriba tabelinupul , valida menüükäsk Tabel > Lisa > Tabel… (ingl. Table > Insert > Table…), valida menüükäsk Tabel > Joonista tabel (ingl. Table > Draw Table) või valida menüükäsk Tabel > Teisenda > Tekst tabeliks (ingl. Table > Convert > Text To Table…). 1. Tabelinupul klõpsamisel tuleb ilmunud ruudustikus lohistada üle vajaliku arvu ridade ja veergude. Hiireklahvi vabastamisel kuvatakse ühesuguse laiuse ja kõrgusega tühjade lahtritega tabel. 2. Menüükäsuga Tabel > Lisa > Tabel… avaneb paremal nähtav dialoogiaken. Veergude arv (ingl. Number of columns) – määrab veergude arvu; Ridade arv (ingl. Number of rows) – määrab ridade arvu; Kindel veerulaius (ing. Fixed column width) – määrab veergude laiuse; -1- Tabel (1. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik
...............................................................8 2. rasvane kiri (Bold)...............................................................................................................8 2.Teksti ilmestamine....................................................................................................................9 3.Sõrendatud kiri........................................................................................................................10 3.Teksti paigutus............................................................................................................................11 4.Laadide kasutamine vormindamiseks.........................................................................................11 5.Kokkuvõte...................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..................................................................................
Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje. Selleks võib kasutada loendurit (AutoNumber), millega antakse igale kirjele järjekorranumber. Tabeli loomiseks tuleb tabelite aknast valida nupp New ja järgmisest valikust Design View. Nüüd avaneb uus aken, kus iga tabeli välja kirjeldusele on ette nähtud üks rida. Field Name veeru nimi (kuni 64 märki) Date type andmetüüp Description lühekirjeldus (kuni 64 märki) väljastakse ekraani teatereale, kui viite kursori tabelis väi vormil vastavale väljale. Andmetüüp näitab, millist tüüpi väärtust saab väljale anda. Andmetüübi määramine on kohustuslik. Tüübi valik sõltub väärtuse sisust ja sellest, milliseid tehteid soovitakse hiljem väärtusega sooritada. Tüüpe on kokku üheksa.
Joonis 5.7.2 Arve koosneb kahest täpselt ühesugusest osast üks osa jääb arve väljastajale, teine osa arve saajale. Excelis saab arve koostada selliselt, et muutes andmeid (maksja, kogus...) arve esimese osas, muutuvad andmed arve teises osas automaatselt. Arve koostame nii, et mõlemad arve osad mahuvad lehele A4. Esmalt koostame arve esimese osa, mille seejärel kopeerime lehe alla. Esmalt tee hiireklõps lahtris B2 ja kirjuta ARVE NR. Lahtrisse C2 tuleb arve nr. numbrina (praegu 1), hiljem vastavalt arvete väljakirjutamisele, see number suureneb. Lahtrisse E2 sisesta arve kirjutamise kuupäev. Kui Sa soovid, et kuupäev uueneks automaatselt vastavalt arve kirjutamise kuupäevale, siis kasuta selleks Exceli kuupäeva funktsiooni. 2 Automaatselt uueneva kuupäevafunktsiooni leiad funktsioonide loetelust.
· Open an existings file olemasoleva andmebaasi avamine. Andmebaasisüsteemiga Access on kaasas tark Wizard, mis aitab andmebaasi ehitada ja kasutada. Tark koosneb reast dialoogiakendest, mis küsivad küsimusi ning loovad seejärel vastuste põhjal andmebaasi tabeli (päringu, aruande, vormi). Antud õppematerjali eesmärgiks on aga teha võimalikult palju iseseisvalt, alustades nullist. Uue andmebaasi salvestamiseks märgistatakse valik Blank Access database ning klikkatakse nupul . Andmebaasisüsteem Access kuvab dialoogiakna (joonis 2.2). Joonis 2.3 Andmebaasi salvestamiseaken Access- lihtne ja vajalik 7 Fail salvestatakse sobivale kettale ja kataloogi nimega SUGUPUU.mdb .Peale nupule vajutamist, avaneb andmebaasi peaaken, milles pääseb ligi kõigile leiduvatele objektidele.
* Lahter 0 ..1 Kokkuvõte * Lahter Aadressite kasutamine Aadresside kasutamine Excelis võib kasutada kahte liiki aadresse: A1 - aadressid ja R1C1 - aadressid. aadressid.aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 A1-tüüpi A1-tüüpi aadress R1C1-tüüpi aadressis moodustatakse kasutatakse veerutähisest nii rea kui ka veeru ja reanumbrist: jaoks järjenumbreid, A1, milledele B13, AB21, eelnevad vastavalt B3:H53tähed R (Row) ja C (Column): R1C1, R13C2, R21C28, R1C1-tüüpi aadressis kasutatakse nii rea kui ka veeru jaoks R3C2:R53C8 järjenumbreid, Enamasti kasutatakse milledele
Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur Kui andmebaase kirjeldada, siis kõige sarnasem on sellele Microsoft Exceli töövihik, kus andmeid hoitakse samuti tabelites. Ning tabeli moodustavad tulbad ja read. Andmebaasi ridu nimetatakse ka kirjeteks (records). Tabelilahtreid nimetame aga andmeväljadeks (fields). Reeglina varustatakse iga tabeli esimene veerg unikaalse indikaatoriga (id), mida kutsutakse primaarvõtmeks. Igaks juhuks rõhutan üle, et unikaalne tähendab, et samasugust võtit tabelis enam olla ei tohi! Võtmed on just need väljad, mille abil seotakse erinevad andmetabelid. Andmete hoidmine eraldi tabelites, muudab need üksteisest sõltumatuks, võimaldades hõlpsamini teha näiteks muudatusi andmebaasi struktuuris või kasutada samu andmeid teise tabeliga sidumisel. Andmebaasi haldus
tegevuse tagasivõtmine salvestamine ja rastergraafika pildiformaadid Pildi avamine Vaatame hetkel tüüpilist meetodit pildi avamiseks - File>Open. Leia oma pilt ja vajuta Open. Kui sa pole veel mitte ühtegi pilti avanud, siis saab pilte avada ka topeltklikiga lõuendil. Ning kolmas võimalus on pilte lohistada. 24 Lohistamisel väldi juba olemasoleva pildi peale lohistamist. Soovitan tõsta kuhugi menüü piirkonda. Vaatega navigeerimine Üks lihtsamaid viise vaatega navigeerimiseks on avada Window>Navigator paneel. Antud paneeli alumisest osast leiad suumi ja selle muutmise liuguri. 100% korral näed pilti üks-ühele. Väiksem protsent tähendab, et pildi vaadet on vähendatud ja suurem protsent, et suurendatud. 25 Kui suumida pildi sisse, siis näed, et punane kast aknas muutub
teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised korraldused: · My Documents Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid. · My Rescent Documents Sisaldab viimati töödeldud dokumentide nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole), mis võimaldab nendega tööd jätkata. Klõps dokumendi nimel avab dokumendi selle
Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks. Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10. Tabeli trükkimiseks on kaks for-tsüklit paigutatud üksteise sisse. Selles pole midagi imelikku - iga rea juures trükitakse kõik veerud esimesest kuni viimaseni. Ning selleks, et erinevate numbrite arvuga arvud meie tabelit sassi ei lööks, on väljatrüki juurde vorminguks kirjutatud {0, 5}. Ainsat Console.Write argumenti (järjekorranumbriga 0) trükitakse nõnda, et ta võtaks alati viis kohta. using System; class Korrutustabel{ public static void Main(string[] argumendid){ int ridadearv=10, veergudearv=10; if(argumendid.Length==2){ ridadearv=int.Parse(argumendid[0]);
Programmi edukal käivitumisel kuvatakse ekraani alumises parempoolses nurgas roheline ikoon. Mitteedukal käivitamisel on see punane või kollane, põhjuseks siis mõne teenuse mittetöötamine. Mittetöötamise võivad põhjustada näiteks arvutis töötav Skype või mõni teine veebiserver. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus Apache teenus ei käivitu korralikult. Selleks tee all nurgas olevale ikoonile hiire vasaku klahviga klikk ning see avab serveri menüü. Liigume valikusse Apache>Service>Install Service See avab meile konsooli akna, kus palutakse vajutada Enter ei paigaldada teenus. Pärast ebaõnnestunud käiku, kliki uuesti ikoonil ing vali Testimine Testimiseks avame veebikataloogi C:wampwww või klikime serveri ikoonil ja valime www directory. See avab kataloogi, kuhu midagi lisades näeme seda nö. veebilehel. Vaikimisi on seal index.php. Oma testlehe tegemiseks teen faili test.php ja kirjutan sisse tervituse. ? 1 <
2.2 Joonistusala Mehikese eemaldamine ehk uue malli loomine Kui programmi käivitame, siis tervitab meid üks mehike joonistusala keskel. Vali Select-tööriist ja kliki mehele ning vajuta klaviatuurilt kustutusklahvi Delete. Nüüd vali menüüst File>Save As Template, pane mallile nimi ja soovi korral iseloomustus. Nüüd peaks selle malliga avatama kõik sinu uued dokumendid. Teljed 3D mudelite loomisel on oluline xyz-teljestik, mis määravad mudeli pikkuse, laiuse ja kõrguse. Teljestikud ristuvad 0-punktis. Google SketchUp värvib teljestikud vastavalt punane, sinine ja roheline. Kõikide mudelite loomise aluseks ongi nende värvide jälgimine. Isegi kui silm "ütleb", et joon on viltu, siis usu alati värve 8 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.3 Vaated
Statistics: saab tellida erinevaid statistikuid (näiteks Chi-Square) Cells: mida SPSS lahtritesse trükib: Observed: lahtrisse kuuluvate objektide (küsitletute) arv Expected:
Joonised Funktsioonid Protseduurid Pivot Table Joonised MS Exceli põhiline jooniste tegemise vahend on Chart Wizard, mis on käivitatav nupu alt või menüüst Insert käsuga Chart.... Joonise tegemiseks tuleb hiirega valida analüüsitav andmeblokk, klikkida Chart Wizard'i nupul, valida graafiku tüüp ja järkjärgult Next-käsuga edasi liikudes kujundada sobiv graafik soovitud asukohta. Muidugi on võimalik jooniseid ka hiljem kujundada, parandada jne. Siinkohal ei hakka jooniste tegemisel enam pikemalt peatuma, kuna igas Exceli juhendis on sellest piisavalt juttu ja midagi sellist, kus ilma näpuga rida ajamata võiks saada vale tulemuse, pole ka oodata.
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
on valikuks "Items" (objektid), mis on tehtud "I" sisestamisega; – – kolmnurk Käsupiirkonna lõpus lubab sirvida arvutil eelnenult tehtut. Kui kolmnurka pole – tähendab see seda, et varem pole pärast joonise avamist midagi tehtud. Kui tegelikult on tõesti palju tehtud, kuvatakse vaid viimased toimingud. Eelmiste toimingute kuvamiseks viia kursor Käsupiirkonna lõppu ja liugusiga „kerida ette” teave eelnenu kohta. Teine võimalus arvuti-tarbija kahekõne kirjeldamiseks on tekstiline. Järgnevalt võrdleme kaht ühe käsu esitamise viisi – koopiat käsureast ja tekstilist. Arvuti kuvab: Tekstiline esitlus: ÜLESANNE I Pinnatükk 4 HATCH ↵
latid koos ikoonidega. Nende abil saab mugavalt käivitada erinevaid tegevusi joonisele uute objektide lisamiseks ja olemasolevate modifitseerimiseks, samuti info küsimiseks ja joonise häälestamiseks. Ekraani ülaservas paikneb menüüde loetelu, kust saab avada täiendavaid alammenüüsid ja viimaste alammenüüsid. Asume nüüd menüüde kirjeldamisele. Ekraani ülaservas paikneb horisontaalne menüü ehk rippmenüü, mille kaudu saab teha mitmesuguseid valikuid. Menüüvalikud võivad olla varus- tatud lisamärkidega. Valikurea lõpus olev märk tähistab pöördumist alammenüüsse. Kui valik lõpeb kolme punktiga (...), siis sellise valikuga toimub pöördumine dialoogakna poole, mille väljade kaudu saab valikutegevust jätkata. Muide, ka dialoogakna väli võib lõppeda kolme punktiga toimub pöördumine alamakna poole. Dialoogakna väli võib muu hulgas
Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks. Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade- ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10. Tabeli trükkimiseks on kaks for-tsüklit paigutatud üksteise sisse. Milles pole ka midagi imelikku - iga rea juures trükitakse kõik veerud esimesest kuni viimaseni. Ning selleks, et erinevate numbrite arvuga arvud meie tabelit sassi ei lööks, on väljatrüki juurde vorminguks kirjutatud {0, 5}. Ainsat Console.Write argumenti (järjekorranumbriga 0) trükitakse nõnda, et ta võtaks alati viis kohta. using System; class Korrutustabel{ public static void Main(string[] argumendid){ int ridadearv=10, veergudearv=10; if(argumendid.Length==2){ ridadearv=int.Parse(argumendid[0]); veergudearv=int
Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks. Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10. Tabeli trükkimiseks on kaks for-tsüklit paigutatud üksteise sisse. Selles pole midagi imelikku - iga rea juures trükitakse kõik veerud esimesest kuni viimaseni. Ning selleks, et erinevate numbrite arvuga arvud meie tabelit sassi ei lööks, on väljatrüki juurde vorminguks kirjutatud {0, 5}. Ainsat Console.Write argumenti (järjekorranumbriga 0) trükitakse nõnda, et ta võtaks alati viis kohta. using System; class Korrutustabel{ public static void Main(string[] argumendid){ int ridadearv=10, veergudearv=10; if(argumendid.Length==2){ ridadearv=int.Parse(argumendid[0]);
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
annaabi.ee 
