Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (2. osa) Lahtri, rea ja veeru märgistamine Lahtri esiletõstuks (ehk märgistamiseks) tuleb hiirekursoriga osutada lahtri vasakusse serva, nii et kursor muutub laiaks kaldnooleks ja klõpsutada; mitme lahtri esiletõstuks tuleb neist aga üle lohistada. Ridade puhul tuleb kursor viia vasaku veerise peale (kursor muutub „tagurpidi nooleks“) ja kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks
Edit > Paste Special…), seejärel klõpsa avanenud dialoogiaknas valikunupul Kleebi link (ingl. Paste Link; asub kohe loendikastist vasakul), ning lõpuks klõpsa dialoogikastis nupul OK. Tagasi diagrammi loomise juurde. Tabeli päiserida muutub diagrammi abs- tsissteljeks (rõhtteljeks), vasakpoolse veeru lahtrite andmed – legendiks (ja vasakpoolse ülanurga lahtri sisu – dia- grammi pealkirjaks). Püsttelje arvud moodustatakse vastavalt tabeli arv- andmetele. Kui tabelit eelnevalt ei olnud, tuleb andmed ja sildid sisestada käsu
avaneb paremal nähtav dialoogiaken. Veergude arv (ingl. Number of columns) – määrab veergude arvu; Ridade arv (ingl. Number of rows) – määrab ridade arvu; Kindel veerulaius (ing. Fixed column width) – määrab veergude laiuse; -1- Tabel (1. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Automaatsobita sisuga (ingl. Autofit to contents) – määrab veeru laiuse vastavalt sisule; Automaatsobita aknaga (ingl. Autofit to window) – määrab veeru laiuse võrdselt kogu lehe laiuses; Tabelilaad (ingl. Table style) – saab määrata valmis vorminduse (vaikimisi Kontuurtabel ehk ingl. Table Grid; seda saab muuta nupuga Automaatvorming… (ingl. AutoFormat…) avanevas dialoogiaknas); Jäta mõõtmed uute tabelite jaoks meelde (ingl. Remember dimensions for new tables) – salvestab sinu määratud seaded järgmiste kordade jaoks. 3
Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik Loendid, äärised ja varjustus Jätkame lõigu kujundamisega. Nagu eelmises tunnis juba lugeda võisid, saab vaikeseadistatud loendeid (nummerdatud ja nummerdamata) ning ääriseid määrata vormindamise nupurealt. Rohkem võimalusi leiab menüükäskudega Vorming > Täpp- ja numberloendid… (ingl. Format > Bullet and Numbering…) ja Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…) avanevad vastavad dialoogiaknad. Nendest allpool. Loendid Word pakub kasutajale võimaluse lõike nummerdada või tärnida – moodustades sel teel loendeid. Kui vähegi võimalik, tuleks neid võimalusi kasutada. Nummerdatud loetelu muut- misel – lisamisel või kustutamisel – korrigeeritakse numbreid automaatselt. Menüükäsuga Vorming > Täpp- ja numberloendid avaneb järgmine dialoogiaken:
Tabelduskohad ja süvisinitsiaal – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabelduskohad ja süvisinitsiaal Räägime veel lõigu vormindamisest. Seekord vaatame menüükäske Vorming > Tabelduskohad… (ingl. Format > Tabs…) ja Vorming > Süvisinitsiaal… (ingl. Format > Drop Cap…). Tabelduskohad Kui vajutada Tab-klahvile, hüppab kursor mitme positsiooni võrra edasi; kui kursor paikneb mingi sõna ee, siis hüppab kursor koos sõnaga edasi. Tavaliselt asuvad sellised hüpped – tabulaatorid – 1,27 cm järel. Tabulaatorite moodus- tamiseks tuleb valida käsk, nagu sissejuhatuses juba öeldud Vorming > Tabelduskohad…. Kasti lahtrisse Tabelduskoht (ingl. Tab stop
Pildid tekstitöös – MS Word 2003 Jüri Kormik Pildid tekstitöös Kõige lihtsam viis pilti dokumenti lisada on kopeerimise teel. Kui oled internetist või oma arvutist leidnud sobiva pildi, siis tee selle peal parem hiireklõps ja vali käsk Kopeeri pilt (ingl. Copy Image) ning seejärel vii tekstikursor dokumendis kohta, kuhu tahad pildi panna, ja anna käsk pildi kleepimiseks (kas parema hiireklõpsuga avanevast hüpikmenüüst või klahvi- kombinatsiooniga Ctrl+V). Teine viis pildi lisamiseks on menüükäsuga Lisa > Pilt > Failist… (ingl. Insert > Picture > From File…). Äsja lisatud pilt on kohe aktiivne (sellest saab aru nurkades ja külgedel olevata mustade ruudukeste järgi), aga hiljem saab seda vajadusel aktiivseks teha ühe hiireklõpsuga pildi peal. Ühtlasi peaks avanema pilditöötluse tööriistariba, aga kui ei avane, siis saad
Italic; Ctrl+I) ja allajoonitud kirjaks (ingl. Underline; Ctrl+U). Vormingu nupureal võib leida paremal pool veel nupud teksti värvi, üla- ja alaindeksi (ingl. vastavalt Superscript ja Subscript) määramiseks. -2- Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Kui aga nupureal pakutavast ei piisa, siis rohkem võimalusi pakub menüükäsuga Vorming > Font… (ingl. Format > Font…) avanev dialoogiaken: Esimese kolme lahtri (Font, Fondi laad ja Suurus; ingl. vastavalt Font, Font style ja Size) kasutus on sama mis nupu- rea vastavatel nuppudel. Fondi värv (ingl
Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl. Control Toolbox) ning all Joonistus (ingl. Drawing). Nupurea valikud –
SISUKORRA LOOMINE 17 SISUKORRA VÄRSKENDAMINE 17 SISUKORRA VÄLIMUSE MUUTMINE 18 TABELID 18 TABELI LOOMINE ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND TABELI LOOMINE TEISE TABELI SISSE 18 LAHTRI, REA VÕI VEERU LISAMINE TABELISSE 19 LAHTRIVEERISTE MUUTMINE TABELIS 19 TEKSTI PAIGUTUSE MUUTMINE TABELIS 19 TABELI RUUDUJOONTE KUVAMINE VÕI PEITMINE 20 TABELILAHTRITE ÜHENDAMINE ÜHEKS LAHTRIKS 20 TABELILAHTRI TÜKELDAMINE 20
jne. Mõõduriba Kujunduselementide (tabelduste, tabelite, veergude, jooniste jms) paigutamisel Wordi ekraanile saab kasutada mõõduriba (joonlauda). Mõõduriba kuvamiseks avada vahekaart Vaade (View) ja valida Joonlaud (Ruler) või vertikaalselt kerimis- ribalt ülevalt valida Joonlaud. Jooniste koostamisel on vahel hea kasutada nn ruudujooni (Gridlines), mida saab valida Küljendus (Page Layout) vahekaardist Joonda (Align) Kuva ruudujooned (View Gridlines). Olekuriba paikneb Wordi akna alumises servas, kuhu saab kuvada teavet dokumendi kohta. Olekuriba valikuid (lehe-, sektsiooni-, reanumbrit, kursori asukohta, sõnade arvu (statistikat), redigeerimis- keelt, õigekirja, suumi jne) saab lisada/eemaldada hiire paremat klahvi klõpsates olekuribal. TEKSTI KOMPONENDID, ERIMÄRGID. NAVIGEERIMINE, MÄRKIMINE, KOPEERIMINE JA TESALDAMINE TEKSTIDOKUMENDI PÕHILISED KOMPONENDID
Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks. Kiire arvutus Excelis näitab, et kokku tuleb töölehe kohta neid lahtreid 16 777 216 sellest peaks enamikule kasutajaist piisama. Igal lahtril on oma aadress, mis kosneb rea ja veeru tähisest, milles see lahter asub
Kellelt saadud/kellele makstud siin käib firma/ettevõtte nimi, kes raha ülekandis või kellele Sa ise maksid/ülekandsid. Aadress - siin käib firma/ettevõtte aadress. Sisstulek sissetulnud/ülekantud raha summa. Väljaminek välja läinud/ära makstud raha summa. Selgitus võid lisada, milleks raha kulutasid või kui Sul on vaja mõne tehingu kohta midagi selgitavat kirjutada (näiteks, kui bensiini kulust arvad maha 20%). TABELI PEALDISE KOOSTAMINE, KUJUNDAMINE Esimeses lahtris käib tavaliselt järjekorra number. Siis omad ka ise paremat ülevaadet, mitu tehingut Sa oled sooritanud. Tee hiireklõps lahtris A1 ja sisesta tekst Jrk. Vajuta parempoolsele nooleklahvile , et liikuda järgmisesse lahtrisse B1. Sinna kirjuta Kuupäev, võid ka lühendatult lihtsalt Kuup., järgmisesse lahtrisse kirjuta Dok. nr. Lahtrisse D1 sisesta tekst Kellelt saadud/kellele makstud. Nagu Sa märkad, on tekst nii pikk, et läheb üle veergudest E ja F.
14 pildi maht : 14* 650000 B = 9100000 B = 9100 KB = 9,1 MB Raamat kokku : 372 KB +9100 KB = 9472 KB = 9,472 MB 2 Lehekülgede nummerdamine Insert -> Page numbers - ülal/all - vasak/parem/keskel - esimese lehe number NB! Tiitellehel ei tohi lehekülje numbrit olla Eemalda linnuke ! Nummerduse alustamine suvalisest numbrist : Insert -> Page numbers -> Format -> Page numbering -> Star at -> ...nr Ülesanne Nummerda konspekt järgmiselt : - Üles paremale - Alates 120 Lehekülje numbrite eemaldamine * View -> Header & Footer -> aktiviseeri number -> Delete · aktiviseeri 2x klõpsates number -> Delete Ülesanne: · Eemalda konspekti lehekülgede nummerdus · Nummerda konspekt korrektselt ......................................
.........................................................................20 Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile..................................................................20 Raamid (Äärised) ..................................................................................................................... 20 Lahtrite ühendamine.................................................................................................................21 Sisu paigutus lahtris................................................................................................................. 21 Teksti suunda .......................................................................................................................... 21 Taane....................................................................................................................................... 22 Numbri- ja rahavormingud...................................................................
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel
Kui on teada, et tekst on tekstivälja vaikepikkusest lühem või pikem. Format Formaat. Andmete kuvamise/esitamise viis. Decimal Places Kümnendkohtade arv. Kümnendkohtade arv pärast koma. Input Mask Sisestuseeskiri. Andmete sisestamise eeskiri. Näide. Eeskiri tagab, et nimede esitähed on suured, ülejäänud väikesed. Caption Pealkiri. Välja vastava tabeli veeru pealkiri, kui soovid, et see oleks erinev välja nimest. Default Value Vaikeväärtus. Väärtus, mis on väljal kirjas, kui midagi ei ole veel sisestatud. Näide. =Date() vaikeväärtuseks on tänane kuupäev Validation Rule Väärtusreegel. Kontrollimise eeskiri andmete sisestamisel. Näide. Kontrollib et, arvtüüpi väljale ei sisestata muid
Tabel 1 0 ..1 Keha Kokkuvõte * * Rivi Lahter * Lahter Aadressite kasutamine Aadresside kasutamine Excelis võib kasutada kahte liiki aadresse: A1 - aadressid ja R1C1 - aadressid. aadressid.aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 A1-tüüpi A1-tüüpi aadress R1C1-tüüpi aadressis moodustatakse kasutatakse veerutähisest nii rea kui ka veeru ja reanumbrist: jaoks järjenumbreid, A1, B13, milledele AB21, B3:H53 eelnevad vastavalt tähed R (Row) ja C (Column): R1C1, R13C2, R21C28, R3C2:R53C8 R1C1-tüüpi Enamasti kasutatakse aadressis kasutatakse A1-tüüpi aadresse. nii rea kui
Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje. Selleks võib kasutada loendurit (AutoNumber), millega antakse igale kirjele järjekorranumber. Tabeli loomiseks tuleb tabelite aknast valida nupp New ja järgmisest valikust Design View. Nüüd avaneb uus aken, kus iga tabeli välja kirjeldusele on ette nähtud üks rida. Field Name veeru nimi (kuni 64 märki) Date type andmetüüp Description lühekirjeldus (kuni 64 märki) väljastakse ekraani teatereale, kui viite kursori tabelis väi vormil vastavale väljale. Andmetüüp näitab, millist tüüpi väärtust saab väljale anda. Andmetüübi määramine on kohustuslik. Tüübi valik sõltub väärtuse sisust ja sellest, milliseid tehteid soovitakse hiljem väärtusega sooritada. Tüüpe on kokku üheksa.
* Lahter 0 ..1 Kokkuvõte * Lahter Aadressite kasutamine Aadresside kasutamine Excelis võib kasutada kahte liiki aadresse: A1 - aadressid ja R1C1 - aadressid. aadressid.aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 A1-tüüpi A1-tüüpi aadress R1C1-tüüpi aadressis moodustatakse kasutatakse veerutähisest nii rea kui ka veeru ja reanumbrist: jaoks järjenumbreid, A1, milledele B13, AB21, eelnevad vastavalt B3:H53tähed R (Row) ja C (Column): R1C1, R13C2, R21C28, R1C1-tüüpi aadressis kasutatakse nii rea kui ka veeru jaoks R3C2:R53C8 järjenumbreid, Enamasti kasutatakse milledele
Kujutis (Shape) graafilised kujutised: pildid, joonised, skeemid, diagrammid jms. Tabel (Table) koosneb horisontaalselt paiknevatest ridadest ja vertikaalselt paiknevatest veergudest. Tabelit saab kasutada andmete esitamiseks ja vormide koostamiseks, aga ka kujundamiseks (nt tiitellehe loomiseks). 3 Esimene lahter Teine lahter Kolmas lahter Neljas lahter Viies lahter Ühes lahtris võib olla ka mitu rida Kaks lahtrit on koos (käsk Merge) Võib ka nii kokku panna Jagasin lahtri kaheks. Väli (Field) võimaldab lisada dokumenti teatud kindla iseloomuga informatsiooni: (nt kuupäeva 30.01.2014, autori nime jms). Hüperlink () link antud dokumendi sees, teisele failile sh Web-serveril asuvale failile või kaustale. 4 3. MS WORD 2010 KASUTAJALIIDES
Joonis 5.7.2 Arve koosneb kahest täpselt ühesugusest osast üks osa jääb arve väljastajale, teine osa arve saajale. Excelis saab arve koostada selliselt, et muutes andmeid (maksja, kogus...) arve esimese osas, muutuvad andmed arve teises osas automaatselt. Arve koostame nii, et mõlemad arve osad mahuvad lehele A4. Esmalt koostame arve esimese osa, mille seejärel kopeerime lehe alla. Esmalt tee hiireklõps lahtris B2 ja kirjuta ARVE NR. Lahtrisse C2 tuleb arve nr. numbrina (praegu 1), hiljem vastavalt arvete väljakirjutamisele, see number suureneb. Lahtrisse E2 sisesta arve kirjutamise kuupäev. Kui Sa soovid, et kuupäev uueneks automaatselt vastavalt arve kirjutamise kuupäevale, siis kasuta selleks Exceli kuupäeva funktsiooni. 2 Automaatselt uueneva kuupäevafunktsiooni leiad funktsioonide loetelust.
Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur Kui andmebaase kirjeldada, siis kõige sarnasem on sellele Microsoft Exceli töövihik, kus andmeid hoitakse samuti tabelites. Ning tabeli moodustavad tulbad ja read. Andmebaasi ridu nimetatakse ka kirjeteks (records). Tabelilahtreid nimetame aga andmeväljadeks (fields). Reeglina varustatakse iga tabeli esimene veerg unikaalse indikaatoriga (id), mida kutsutakse primaarvõtmeks. Igaks juhuks rõhutan üle, et unikaalne tähendab, et samasugust võtit tabelis enam olla ei tohi! Võtmed on just need väljad, mille abil seotakse erinevad andmetabelid. Andmete hoidmine eraldi tabelites, muudab need üksteisest sõltumatuks, võimaldades hõlpsamini teha näiteks muudatusi andmebaasi struktuuris või kasutada samu andmeid teise tabeliga sidumisel. Andmebaasi haldus
Output-aknast saab tabeleid ja graafikuid Word’i tõsta need valides ja siis Copy ning Word’is Paste. Sagedustabeli koostamine- vanuse puhul, kui väärtusi kiiga palju, siis ei kasutata sagedustabelit Seal esitatakse tunnuse väärtused (valid), nende esinemissagedus (frequence) ning protsendid (percent). Sagedustabeli järjestamiseks sagduste järgi: uus tabel: analyze/ferquences . tunnus perekonnaseis varialbel väljale ning klõpsame nupule format. Descending counts linnuke. Kui tunnusel on aga palju erinevaid väärtuseid, näiteks sissetulekud on kõikidel vastajatel tõenäoliselt erinevad, siis sagedustabel andmete kokkuvõtmiseks ei sobi. Andmestikus kultuur.sav on selliseks tunnuseks vanus. Koostades vanuse väärtustest sagedustabeli, on see liiga mahukas, et seda andmete esitamiseks kasutada. Statistics – Summarize – Frequencies Variable(s): millistest muutujatest sagedustabelit soovitakse
Andmeanalüüs MS Exceli abil Andmeanalüüs MS Exceli abil Järgnev õpetus püüab võimalikult 'puust ja punaselt' ette näidata elementaarse andmeanalüüsi teostamise võimalused MS Excelis. Samas ei ole see materjal mõeldud matemaatilise statistika konspektiks, vastavad teadmised/materjalid eeldatakse kasutajal enesel olemas olevat. Seetõttu pole ka eriti tegeletud konkreetsete näidetega ega tulemuste tõlgendamisega. See konspekt ei ole Andres Kiviste 1998 aastal ilmunud vihiku "Matemaatilise statistika algteadmisi ja rakenduslikke näiteid MS Exceli keskkonnas" ümbertrükk. MS
akna raamile) klõpsama vajutama vasakut hiirenuppu ja selle kohe vabastama klõpsama kaks korda kiiresti vasakut hiirenuppu või üks kord topeltklõps keskmist hiirenuppu vajutama vasakule hiirenupule ja seda vabastamata nihutama pukseerima hiirt, viies kursori all oleva objekti teise kohta parempoolset hiirenuppu klõpsates (paremklõpsuga) avanev hüpikmenüü aken, mis sisaldab korraldusi kursori all oleva objekti kohta Hiirt on soovitatav liigutada arvutiga kaasas oleval hiirematil (optilise hiire korral pole hiirematti vaja). Visuaalsed elemendid Ikoonid Pärast Windows XP käivitamist ilmub ekraanile töölaud, millel on vaid üks ikoon Recycle Bin (prügikorv), kui arvuti valmistaja pole töölauale lisanud oma ikoone. Ikoon on väike pildike, mis esindab mõnda faili, kausta või seadet
Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea. Siin näites paistab, et alamprogramm Main' i sulg on sama kaugel taandes kui alamprogrammi alustav rida ise. Ning klassi sulg on sama kaugel kui klassi alustava rea sulg. Nõnda saab programmi pikemaks kasvamisel kergemini järge pidada, millises plokis või millistes plokkides vaadatav käsk asub. Nõnda on esimene väike programm üle vaadatud ja loodetavasti tekib natuke tuttav tunne, kui vaadata järgnevaid ridu: using System; class Tervitus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Käivitamine Edasi tuleb tervitusrakendus käima saada. Töö tulemusel tekkinud pildi võib arenduskeskkonnas (näiteks Visual Studio 2008) ette saada kergesti - vajutad lihtsalt käivitusnuppu ja midagi ilmubki.
# kaivitame funktsiooni sum()
# ja kirjutame tulemuse väljundisse
echo $a.' + '.$b.' = '.sum($a, $b);
/*
Funktsioon summa leidmiseks. Sisendiks on
2 argumenti ja tulemuseks on nende summa
*/
function sum ($x, $y) {
return $x + $y;
}
?>
Näide 1.3.2
Eraldajad
PHP programmid on põhimõtteliselt käskude kogumid. Käskude eraldamiseks kasutatakse programmeerimiskeeltes spetsiaalseid
sümboleid - eraldajaid. PHP's seda tehakse semikooloniga:
separators.php
käsk: defineeri muutuja $a ja selle väärtuseks pane 1
$a = 1; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: defineeri muutuja $b ja selle väärtuseks pane 3
$b = 3; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: kirjuta valjundisse muutuja $a väärtus
echo 'a = '.$a; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: kirjuta väljundisse reavahe
echo '
'; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: kirjuta väljundisse muutuja $b väärtus
echo 'b = '.$b; // käsu lõpp - semikoolon
?>
Näide 1.3.3
Echo
vastutajad.html. Osa kujundust on mugav disainivaates teha. Et tulemuseks aga HTML-kood, siis ei saa disainivaates teha midagi sellist, mida otse koodi sisse kirjutada ei saa. Vastupidi aga küll. Üheks selliseks mooduseks on definitsiooniloend sõna ja tema seletus. Ehk siin on sõna ehk definitsiooni rollis klassi number, selgituseks aga nende roll peol. Kogu selle loo ülesmärkimiseks on vaja kolme eri HTML-käsklust. Käsk dl ehk definition list teatab, et nüüd loetelu algab, nüüd lõpeb. Definition term ehk dt märgib seletatava termini, dd ehk definition määrab termini vaste. Ning nende abil saab iga klassi koos oma rolliga kirja panna. Kood:
Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate
• Pakkumine valimine lõpetamine • Lepingud Kuna PMBOK on maailmas projektijuhtimise standardiks, siis magistritöö raames loodav projektijuhtimise konspekt peab tuginema PMBOK Guide-l. Projektijuhtimise valdkondade ja protsesside maatriksit Tabel 1 on plaanis kasutada konspekti ulatusest ülevaate saamiseks. Tabeli igas lahtris on lingid, mis avavad vastavad peatükid. 1.5.1.3 Sertifitseerimine PMI on loonud range projektijuhtide eksamineerimise ja sertifitseerimise süsteemi. PMI tunnistus (PMI’s Project Management Professional (PMP) Certification) on rahvusvaheliselt tuntud. PMI sertifitseerimissüsteemil on ISO 9001 tunnustus. PMP sertifikaadi saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. bakalaureuse kraad; 2. 4500 tundi projektijuhtimise kogemust 5 erinevas projektifaasis; 3
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
