Mercedes Galina Laus Kaja Kreitzberg Kaire Kasetalu Marika Muiste Urve-ly Voogand Satu-Ludmila Pussinen Espada Anatoli Arhangelski Andrei Mihnevits Aleksandr Prigorovski Camacho Vitali Nikolajev Sergei Fedossejev Lorenzo Juri Mihhejev Vladimir Klepinin Sisu: Ränd rüütel Don Quijote laskub unistustesse. Raamatutest ilmuvad tema kujutlustesse südamedaam Dulcinea, vaprad rüütled ja õilsad daamid. Ta januneb loetud seikluste järele ning läheb neid koos oma ustava kannupoisi Sancho Panzaga otsima. Väljak Hispaania väikelinnas täitub pidutseva rahvahulgaga. Sinna ilmub ka kõigi poolt armastatud Quiteria. Temasse armunud habemeajaja Basilio püüab neiult võita suudlust. Quiteria isa Lorenzo on selle armastuse vastu tema eesmärgiks on panna tütar mehele rikkale aadlikule Camachole. Veidrikust Camacho ei ole aga
15 aastaselt kohtas Percival metsas mööduvat rüütlitesalka ja ta vaimustus nende kangelaslikust väljanägemisest. Sooviga saada rüütliks, reisis ta kuningas Arthuri õukonda. Pärast tõestamist, et ta on sobilik rüütel, kutsuti ta ühinema ümarlaua rüütlitega. Percival oli üks põhi tegelasi romaanides, ja üks kahest rüütlist, kes läks Graali lossi ja lõpetas Galahadiga otsingud. Varasemate versioonide kohaselt oli Percivali südamedaam Blanchefleur ja ta sai hiljem Carboneki kuningaks. Hilisemate versioonide kohaselt oli ta neitsi, kes suri pärast Graalis toimunut.
Goriot` tütardest. lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Sylvie köögitüdruk Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane, Eugene'i sõber. Anastasie de Restaud-(krahvinna) isa Goirot'i vanem tütar Delphine de Nucingen-(paruniproua) isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad
Muud teosed: "Vanad ja vastsed poeedid" (1921) "Jehoova surm" (1927) "Parsilai" (1927) jpm. TÄHTSUS EESTI KIRJANDUSES Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust. Arendas edasi eesti keelt ja luulevormi. Kirjutas ka näidendeid, esseesid, luuleteoreetilisi käsitlusi ja kogusid. Avardas oma loominguga oluliselt eesti luule piire, muutes selle vabamaks ja mängulisemaks. HUVITAVAD FAKTID Visnapuu pseudonüüm oli Tulihänd. Tema abikaasa Hilda oli Visnapuu südamedaam ja muusa. Nad abiellusid vastu neiu isa tahtmist, kuid hoolimata mõningastele lahkhelidele püsis nende abielu mitukümmend aastat koos, kuni Ing tuberkuloosi tagajärjel 1941. aastal suri. Henrik Visnapuu on osalenud Vabadussõjas. Tema vend oli eesti muusikateadlane ja pedagoog Eduard Visnapuu. Asutas koos Kadi Tanilooga 1950. aastal New Yorgi Eesti Teatri. KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu http:// www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/visnapu u.htm
)Kantsoon-Lembelaul, ülistab rüütlite armastust. Ilmalik laul. 2)Sonett-Levinuim luulevorm keskajal. 3)Ballaad- Luuleteos, mis on lüroeepilise sisuga. 4)Madrigal- Tõsine Itaalia laul, mille sisuks on armastus või loodus. Keskaega ja tänapäev. Seosed: -Kasutame senini keskaegseid leiutusi, nt. Trükipress, püssirohi, Ameerika avastamine. Rüütlilüürika: -Maise elu jumaldamine. Daamikultus. Rüütlikirjandusega laieneb ilmalik teema. Leiti endale südamedaam, kellele taheti ennast tõestada. Haridus keskajal: -Koolis ainult noormehed. Ladina keelne. Kloostrikoolid, eesmärgiga koolitada neid vaimulikeks. Ikkagist 7 vabakunsti. Ülikoolid: Bologna(1088), Oxford(1190), Cambridge(1281). Kangelaslood: -Lugu Igori sõjaretkest: Pikk ja eepiline poeem. Vana-Vene kangelaslaul. Tundmatu autor, 12.saj lõpul kirjutatud. Loos rühutatakse Venemaa ühtsust. Laul minu Cidist: Hispaania kangelas-ja rahvuseepos. Kirjutatud realistlikus laadis.
Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed). Rüütlikirjandus mitte ainult ei võtnud ainest päris elus vaid kujundas seda ka ise. Sõna romaan on pärit 12. sajandist tähendas pikka teksti, romaani keeles kirjutatud. (hisp- novela, ik- novel, it- novella) 12. saj. olid rüütli ja roosiromaanid. Rüütliromaanides pole tegu suurte lahingute ja sõdadega. Tegevusesse tuuakse naine(südamedaam), kellest on ajendatud rüütlite teod. Tihtipeale on ta abielus ideaalne armastus on kättesaamatu. Samas kõrge armastus ei vaja füüsilisust.. St keskne motiiv rüütlikultuuris on daamikultus. Rüütlitelt eeldati peale rammu ja sõjaoskuse ka laitmatut käitumist, kõlbelisi põhimõtteid, ta pidi olema peenetundeline ja hell armastaja. Loomise keskonnaks on loss ja tegevus toimub ka lossis.
kirjandust. Õppis Madridis, astus sõjaväkke, võitles türklaste vastu ja oli 5 aastat mereröövlite käes vangis. Hiljem oli maksukoguja. ,,Teravmeelne hidalgo don quijok da Manchast" on kaheosaline romaan, parodeerib rüütliromaane. Räägib rüütliromaanide lugemisest hulluks läinud mehest, kes rändab määda Hispaaniat koos oma paksu kannupoisi Sancho Panzoga. Sanchol puuduvad vaimsed hüved, juhindub praktilistest väärtustest. don quijote südamedaam on Dulinea, kellele pühendati kõik ,,kangelasteod". Enamasti sa1 ta võitluses armutult lüüa.
Panza. Koos reisisid nad ringi oma hobustel ja otsisid daame, keda hädast päästa, koletisi, kellega võidelda ja losse, kus ööbida ja kehakinnitust saada. Tegelikkuses olid asjad hoopis teisiti. Minu arvates oli antud etenduse mõte Don Quijote naljaaluseks tegemine. Rüütel ööbis kõrtsides, mis tema arvates olid kindlused ning võitles tuuleveskitega, mis tema arvates olid koletised. Lisaks oli Don Quijotel antud etenduse järgi oma südamedaam Aldonza ehk Dulcinea, kes tegelikkuses oli tavaline lõbunaine. Kõige rohkem meeldis mulle tegelastest Sancho Panza, keda mängis Ago Anderson. Ta nägi väga huvitav välja, oli tõsiselt südamlik ja tore ning tahtis oma rüütlile, Don Quijotele, ainult parimat. Etenduse kõige meeldejäävam hetk minu jaoks oligi Sancho soololaul. Mees laulis hädisel ja kõrgel häälel, hoidis käsi oma suure kõhu peal ristis ja tudises muhedalt. Minu arvates igati südamlik soolo.
aga äkki oli see üldse Quijana. Põhjus, miks mees tahtis endale uut nime võtta, oli selles, et mehe unistus oli saada kuulsaks rüütliks ning rüütlil peab olema ka vastav nimi. Don Quijote unistus saada rüütliks tulenes tema (liigsest) armastusest rüütliromaanide vastu, mida ta luges ööd ja päevad läbi. Samuti oli ka tema raamatukogu rüütliromaane maast laeni täis. Nagu rüütlitele kohane romaanides, on don Quijotel ka oma südamedaam, kelle pärast võtta seiklusrohkeid rännakuid ette, kelle nimeks on Toboso Dulcinea. Nimi oli don Quijote välja mõeldud, sest rüütli armastatu nimi peab olema lähedane mõne printsessi ja suure daami omale. Lisaks südamedaamile mõtles don Quijote välja ka oma hobusele nime välja (igal rüütlil peab olema hobune), milleks oli Rocinante. Kuigi don Quijotel oli oma südamedaam olemas, ei kohtunud ta daamiga teoses kunagi. Minu jaoks oligi see teoses üks kõige veidramaid
Ta ei pidanud välja paistma üksnes sõjaväljal oma käsivarre rammu,lahingulise vapruse ja vasallitruuduse poolest,vaid üha enam eeldati temalt,kui õukonnainimeselt laitmatut käitumist,tähelepanu ja viisakust,kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid ka seltskonna ja intiimelus.Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega,olema peenetundeline ja hell armastaja.Rüütlite oluliseks omaduseks on kangelaslikkus ja vaprus,naisideaali rõhutamine ja esiletoomine.Igal rüütlil oli oma südamedaam aga ta ei olnud rüütli naine.Rüütel pidi alati täitma oma südamedaami käsku,isegi siis,kui see käsk võis talle kahjulikuks,ebameeldivaks või isegi alandavaks osutuda.Rüütel pidi alati olema helde ja suuremeelne,kaitsma alati nõrku ja naisi.Rüütel pidi lisaks sõjariistade kasutamisele oskama ka mängida pilli,tantsida,olema viisakas ja hästikasvatatud.Sel ajal arenesid ka lauakombed ning rüütel pidi samuti ka neid hästi teadma. 12.Nimeta üks rüütliromaan?
Etenduse nimes viidatud tegelase nimi oli Don Quijote. La Mancha on piirkond Hispaania keskosas, kust Don Quijote pärit oli. Tegevus toimus 18. või 19. sajandi Hispaanias. Etenduses räägib oma loo üks kirjanik, kes on sattunud vanglas omakohtu alla ning tema räägitav lugu ongi edasi hargnev etendus. Don Quijote oli elu idealist kes soovis maailma näha ideaalsena kuid ta põrkus koguaeg vastu elu pahupoolt. Ka tema ihaldatud "südamedaam" oli tegelikult kerglane baaridaam. Tänu oma räägitud loole pääses see kirjanik vangla omakohtust. Mina nägin selles etenduses pisut romantikat, natuke seiklusi ja tragöödiat. Kuid minule jäi tajumata etenduse humoorikam pool. Peamiselt toimus kogu tegevus ühes baaris. Minu arvates ei tulnud etenduse sõnum eriti hästi välja. Ma oleksin soovinud, et etenduses oleks olnud rohkem komöödiat. Peaosatäitja laulis väga hästi ja mõnusa häälega.
armukadeduse teosena. Othello mõrvab oma naise ning saab alles hiljem teada, et tema kahtlused olid alusetud. Cervantes ja tema peateos (sisu, sõnum, tähtsus, žanr) Don Miguel de Cervantes Saavedra oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote. " Rüütliromaanid inspireerisid Cervantest tegema oma romaani kangelaseks don Quijote, , kes kujutleb end ideaalseks rändrüütliks. don Quijote südamedaam oli Dulcinea. Teine tuntud teos on "Õpetlikud novellid", ja poeem "Teekond Parnassile Sündis: 29. september 1547, , Hispaanias. Suri: 22. aprill 1616, Hispaanias Luuletajana ei ole Cervantes kuigi tuntud, ehkki jääb tõigaks, et oma elu jooksul kirjutas ta tohutu hulga värsse. Arvukalt põimis Cervantes luuletusi oma proosateostesse.
Rüütliromaanid inspireerisid Cervantest tegema oma romaani kangelaseks don Quijote, vaesunud hidalgo, kes Amadiside ja Palmerinide kombel kujutleb end ideaalseks rändrüütliks. Pikareskne romaan võis talle ette öelda idee panna see rändrüütel seiklema ajas ja ruumis määratud oludesse, ühtlasi neist sõltuma ja neile vastanduma. Ebatavaliselt tähtis selles kontseptsioonis oli jätta don Quijote südamedaam Dulcinea (Aldonza Lorenzo) romaani reaalsest vaatepiirist välja - nii et tema kohalolek romaanis on veelgi "kehatum" kui Beatricel Dante "Jumalikus komöödias". Nõnda armastus küll juhib don Quijote rännakut, seiklust ja kogu romaani, kuid maisel kujul end teoses niisama hästi kui ei ilmuta. Armastus ei ole seega eraelulineisiklik, ei alluta ega hõiva "loona" kogu romaani - Cervantes oleks võinud raamatu ju kirjutada ka lihtsalt äpardunud armuseikluste ahelana -, vaid
järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante oli esimene eurooplane, kes hakkas kirjutama rahvuskeeles. ,,Uus mahe stiil" rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust, tänu millele kujunes platoonilise armastuse ideaal, mida mõjutas tollal taaselustatud Platoni filosoofia, mille järgi maine elu oli üksnes kõrgema vaimse elu põgus peegeldus. Dante südamedaam oli Beatrice. Dante suurteos oli ,,Jumalik komöödia". See koosneb kolmest osast: ,,Põrgust", ,,Puhastustulest" ja ,,Paradiisist". Igas osas on 33 laulu. Koos sissejuhatusega on laulude arv 100. Oma teose jaoks leiutas Dante koguni uue stroofivormi - kolmikvärsi tertsiini. Lisaks numbrisümboolikale on teoses ka värvidel oma tähendus (nt punane sümboliseerib halastust, armastust). Teost tuleks tänases päevas mõista kui filosoofilist poeemi, milles
kõigis asjus. Kui oli saavutatud tasakaal käitumises, siis peeti kõiges mõõtu ja oldi kombekas. Iseloomuomadustest pidi tulenema kogu käitumine, nendel pidi põhinema rüütellikkus. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Samas tehti sõjas sageli ,,mitterüütellike" tegusid, nagi inimeste tapmine ja paljaksröövimine. 15) Selgitage mõiste ,,südamedaam" keskajal Rüütli südamedaam ei olnud sageli tema naine, vaid üks seltskonnadaam, keda rüütel ,,armastas", kirjutas talle armastuskirju ja kõik oma kangelasteod tegi tema nimel, näitas temale oma ustavust ja vaprust. Samuti kirjutati oma daamidele luuletusi. Rüütli südamedaam pidi olema kõrgest soost, sageli temast suursugusem daam. Rüütli armastus pidi olema tugev ja vastupidav, elama üle pikka lahusolekut. Sageli pidi rüütel tõestama oma ustavust ja ütlema teistele daamidele ära.
Nendele iseloomuomadustele pidid lisanduma järjekindlus ja mõõdupidamine kõigis asjus. Kui oli saavutatud tasakaal käitumises, siis peeti kõiges mõõtu ja oldi kombekas. Iseloomuomadustest pidi tulenema kogu käitumine, nendel pidi põhinema rüütellikkus. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Samas tehti sõjas sageli „mitterüütellike” tegusid, nagi inimeste tapmine ja paljaksröövimine. 15) Selgitage mõiste „südamedaam” keskajal Rüütli südamedaam ei olnud sageli tema naine, vaid üks seltskonnadaam, keda rüütel „armastas”, kirjutas talle armastuskirju ja kõik oma kangelasteod tegi tema nimel, näitas temale oma ustavust ja vaprust. Samuti kirjutati oma daamidele luuletusi. Rüütli südamedaam pidi olema kõrgest soost, sageli temast suursugusem daam. Rüütli armastus pidi olema tugev ja vastupidav, elama üle pikka lahusolekut. Sageli pidi rüütel tõestama oma ustavust ja
käitumist, tähelepanu ja viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid ka seltskonna ja intiimelus. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Seetõttu nimetatakse tollast rüütlikirjandust kurtuaasseks ehk ka õukonna kirjanduseks. Senisest enam hakati väärtustama kultuuri ja vaimsust. Rüütlite oluliseks omadusteks on kangelaslikkus ja vaprus, naisideaali rõhutamine ja esiletoomine. Igal rüütlil oli oma südamedaam aga ta ei olnud rüütli naine. Abielu oli eelkõige kasust lähtuv. Rüütel pidi alati täitma oma südamedaami käsku, isegi siis, kui see käsk võis talle Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud kahjulikuks, ebameeldivaks või isegi erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid alandavaks osutuda. Rüütel pidi alati olema eri piirkondades erinevalt:
Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Tekkis rüütlikirjandus. Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Trubaduurid Rüütlikirjanduse õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks. Trubaduurid (teada u 500, kuulsaid u 409)olid oma maailmanägemisega kutselised luuletaja, kes olid nii sõnade kui viisi autorid, sest lüürikat esitati muusika saatel
ja mõtlematult võivad inimesed käituda. Temasse suhtuti lugupidamatult ja tagatipuks hävitati ta vara. Aga Ekke ei heitunud, ta sai kogemuse võrra rikkamaks ja pilt maailmast muutus jällegi selgemaks. Teisel korral kui Ekke pidi tundma allaandmist puudutas see tundmusi. Ekkel olid tekkinud sügavamad tunded lapineiu vastu, kuid samas ta teadis väga hästi, et ta poleks talle vääriline mees ning teda ennast ootab tema südamedaam ja seda juba ta põlises kodukohas. Otsus jätta neiu oli raske, kuid südames ta teadis, et see oli õige tegu. Ta kasvas taaskord ning õppis olema ausam ning puhtam hinges, see tähendab, ta ei kasutanud neiut ära, kui oli võimalus. Ta tegi seda, mis oleks väärikas tegu. Kõik see näitab selgelt, kuivõrd olulise tähtsusega on need läbikukkunud näitemängud me elus. Nendest saavad pöördepunktid me väärtuste kujunemisel.
negatiivsele aspektile(inimene kui patustaja); kristlus halvustas keha kui ,,hinge põlastusväärset katet'' Piibel ja Eesti. alus eesti kirjakeelele; huvi lugemise vastu; 1739. a esimene trükk Proosa. Luule. paarisriimid; probleemide rohkus; palju tegelasi; ballaad, madrigal, sonett Keskaeg ja tänapäev – seosed. keskaja leiutised: prillid, kangasteljes, aurumasin; Ameerika avastamine Rüütlilüürika. südamedaam; maise elu jumaldamine; laienes ilmalik teema Haridus keskajal. rajati ülikoole(nt Oxford, Cambridge); haridus edenes; koolides vaid poisid; ladinakeelne õpe; enamasti eesmärgiks koolitada vaimulikke- kloostrikoolid; Kangelaslood. peegeldavad Euroopa rahvaste varajast keskaegset lugu; ,,Rolandi laul''(Prantsuse eepos, tõsise ja karmi sisuga); ,,Beowulf''(Germaani sangarieepos) RENESSANSS Aeg, peamised esindusriigid
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Konrad Mäe portree Vana aed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Kunst on armukade südamedaam, ning kui mees on andekas maalikunstis, luules, muusikas, arhitektuuris või filosoofias, saab temast vilets abikaasa ja pereisa." Ralph Waldo Emerson, 1803-1882 (ameerika kirjanik ja filosoof) Suur tänu!
Sinna kolides oli ta rikka välimusega meesterahvas. Isa Goriot pühendas kogu oma elu kahele tütrele, Anastasie de Restand ja Delphine de Nucinger. Kuid tütred ei hoolinud oma isast, nad soovisid vaid tema varandust, mis eksisteeris seni kaua kui seda oli. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Paruniproua Delphine de Nucinger- isa Gorioti noorem tütar, kes kadestas vanema õe rikkust. Ta oli Eugene de Rastignaci südamedaam. Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Gorioti vanem tütar, kes tahtis alati välja näha kõige parem ja edevam. Ta hoolis vaid rikkusest ja käis väljas tihti raha peale mängimas. Vikontess de Bauseant- Eugene tädi, kes aitas tal pürgida kõrgklassi. Proua de Marcillac- Eugéne tädi Laure ja Agathe- Eugene õed Henri ja Gabriel- Eugene vennad Eugene de Rastignac- lõunamaalase välimusega noormees, kellel oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad
Don Quijotes kainet mõistust esile tuua (kirikisandal tuleb näiteks mõte, kuidas koopasse sulgunud Don Quijotet sealt välja meelitada ja siis lasebki seltskond selle mõtte käiku) Ka teise osa algul tegid habemeajaja ja kirikisand hulluse kontrolli, mida Don Quijote kahjuks edukalt ei läbinud. Tema hullus rüütliromaanide osas lõi taas välja. Veel püüdis kavalusega teda koju tagasi pöörduma panna bakalaureus Sansón Carrasco, kes Don Quijotega kokku juhtudes väitis, et tema südamedaam olevat kõige kaunim ja tema olevat võidelnud kuulsa Don Quijotega. Loomulikult ei kannatanud meie peategelane sellist jama välja ja kaks rüütlit võitlesid omavahel. Don Quijote jäi sedakorda peale. Kui Don Quijote sai teada, et ta võitles endale tuttava Sansón Carrascoga, pidi Sansón selgitama, miks ta nii tegi ja valetas, et oli juba Don Quijotega võidelnud. Mees tunnistas, et ta tahtis sundida Don Quijotet koju tagasi pöörduma. Aga Sansón Carrasco ei anna alla
Isandale anti ustavusvanne, oldi valmis tema eest surema.
prantslaste isamaa-armastust
Palju poeetilise hüperboole (liialdusi) : kijanduses Karl on 200 aastane;
peapiiskop Turpin ükski tapab lahingus 400 mauri.
Selle suurteosega algab pransuse rahvuskirjandus
Kurtuaasne armastus keskaja kirjanduses: rüütliromaan,
trubaduurid, Roosiromaan (võrdlevalt)
Rüütliromaan – armastuse võitmine , graali otsimine, kujunemise
arenguromaan , naise ustus kui isikuse vastu, rüütrel otsib seiklusi ,
südamedaam on abielunaine , armastus on maine, kättesaamatu,
armastuse ideaalsus, 13-14 proosas
Roosiromaan – didaktiline õpetuslik kirjandus- proosaroman- kuidas olla
hea armastajana/kodanikuna, suur etikett armastuses peategelastel
Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Leys d’Amor (armastuse seadus) – luule reelid. Ettekandis zanglöör
Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee. "Don Quijote" Miguel de Cervantes Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest võitlema. Tal oli südamedaam teenija- karjane Toboso Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad lähevad koos maailma päästma. Don Quijote näeb kõike rüütlimaailmana, kui ta ette kujutab vahetevahel, aga tal esineb ka normaalhetki. "Don Quijote" on ideaalide ja reaalsuse vastuolu. Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud
Tegutses 13. sajand Itaalias Tema ajal olid Itaalias linnriigid =Arenenud Firenze Põhja-Itaalias -Renessansi häll -Kultuuri ja kunsti linn Dante sündis Firenzes =Itaalias keisri ja paavsti toetajate vahel sõda =Dante oli algselt paavsti toetaja =Kuulutati lindpriiks, põgenes Firenzest -Ei läinud kunagi tagasi =Temast sai paavstide pahede kirjapanija Oli mõjutatud keskajast =Oli südamedaam Beatrice Loomingut jagas ise kaheks Esimene, nn ,,Uus elu" =Ülistab platoonilist ehk hingelist armastust =On 31 luuletust =Kirjeldab tundeid Beatrice'i vastu -Nägi teda 9-aastasena =Värvide sümboolika -Punane kleit ehk armastus -Valge kleit ehk puhkus =Esimene pihtimuslik luuleteos Hakkas kasutama Itaalia keelt =Uus elu oli ladina keeles =Filosoofiline traktaat ,,Pidusöök" oli itaalia keeles
ja armastuse poole. Renessanslik idee. Miguel de "Don Quijote" *Osales Türgi vastases Cervantes Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don sõjas 1547-1616 ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks *Oli kolm korda ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest vanglas võitlema. Tal oli südamedaam teenija-karjane Toboso *Sündis vaeses aadli Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja soost arsti perekonnas kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad lähevad koos maailma päästma. Don Quijote näeb kõike rüütlimaailmana, kui ta ette
17, Lahinguvarustus Võti, Stenografisti figuur, kollasega, (numbri-tähekombinatsioonid, apoteoos New Yorkile, Temake kahvatulilla hämu palju nimeta) YVES TANGUY - The ribbon of WILLEM DE KOONING - ANTONI TPIES - suur ovaal või maal, JASPER JOHNS - Lipp, valge lipp, extremes, Aknakivide palee südamedaam, askeville, marilyn joontega lillakashall, hall või roheline maal, lipp valge kohal, märklaud nelja monroe, kaevamine suur valge voodiraamiga, spiraal 3, kollaaz näoga, roheline märklaud, lipp oranzil harjaga, Alhambra muld väljal, kolm lippu, valestart, kaart
daami. Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt. ,,Aleksandri romaan"). Iseloomulikult paelus rüütliromaani peamiselt armastuse teema. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid rüütliromaani-dele siiski muistsed keldi müüdid ja pärimused, mille keskne kuju oli legendaarne kuningas Artur. Arturi-romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda. Ümmargune laud sümboliseeris rüütlite võrdsust ja vendlust. Rüütli armastatu ehk südamedaam on tavaliselt abielunaine. See vihjabki rüütelliku armastuse ideaalsusele. Seiklus ja imed täidavad rüütliromaanides enamasti proovi või katse sümboolset rolli. Neid läbi tehes kangelane täiustub ja õpib iseennast paremini tundma. Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristianist ja Isoldest. ,,Tristan ja Isolde" · Tristan oli orvuks jäänud kuningapoeg · elas oma onu kuningas Marc'i juures Cornwallis
· Sündis 1547 Alcali de Henareses · I osa- 1605. aastal · Pärit vaesest perest · II osa- 1615. aastal · Pälvib õpetaja, Juan Lopez de Hoyos'e · rüütliromaanide paroodia soosingu · hullumeelsus · 3 reisi · vahejutustused · tegelased: · Don Quijote- hullunud rändrüütel, nn tark hull, idealist, humaanne kangelane · Sancho Panza- kannupoiss, lihtsameelne talupoeg, materialist · Dulcinea- südamedaam, ideaalne armastus · u 600 tegelast kokku "Persilese ja Sigismunda kannatused" · Kirjutati 1617. aastal · Eeskujuks "Don Quijote" · Toimusid kõikvõimalikud seiklused: tundmatud saared, barbarid, piraadid, ümberriietumised, nimemuutmised, intriigid, saladused, ohud, kiusatused, katsumused. Tähtsus maailmakirjanduses · Põhiteene oli romaani edasiarendamine · Pööras rüütlikirjanduse pea peale · Oli oma ajast ees · Eeskuju kaasnevatele ja järgnevatele põlvkondadele
Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi.
pikareskne romaan ise. Rüütliromaanid inspireerisid Cervantest tegema oma romaani kangelaseks don Quijote, vaesunud hidalgo, kes Amadiside ja Palmerinide kombel kujutleb end ideaalseks rändrüütliks. Pikareskne romaan võis talle ette öelda idee panna see rändrüütel seiklema ajas ja ruumis määratud oludesse, ühtlasi neist sõltuma ja neile vastanduma. Ebatavaliselt tähtis selles kontseptsioonis oli jätta don Quijote südamedaam Dulcinea (Aldonza Lorenzo) romaani reaalsest vaatepiirist välja - nii et tema kohalolek romaanis on veelgi "kehatum" kui Beatricel Dante "Jumalikus komöödias". Nõnda armastus küll juhib don Quijote rännakut, seiklust ja kogu romaani, kuid maisel kujul end teoses niisama hästi kui ei ilmuta. Armastus ei ole seega eraelulineisiklik, ei alluta ega hõiva "loona" kogu romaani - Cervantes oleks võinud raamatu ju kirjutada ka lihtsalt äpardunud armuseikluste ahelana -, vaid avab
inimesega suheldes vaadata ja kuhu mitte, millal saab mõõdukast söömisest liialdamine ja kuidas käituda kirikust lahkudes. Kohati tundub, et rüütlidaamid olid kõikvõimsad muinasjutulised kangelannad, keda tegelikult ei eksisteerinudki. Samas eksisteeris keskajal seisuslik ühiskond mille igas kihis oli oma koht ka naisel. Ajaloolisest seisukohast lähtudes omistatakse daamidele oluline roll rüütlikultuuris. Igal rüütlil oli võimalus valida oma südamedaam ning pühendada kõik oma võidud talle. Lossi perenaise võis oma südamedaamiks valida iga rüütel ning peremees ei tohtinud armukadetseda, vaid pidi olema hoopis uhke oma naise suure austajaskonna üle. 23 Turniiridest võtsid rüütlid eelkõige osa sellepärast, et võita daamide austust ning seeläbi saavutada ka senjööride armastus. Naise ülesandeks oli turniiridel julgustada mehi veelgi julgematele ja ennast salgavamatele tegudele.
Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed). Rüütlikirjandus mitte ainult ei võtnud ainest päris elus vaid kujundas seda ka ise. · Sõna romaan on pärit 12. sajandist tähendas pikka teksti, romaani keeles kirjutatud. (hisp- novela, ik- novel, it- novella) 12. saj. olid rüütli ja roosiromaanid. · Rüütliromaanides pole tegu suurte lahingute ja sõdadega. Tegevusesse tuuakse naine(südamedaam), kellest on ajendatud rüütlite teod. Tihtipeale on ta abielus ideaalne armastus on kättesaamatu. Samas kõrge armastus ei vaja füüsilisust.. St keskne motiiv rüütlikultuuris on daamikultus. · Rüütlitelt eeldati peale rammu ja sõjaoskuse ka laitmatut käitumist, kõlbelisi põhimõtteid, ta pidi olema peenetundeline ja hell armastaja. Loomise keskonnaks on loss ja tegevus toimub ka lossis. 4
kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuningas Artur jõudis rüütliromaanide ainestikku tänu Walesi vaimuliku kroonikatele. Arturi-romaane kirjutati 8-silbilistena, aga alles 13-14. sajandil hakati rüütliromaane kirjutama proosas. Kuningas Arturi parim sõber ja ustav teener oli Lancelot ning tema naine oli Gueniévre, kes omakorda oli Lanceloti südamedaam. Arturi-romaane nimetatakse veel ümarlauaromaanideks, sest neis romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda ehk ümarlauda. Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja vendlust. Artur kehastab Euroopa ideaalset valitsejat. Arvati, et see, kes pole Arturi õukonnas olnud, ei saa kunagi õigeks rüütliks. Graal Graaliromaanide peategelane on Perceval, kes on väikesena kuulnud rändrüütlitest ning soovib ainult üht – pääseda Arturi õukonda. Graali-teema algatas de Troyes, kes
Elab üks vaene Hidalgo, Alonsa Quijana. Kolka külas. On rüütliromaanidega veidi segi läinud peast ja tõelise rändrüütlina otsustab minna kangelastegusi tegema ja nimetab end don Quijoteks. Räägib augu pähe Sancho Panzale, et too tuleks temaga rändama ja Sancho on selline, kellele meeldib palju süüa. Don Quijote lubab Sanchole, et teeb temast saare kuberneri, mis ka juhtub. Don Quijote puudus on vähene järelemõtlemine. Lühike ja paks + pikk ja peenike. Q hobuse nimi Rosinate, südamedaam Toboso Dulcinea. Ta ei tea Q armastusest. Teeb kangelastegusid, mis kukuvad naljakalt välja. Eesmärgid on alati õilsad, kuid ei mõlte asju läbi. Pilet nr 14 1. William Shakespeare`i elu ja looming 2. Ülemlaul, A. Kuprini "Sulamiit" William Shakespeare sündis arvatavasti 1564. aasta 23.aprillil Stratfordis, Avoni ääres. Sama aasta 26. aprillil ristiti ta Stratford-upon-Avonis. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves.
2 meest tapavad 3. ära ja ise joovad mürgitatud veini ja surevad ka. Jutustaja võib müüa patust päästvaid indulgentse, kui on piisavalt raha. 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio Uusaegse lüürika isa on Petrarca, kuigi juba trubaduurid valdasid suurt vormitäiust ja uue maheda stiili meistrid viljelesid sonette. F. Petrarca uusaegse lüürika isa. Tema noorus möödus Avignonis, kus nägi kirikus esmakordselt Laurat, kellest sai tema südamedaam ja muusa, kogu loomingu suurim ülistus. Huvitus antiikkirjandusest ja filosoofiast, kuigi õppis Bolognas õigust. Temast sai üks esimesi uusaegseid humaniste. Ta avastas Euroopa kloostreis rännates igasugu väärtusi, nt Cicero ,,Kirjad". Sai ladinakeelse poeemiga ,,Aafrika" juba 1341 nii kuulsaks, et teda krooniti Roomas Kapitooliumi mäel loorberipärjaga. Hoolimata vaimulikuametist oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Unistas sünnimaa ühendamisest tervikuks
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine
Suhtlemine rahuajal, mitte sõjaajal. Tegemist armastusega. Sõjaajal pole selleks aega. Lossidest hakkab välja kasvama uut tüüpi kultuur, milles hakkab esile tulema naine õukonnadaam. Algab naisekultus, daamikultus. Kaua aega ei ole midagi tegemist lihtsate naistega, küll neid siiski muinasjuttudes (tuhkatriinu jms). Kuid rüütliromaanid on aluseks ka muinasjuttudele. Naise tulek daamina. Konventsioonide ja teatava filosoofia järgi pidi igal rüütlil olema südamedaam. Iga teo innustaja ja mehe õilistaja on armastus. See oli ka kättesaamatu armastus. See daam oli tavaliselt abielus. Näiteks kuningas Arturi abikaasa. Kui daam siiski vastab rüütli tunnetele mingil viisisl, siis sünnivadki rüütlite suured teod. (moraalsed suured teod). Rüütel on see, kes on kõrgemal hobusel. Esiletõstetud ja seatud õilsamaid tegusid tegema. Teod on ka aeg-ajalt rumalad ja daamid pöörduvad eemale. Nad õpivad oma vigadest
elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi.
inglise kullaga, oli talle kummaliselt vastumeelne. «Räägime avameelselt, milord, ja kaalume kõike põhjalikult, et ei tuleks asjatuid arusaamatusi,» vastas d'Artagnan. «Ma olen Prantsusmaa kuninga ja kuninganna teenistuses ja kuulun härra des Essarts'i kaardiväelaste kompaniisse, kes nagu tema õemees härra de Treville'gi tunneb kuningliku paari vastu ülimat kiindumust. Veelgi enam, ma ei oleks võib-olla kõike seda teinud, kui keegi, kes on mu südamedaam, nii nagu kuninganna on teie südamedaam, poleks seda soovinud.» «Jah,» ütles hertsog naeratades, «ma arvan isegi tundvat seda teist isikut, see on .. .» «Milord, ma ei nimetanud ta nime,» katkestas noormees ägedalt. «Õigus,» ütles hertsog. «Niisiis sellele isikule võlgnen ma tänu teie andumuse eest?» «Nii see on, milord, sest -praegu, kus küsimuses on sõda, tunnistan teile, et näen Teie Helduses ainult inglast, 231
annaabi.ee 
