Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis Rahvapärased nimed: piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus 12...37 (40) cm. Õis: Õiekate lihtne, kerajas-kellukjas, valge, harva alusel roosaka varjundiga, liitlehine, 6 lühikese tömbi hambaga. Tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, 0,6...1 cm pikkustel raagudel, rippuvad. Õisi 5...10. Väga tugevalt
Soovõhk (Calla palustris) seavõhk, raaked, ärjakõõrikas, ports, jooksva-rohi Koostajad: Juhendaja: Sisukord Taime kirjeldus Taime toitumine Taime tähtsus Lisaks taime kohta Kasutatud kirjandus Kirjeldus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10..40 cm. Õied moodustavad rullitaolise väikese õisiku. Maapealne vars puudub. Kuulub sugukonda võhalised, perekonda soovõhk. Lehed on südajad, pikarootsulised, kaarroodsed ja 5 kuni 12 cm laiad. Taime viljaks on erkpunased marjad Kogu taim, eriti marjad on mürgised. Toitumine Juured (risoomid) ulatuvad sügavale. Taime tähtsus Värskelt on kogu taim mürgine, eriti viljad. Risoom on tärkliserikas.
koerakeelerohi. Valged ja kollased õied. Kasutatakse rahvameditsiinis. Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi Ladinakeelne Väga nimetus: Equisetum fluviatile L mürgine. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Helerohelist Eluvorm: Mitmeaastanevärvi. suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab: Soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes, moodustab sageli suuri ValgedMadalsoos, kogumikke. ja kollased õied. siirdesoos, lammi- ja lodumetsa vesistes kohtades Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Kasutatakse rahvameditsiinis. Väike lemmel Väike lemmel Ladinakeelne nimetus: Lemna minor.
Valgete õitega, rohelise südamikuga Kollane ülane (Anemone ranunculoides) Rahvapärased nimed: kollane varesjalg, kollalill, külmalill, sarapuunaat Kollaste õitega, rohelise südamikuga ÜHISED TUNNUSED VÕSA JA KOLLASEL ÜLASEL: Õitseb aprillis- mais Õied on mõlemasugulised Valguslembesed kasvavad enamasti metsaalustes Koguvad suvel maa-alusesse risoomi varuaineid, et varakult õitsema hakata Mitme aastane suvehaljas rohttaim Vilion kõverdunud nokaga 4-5 mm pikkused paljad pähklikesed Vars: paljas või väheste karvadega Paljunemine: seemnetega või vegetatiivselt risoomiga Metsülane (Anemone sylvestris) Rahvapärane nimetus: anemoonid, kitsesilm, siidlill, surmalill Õitseb mais-juuni Õied : kahesugulised, Suurema moonõit meenutava valge õiega Õiekattelehed on valged või harvem väliskülgedelt nõrgalt lillakad tupplehed
Maarja-sõnajalg Karolin Eks 8.a Võru Kesklinna Kool 2014 Maarja-sõnajalast • NB - maarja-sõnajala juur on väga mürgine • Mitmeaastane suvehaljas eostaim • Kõrgus kuni 1 m • Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad • Vars esineb maa-aluse risoomina • Levib peamiselt eostega kuid ka vegatiivselt risoomiga Eoslad on suhteliselt suured, neerja looriga, paiknevad lehtede alumisel küljel. Eosed on pruunid, kerajad või neerjad, suured. Valmivad juulist Levik ja kasvukohad • Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias, Eestis tavaline • Kasvab varjukais niisketes
Peamiselt Saare- ja Hiiumaal Jäänuktaim II kategooria kaitsealune liik Harilik kadakas Kahekojaline taim Kasvab põõsana Mustjassinised marikäbid Okkad kolmekaupa kimpudes Okaste eluiga 4 aastat Juurestik maapinnalähedane Lepib kehva pinnasega Levinud põhiliselt Lääne Eestis ja saartel Võõramaised okaspuud Nulg Torkav kuusk Mägimänd Seedermänd Ebatsuuga Elupuu Siberi nulg Lehis Lehis – suvehaljas okaspuu Okkad pehmed ja vähe kaitstud külma eest Talveks varisevad okkad maha Okaspuude tähtsus looduses Rikastavad õhku hapnikuga Mõjutavad mulla omadusi Reguleerivad veerežiimi Kasvavad karmimas kliimas, kui lehtpuud Elupaik paljudele loomadele Seemned loomadele toiduks Okaspuude tähtsus inimese elus Okaspuude puit – ehitus-, paberi-, tselluloosi- ja
Püstised varred kaetud karvakestega. rahvameditsiinis. Õitseb aprillis, mai alguses. Puhkemisel on õied roosad, hiljem lillakad. Vili (pähklike) on kaetud magusa lisemega abivahend sipelgatega levinemisel. Paljuneb nii seemnete kui ka risoomiga. Enamasti valgusnõudlik, kasvab ka varjulistes kohtades. Eelistab parasniiskeid muldi. Harilik nurmenukk (Primula veris) sugukond: nurmenukulised (Primulaceae) Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas Kasvatatakse iluaedades. 1025cm kõrgune rohttaim. Kasutatakse rahvameditsiinis ja Lehed alt valkjad ja karvased. maitsetaimena. Taimel 1 kuni mitu lehtedeta püstist õisikuvart. Õitseb mai algusest juuni keskpaigani. Õiekroon erekollane, tupp rohekaskollane. Lõhnavad, putuktolmleja. Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta. Koerakannike (Viola canina) Sugukond: kannikeselised (Violaceae)
Ladina keelne Ühe- või Igi- või Sugukond Perekond Liik Areaal (Päritolu) Areaal Eestis Võrse nimetus kahekojaline suvehaljas Taiga, Põhja-ja KUUSK Helepruun, Männilised Harilik kuusk abies Kesk-Euroopa 1 igi (Picea) karvane
............................................................................................5 Lisa.............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus ............................................................................................7 2 Botaaniline iseloomustus Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda murakas. Mitmeaastane suvehaljas kahekojaline rohttaim. Kõrgus 5...30 cm. Rahvapärased nimed on kaarlad, kaarmed, kaarnad, käbalad, muuramed. Õis Ühesugulised, viietised, kuid sageli ka 4 kroonlehega õied, mille õiekate on kaheli, lahklehine. Õied asuvad üksikult varre tipul 4...6 cm pikkustel õieraagudel. Isasõite(Lisa 2) läbimõõt 3 cm, emasõied (Lisa 1) veidi väiksemad. Tolmukad on pikad,õitseb mais ja juunis. Leht Tupplehed on munajad, liht- ja näärmekarvadega kaetud. Kroonlehed valged või
Piibeleht Piibeleht kuulub sugukonda liilialised, perekonda maikelluke. (Uuemal ajal on omaette sugukonnas ka maikellukeselised (koos kuutõverohu ja leselehega)). Ta on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrguseks 12 vahel ka 40 cm. Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune.
5. Parasvöötme rohtlad Preeria- rohtla Põhja-Ameerikas. Stepp- rohtla Euraasias. Pusta- rohtla Ungaris. Pampa- rohtla Lõuna-Ameerikas. Mustmullad- rohtlas elevad kõige viljakamad mullad. Metsastepp- jõgedevahelise alal stepp. Piison- rohtlas elavad suured elukad. 6. Parasvöötme sega ja lehtmetsad Pruunmullad- parasvöötme metsades olevad mullad. Pesukaru- Põhja-Ameerikas ja Kesk-Ameerikas elav kiskja. Pöök- suvehaljas puu. Skunk- mustvalge väike loom, kes laseb tagumikust haisu välja. Suhkruvaher- Kanada rahvuspuu, mille leht on kujutatud Kanada lipul. Euroopa naarits- kiskja kes oskab hästi ujuda ja sukelduda. 7. Parasvöötme okasmetsad Igikelts- igikülmunud pind. Leedmullad- okasmetsades olev muld. Nulg- okaspuu ( mänd ). Tsuuga- okaspuu ( mänd ). Grisli- pruunkaru Siber- piirkond Venemaa ja Põhja-Kasahstani vahel.
vähemalt 3000 aastat vana, korbal mitmed samblikud. vähemalt ühe kilomeetrise Rabamännikus kohtab ka läbimõõduga ning lauge mustikaga sarnast sinikat, mis pinnaga sellisel moel ei jõua on suvehaljas kääbuspõõsas. kogu sademetest tulev vesi ära Sinika marjad on mustikatest nõrguda ja koguneb Turbasammal on raba tähtsaim tunduvalt sinisemad ja mitte laugastesse. Huumushapete taim, suutes kasvada nii ümmargused ning erinevalt tõttu on laukavesi süngelt
Täpsema ülevaate nurmenuku kasutamisest, tema ehitusest, kasvukohast ja muudest asjadest saate järgmises tabelis. Eestikeelne nimi harilik nurmenukk Ladinakeelne nimi Primula veris Rahvapärased kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, nimed piimapisarad, pääsulill, käokäpp Süstemaatiline Kuulub sugukonda nurmenukulised, perekonda nurmenukk. kuuluvus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10...25 (38) Eluvorm cm. 3 Mõlemasugulised kaheli õiekattega lühiraolised õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on torujas kuni kellukjas, rohekaskollane, teravate tipmetega, 1,2...1,6 cm pikkune. Kroon erekollane, kellukjas, 1,8..
Eestis kõikjal väga sage. Eestikeelne kõrvenõges nimi Ladinakeelne Urtica dioica L. nimi Rahvapärased nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja nimed Süstemaatiline Kuulub sugukonda nõgeselised, perekonda kuuluvus nõges. Mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus (13) 30...100 (150) Eluvorm cm. Värvuselt tume, hallikasroheline. Ühesugulised lihtsa õiekattega väga väikesed õied. Emasõite õiekate on roheline, väheste udejate karvadega, isasõitel roheline, pruunikas või lillakas, üksikute kõrvekarvadega. Õied on koondunud pöörisjasse Õis õisikusse lehekaenaldesse
Liigivaene loomastik. Iseloomulikumad oleks paksu Okasmetsad Natukene külm talv. Vett tuleb võttes kaasa vajalikke suvehaljas lehis. Siin-seal on ka lehtpuid karvaga kiskjad kes peavad jahti põhjapolaarjoonest aasta läbi. orgaanilisi aineid. See on (kask, haab). Tume taiga(kuusk, nulg). taimtoidulistele loomadele. Linnud allpool. On enamasti leetumine. Heletaiga(mänd, lehis). Näide: mänd, toituvad käbide seemnetest. Näide: sisealadel
Kasvatatakse veiseid, lambaid. PARASVÖÖTME OKASMETS 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima jahe ja niiske suvi ning külm talv 3. Piirkonnad Euraasia põhjaosa, Põhja-Ameerika põhjaosa 4. Mullastik nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, vee ülejääk imbub pinnasesse. 5. Taimestik okasmetsad ja sood. Peamised okaspuud: igihaljad mänd, kuusk ja nulg; suvehaljas lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, peened okkad. Okaspuud jagunevad tumedaokkalisteks (kuusk ja nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, seedermänd ja lehis) 6. Loomastik liigivaene. Peamised loomad on paksu karvkattega kiskjad. Nad toituvad väiksematest imetajatest. Veekogude ääres elab ka kopraid. Linnud toituvad käbideseemnetest, rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Põhised loomad: karu, põder, hunt, soobel. 7
kiiresti anda veega söepulbrit ja seejärel kutsuda arstiabi. Raske mürgistuse lõppstaadiumis muutub kogu nahk siniseks, vaid silmade alla tekivad kollased laigud, teadvus võib kaduda ja hingamine muutub raskeks. Nii et selle taimega tuleb olla ettevaatlik. Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi Maarja-sõnajalg on sõnajalaliste sugukonda ja sõnajalgade perekonda kuuluv taim. Ta on mitmeaastane suvehaljas eostaim, mis kasvab kuni ühe meetri kõrguseks. Paljuneb vegetatiivselt risoomi abil, generatiivselt eostega. Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-,salu-, lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades. Maarja-sõnajalg on üks levinumaid põhjapoolkera parasvöötme taimi. Teda leidub peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias. Eestis on ta tavaline. Maarja-sõnajala juurikas (risoom) on mürgine
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt
Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein. Rahvakeeles on kasutatud nimesid virn, limarohi, rägahein, siavirn ja nädselm. Esineb peamiselt inimmõjuga aladel. Kasvukohana eelistab niisket ja viljakat haritavat maad aga kasvab ka metsa- või teeservades ja veekogude kallastel. On hea toidutaim koduloomadele. Õied meenutavad väikest valgest tähekest, mõnikord võivad kroonlehed puududa. Kõrvenõges (Urtica dioica) on mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 13...150 cm. Värvuselt tume, hallikasroheline. Kõrvenõgesele on antud selliseid rahvapäraseid nimesid nagu 4 nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja jt. Kirjeldus Nõgesed on tumerohelised, tavaliselt liht- ja kõrvekarvadega kahekojalised taimed. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Servad on saagjad ja rootsulised. Õied on
mustikamaitseline siider. Mõnusalt mahe mustikasiider sobib ideaalselt eestlaste põhjamaise maitsemeelega. Fizz Blueberry on mustikale omase mõnusa sügava punakas-violetse värvi ja hõrgu marjaaroomiga karastav jook. Sobib ideaalselt neile, kes peavad lugu mustikale omasest mahlakast metsamarja maitsest. Hõrk ja suvehaljas suupärane jook, mida nautida loomulikult koos hea tuju ja lõbusa seltskonnaga. Fizz Blueberry 14 Mida uut sain teada Uut sain teda, et Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe
mooside ja kompottidena · leiab tarvitamist ka veinitööstuses · kuulub mustikaliste sugukonda, · perekonda mustikas pole mürgine, kuid rohkel tarbimisel võib mõnedel · mitmeaastane ühekojaline inimestel põhjustada suvehaljas puittaim, iiveldust ja joobetunde kääbuspõõsas tekkimist · kõrgus 0,3...0,7 (1,2) m · on niiskuselembene, · kasvab rabade ja siirdesoode kasvab vaid happelisel servaaladel, soo- ja rabametsades pinnasel SOOKAIL Ledum palustre L. · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda kail · mitmeaastane ühekojaline igihaljas
· 'Rosea' õied kuni 2 cm läbimõõdus, heleroosad, viljad tume-sarlakpunased; · 'Zabelii' tugevakasvuline 3-4 m kõrgune ja sama laiuv põõsas säravalt purpurpunaste õitega ja helepunaste viljadega; · 'Virginalis' õied suured ja puhasvalged, viljad sarlakpunased. [9] 2.3.3. Punane lumimari Punane lumimari (Symphoricarpos orbiculatus) on 1 (2) m kõrguseks kasvav peenevõrseline ja aeglasekasvuline suvehaljas põõsas. Noorelt on püstja kasvuga, vanemas eas rippuvate võrsetega. Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast, kus areaal ulatub lõunas Floridast Texaseni. Kasvab kuivadel mäenõlvadel, metsaservades ja võsastikes, olles olulisel kohal erosioonitõkestajana. [9] Võrsed helepruunid või purpurjad, noored võrsed sametkarvased. Vanemate okste koor hall, piklike ribadena kestendav
27 Kreeka k. xylon puu või puit, osteon luu; puidul head tugevusomadused. Rahvapärased nimetused kohlap, kuusmapuu, kukepuu, takispuu, kuusmann jne., milledest mitmed viitavad sellele, et tiheda alusmetsapõõsana on ta üsna takistav ja tülikas põõsas metsas toimetades. Tavaliselt 1....2 (3) m kõrguseks kasvav püstine ja tugevasti hargnevate peente võrsetega suvehaljas kodumaine põõsas kasvab üle kogu Euroopa ja Põhja-Aasia kuni Amuuri oblastini Venemaal, edenedes hästi niiskematel, toitainerikastel muldadel (laane- ja salumetsades) alusmetsarindes. Võrsed: hallikarvased, pungad võrsest eemalehoiduvad, koonilised, karvased, seriaalsed, võrsed seest õõnsad. Lehed: munajad kuni ovaalsed, 3...7 x 2...6 cm, ripsmelise servaga, pealt hajusalt karvased, alt pehmekarvased, leheroots alla 1 cm pikk.
Valged või roosakad, väikesed õied asuvad õisikus. Marjataoline luuvili ühe lapiku luuseemnega, valminult punane, must või tumesinine ning vähestel liikidel söödav. Perekonnas 200 liiki (harilik, villane). Levinud Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Kasutatakse haljastuses ja mõningad on ravimtaimed. Mõningate liikide vilju kasutatakse toiduks. Villane lodjapuu: Viburnum lantana Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrikast kuni Väike-Aasia. Eestisse sissetoodud. Suvehaljas, kuni 4m kõrguseks kasvav põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, põua ja saastekindel. Valguslembene. Lehed ovaalsed, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt peensaagja servaga, alt tihedalt karvased, 6-12cm pikad. Õied õisikutes, valged kuni kollakasvalged, õitseb mais-juunis. Viljad 10mm pikad ovaalsed, punakasmustad marjad, valmivad oktoobris. Kasutatakse haljastuses. 37. Harilik lodjapuu Viburnum opulus Kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Lääne-Siberis. Kodumaine
lentago). · Lehed on hõlmised või terved, hambulise, saagja või terve servaga lihtlehed. · Valged või roosakad, väiksed, viietised õied asuvad kännasjates või pöörisjates õisikuis · Marjataoline luuvili on ühe lapiku luuseemnega, valminult punane, must või tumesinine ning vähestel liikidel söödav. · Paljud liigid on väga dekoratiivsed ja neid kultiveeritakse ulatuslikult haljastuses. Mõned ka ravimtaimed. Viburnum lantana - Suvehaljas, kuni 4 m kõrguseks kasvav püstine tugevasti hargnev tumehallide okstega põõsas on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja-Aafrikast kuni Väike- Aasiani, kasvades valgusküllastel metsaservadel, võsastikes, kivistel nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi. Eestis kultuuris sage ja haljastuses laialt kasutatud liik, sest on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saastekindel ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest.
kärpimist, levinud on mitmed kauni lehestikuga vormid.. Linnapuuna Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_vaher.html http://www.nurgapuukool.ee/index.php?id=90&did=1&sid=95&aid=0 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuva võraga suvehaljas põõsas. Lehed: munajad kuni piklik-lantsetjad, 3-10 x 1,5-4,5 cm, tömpterava tipu ja ümara kuni laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt hõbehallid. Õied või õisikud: 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Liigi eritunnused: söödavad viljad. Vastupidav ja külmakindel. Annab juurevõsu. Kasvukoha nõuded: päikseline, kuiv kuni niiske ja happeline kuni normaalne mullastik
(Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad Kahekojalised, emas- ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta - hõlmikpuutaimed Suguk. Ginkgoaceae - hõlmikpuulised Ginkgo biloba – hõlmikpuu Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk. Gnetophyta – vastaklehiktaimed Väikesed kahekojalised puittaimed või liaanid.
PARASVÖÖTME OKASMETS · Kliimavööde parasvööde · Kliima jahe ja niiske suvi ning külm talv · Piirkonnad Euraasia põhjaosa, Põhja-Ameerika põhjaosa · Mullastik nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, vee ülejääk imbub pinnasesse. · Taimestik okasmetsad ja sood. Peamised okaspuud: igihaljad mänd, kuusk ja nulg; suvehaljas lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, peened okkad. Okaspuud jagunevad tumedaokkalisteks (kuusk ja nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, seedermänd ja lehis) · Loomastik liigivaene. Peamised loomad on paksu karvkattega kiskjad. Nad toituvad väiksematest imetajatest. Veekogude ääres elab ka kopraid. Linnud toituvad käbideseemnetest, rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Põhised loomad: karu, põder, hunt, soobel. TUNDRA
31. Harilik ja tatari kuslapuu Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum L.) Kreeka k. xylon puu või puit, osteon luu; puidul head tugevusomadused. Rahvapärased nimetused kohlap, kuusmapuu, kukepuu, takispuu, kuusmann jne., milledest mitmed viitavad sellele, et tiheda alusmetsapõõsana on ta üsna takistav ja tülikas põõsas metsas toimetades. Tavaliselt 1....2 (3) m kõrguseks kasvav püstine ja tugevasti hargnevate peente võrsetega suvehaljas kodumaine põõsas kasvab üle kogu Euroopa ja Põhja-Aasia kuni Amuuri oblastini Venemaal, edenedes hästi niiskematel, toitainerikastel muldadel (laane- ja salumetsades) alusmetsarindes. Tsoon II. Pikka aega kultuuris. Tunnused: Võrsed: hallikarvased, pungad võrsest eemalehoiduvad, koonilised, karvased, seriaalsed, võrsed seest õõnsad. Lehed: munajad kuni ovaalsed, 3...7 x 2...6 cm, ripsmelise servaga, pealt hajusalt karvased, alt pehmekarvased, leheroots alla 1 cm pikk.
o Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastumisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. o Puidus avatud juhtkimbud > paksenemine toimub kambiumi abil. · Esindajad o Klass okaspuud Selts hõlmikpuulaadsed · Sugukond hõlmikpuulised o Hõlmikpuu (maailmas looduslikult enam ei esine; suvehaljas, lehed lehvikjad, viljastumine toimub küpsenud viljas) Selts okaspuulaadsed o Sugukond jugapuulised Harilik jugapuu Väga pikaealine, puit vaiguta (mädanemiskindel) Levinud Kaukaasias, Krimmis, Ukrainas,
o Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastumisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. o Puidus avatud juhtkimbud > paksenemine toimub kambiumi abil. Esindajad o Klass okaspuud Selts hõlmikpuulaadsed Sugukond hõlmikpuulised o Hõlmikpuu (maailmas looduslikult enam ei esine; suvehaljas, lehed lehvikjad, viljastumine toimub küpsenud viljas) Selts okaspuulaadsed o Sugukond jugapuulised Harilik jugapuu Väga pikaealine, puit vaiguta (mädanemiskindel) Levinud Kaukaasias, Krimmis, Ukrainas,
(http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Acer_platanoides_in_autumn_colors.JPG) Joonis 92. Harilik vaher sügisvärvides Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm. 25.09.2013. 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) (joon. 93, joon.94) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuva võraga suvehaljas põõsas. Lehed: munajad kuni piklik-lantsetjad, 3-10 x 1,5-4,5 cm, tömpterava tipu ja ümara kuni laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt hõbehallid. Õied või õisikud: 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Liigi eritunnused: söödavad viljad. Vastupidav ja külmakindel. Annab juurevõsu. Kasvukoha nõuded: päikseline, kuiv kuni niiske ja happeline kuni normaalne mullastik
lehtedega) ja ürgpalmlehikulaadsed (täielikult välja surnud, esinesid mõlemasugulised käbid). HK HÕLMIKPUULAADSED Selts oli permist kuni kriidi ajastuni laialdaselt levinud. Praegu on seltsi ainsaks esindajaks hõlmikpuu. Hõlmikpuu ei esine kusagil looduslikus taimkattes, kuid kultuuris ja metsistuna Hiinas ja Jaapanis on ta kuni 40 m kõrgune tihedalt harunenudpüramiidja võraga ja meetrilise tüveümbermõõduga. Hõlmikpuu on suvehaljas, tumehalli sileda koorega. Hõlmikpuu on kahekojaline. Isaskäbid tekivad lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Emaskäbid moodustuvad samuti lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Hõlmikpuud kasutatakse dekoratiivtaimena, tema seemned on söödavad, puit on võrdne teiste okaspuudega. (Botaanika II, lk 423 ja Botaanika lk 250) HK OKASPUUTAIMED Lehed on väikesed, rootsuta, terved, süstjad, nõeljad (okkad) või soomusjad, harvem laiad ja jagused
Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad. Kahekojalised, emas ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu .Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta hõlmikpuutaimed Suguk . Ginkgoaceae hõlmikpuulised.Ginkgo biloba – hõlmikpuu .Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud.Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu.Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud.Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk . Gnetophyta – vastaklehiktaimed Väikesed kahekojalised puittaimed või liaanid.
Pinatae) kuhu kuulub 6 sugukonda (araukaarialised - Araucariaceae, kivijugapuulised - Podocarpaceae, küpressilised - Cupressaceae, männilised - Pinaceae, peajugapuulised Chephalotaxaceae ja sooküpressilised - Taxodiacea) kaasajal kasvavate liikidega ja 4 sugukonda väljasurnud liikidega. Sugukond jugapuulised (Taxaceae) on enamasti dendroloogilises kirjanduses paigutatud jugapuude (Taxopsida) klassi või okaspuude klassi seltsi jugapuulaadsed (Taxales). (62)60 igihaljas ja 5 suvehaljas (ebalehis - Pseudolarix, glüptostrobus - Glyptostrobus, lehis - Larix, metasekvoia - Metasequoia ja sooküpress - Taxodium) perekonnas on kokku umbes 500-600 liiki (koos jugapuulistega). Enamus okaspuudest kasvab põhjapoolkeral, lõunapoolkeral kasvavad Araucaria, Podocarpus, Cupressus sp. jmt. Eestis kasvavad looduslikult Pinus sylvestris, Picea abies, Juniperus communis ja Taxus baccata. Kõik teised okaspuuliigid on meie jaoks introdutsendid e. sissetoodud
Paljuneb nii võsunditega kui seemnetega. Kasutamine: kasutatav ilutaimena pinna katmiseks varjulistes ja poolvarjulistes kasvukohtades. NAISTESÕNAJALG Athyrium filix-femina, nime seletus: athyro mängin (kr.k.) märgib seda, et eoskuhjad on mitmesuguse kujuga. Filix sõnajalg, femina naine (lad.k.). Sugukond naistesõnajalalised. Kasvukoht: varjukad metsad, võsastikud, laane-, salu-, lammi-, lodu- ja soomet- sad. Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Vars esineb maasisese risoomina. Lehed kuni 1 m pikkused, õrna, pitsilise välimusega, kasvavad sasipusana. Lehe rootsul näha tumepruune sõkalsoomuseid. Eoseid kannab lehe alumisel poolel juunist septembrini. Eoskuhjad on koma või hobuseraua kujuga, sellise kujuga eos- kuhjasid ei leidu meie teistel sõnajalgadel. Paljuneb peamiselt eostega. Kasutamine: Kaug-Idas kasutatud kupatatult toiduks. Risoomi keedist on kasutatud paelusside vastase vahendina
Peale selle annab lumimari palju juurevõsusid, viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud 16 lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks. Lumimarjaliigid ristuvad omavahel üsna hõlpsasti, seepärast on sordipuhtaid taimi raske leida (Sander, 1010). 17 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) (joonis 3) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt