Majanduse alused seminaritöö Eesti ja Küpros (0)

Luulekogu  analüüs
1.  Heiti Talvik „ Palavik “
2.
a) Valisin valikkogust „Mu südamelt murti pitsat“ kogu pealkirjaga „Palavik“. Mulle tundus, 
et luulekogu üldine meeleolu on pisut sünge,  ängi  täis ja rusuv. Autor kasutab palju irooniat  ning 
võllahuumorit. 
b)
 „Paaria“ 
„Blasfeemiline ballaad“
 Must jäänud vaid kõle  kompleks
Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust,
Luuvaludes puusi ja reisi,
su  kitsas   redel  viipab otse taeva!
Mis edasi elab vaid seks, 
„ Eleegia “
Et vihata ennast ja teisi 
Mu süda meeltekoldes tuhastub
„Ahastus“
Ning aju söestub nikotiini vingus
Kui karidele paisat  laevakere
Mu maja täis on ahastust ja puudust
Sääl elutseb vaid  hiirte  kisklev pere
Ja vihma katkisest lööb sisse ruudust 
„Ikalduse aastail“
Öös huikab  madrus . Rohket saaki haistes,
Me  külla  parves murdnud hullud  rotid .
Neist kihisevad kambrid, voodikotid,
Kus vaevleb surijaid,  näod  näljast paistes
c) 
„Vana  sepp “
Hoost rautamast veel kuum ja higine,
ta  raskel  sammul  astub  üle turu.
Alt mütsi tolkneb juus tal pigine
ja hambais ragiseb veel  rauapuru .
Ta huultel iial jutt ei sigine,
söetolm on  ammu  matnud hingekuru;
tal’ iial hulkuv  hoor  ei ligine
ja  piibu  pealt talt keegi  tuld  ei nuru.
Nii möödund kõigest pilgul kinnisel,
ta hetkeks peatub hoone künnisel,
kus juudil tolmud rõivaid ripub  varnas .
„Siin pidasin kord oma pulmapeo …“
mees mõtleb vist ning äigab üle näo,
kus ruskab kabjajälg tal põsesarnas.
Arvamus: Inimene, kes on kogu oma elu teinud tööd ja näinud vaeva on nüüd üksik. Teised hoiavad 
tast eemale ning ei tunnusta teda.  Luuletus  paneb mõtlema ning tekitab nukra tunde.
Blasfeemiline ballaad
Pastiche  a la Villon
Nikolai Triigile pühendet
Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust,
su kitsas redel viipab otse taeva!
Et kiita kõigile sind pillitorust,
mu kurnat kops ei pelga ühtki vaeva.
Puupakust porsunust sind voolind höövel,
paraadiks võikaks valmistand sind  peitel .
Nüüd uniselt su konksus ripub röövel
või metsakratt, kel karukriimud reitel.
Nii mõni suur, kel krahvlik vapp on tõllas,
kes uhkelt möödund juubeldavast jõugust,
kaet  raipekotkaist, kõduneb nüüd võllas
kui viimne sant, kes tabat viljarõugust.
Või vagabund, kel kuski polnud kodu,
murdvaras  tumm , kes  uksi  läbi saagis,
röövmõrtsukate karm ja sünge rodu - 
kõik vendadena kohtunud on kaagis.
Ööhulkur, pettur, viinavõtja  vinge ,
morn  mustlane , kes mõrvaks murdis teiba,
kõhn kaubajuut, kes kulla eest müüs hinge,
või näljarott, kes näppas tüki leiba, - 
kõik antvärgid, kes loobund meistripõllest,
kel hoorad ulaelu  õpetanud ,
kõik pilkajadki, joobnud  hüvast  õllest,
on oma päevad võllas lõpetanud.
Saade :
Kui taevainglid kutsuvad neid õhust,
neil äkki tõrkuv urin  kostab  kõhust.
Ah, enne saabumist Jeruusalemma
neil tuleb kesta piinlikeim dilemma,
sest kuna kõrisid neil nöörib ling,
peab tagakaudu  lahkuma  neist hing.
Arvamus: Olenemata sellest, mida sa oled korda saatnud või tegemata jätnud, ootab kõiki ühesugune 
saatus. Autor viskab surma üle nalja ning on lähenenud sellele omamoodi huumoriga.
Simmanil
Öö horisondilt hõbepalgse üles vinnab kuu.
Harmoonik tasa nukrutseb all õitsva pirnipuu.
Ja sireleis mul särasilmil vastu viipab aid,
noor lehestik täis õhetavaid tähesagaraid.
Sääl puhmastikus puude vahel naer ja sosinad.
öö suhkrusaias tüdrukud kui väiksed rosinad
ja rehelävel külapoisid, paberossid suus.
Käest kätte rändab kobrutades mühav õllekruus.
Kuid lakkamatult sireleis kui pilvis ujub aid,
täis minu rindki sireleid, vaim retkleb mööda maid.
Täis minu rindki sireleid, mul valla iga tee.
Kuu ripub üle aasade kui  latern  üle vee.
Kuu ripub üle aasade, aeg juba minna siit.
Ma  lähen , jalad kastevees, pääs tuhat  vastset  viit.
Arvamus: Luuletus on täis salapära ning lootusrikkust. Kevad oleks nagu millegi uue algus. Sirelid 
õitsevad ning noor hing on rõõmu ja tahtmist täis.
d) Mõttekaart – „Mu mõtted“
Inimesed suudavad oma mõtetega 
palju korda saata, kuid mõtted ei jõua
alati teisteni.
Tahtmine midagi muuta
Mõtetel on võim
„Mu mõtted on 
Rahutus
lahingu ratsud“
Tahtmine midagi korda 
„Nad mürinal tallaks kõik 
saata
„Hoi, kostuks nüüd lahingu rima,
tõkked  ja lõhkudes kapjega 
nad mürinal tallaks kõik tõkked 
paasi, nad sööstuksid sõtta 
ja sööstuksid võitlusse  julma .“
kui pulma.“
3. Minu arvates on kõige visuaalsem luuletus pealkirjaga „Simmanil“. 
Näited: 
 „Öö horisondilt üles vinnab hõbepalgse kuu.
Harmoonik tasa nukrutseb all õitsva pirnipuu.“
„ Sääl puhmastikus puude vahel naer ja sosinad…“
„… kuu ripub üle aasade kui latern üle vee …“
„Ma lähen, jalad kastevees …“
4. Väga raske on valida ühte luuletust, sest kõik luuletused tekitavad erinevaid elamusi. Võib-olla 
tsükkel  „Järel revolutsiooni“. Tsükkel tekitab äreva meeleolu ning on  irooniline .
„On kõrtsikoopad pärani kõik lahti,
vürtspoodnikul ent müügiks puudub leib.“
„Ministriga joob sinasõprust  lurjus “
„… kunstimõtet Kölni katedraalis 
võib leida vaid veel  purjus  bakalaureus.“
5. Viie luuletuse vormide analüüs.
1. „Üle haudade“
Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis on neli rida ( nelikvärss ). Kasutatud on  ristriimi . 
(ABAB)
2. „Oli sügis“
Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis kaks rida (kaksikvärss). Kasutatud on paarisriimi. 
(AABB)
3. „Haud“
Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis 6 rida (sekstett). Kasutatud riimiskeem on 
ABCCBA
Näide: Kuu sinivingus valge  marmor  ujub
  
  kui kiirgav lumi põhja taeva all.
   
 Küpresse tardund ladvus öökull huikab,
   
 täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab.
   
 Fontäänest kihisedes keeb  kristall ;
    
külm udu piki kivisambaid sujub.
4. „Ikalduse aastail“
Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on süliriimi. 
(ABBA)
Näide:  „… laastav kahu
… vaid põllukivid
… tuulikute rivid
… ei  tolma  jahu“
5. „Legendaarne“
Luuletus koosneb kuuest stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi. 
(ABAB)
Näide:  Vahupärleid ritta lükib meri,
Hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir.
Lainte rütmi kajastab mu  veri ;
Igas libles tuikav päiksekiir.
6. Kõnekujundid, lause kujundid, muud poeetilised võtted
Epiteet
Sümbol
Isikustamine
Võrdlus  
Kordus
1. „Tõde“
Su liha on kui surnud hein,
mis kuivab piibli kaante vahel.
Su märtripalet kroonib  lein  ja jalus kõmiseb sul ahel.
ja madu,  laskuv  tarkuspuust,
su näkku sülgab kahtlushapet …
Oo, lõõskav tõde Looja  suust ,
mis koltub meis kui vana tapet!
2. „Järel revolutsiooni“ 1
On kõrtsikoopad pärani kõik lahti,
vürtspoodnikul ent müügiks puudub leib.
Nüüd viimne tuli löögem elutahti,
Mis ruttu maha käib.
Ministriga joob sinasõprust lurjus
ning õigust ratsapiits
taas mõõdab turul*, vereaurust purjus,
kus poodi viimane  patriits .
* Autor kasutab irooniat. Tegelikult ei ole see õigus vaid hoopis omakohus.
allegooria
3. „Oli sügis“
Oli sügis. Auras udurähma.
Tulin kõrtsist, pää täis õlleähma.
Tühjas pargis tummalt seisid puud.
Olid kõledad kui roiskund luud.
Lehte liuglevat veel nägin  uttu ,
Mutta  kontsaga  ma lõin ta ruttu,
Mutta kontsaga ja nutsin siis,
Nutsin, kuni politsei mu viis …
7. Kinnisvormid
„Vana sepp“ –  sonett  
14 värsirida 4-4-3-3
11  silpi  reas
8.  Graafilised  võtted ja iseärasused
Graafilised võtted  puuduvad.
Luuletusele Simmanil on Marko Matvere kirjutanud  muusika  ning Jaan  Tätte  esitab seda.
Tsükli „Pohmeluslikke mõlgutusi“ esimene osa on  Ruja  laulu „Ah, ma  teadsin  …“ sõnadeks.
9.Minu arvamus
See luulekogu erineb luulekogudest, mida ma varem lugenud olen. Alguses oli raske luuletusi mõista,
sest   kasutatud   oli   sõnu,   millest   ma   aru   ei   saanud.   Samuti   oli    mainitud    erinevaid   ajaloolisi   ning
mütoloogilisi tegelasi (nt.  Caracalla , Meduusa,  Lethe ), kellest mul enne aimu polnud. Lisaks sellele
arvan, et luulekogu mõistmiseks peaks olema rohkem kursis sellega, mis toimus nendel aastatel kui
autor luuletused kirjutas. Kuid ajalooõpiku ja sõnaraamatu abiga oli luulekogu mõistmine  veidike
lihtsam. Luulekogu lugedes, hakkas see iga korraga järjest rohkem ja rohkem  meeldima  ning tänu selle
luulekogu lugemisele, tean ma nüüd, kes on Caracalla ja mida tähendab kaak.