Teodoliitkäigu tasandamine

Nõgene, Aigar

Teodoliitkäigu tasandamine (0)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Geodeesia

1 HALB

Lõik failist

Praktikum nr 6. Teodoliitkäigu tasandamine .

Ülesanne 1. Tasandada teodoliitkäik Joonisel 1 ja Tabelis 1 toodud andmete põhjal.
Joonis 1. Lahtine teodoliitkäik koos mõõtmisandmetega
Tabel 1. Kindelpunktide koordinaadid

X
Y
Mk1
302.15
203.5
A
287.97
230.48
B
1281.362
1132.12
C
1867.05
314.82
Mk2
1897 .5
316.11
Kõigepealt peame leidma punkti B ligikaudsed koordinaadid. Selleks kasutame programmi Adjust ning kasutame sealt funktsiooni Distance Distance Intersection punkti B koordinaatide leidmiseks lähtepunktide A ja C koordinaatide ning nende kaugustest punktist B abil. Saadud koordinaadid on lisatud tabelisse 1.
Järgnevalt leiame koordinaatide järgi samad joonepikkused ja nurgad, mis on näidatud joonisel 1. Tulemused on toodud tabelites 2 ja 3.
Tabel 2. Joonepikkused teodoliitkäigus
Joon
Arvutatud
Mõõdetud
Mk1-A
30.4793832
A-B
1341.55967
1341.56
B-C
1005.489793
1005.49
C-Mk2
30.47731287
Tabel 3. Arvutatud ja mõõdetud nurgad teodoliitkäigus
Nurk
Arvutatud ()
Mõõdetud ()

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Aigar Nõgene Õppematerjali autor

Kõigepealt peame leidma punkti B ligikaudsed koordinaadid. Selleks kasutame programmi Adjust ning kasutame sealt funktsiooni Distance Distance Intersection punkti B koordinaatide leidmiseks lähtepunktide A ja C koordinaatide ning nende kaugustest punktist B abil. Maatriks J koosneb joonepikkuste ja nurkade parameetriliste võrrandite tundmatute dx ja dy kordajatest. 3 esimest rida, kus paiknevad nurgalised elemendid, on läbi korrutatud radiaaniga sekundites (ρ= 206264,8’’). See on vajalik selleks, et maatriksiga K oleks ühikuline vastavus.

teodoliitkäik Adjust tundmatud parandid maatriks Teodoliitkäigu tasandamine

Sarnased õppematerjalid

docx

GPS võrgu tasandamine

Praktikum nr. 8. GPS võrgu tasandamine Tasandada joonisel 1 kujutatud GPS-võrk maatriksite abil. Koostage mõõtmistulemuste võrrandid, A, L ja W maatriksid. Lähtepunktide koordinaadid on antud tabelis 1. Mõõdetud vektorite pikkused kooskovariatsioonimaatriksi elementidega on toodud tabelis 2. Joonis 1. Tasandatav GPS-võrk Tabel 1. Lähtepunktide geotsentrilised koordinaadid (WGS84) Punkt X (m) Y (m) Z (m) - - 4390283. A 1683429.8 4369532.52 745 25 2 - - 4511075. B 1524701.6 4230122.82 501 1 2 - - 4287476. C 1480308.0 4472815.18

Geodeesia

docx

Nivelleerimisvõrgu tasandamine

Praktikum nr 5. Nivelleerimisvõrgu tasandamine. Ülesanne 1. Tabelis 1 on antud lahtise nivelleerimiskäigu mõõtmisandmed. Lähtepunktide kõrgused on HA=34,286 m ja HB= 41,522 m. Koostada mõõtmistulemuste võrrandid ja maatriksid ning leida tundmatute punktide kõrgused ja standardhälbed ning mõõtmistulemuste parandid vähimruutude meetodil. Koostada tasandustulemuste koondtabel(Tabel 10). Tabel 1.Nivelleerimiskäigu mõõtmisandmed. Vastavalt lähteandmetele koostame parameetrilised võrandid geomeetrilise v nivelleerimise prototüüpvõrrandi Hj-He=ΔHej+ ΔH eeskujul. Vastavalt saame neli ej parameetrilist võrrandit: H1-HA=2,179+v1 H2-H1=3,243+v2 H3-H2=-3,797+v3 HB-H3=5,608+v4 1 Järgnevalt leiame mõõtmistulemuste kaalud w= r , kus r on reeperite vahekaugus nivelleerimiskäigus. Leitud kaal

Geodeesia

156

pdf

Kõrgem matemaatika

MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kõrgem matemaatika

138

docx

GEODEESIA II eksami vastused

juurdekasvudele proportsionaalselt joonte pikkustele Si. Järgmisena liidetakse koordinaatide juurdekasvudele nende parandid ja saadakse tasandatud juurdekasvud. Kontrolliks summeeritakse need ning tulemused peaksid võrduma teoreetiliste väärtustega x1-x2, y1-y2. Siis arvutatakse ülejäänud punktide koordinaadid, liites järjekorras teadaolevatele koordinaatidele vastavad juurdekasvud. Viimaks tuleb sooritada täpsushinnang, arvutades teodoliitkäigu absoluutse vea f ja suhtelise vea väärtused. Siinkohal peaks meeles pidama, et suhtelise vea nimetaja antakse maksimaalselt kolme tüvenumbriga. Absoluutne viga: f = (xruudus + y ruudus) Suhteline viga: f / s = 1 / (s/f) Käik on korrektselt mõõdetud, kui sulgemisviga jääb piiridesse 1' * (n - kinnise käigu nurkade arv) ja suhteline sulgemisviga ei ületa 1:2000. 35. Lahtise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang (http://www.e- ope

Geodeesia

pdf

Majandusmatemaatika

MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

Raamatupidamise alused