Minu päev läbi füüsikaliste suuruste (0)

Minu päev läbi füüsikaliste suuruste
Füüsikas kasutatakse üldmudeleid. Nendeks mudeliteks on füüsikalised suurused. Igapäeva elust käivad läbi paljud füüsikalised mudelid.
Keha on aineline objekt, mida on võimalik oma silmaga näha. Kehadeks on näiteks inimene, loom või pall, millega mängitakse. Keha omadus on see et seda on võimalik igat pidi uurida, sest see on nähtav. Keha saab iseloomustada paljude füüsikaliste suurustega: pikkus, kaal jne. näiteks kui ma sündisin , siis mind kaaluti ja mõõdeti, isegi nüüd suurena arsti juures käies teevad nad seda, et näha milline on mu areng.
Väli on mitteaineline objekt, mis mõjutab kehasid ning omab energiat. Väli on lõputu ning seda ei ole näha. Kõige tuntumaks on gravitatsiooniväli, mis näitab et kõigile kehadele mõjub raskusjõud . Tänu sellele kukub puu otsast näiteks õun maha mitte ei lenda õhku.
Nähtused on aine ja välja objektide muutused. Nähtusi on võimalik näha ja kirjeldada. Nähtused kirjeldavad füüsikaliste suuruste omavahelist sõltuvust. On olemas kaks sõltuvuse vormi: võrdeline ja pöördvõrdeline. Näiteks poodi minnes ja ostes lahtisi komme, siis panen need kilekotti ja mida rohkem neid on seda rohkem nad kaaluvad ja muidugi mida suurem on mass seda rohkem on vaja maksta. Kahju kohe et ma nii suur magusasõber olen, nüüd siis tean kuhu kõik raha läheb. See oli võrdeline sõltuvus .
Füüsikalised objektid jagunevad veel kolme rühma: nimelised omadused, kvantitatiivsed diskreetsed omadused ja kvantitatiivsed pidevad omadused. Nimelised omadused tuleb edasi anda sõnades ja neid ei ole võimalik järjekorda panna. Kvantitatiivsed diskreetsed omadustel on kindlad arvud, millel on omakorda täpne väärtus. Näiteks saan lugeda mitu sportlast käib minu trennis. Kvantitatiivsed pidevad omadustel on täpne reaalarvuline väärtus, mis võib olla lõputu (nt pii väärtus).
Füüsikalisi suurusi saab jagada kaheks: skalaarsed ja vektoriaalsed suurused. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil puudub suund. Näiteks aeg, mida iga inimene kasutab iga päev. Vektoriaalsed suurused aga omavad kindlat suunda. Näiteks kiirus. Ma näen iga päev kuidas autod kiirendavad linnas kuid ma ei saa öelda kuhu ta sõidab.
Tehes igapäevaseid toimetusi kasutan ma tihti füüsikalisi suuruseid, ise seda teadmata. Füüsikalised suurused teevad igapäevaelu palju lihtsamaks.