Jalgratas kui osa igapäevaelust (0)

Jalgratas kui osa igapäevaelust
Jalgratas on sõiduvahend, mis leiutati umbes kakassada aastat tagasi. Tänapäeal on võimalik osta väga erinevaid jalgrattaid nii selle eesmärki kui ka disaini silmas pidades. Kõik teavad ka seda, et jalgratas on keskkonnasõbralik ning enamus inimesi õpib sellega sõitmise ära juba lapsepõlves. Lisaks on jalgrattaga sõitmine inimese tervisele kasulik: see on suurepärane sportliku vormi tõstja, tõstab tuju ja aitab ära hoida erinevaid tervisehädasid.
Euroopa jalgrattapealinnaks võib liialdamata nimetada Hollandi pealinna Amsterdami. Selles kaunis linnas on loodud tingimused, kus jalgrattaga liigeldes on inimesel eeliseid rohkem kui millegi muuga sõites. Amsterdamis on mitusada kilomeetrit jalgrattateid, inimesi ja jalgrattaid on peaaegu sama palju. Selles linnas on väga populaarne laenutada jalgrattaid, kohalikud elanikud omavad paari-kolme isiklikku jalgratast, mida on võimalik parkida hiiglaslikes jalgratta parklates.
Paljudes Euroopa pealinnades tegeldakse jalgrattasõidu populariseerimisega. Suurlinnade seisukohalt pole vähem tähtis ka fakt, et tänu jalgratastega liiklejatele tekib linnas vähem ummikuid. Samuti säilib metropolides tänu jalgratastel liiklejatele veidigi puhtam õhk.
Ka Eesti pealinnas, ja tegelikult ka teistes linnades, püütakse inimesi meelitada aina enam kasutama liiklemiseks jalgrattaid, kuid märkimisväärseid tulemusi see veel andnud ei ole. Sellel on põhjused, mis näitavad kätte ka jalgrattaga liikumise miinuseid. Kahtlemata üks väga oluline põhjus, mida inimesed tegelikult muuta kuidagi ei saa, on Eesti kliima. Aastas 9 kuud rattasõiduks ebasobilikku ilma on üsnagi mõistetav põhjus, miks see pole eestlastel lemmik liikumisviis.
Samuti ei ole meie linnades jalgrattaga liikumine just eriti turvaline. Liikluses on jalgratturid vähem märgatavad, eraldi jalgrattateid on linnades veel üsna vähe. Need on vast olulisemad ja üldisemad põhjused, mis jalgratas kui liikumise viis ei ole Eestis veel väga populaarne. Lisaks on kindlasti Eestis probleeme sellega, et rattaid lihtsalt varastatakse. Minna poodi jalgrattaga tähendab tegelikult korralike rattalukkude kaasa tarimist ning iga poe või raamatukogu juures ei olegi võimalik ratast parkida nii, et seda sealt esimesel võimalus ära ei varastataks.
Ometigi ei saa öelda, et jalgrattureid on kevad-suvisel perioodil vähe. Minu arvates on jalgrattaga sõitmine noorte seas üsna populaarne. Koolides on võimalik teha endale isegi jalgrattaload. Norida võiks noorte turvalisuse eeskirjade kallal – vähe kantakse kiivrit, vahel võib märgata ka hulljulget liiklemist jalgrattaga.
Minule meeldib sõita jalgrattaga ning kevadel ja suvel, just taevast ei tule just paduvihma, liigun jalgrattaga hea meelega. Minagi ei taha panna pähe kaitsekiivrit, kuid püüan siiski seda teha, sest turvalisus on oluline. Liigeldes olen ettevaatlik ja üldiselt mäletan seda, et jalgratturit on autoroolist raskem märgata ning vastavalt sellele püüan ise teha nii, et mind oleks võimalik märgata.
Jalgratas kui osa igapäevaelust on täna Eestis veel kauge unistus , kuid usun, et iga aastaga muutub see aina reaalsemaks ning kindlasti on see hea unistus või eesmärk. Jalgratas jääb kindlasti ka tulevikus odavamaks sõiduvahendiks kui ükskõik kui keskkonnasõbralik auto.
Imeilus Amsterdam on linn, mida võib liialdamata nimetada Euroopa jalgrattapealinnaks. Siin on loendamatu hulk jalgrattureid ja on täiesti tavaline, et tipptunnil tuleb sadulas olles taluda jalgrattaummikuid. Amsterdami külastades on jätkuvalt kõige mõistlikum liikumisviis just kahel rattal: ratta rentimine on lihtne ning sadulas kulgedes saab osa ehedast jalgrattakultuurist.mõjub hästi ka
Maailmas on kohti, kus enam-vähem igaühel on auto – ja need, kellel pole, sooviksid seda endale. Ja on kohti, kus inimestel on hoopis teistsugune sõiduvahend – jalgratas.
Jalgrattal on linnakeskkonnas võrreldes sõiduautoga mitmeid eeliseid, mis selguvad eriti siis, kui ummikutes ootamise asemel saab kergelt ja kiiresti ühest punktist teise liikuda. Jalgratturitel ei ole vaja muretseda parkimiskoha pärast, samuti säästavad nad raha kütuse kulult, sest seda ei lähe tarvis. Seda säästlikku sõiduvahendit on kerge hallata, mis on samuti eelis. Selle asemel, et maksta mitutuhat eurot autole, mis toob meid ümbritsevale loodusele vaid kahju, on targem soetada paarisajaeurone jalgratas. Jalgrattaid nagu autosidki leidub palju erinevaid liike, värve, suuruseid .
Enamus inimesi unistab aktiivsest ja tervislikust elustiilist, kuid kas suure töökoormuse või palju tähelepanu vajava perekonna tõttu on raske isegi kord nädalas tund aega tegeleda spordiga. Jalgratas on suurepärane sportliku vormi tõstja, mis vähendab depressiooniohtu, liigesepõletikku ning turgutab vereringet. Näiteks iga kolmas kopenhaaglane sõidab iga päev tööle just nimelt jalgrattaga. Olla aktiivne jalgrattur on iseenesest edukas eluviis.