sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust, kuigi nende seas olid suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises said osaleda ainult suursuguste perekondade liikmed. Spatiaate oli võrreldes mittekodanikega erakordselt vähe ja et sundida neid endale kuuletuma, pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise üleoleku eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mille peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid rühamdena kodust eemal ja pidid ise toime tulema. Kahekümne aastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja
isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõijaväekohustuslikud mittekodanukud. Masseenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustuseid. Muus osas juhtis riiki üle 60- aastaste suursuguste rpartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia. Peale selle valiti igal aastal kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur. Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust a ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused
magistraadid. üle. Rahvakoosolek-Lihtrahvas sai Magistraadid- Magistraadid viisid ellu rahvakoosolekute toimumisaegadel keisri otsuseid. Magistraadiks saamine ja riigiasjades osaleda. senatisse kuulumine andis võimaluse Senat- vanemate nõukogu, mis kujundas poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis oli suursuguste roomlaste seas endiselt sõjandust ja rahaasju. Kuulus 300 kõrges hinnas. senaatorit. Rahvakoosolek- Rahvakoosolekud ei Sõjavägi- Esialgu koosnes sõjavägi toimunud enam peale vabariiki. kodanikest, hiljem aga elukutselistest Senat- alitseja nõuandja. Suursuguste palgasõduritest. roomlaste seas endiselt kõrges hinnas, kuna
püüa end kellegi teise pärast paremaks muuta. Elada tuleks oma südame järgi, mis suunab alati ja näitab kätte kuidas toimida, olgu see siis halb või hea. Tubli kodanik näeb iseend just sellisena nagu ta on ning elab vabana, ilma ühegi kahetsuseta eluteel. Kui sellist eluviisi jörgida, siis see ongi kõik, mida on vaja, et olla terve ning tubli inimene. Sageli aga ei olda iseenda ega oma välimusega rahul, mistõttu peidetakse oma kehaved suursuguste riiete varju, lootes, et see teeb asjad olematuks, kuid nii see siiski ei ole, tegelikkus jääb tegelikkuseks. Ühesõnaga on targa ja tubli inimese kombed lihtsad, kuid loomulikud ning korralikkus on tema voorus.
RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikkond 3) TÜRANNIA – riigivorm, kus sisevastuolude tõttu sai võimule ainuvalitseja, kes toetus sõjameestele RATSAVÄGI – koosnes eelkõige aristokraatidest
· Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Roomas valitses pärimuste järgi 7 kuningat aastatel 753-509 eKr, kolm viimast neist olid etruskid. Rooma linn asub seitsmel künkal. Kapitooliumi künkale ehitati kindlus. Romulus oli see, kes rajas Rooma linna. Remulus oli tema kaksikvend. · Proletaarid vaesed kodanikud (proles = laps), patroonid eestkostja, klient nt: kaitsealune kohtus, patriitsid on suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba romuluse ajal, enamasti olid rikkad inimesed, plebeid ülejäänud kodanikud, võis leiduda ka rikkaid, rahvatribuunid isik, kes valiti spetsiaalseks ametnikuks, kes võis keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis võis kahjustada plebeide huve.
Ühel põletaval suvehommikul tõttas Mattias Linda kaevust vett tooma. Rõõmsameelne Linda oli meeleldi valmis Mattiasele vett andma, kitsi ta polnud. Mattias ise oli natuke terava keelega ja võis ka kõige lõbusatujulisema inimese tuju ära rikkuda. Ükskõik, kui lämmatav õues oli või kui mahe tuul puhus Mattias ei lahkunud toast ilma oma suursuguste teksadeta, valge maikata ja omapäraste sandaalideta. Linda seevastu oli innukas ja aktiivne, umbes 25 aastat vana piiga. Kõik ümberkaudsed külaelanikud alati imestasid, kust selline särtsakas plikatirts oma energia saab. MATTIAS (veidi nipsakalt):"Too vett!" LINDA (kohkunult):"Millega?" MATTIAS:"Kapaga." LINDA:"Kapp katki!" MATTIAS (kindlameelselt):"Tee terveks!" Linda jahmatab Mattiase üleolevuse peale, kuid toibub sellest peagi. LINDA:"Millega?" Mattiasel hakkab kops üle maksa minema.
pärisorjus- talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama mõis- suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad koormised- talupoegade kohustused isanda vastu; peamiselt mõisategu ja loonusrent mõisategu- talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel loonusrent- talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist aadel (rüütliseisus)- suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas, mille moodustasid kõik feodaalid keisrist väikerüütliteni. Linnus- feodaali kindlustatud elamu, enamasti koosnes üheainsast tornist (tornlinnus), osa aga kujutas endast suri ja võimsaid kindlusi turniir- rüütlite sõjaline võitlusmäng; hiliskeskajal, pärast linnade tekkimist, pidasid turniire ka linnakodanikud.
Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all. Esalgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog, hiljem lisandus näitlejaid, kuid koorjäi mängima keskset osa. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega. Vana-Kreekast said alguse ka tänapäeval tuntud teatrižanrid tragöödia ja komöödia. 2. Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtivad tänapäevalgi. Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis
Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1755 Moskva ülikool, kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond 1758 Kaasani gümnaasium, kaks haru: aadlile; madalamas seisusest noortele Katariina II (1762- 1796) põhimõttelised uuendused hariduse vallas 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks (Suursuguste Neitside Kasvatuse Selts) 1780 asuti looma rahvakoole 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid 1796-ks aastaks asutatud umbes 316 rahvakooli
Hauakambrite seintele maaliti pildid. Egiptlased kasutasid ehitusmaterjalina kivi. Tuntuimad püramiidid asuvad Giza väljal. Uue Riigi vaaraod maeti kaljuhaudadesse (Kuningate org), mille seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Egiptuse kujutav kunst, muutused Ehnatoni ajal Kujutava kunsti ülesanneteks olid kadunule hauataguse elu kindlustamine ning jumalatele keha andmine. Vaaraosid kujutati rangete, suursuguste ja üldistatutena. Keha kujutamine: pea külgvaates, jalad ja õlad otse. Egiptuses valitses polüteism- mitmejumala kultus. Jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga. Ehnatoni ajal muutus kunst vabamaks. Valitseja keha kujutati ebatäiuslikuna. Mitmete jumalate usk asendus monoteismiga. Kunstnike ülesandeks sai vaarao ja tema perekonna kujutamine. Kuulus on Nofretete portreebüst.
sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid • Kes on pontifex maximus?Mis ülesanne temal on? • Ülempreester, kelle ülesanne on pidada kalendrit ja täita aastaraamatut Patriitsid ja plebeid • Kes on patriits? • Patriitsid - olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ja plebeid • Kes on plebeid? • Plebeid – Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. • Kes on rahvatribuun?
Katmata ihu oli häbiväärne. Värvidel oli oma tähendus. Taskuid ei kasutatud. Jalatsid nahast pehme tallaga ja pika kitseneva ninaga. Aadlikel olid pikad kitsad püksid ja põlvini ulatuv avar kuub, mille peal kanti käisteta mood mantlit. Naiste rõivas koosnes avarast maaniulatuvast käisteta kleidist ja lühikeste või pikkade käistega särgist. Naise tualeti juurde kuulusid ka sallid ja loorid. Suursuguste inimeste eesõigus oli kasutada erksas toonis kangaid. Talumehe rõivastus koosnes pikkadest pükstest ja kitlitaolisest kuuest, talunaise oma särgi-laadsest avarast kleidist. 1227- Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla Eesti
Enamus olid perioigid (elasid ümberringi), olid vabad aga andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekondaikud. Vallutatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid heloodid orjad. Riigi eesotsas olid kaks kuningat (päritav võim). Igal aastal valititi riigiametnikena 5 efoori, kelle võim oli väga suur (lõppotsused langetati aga spartiaatide koosolekul). 11. Riigi huvisid peeti üksikisiku huvidest tähtsamaks. Riiki juhtisid kuningad. 12. Solon kärpis rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. Reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule. Olid 594 eKr. 14. Tähtsamad Kreeka-Pärsia lahingud: Maratoni lahing (ateenlased võitsid), Salamise merelahing (Pärsia laevastik purustati). 15. Kreeklased võitsid Pärsia armeed, sest nad olid valmis võitmela viimase veretilgani tänu kodumaa armastus. Spartanlased olid väga hästi treenitud. 16
kuningat Geruusia – suursugustest spartiaatidest vanemate nõukogu Võrdsus ja ühtekuuluvus Juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed 3. Periklese valitsusajal kujunes Ateenas kindlalt demokraatlik riik. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, võim rahvakoosoleku käes. Sellel ajal tugevnes ka Ateena laevastik. 4. Nad olid ainuvalitsejad Kreeka polistes, vägivaldsed ja halvad valitsejad. Lk 147 2,3 2. Roomlased imetlesid etruskide ehituskunsti, paljud roomlaste hilisemad
Polised jagunesid: Aristokraatlikud polised, kus vim oli rikaste ja suursuguste k es. (Sparta ja Korintos). Demokraatlikud polised, riigijuhtimises osales kogu kodanikkond demos kratos. (Ateena) Kreeka ühiskond koosnes: Kodanikud: *Talupojad (enamik kodanikest) jukad ja vaesed *K sitl ised pidasid v ikesi tk odasid, hankisid elatist enda ja pereliikmete tg a; üsna madal sotisaalne positsioon.
1. lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu
Seadusandjad pidid seadused täpselt sõnastama ja kirja panema.Määrati karistused kuritegude eest.Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Sparta:Lakoonikas,millega oli liidetud Messeenia maakond.Neli kindlustamata küla.Sparta kodanikud-spartiaadidkõik teised olid nende võimu all.Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, Messeenia elanikud olid heloodid (orjad).Sparta eesotsas oli 2 kuningat, võim päritav.Kuningatele allus sõjavägi ja usuelu.Geruusia-suursuguste spartiaatide vanemate nõukogu.Valiti viis efoori,kes kontrollisid kuningate ja sõjaväe tegevust.Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul.Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust.Spartas oli palju mittekodanikke.Spartiaatide kasvatussüsteem-riigi kontrolli allarendada sõjamehe omadusi; 7,20,30-olulised aastad.Spartas peeti riigi huvisid tähtsamaks kui üksikisiku huvisid.Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini.Peloponnesose liit-Lõuna-Kreeka linnade
Kuidas Ateena mõjutas demokraatia arengut? Algselt oli Kesk-Kreekas paiknevat Atikat ühendav Ateena polis korraldatud üsna tavapäraselt aristokraatlikult viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seaduste andja Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks.5. Saj eKr, kui Ateenast sai Kreeta tugevaima laevastikuga mereriik, tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Kui eesotsa tuli Perikles kujunes kindel demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast, Ati...
talupojad · Koormised talupoegade kohustused isanda vastu; peamiselt mõisategu ja loonusrent · Mõisategu talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel · Loonusrent talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist · Aadel (rüütliseisus suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas, mille moodustasid kõik feodaalid keisrist väikerüütlini · Linnus feodaali kindlustatud elamu, enamasti koosnes ühest tornist(tornlinnus), osa aga kujutas endast suuri ja võimsaid kindlusi · Turniir rüütlite sõjaline võitlusmäng; hiliskeskajal, pärast linnade tekkimist, pidasid turniire ka linnakodanikud
Muistsed eestlased kasvatasid endale ainult söögiks vajlikke köögivilju ning selle juures ei pööratud aia kujunduslikule ilule erilist tähelepanu. Sakslaste tulekuga asi muutus:talupojad, kes mõisnike juures aiatöödel käisid, viisid oma sakste juures õpitud iluaiandusnippe ka kodutaludesse ja nii kujuneski omamoodi ajanduskultuur. Tänapäevases Eestis pööratakse samuti suurt tähelepanu iluaiandusele. Vist mitte keegi ei kujutaks Eestimaad ette ilma suursuguste Kalvi, Sagadi, palmse ja teiste mõisadeta. Need ja paljud teised mõisad on siia ehitanud saksa soost mõisnikud, kes on andnud meile vapustavad arhitektuurimälestised ja turismimagnetid. Peale ajandus- ja mõisakultuuri on sakslased Eestisse toonud ristiusu. Varemalt olid muistsed eestlased taatausulised ja ristiusustamisega pöörati nad sunniviisiliselt teise usku. Ristiusustamine on kindlasti muutunud eestlasi vähe kinnisemaks, sest sunniviisiliselt teise
PATRIITSID JA PLEBEID Käty Kuusemets ·VARASE VABARIIGI PERIOODIL JAGUNESID ROOMA KODANIKUD KAHTE ÕIGUSLIKULT ERISTATUD KLASSI: PATRIITSIDEKS JA PLEBEIDEKS PATRIITSID Patriitsid( ld k patres isad) olid suursuguste suguvõsade liikmed, Rooma arsitokraatia ülemkiht, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. patriitsiks saadakse sünniga e pärilik aristokraatia. patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega PATRIITSID Patriitsid olid kuningateaja senaatorite järeltulijad. Senaator patres, senaatorite perekonnad olid
Eesotsas olid kaks kuningat, kes valitsesid riiki sõjaajal ja nende hoolde jäid ka preestrikohustuseid. Kuna oli kaks võrdset kuningat, kes pidid üksteise otsustega arvestama, hoidis see ära türanni etteotsa tekkimise. Rahu ajal aga võeti kõik otsused vastu 30-ne liikmelises vanematenõukogus geruusias, kuhu kuulusid ka kaks kuningat. Vanematenõukogusse kuulumiseks pidi olema vähemalt 60aastat vana ja tavaliselt kuulusid sinna suursuguste perekondade liikmed. Igal aastal valiti kogu valitsemise kontrollimiseks ka viis eufoori, nende võim oli riigis kõige suurem. Veel toimis rahvakoosolek, millest võisid osa võtta kõik täiskasvanud spartalased. Selline valitsemis korraldus suutis hoida riigi sisemist stabiilsust. Positiivseks jooneks loen veel nende ühtekuuluvust ja üsnagi võrdset olemist. Rikkus ei omanud spartas tähtsust nii nagu oli see mujal. Muidugi ei suudetud tekitada täielikku võrdsust,
- Kõik linna täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud osalesid linnriigi valimisel ja moodustasid sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati tähtsamaid küsimusi.Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Sparta: riigi eesotsas oli kaks kuningat,kell võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi.Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanematenõukogu geruusia.Lõplikud otsused langetati aga spartiaatide koosolekul. Ateena: Kodanikkonnal ( täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad) oli õigus osaleda rahvakoosolekul iga 10 päeva järel. Seal otsustati tähtsad riigiasjad. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Valiti liisku heites igast piirkondadest kandidaatide seast.Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku. Valiti liisku heites
2015 Rooma linn Rooma linn kujunes 10. - 7. saj. Tiberi jõe alamjooksule. Rooma linna aeg jaguneb mitmeks perioodiks Kuningate aeg Rooma vabariik Kuningate aeg 753-510 eKr Selle aja jooksul valitses 7 kuningat Kuningas vaiti rahvakoosolekul Kuningas valitses koos senatiga (nõukoguga), tema võim oli piiratud. Rooma vabariik 510-30 eKr Kolm ühiskonnakihti: patriitsid (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid (lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekutel); orjad. Aristokraatlik valitsemisviis: riigiametitesse kuulusid patriitsid ja rikaste plebide esindajad. Arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kivide sidumiseks kasutati mörti Akende ja uste kohale laoti kaared, müürid laoti tellistest ja tähtsamad hooned tehti seest
linnad, põllumajandus Vabariik (VI saj Keisririik (al 30eKr) Hiline keisririik lõpul rajatud) (lõppes 235 pKr) Ühiskonnaklassid Jagunes kaheks- Augustuse Kuna impeerium oli liiga patriitsid ja plebeid. võimuletulekuga sai suur ja ei suutnud end Patriitsid - suursuguste Roomast keisririik. Ta oli majanduslikult ära suguvõsade liikmed, kelle Rooma riigi esimene tasuda, tekkisid juurde esiisad olid usu järgi kodanik. Tähtsatel vaesed ning ühiskon asunud Rooma juba selle kohtadel olid ka kihistus (inflatsioon!). algusaegadel. senaatorid ja
Meie aja kangelased Ühiskond ihkab kangelasi enda keskel, keda imetleda, ülistada ja eeskujuks võtta. Läbi aegade on kangelase tiitel omistatud printsidele, kes päästsid printsesse; sõjapealikele, kes vallutasid mitmeid maid; ning teistele inimestele, kes paistsid silma suursuguste tegudega. Selline auväärne tiitel omistatakse õilsate tegude põhjal- see on olnud kuldne reegel kuni tänase päevani. Mart Kivastiku kirjutatud ajaloolistel prototüüpidel põhinev näidend ,,Kangelane" räägib soomepoistest, kes Teise maailmasõja ajal läksid Soome Eesti vabaduse eest võitlema. Autor nägi kangelasi lihtsates sõduripoistes, kes enam-jaolt olid alles koolipoisi eas, ent nende kangelaslikkus peitus selles, et ohtlikes olukordades lahinguväljal ei kaotanud nad kainet
annab sõjalist abi senjöörile eeskostet vasallile rahalist abi kaitset kohtus nõu ülalpidamist 7.Mõisted: naturaalmajandus, feodaalkord, feodaal, feood, aadel Naturaalmajandus-rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. `Feodaalkord-ühiskonnakorraldus, kus feodaalide maal, harivad põldu talupojad jne Feood-maatükk Feodaal-maaomanik Aadel-suursuguste sõjameeste seisus. 8.Mille poolest erinesid mungaordu liikmed rüütliordu liikmetest? Mungaordu liikme olid nii mungad kui ka rüütlid. 9.Nimeta keskaja rüütliordusid ja mungaordusid? Rüütliordud--> Saksa ordu, mõõgavendade ordu, templiordu Mungaordud-->Benediktlased, dominiiklased, tsisterlased, frantsiklased 10.Miks tekkis pärisorjus? Selgita mõistet. Pärisorjus-talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga.
Saksamaa: · "Bauhaus"´i koolkonnas juhtis ühiskondlik optimism,utopism, mujal aga valitsesekspressionism(sõjakoleduste prohvetlik hoiatus) · Sünged karikatuursed teosed, pinge ja dramatism · Maaliti elu pahupoolest(O. Dix, M. Beckmann, K.Kollwitz) · Nurgelised joonistused ja rahutu ebaloomulikkloriit(E. Barlachi, W. Lehmbrucki) · Inimfiguurid moonutatud Itaalia: · Antiigi eeskujude järgimine(uusklassitsism) · Suursuguste ideaalide kehastamine · Futuristid säilitasid võimaluse omapäraseleloomingule, mis kajastas Itaalia dünaamikat Prantsusmaa: 1925. aastal toimus suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus. seal segunesid kubismi ja juugendi mõjud. Stiil sai nimeks art deco. Ta avaldus plakati- ja raamatukujunduses ning tarbekunstis. Avangardismi nõrgem pealetung SKULPTUUR Prantsusmaa: Skulptuuris oli ka valdav realism (Aristide Maillol ja Charles Despiau) Aristide Maillol ,,Öö" (1920)
Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all ja pealtvaatajaid oli vahel koguni üle kümne tuhande. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega. Vana-Kreekast said alguse ka tänapäeval tuntud teatrizanrid Tragöödia ja Komöödia. Antiikteatri näidendid olid tuntud müütide uudsed tõlgendused, seega sisu oli vaatajale teada. Etendustes kajastati ka igapäevaseid teemasid ja pilati hetke kõige populaarseimaid poliitikuid. Lisaks võidi naerda ka jumalate üle kartmata nende pahameelt. Tänapäeval on enamuste näidendite sisu vaatajale teadmatta, kuid on alles jäänud teada-tuntud kirjanduse suurteoste
Põhja-Aafrika, mis oli ainuke rikas maa. 4. Idaprovintsides eksporditi pigem kästitöökaupu ja luksuskaupu. Lääneprovintsides olid ekspordiks põllumajandustooted. 5. Idaprovintsides kasutati kreeka keelt, lääneprovintsides kasutati ladina keelt. 6. Idaprovintsides jõukad ja arenenud kaubalinnad. Lääneprovintsides väikesed ja noored linnad. 4. Mis tagas Rooma impeeriumi tugevuse? Seoses valitsemisega: Rooma ülemvõimu tunnustamine suursuguste provintslaste poolt. Keisri ja senat hea läbisaamine. Seoses sõjandusega: sõjanduses oli elukutseline palgavägi. Võimas sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluse piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpingud sõjaväelaagrites. Võimas piirikaitsevöönd. 5. Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal? Nimeta kaks põhjust.
Nii Kreekas kui ka Roomas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna rikkusest ja positsioonist. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Kreeka kultuuri mõjutustel hakati aja jooksul aga ka Roomas vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama. Vaesemates peredes saadeti pojad kooli kirjatarkust õppima, rikkamad aga õppisid koduõpetaja käe all, suursuguste peredel oli poistest eesmärk avaliku elu silmapaistvat tegelast kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuuri ja väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist. Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim sammastega templite ehitamine (tavaliselt marmorist). Kuulsamad olid jumalanna Athena tempel Parthenon ja peajumal Zeusi tempel. Roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi, uuenduseks olid, tänu lubjamördi kusutuselevõtule, aga võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised
*Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid (need kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami-ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. *Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid-spartiaatidele kuuluvaid maid harivad orjad. Kõige arvukam grupp riigi elanike seas (spartiaate kõige vähem). *Sparta riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. *Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide nõukogu geruusia. *Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena 5 efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. *Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul. *Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. *Et helootide suurt hulka kindlalt kuuletuma panna pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise ülekohtu eest
· Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm. · polis linnriik, mis koosnes linnast koos selle lähiümbrusega. Oli ka tüüpiline Vana- Kreeka riigivorm. · aristokraatia- suursuguste inimeste võim (aristokraadid-parimate võimu pooldaja;tähendab ka suursugust inimest) · demokraatia vanaaja riigikord, kus kõigil vabadel meessoost põliselanikel olid kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli reaalne võimalus riigivalitsemisest osa võtta. Riigiasju otsustati rahvakoosolekul · türannia - autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus. Türanniasse kaldub
nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused suured ja riigi juhtimises osalesid eelkõige rikkamad pered. Ateena seevastu pooldas kodanike sõnavabadust ja oli suur demokraatia pooldaja. Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj keskpaigaks oli Periklese juhtimisel saanud tugev demokraatlik riik. Kui Spartas oli
· Kuigi kehtis demokraatlik kord, ei olnud aristorkaadid poliitikast tõrjutud · Nendel oli piisavalt aega, raha ja oskusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda · Rikkus lubas neil riigile teeneid osutada ja seeläbi endale rahva hulgas poolehoidjaid leida · Tänu heale haridusele ja kõnepidamisoskusele pääsesid nad rahvakoosolekul paremini mõjule · Seega oli poliitiliste liidrite puhul enamasti ikka tegu rikaste ja suursuguste kodanikega · Rahvakoosolekul osalemine puudutas kodanikke · Kodanikkonda ei kuulunud · naised · Orjad · Barbarid · barbarid tegelesid tavaliselt käsitööga, maksid riigile regulaarselt makse ja täitsid sõjaväekohustust · Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii
maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused suured ja riigi juhtimises osalesid eelkõige rikkamad pered. Ateena seevastu pooldas kodanike sõnavabadust ja oli suur demokraatia pooldaja. Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj keskpaigaks oli Periklese juhtimisel saanud tugev demokraatlik riik. Kui
Ajaloo kontrolltöö: Rooma Rooma vabariik patroon rikas ja mõjukas kodanik klient vaene kodanik Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad. Patriitsid põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud. Plebeid Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka
Tänu Themistoklese seinamaalingutele Kreekas teame, et tennise antiikset vormi mängiti juba 500 a eKr. 15. sajandil arenes Prantsusmaal niinimetatud kuninglik tennis. Kuninglikku tennist mängiti algselt mungakloostrites ja entusiastid mängivad seda mõnikord praegugi . Murutennis ehk tennis tänapäeva mõistes muutus populaarseks kuninganna Victoria valitsemisajal, mil seda mängiti suursuguste kodude aedades. Tennist hakati spordialaks pidama 1870. aastatel. Esimesed tennise meistrivõistlused peeti Londonis Inglismaa kroketi ja tennise klubis Wimbledonis 1877. aasta juulis. Esimest meeste finaalmängu jälgis umbes 200 pealtvaatajat. Nüüd mahutab Wimbledoni peaväljak 15 000 pealtvaatajat. Tennisemänguga alustamine. Igaüks võib hakata tennist mängima. Selleks on vaja tennisereketit, leida tennisepall ja sein, mille vastu palli toksida. Kui sulle meeldib, kutsu ka
jõe oru ning asus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Lakoonia mäed olid rikkad marmorist ja rauast. Mäe kallakul kasvasid tihedad metsad, kus elas palju metssigu, metskitsi, karusid ja metslinde. Eurotase jõe org oli väga sobiv põlluharimiseks. Maa oli viljakas ja külgedest varjatud mägedega. Arhailise perioodi üks mõjukama ja tugevama riik oli Sparta. Sparta valitsemine Sparta riigikord oli aristokraatlik, kus nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti ainult rikaste ja suursuguste kodanike seast. Spartas valitsesid kaks vähemalt 30-aastast kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi – tõid jumalatele ohvreid. Nad pidid otsuse langetama üksmeelselt. Kuningad kuulusid vanemate nõukokku, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Valitsusse kuulus 5 efoori ehk vaatlejat, kes kontrollisid kuningaid ja vanemate nõukogu. Rahvakoosolek kiitis heaks vanemate nõukogus vastu võetud otsused. Sparta ühiskond
rahutu ebaloomulikkloriit · Inimfiguurid moonutatud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Itaalia Fifth level · Antiigi eeskujude järgimine (uusklassitsism) · Suursuguste ideaalide kehastamine · Futuristid, võimalus omapärasele loomingule, kajastas Itaalia dünaamikat Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Prantsusmaa ·
perekonnaga. Sellest ajast tema looming saab tuntuks, selle pärast see õitsemis periood on tihedalt seotud Medici nimega. Botticelli maalis Medici olles õukonnas mitu tuntud portreed, näiteks ,,Giuliano de Medici" ja ,,Imeline Madonna" Botticelli elas peaaegu kogu oma elu Firenzes, mis oli 15. sajandil õitsev kunstikeskus. Linn oli rikas ja uhke, ja Botticelli oli siin üks kõige hõivatumaid kunstnikke, täites niihästi kirikute ja suursuguste , üksteist üle trumbata püüdvate perekondade kui ka linnavõimude tellimusi. Tollal oli maalid enamasti piibliainelised , kuid Botticelli kaks kuulsamat tööd kujutavad mütoloogilisi stseene need on ,,Kevad" ja ,,Venuse sünd", mis mõlemad on praegy väljas Uffizi galeriis Firenzes. Need maalid on tihti linna poliitikaelus domineerinud medici perekonna liikmete tellimusel. Tegemist oli esimeste suurmõõtmeliste mütoloogiliste maalidega (kummagi laius umbes 3 meetrit) ning neid
Prantsusmaal, Pariisis 25.oktoobril 1838. aastal ja suri 1875. aastal 3.juunil Prantsusmaal Bougivalis. Oli helilooja ja pianist romantik. Bizet´i elu oli lühike, täis raskusi ja eduvaesust. Ta sündis muusikute perre, kus teda hakati juba ta varases nooruses muusikaliselt harima, tänu sellele võeti ta juba üheksa aastaselt Pariisi konservatooriumisse, kus ta arendas oma oskusi peamiselt pianistina ja heliloojana. Seal õppis ta paljude suursuguste muusikute käe all, nende seas ka proffessor Jacques Halévy. Oma klaverimänguga õnnestus tal isegi muljet avaldada klaverivirtuoosile Franz Lisztile. Seitsmeteistkümne aastaselt kirjutas ta oma "sümfoonia C-duuris" metoodilise ja muretu teose, mis sai avalikkusele kuulda alles 1935ndal aastal. 1858 aastal tunnustati teda Prix de Rome´I autasuga, mis tähendas talle kolme aastast finantseeringuid, et ta saaks täiendada oma oskusi heliloojana Itaalias
juhtima, vaid tegelesid sellega ise · Kuigi kehtis demokraatlik kord, ei olnud aristorkaadid poliitikast tõrjutud · Nendel oli piisavalt aega, raha ja oskusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda · Rikkus lubas neil riigile teeneid osutada ja seeläbi endale rahva hulgas poolehoidjaid leida · Tänu heale haridusele ja kõnepidamisoskusele pääsesid nad rahvakoosolekul paremini mõjule · Seega oli poliitiliste liidrite puhul enamasti ikka tegu rikaste ja suursuguste kodanikega · Rahvakoosolekul osalemine puudutas kodanikke o Kodanikkonda ei kuulunud o naised o Orjad o Barbarid barbarid tegelesid tavaliselt käsitööga, maksid riigile regulaarselt makse ja täitsid sõjaväekohustust · Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii palju kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi:
riigis omale sobiliku korra ning tihti pöörasid ka tähelepanu vaeste olukorrale. Nüüdismaailmas on türannia mõiste natuke muutunud, võrreldes Vana-Kreekaga. Kolmas valitsemisvorm demokraatia -sai alguse 594. aastal eKr Soloni reformidega ning jõudis haripunkti Periklese ajal, kui Ateena linnriik oli saavutanud oma hiilgeaja. Tolleagsed demokraatia nähtused ei ole kindlasti samad, mis tänapäeval, kuid Soloni reformidega kärbiti suursuguste eesõigusi ning suurendati vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Kultuuri vallas sai draamakunst alguse just Ateenast, kus veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest kasvasid välja kaks erinevad zanrit: tragöödia ja komöödia. Tragöödiad oli tõsised ning mõtlemapanevad näitemängud ning komöödiad seevastu väga pilavad. Kuulsa näitekirjaniku Sophoklese teos ,,Kuninags Oidipus" on tänapäeva koolides kohustulikuks
hilisemale India kultuurile. Teine allikas: Indial on rikkalik kultuuripärand, mille säilimisele on kaasa aidanud traditsioonid läbi ajaloo. Vallutajate ning ka sisserändajate kombed, traditsioonid ja ideed on alati sulandunud India kultuuriga. Mitmed kultuurilised praktikad, kombed ja isegi monumendid on selle näiteks. India ühiskond on pluralistlik, mitmekeelne ja kultuurne. Religioon on Indias väga avalik asi palju praktiseeritakse suursuguste, elurõõmsate ürituste läbiviimist, mis peidavad endas sügavamaid tõekspidamisi. Varajasemad kirjanduslikud traditsioonid Indias olid suulised, enamus neist on pühad teosed, mis pärinevad hindu traditsioonist (näiteks Veedad, eeposed Religioon India on religiooni poolest maailmas ilmselt kõige mitmekülgsem maa, kus kogu ühiskond on sügavalt usklik. Religioon mängib keskset ja otsustavat rolli inimeste ja terve maa elus.
Vabariik (51030 eKr) Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica (ld k, 'avalik asi'), sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks:
Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colosseum. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Linnades olid termid ehk avalikud saunad. Termide juurde kuulusid puhkeruumid, spordiväljakud, raamatukogud. Sõjaliste võitude auks püstitati triumfikaari auväravaid, mida ehtisid austatavat isikut ja tema tegusid kujutavad reljeefid. 8. Mõisted: Aristokraatia-rikaste võim Patriitsid- põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid-Rooma lihtrahvas Proletaarid-maata ja vaesunud Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest Populus Romanus-Rooma kodanikkond ehk Rooma rahvas Rahvatribuun-lihtrahva huvide esindaja Foorum-turuplats Roomas Kapitoolium-kõrgeim küngas Roomas 12 tahvli seadused-esimesed Rooma seadused, mis pandi kirja 5. sajandil eKr 12 pronkstahvlile Haned päästsid Rooma-kui gallialased ründasid 4
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit.
Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid igal aastal valitavad riigiametnikud
annaabi.ee 
