saada teada rohkem lossi ajaloo kohta. Referaat on ülesesitatud interneti põhistel allikatel. Selle teema valisin, sellepärast et õppisin lossi vasakus tiivas asuvas põhikoolis 4 aastat ja olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas. Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aedniku maja, juustukoda, meierei, masinarehi ja väike laut ning hollandi tuuleveski, kõrtsi, viinavabriku ja "ussikeldri" varemed. Suuremõisa loss on üks ilusamaid ja
aastal I järgu kapteni auastmes Alaska ranniku lähedal Sitka saarel asuvasse UusArhangelskisse ametikohuseid täitma, võttes kaasa ka abikaasa, paruness Elizabeth von Rossilloni (181054) ja teekonnal sündinud tütre Marie, kes Sitkal kahe ja poole aastasena suri. Kokku sündis Wrangellite perekonda üheksa last: Marie (1830 32); Wilhelm (1831 94); Nikolai (1836), Peter (184099); Elisabeth (1842?); Ferdinand (18441919); Natalie (184549); Dorothea (184749); Ebba (1850?). VeneAmeerika kolooniate kindralkuberneri ametipostil töötas Wrangell aastatel 183035, uurides sel ajal ka kohalikku kliimat ning rahvastikku. Kohalike rahvaste keeli, kombeid ja tavasid kirjeldavad märkmed said aluseks 1839. aastal ajakirjas "Isamaa poeg" avaldatud artiklile ,,Ameerika looderanniku asukad". Hiljem ilmusid materjalid ,,Statistilisi ja etnograafilisi teateid Vene valdustest Ameerika looderannikul", ka Karl Ernst von
lisatud on kellatorn, skulptuurkantsel, kaks uut korrust. Kirik on ühelööviline, seinad on valged, katus punakaspruun ja kellatorni katus must. Põhja-, ida-, ja lõunapoolsel küljel asuvad vitraazaknad. Kiriku kellatorni tipus on tuule suunda näitav kukk. Kellatorni läänepoolsel seinal asub kell. Katuse idapoolsesse ossa on paigutatud rist. Kirikut ümbritseb põllukividega piiratud surnuaed, kus on säilinud mõni rõngasrist. Kiriku juures olevasse kabelisse on maetud Ebba Margareta Stenbocki sarkofaag. Pühalepa kiriku kohta on palju legende. Näiteks räägiti, et Vanapagan ei lasknud kirikut ehitada päeval ehitatu tassis ta öösel laiali. See kestis niikaua, kuni kirikuõpetaja tegi kividele ristid peale. Lisaks on kiriku läheduses Vanapagana kivi, millega legendi kohaselt proovis Vanapagan kirikut puruks visata, kuid kivi lendas mööda. Enne kiriku ehitamist oli seal ohverduspaik, kus neljapäeviti täkkisid inimesed üksteist nii, et veri voolas.
aastani selle juhataja. Kaitsevägede Staabi ülema kindralmajor Juhan Tõrvandi abikaasa. Vabastati NKK Tallinna ringkonna esinaise kohalt peale 12.märtsi 1934.aasta sõjaväelist riigipööret, kuna tema abikaasa vastu oli seoses sõjalaevade müügiga Peruule algatatud juurdlus. Küüditati perekonnaga 14.juunil 1941 Siberisse, arreteeriti asumisel olles 1943.aastal uuesti ning saadeti 8 aastaks sunnitööle. Suri asumisel Kirovi oblastis 1953.aasta suvel. EBBA MARIE SARAL (1890 Haljala 1942 Sosva vangilaager) oli 1927 1936 NKK Keskjuhatuse abiesinaine ja 1925 1940 NKK Tartu ringkonna esinaine. Õppis mitmetes käsitöökoolides Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja Rootsis. Ajakirjade "Käsitööleht" ja "Taluperenaine" toimetaja ning Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi asutajaliige ja hilisem juhatuse liige. Kodukäsitöö arendaja ning Eesti rahvarõivaste populariseerija. Loomaarstiteadlase professor Karl Sarali abikaasa.
Med Pubertet (1978) inledde han sina memoarer, som kom att omfatta ytterligare tre delar. Moa Martinson egentligen Helga Maria Martinson, född 1890, död 1964, var en svensk författare. Moa Martinson är en av de mest berömda proletärförfattarna, som framträdde under 1920- och 30- talen. Hon är också den enda kvinnan bland dem. Hon var relativt bortglömd men blev 31 återupptäckt av kvinnorörelsen under 1970-talet. Ebba Witt-Brattström disputerade med avhandlingen Moa Martinson: skrift och drift i trettiotalet 1987. Moa Martinson hade börjat skriva redan i 12-årsåldern. Hon var också mycket politiskt intresserad och 1922 fick hon sin första insändare publicerad i tidningen Arbetaren under signaturen H.J. (Helga Johansson). Med hjälp av Elin Wägner kunde Martinson börja på en kurs i maskinskrivning och skrev sin första bok, Kvinnor och äppelträd. Hennes debut väckte stor uppmärksamhet med sitt
Kogu planeeringut organiseerivaks looduslikuks teguriks oli avar veepeegel, mille ümber paiknevat hoonestust sidus looklev pargiteede võrk. Siit-sealt avanesid maalilised vaated härrastemajale, haljastusele ja kõrvalhoonetele. 20. sajandi algul oli Raadil geomeetrilise joonisega muruplats ülemisel terrassil, ilupuude ja põõsastega. Terrasside servas pügatud võradega pärnad. (K. Lootus) VEEL NÄITEID EESTIST Hiiu Suuremõisa. Jakob de la Gardie pojatütar krahvinna Ebba-Margareta Stenbock laskis ehitada uue kahe tiibhoonega lossi 1755-1772. a. Suuremõisa on silmapaistvaim ja suurejoonelisim barokkstiilis loss Eestis. Hooned ehitati kohalikust materjalist - lubjakivist ja tellistest. Lossi juurde viivate teede äärde istutati alleed. Möödunud sajandi teisel poolel asub aga lossi vahetus läheduses maastikupark tiikide, vaatekünka ja sellel asuva paviljoniga. Aasad, puudegrupid, kaugemal parkmets eksootiliste puuliikidega. Riisipere (Riesenberg)