Sisukord Sissejuhatus Refereermise teemaks võtsin Suuremõisa lossi. Täpsemalt tuginen lossi ajaloole ja sellele, milline on lossi välimus ja ümbrus ning mis asutused asuvad seal praegu. Eesmärgiks on saada teada rohkem lossi ajaloo kohta. Referaat on ülesesitatud interneti põhistel allikatel. Selle teema valisin, sellepärast et õppisin lossi vasakus tiivas asuvas põhikoolis 4 aastat ja olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli
Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem- ja keskjooksu asustus peaaegu puudub. Alamjooksul asuvad jõe lähedal Suuremõisa ja Viilupi küla. Haugi-Ahvena jõe tüüpi VAEMLA JÕGI Kassari oja, Vaemla-Kassari, Kaupsi magistraalkraav Algab Käina alevikust 5 km loode pool ja suubub Õunaku lahte
1. 37101:006:0021 2. Väline tunnus nr. 23572 3. Kärdla vana koolimaja 4. Kinnismälestis 5. ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2. 23622 3.Suuremõisa mõisa peahoone 4. kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2.3296 3.Kamin, 19.saj. (marmor) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:0488 2.23638 3.Suuremõisa mõisa kõrts 4.Kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 2.3210 3.Rõngasrist, 17.saj. (paas) 4.Kinnismälestis 5.kunstimälestis 1.39201:001:0118 2.8932 3. Ohvriallikas "Külmallik", II a-tuh. 4.Kinnismälestis 5.arheoloogiamälestis 1. 2.29538 3.Ikoon "Jumalaema eestkoste", 19.saj. lõpp (õli, puit) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:2451 2.3295 3.Ahi, 19.saj. (kahhel) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis
In 1796 the Castle was sold to Baron UngernSternberg. The attic of the Castle has doubleceiling, where the Baron used to hide the treasures stolen from ships that had sunk in the Näkimadalad. On 19 October 1802 the Baron killed Karl Johannes Malm, the Captain (of Swedish origin) of his ship "Brig Morian", in this Castle. For this the baron was deported to Siberia. There are currently two schools in the Castle: Suuremõisa Gymnasium and Suuremõisa Technical School. In the latter one can also study how to become a ship's captain. · The Estonian Railway Museum is located in the socalled Emperor's Pavilion. Haapsalu Railway Station (built in 19051907) is one of the most peculiar buildings of the town; its wooden lace historical building style has become an example for many other representative houses of the town. The Railway Station project was compiled in St Petersburg and its grandeur stressed the
Suuremõisa Ametikool Puit ja kiviehitiste restaureerimine I kursus Jaanis Mets Krohvi ja viimistlus praktika Juhendas: Heiki Mürk 11.09.09 Suuremõisa 2009 Sissejuhatus Pühalepa Püha Laurentiuse kirik ehk Pühalepa kirik on vanim tänaseni säilinud ehitis Hiiumaal. Kirik on ida lääne suunaline. See kirik on ehitatud gooti stiilis. Ümberehitused on toimunud pseudogooti stiili. Algselt kirikul torn puudus. Ehituse kontruksioon Seinad on tehtud paekivist ja side aineks on lubi mört. Peasissekäigu trepiaste on graniidist. Paas on kaetud krohviga. See omakorda on kaetud lubi värviga. Seinad uuentatud krohviga1m
......................................................... 5 II päev..................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 14 Sissejuhatus Eesti suvi on suurepärane aeg selleks, et võtta aeg maha ning teha veidi tutvust oma kauni kodumaaga! Kas oled kuulnud midagi Orjaku sadamast, Suuremõisa kummitavast lossist või Baltikumi vanimast majakast? Kui ei ole, siis see on ainulaadne võimalus tulla ning teha kaks päeva tutvust kauni Hiiumaaga! Reis algab kell 8.00 Tallinnast Salme Kultuurikeskuse eest, kust sõidetakse Rohuküla sadamasse. Peale ligikaudu 1,5 tundi kestvat praamisõitu olemegi jõudnud Hiiumaale, kus esimesel päeval külastame Pühalepa kirikut, Suuremõisa lossi, Käina alevikku, Kassari saart, Orjaku sadamat, Sõru sadamat, Kõpu poolsaart. Ööbimine koos
6. Pargi rajamise aeg: 1875, kalmistu puudub 7. Mõisahoonete säilivus, praegune kasutusotstarve ning omanik: peahoone- rahuldav, Pädaste mõis hotel&spa; tall-tõllakuur- hea; meierei- hea; ait- avariiline; sepikoda- hea; puutöökoda- rahuldav; keldrid- hea; (omanik: Maanteeamet) 8. Pargi säilivus- halb (omanik- Maanteeamet) 9. Kalmistu säilivus: - 10. Muinsuskaitse ja mälestiste liik: mälestised- Pädaste mõisa hooned 11. Looduskaitse ja Natura 2000: linnuala- Suuremõisa laht; looduskaitse all on terve Pädaste mõisa ala 12. Pärandkultuur: mõisa telliseahjud 13. Rahvusparkide mälumaastikud: - Põhikaart, 1839 NL topokaart Eesti topokaart Eesti topokaart aastatel 1935-1938 Kaheverstane kaart U. Hermann, 1986 Situatsiooniplaan Woldemar Gustav Lichiger, 1891 Karte von dem Hofslande des privaten Gutes Peddast belegen in Gouvernement Livland, Oeselschen Kreise und Moonschen Kirchspiele
HIIUMAA AMETIKOOL TARKVARA REFERAAT Koostaja: Jaanus Mets Juhendaja: K. Jesmin Suuremõisa 2010 Programme liigitakse kahte suurde gruppi. · Rakendustarkvara · Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla lähevad programmid, mis toetavad rakenduste tööd. Arvuti ehitus, koosnevad kihtides või tasemest, süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid ,,alumistele" kihtidele, lähemale füüsilisele kihile riistvarale, mis jookustab programme. Näited süsteemitarkvara funktsioonidest: · Riistvaraga suhtluse juhtimine · Ajastamine protsessides · Mälu haldus
Coastline: 310 km Population: 8400 people Kärdla Kõpu Lighthouse One of the best known symbols and tourist sights. One of the oldest lighthouses in the world (1531). At the top of the highest hillock - Tornimägi (English: Tower Hill). Height : 36 meters. Other Sightseeings Reigi Church Tahkuna lighthouse Other Sightseeings Suuremõisa Castle Soera Farmhouse museum transport Ferry Plane Ice-road Bus Kärdla Gymnasium Gymnasium Over 400 students No school-bell 22 grades 183 years old Director : Ivo Eesmaa dormitory Ivo Eesmaa Activities Football Choir Athletics Basketball Art volleyball Activities Football Choir Athletics Basketball Art
Fifth level Third level Fourth level Fifth level Mõised Palmse mõis Suuremõisa Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level
maliliselt lahendatud ja rikkalikult dekoreeritud). Katariina kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Second level Fifth level Third level Fourth level Fifth level Mõised Palmse mõis Suuremõisa Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Käitumine oli viisakas ja korralik, see ei olnud mõeldavgi, et lapsed poleks viisakad ja korralikud. Vanematele oli auasi, et lapsest korralik inimene kasvaks. Kuna vanaema isa oli ehitusmees, kolisid nad üsna palju ning kui vanaema oli teise klassi Käina koolis ära lõpetanud, läks ta Hellamaa Algkooli kolmandasse klassi, mis oli neljaklassiline. Ta käis seal koolis aastatel 1957-1959. Kui see kool läbi sai, tuli vanaema Suuremõisa kooli aastal 1959 mis oli sel ajal seitsmeklassiline. Teised läksid kõik Palade kooli. Ka seal pidi kaelas olema kaelarätik. Tüdrukutel pidid olema ees mustad põlled. Pidulik riietus oli pioneerivorm. Igal esmaspäeva hommikul oli üleval saalis rivistus, kus rivistati klasside kaupa. Rivistus oli tervel koolil. Keda oli vaja noomida, seda noomiti, kuid seda juhtus väga harva. Enamasti olid lapsed ikka korralikud, suur asi oli see, kui keegi märkusegi sai
majakad. Rootsi ajaloost huvitatud peaksid külastama Ristimäge, et avaldada austust neile rootslastele, kes olid sunnitud Hiiumaalt lahkuma. Haridus Emmaste Põhikool Emmaste vald Ametikool Pühalepa vald Käina Gümnaasium Käina vald Käina Huvi- ja Kultuurikeskus Käina vald Kärdla Ühisgümnaasium Kärdla Kärdla Muusikakool Kärdla Kõpu Internaatkool Kõrgessaare vald Lauka Põhikool Lauka Suuremõisa Põhikool Pühalepa vald Tahkuna tuletorn Kõpu tuletorn Sõru muuseum Allikad http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/saared/hiiu maa http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/
Noarootsi poolsaarele. 1917.a okupeerisid saare Saksa väed, 1918 1940 oli iseseisvusaeg Eesti Vabariigis, siis NSVL okupatsioon ja taasiseseisvumine 1991.aastal. (Hiiumaa kodulehekülg, kättesaadav www.hiiumaa.ee, viimati külastatud 10.04.2009) Joonis 6. Hülgekütid 11 Joonis 7. Katariina II 9. Suuremõisa häärber Pühalepa vallas Vanimateks arhitektuurimälestisteks Hiiumaal on kirikud. Oletatavalt valmis Pühalepa Laurentsiuse kivikirik juba aastal 1259. Saarel on läbi aegade olnud ka üle veerandsaja mõisa. Vanimateks Putkaste ja Lauka. Praegu on kuulsaim ja tuntuim Suuremõisa loss (joonis 8.), mille hilisbarokkstiilis peahoone valmis 18.sajandi II poolel. Lossi valmimise ajal külastas Suuremõisat ka Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna. Suuremõisaga seondub ka üks
Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu. Hiiumaa: Kärdla (keskväljak ja Pritsimaja, rannapark, Ristija Johannese kirik), Pühalepa kirik, Suuremõisa mõis, Reigi kirik, Kõpu ps, Kõrgessaare mõis (viinaköök, restoran, külalismaja).
aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 mm aastas. Nooruse tõttu on saared madalad, absoluutne kõrgus ulatub Saarnakil 9, Kõrgelaiul 7, Vareslaiul ja Hanikatsil 5 meetrini. Väiksemate saarte kõrgus on valdavalt 0,5-2 m. Rand on enamasti kruusane, kohati ka liivane. Palju on rändrahne ning suurematel saartel esineb endiste rannavallide vöönd. Vetevõrk ehk siseveed Vetevõrk on väga vaene, ainuke jõgi mis maastikukaitseala piirkonnas voolab on Suuremõisa jõgi. Maastikukaitseala piirkond muutub soisemaks kui liikuda Hiiumaa keskosa suunas. Järvi ei ole, kuid selles piirkonnas esineb arteesia vett. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Muld- ja taimkate Mulla aluskiviks on paekivi. Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud. Mullastik on väga õrn ja tundlik reostuse suhtes. Taimkattes on enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad. Rannaniidud esinevad enamasti kitsa ribana,
umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises kliimas kasvavad haruldased ja reliktsed liigid luuderohi ja harilik jugapuu Saarel kasvavad looduslikult veel rand-ogaputk ning Eestis haruldane pisilina. Hiiumaal leidub alvareid, Vormsil lisaks ka puisniite Vaatamisväärsused Suuremõisa- peahoone rajati aastail 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel Umbes peahoonega samalajal rajatud mõisapark on alates 1959 looduskaitse all. Ülendi ohvripärn- Võeti üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal On püha puu, kuna pidavat tervendama, anti ohvriande Kõpu tuletorn-ehitatud 16.sajandil Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud
Ujudes hoiab kaele rõngjalt kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Kühmnokk-luiged on Eestisse levinud lõuna poolt üsna hiljaaegu. On teada, et aastatel 1908-1928 pesitsesid mõned paarid Saaremaa lõunaranniku lahtedel, kuid kadusid sealt jälitamise tõttu. Uuesti nähti looduses neid suuri ilusaid luiki alles 1955. aastal Virtsu lähedal. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1959. aastal Muhu Suuremõisa lahel. Samal aastal üritas üks paar pesitseda ka Tartu lähedal Soitsjärvel, kuid neid häirisid inimesed. 1960. aastal asus kühmnokk-luik pesitsema Käina lahel ja 1961. aastal Matsalu lahel. Alates 1969. aastast on kühmnokk-luik Lääne-Eestis pesitsenud pidevalt ning asustanud üha uusi veekogusid. 1972. aastal pesitses Eestis juba 60 haudepaari, neist enamik Saaremaa lõunarannikul, Käina ja Matsalu lahel, ilmselt erandlikult ka Narva veehoidlal 1971. aastal
KURESSAARE PIISKOPILINNUS - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. PÕLLUVAHI MAJA - Põlluvahi maja on 18. sajandi lõpus ehitatud väike hoone Kuressaare linna Põllu alevis Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal. Kahekorruseline viilkatusega kivimaja oli mõeldud põlluvahi elamuks.Praeguse Kitsa tänava joonelt algasid Suuremõisa põllud. Valvuri ülesandeks oli tõenäoliselt jälgida, et linna loomad ei pääseks põldudele. Teiselt korruselt oli seda parem teha. KURESSAARE RAEKODA - Üle kolmesaja aasta tagasi oli raekoda Kuressaare linnuse kõrval linna üks suursugusemaid ehitisi. Hoone ehitamisaeg langeb stiilide vahetusperioodile, mis teatavasti pole kunagi täpselt määratletav ja selgepiiriline. KURESSAARE VAEKODA - Kuressaare vaekoda on barokne astmikviiluga hoone Kuressaare kesklinnas Tallinna tänav 3
· Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene -) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211. aastal Ungarist Liivimaale rännanud Johann von Sternbergist. · Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu,
Teosed · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Julius Oengo (1935. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro; 16. märts 1901 Hiiumaa, Suuremõisa vald, Harju küla ametlik surmaaeg 25. august 1941, arvatavasti Paldiski) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Julius Oengo on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele-merelaineliste poeemide ja luuletuskogude kaanel nimi J.Oengo
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:..............................................................
al Pihla-Kurisu hoiuala a Prassi hoiuala Pühalepa hoiuala L Suureranna hoiuala ui Undama soo hoiuala dj Vanajõe hoiuala a Vanamõisa lahe m hoiuala a a Viilupi hoiuala st Vilivalla hoiuala ik Väinamere hoiuala u k d ai ts Kärdla linnapark e Kärdla rannapark Hiiumaa Keskkonnateenistus. al a Suuremõisa mõisa -Lääne regiooni Hiiumaa talitus park P Vaemla mõisa park a o p e 5 Hinnang loodusressurssidest ja -tingimustest lähtuvale kasutuspotensiaalile. Pinnakattega seotud maavaradest leidub Hiiumaal taastumatutest loodusressurssidest liiva, kruusa, turvast, savi ja ravimuda (Joonis 1). Lisaks leidub Hiiumaal veel lubjakivi ja mineraalvett. Liiv ja kruus
tee" rajajaks eesti luules. Tema lugejate ja hindajate ring on tema surma järel järjest kasvanud, tema luuletusi on viisistanud paljud heliloojad 20. sajandi lõpuni. Enno luule suur koondkogu "Rändaja õhtulaul", mis hõlmab tema varaseid luuletusi ja käsikirjalist pärandit (koostanud U. Tõnisson), on ilmunud 1998. Enno tütretütar on kirjanik Elin Toona. ALLIKAD Elin Toona, Rõõm teeb taeva taga tuld. Tartu, 2000. Julius Oengo (1901-1941) Julius Oengo sündis Hiiumaal Suuremõisa vallas laevakapteni pojana. Alates 1907. aastast õppis ta Haapsalu alg- ja linnakoolis, seejärel Tallinnas õhtukoolis. 1920. aastal sooritas J. Oengo õpetaja kutseeksami. Aastatel 1920-1922 töötas Oengo õpetajana Tartus ja õppis samal ajal Pallase kunstikoolis. 1923. aastal kolis ta Tallinna ja sealt 1926. aastal Vasalemma, kuhu jäi püsivamalt elama. Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks võeti ta 1927. aastal. Teise maailmasõja alguses, 24. augustil 1941
kuuske, mändi, Joonis 1.2 Rumpo poolsaar põõsastest kadakat. Alustaimestik on neis metsades hõre aga samas lubjalembene ja liigirikas. Metsaalune on kaetud samblavaibaga. Sürjametsi on samuti enim Vormsi lääneosas, Suuremõisa, Huitbergi ja Kärisläti ümbruses. Need kasvavad meelsamini veidi paksema moreenikihiga aladel. Valitsevateks sürjametsadeks on kuusikud, kuid ka männikud. Alusmets on tihe ja neis kasvab nii kadakat, sarapuud kui ka kuslapuud. Rohurinne on võrdlemisi liigirikas. Näiteks Hoitbergi korallrifi ümbruses kasvab lubikas, kilpjalg, tumepunane neiuvaip, kuningakübar, harilik kuutõverohi jat. Veel on Vormsis esindatud palu- ja laanemetsad,
maastikukaitsealast. Mets on Hiiumaa peamine rikkus. Emmaste 19700-st hektarist on ligi 13000 metsa ja võsa all, haritavat maad on jäänud ainult 3300 ja rohumaad 1600 hektarit. Metsad kasvavad peamiselt saare keskosas. Liivase mereranna ääres kasvavad roostikud ja igal pool on liigirikas taimestik. Kevad algab Emmastes varem kui mandril, kuid talv on pikem ja soojem ning talv pole merelise kliima tõttu väga karm. 2.3 Meremajandus Hiiumaa ringteest on valla piires osa Suuremõisa-Emmaste ja Emmaste-Luidja maanteest. Sõrul on sadam, mille kaudu toimub Hiiu- ja Saaremaa vaheline otseühendus. Uusi tootmisüksusi on rajatud Emmastesse, Jausu, Leisu, Metsalaukale ja Riidakülla. Suurimad tööandjad on avalik sektor ja mitu väikeettevõtet. Emmaste vald on tuntud ka turismipiirkonnana. ( Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003 ) Kuna inimeste igapäevast elu mõjutab väga palju meri, on ka valla majandustegevus
II ehitusetapil esikirik lammutati. Pärast seda püstitati võlvitud kooriruum, pikihoone võlviti ning viidi selle ehitus lõpuni, samuti ühendati mõlemad ruumid võidukaarega. Valminud pikihoone kaunistati figuurimaalingutega. Kirik on üldjoontes hästi säilitanud oma esialgse kuju. Kirikul polnud algselt torni. Hiljem on kirikul olnud puust haritorn, mis ehitati kirikule esmakordselt 1663. a. Samal aastal lasi Muhu- Suuremõisa rentnik Igelström valada kirikule torinikella, mis 1861.a uue vastu välja vahetati. 1764. a. on kirik saanud uue väikse 8-tahulise haritorni, mis koos katusega hävis 1941. a. septembris sõjatules. Kiriku interjööri kõige hinnalisemaks osaks on kirikus, kuid eriti selle kooriruumi põhja- ja idaseinal olnud umbes 1330. aastaisse dateeritavad seinamaalid. Stiililt kõrggootikasse kuuluvail maalinguil on kujutatud kolmikkaarte all seisvaid inimfiguure. Ilmselt on need jäänused
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat Jüri Uluots Referaat Juhendaja: Õp. Antti Leigri Suuremõisa,2006 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK...................................................................................................... 8 TEOSED.............................................................
Laudaruumidega olid ühendatud heinaküünid, katusealused, kuurid, aidad ja muudki ruumid. Hoone võis moodustada lausa kolmest või neljast küljest suletud karjaõue. (Vormsi lugu 2013) Joonis 5. Vaade Rumpole (Vormsi lugu 2013) Joonis 6. Pikneri talu (Vormsi lugu 2013) Hullo 19. sajandi lõpul, vahetult enne küla laienemist oli Hullo nagu küla ikka: talud asusid Hullo - Rumpo tee lääneküljel Sviby-Rumpo-Suuremõisa ristmiku ümbruses. Talude vastas üle tee olid tuulikud. Saare keskuseks kujunes Hullo 20. saj algul, kui saar suvitajate seas populaarseks kujunes. Taludest põhja poole kummalegi poole külateed rajati hulgaliselt suvitajatele mõeldud pansionaate ning suvilaid. Siin asusid ka vallamaja, kauplus ja koolimaja. Vormsi vana vallamaja Hullos ehitati 1920 või varemgi. Vallavalitsus kolis majast välja 1950. a. Pärast seda oli hoone kasutusel väga erinevates funktsioonides
Hiiumaa Ametikool Anneli Veel S16 TURUMAJANDUSETEOREETIKUD ALFRED MARSHALL Referaat Suuremõisa 2016 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 Elulugu .................................................................................................................................................... 4
Laevu ehitati veel Haapsalus, Kundas, ja Käsmus. Eriti hoogustus laevaehitus Eesti randades pärast 1800. aastat, kui tähistati kaupmeeste privileeg laevandusele ja laevu võisid soetada juba kõik Tsaari-Venemaakodanikud. Laeva ehitust soodustas ka 1802. aastal mõisnikele ja 1812. aastal talupoegadele antud kaubandusega tegelemise luba. Nii kuulus 1819. aastal Tallinna kaupmeestele 19 laeva, Haapsalus oli registreeritud viis laeva, Suuremõisa, Vormsi, ja Virtsu mõisnikud olid ehitanud kokku 13 laeva. Laevaehitus ja meresõit hakkas randades kiiresti arenema alles järgmistel aastatel: 1887. aastal oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud juba154 laeva ja 1900. aastal 335 laeva. Kuid 20. sajandi alguses hakkasid aurulaevad purjelaevasid vaikseld välja sööma. 5 Kombed ja tavad Laevu ehitati eesmärgist lähtudes
kasvanud Vilsandi rahvuspark, kuhu alates 1993 aastast kuulub ka Tagamõisa poolsaar lääneküljel olev Harilaid. Veel on saaremaal Viidumäe looduskaitseala ja tegeletakse ka jahindusega. Asustatud on ka Kaali meteoriidikaatri rühm. Foto.10. Kaali meteoriidikraater. 9.2. Hiiumaa inimtegevus looduses. Hiiumaal asub 15 kaitseala ning 17 hoiuala. Veel on Hiiumaal 4 parki mis on looduskaitse all: Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park. Kõik need kaitsealad on kaitstud Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa Keskkonnateenistus. Praktilist kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus. 15 Kokkuvõte Sellest tööst sain ma väga palju uusi teadmisi Saare- ja Hiiumaakonnast. Ma usun, et nende teadmistega tean ma nüüd rohkem paiku ja ehitisi nendes kohtades. Oskan isegi kaasa rääkida selle valdkonna teemadega
Generalife-Islamiaed Het Loo- Barokk Kadriorg- barokk stiilis Keila-Joa- neogooti stiilis Kunda- varaklassitsistlik Padova botaanikaaed- Renessans Palmse- barokk stiilis Peterhof- Barokk Raadi- pärineb keskajast. Nii välis- kui ka sisekujunduses domineerisid neorenessanss ja neobarokk. Sangaste- Gooti stiil Sanssouci- Rokokoo Stourhead- itaalia stiilis Stowe- inglise stiil Suuremõisa- Barokk Toila Oru- renessanss Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil Versailles- Barokk Villa d´Este- renessans Villa Lante- Prantsuse stiil Villa Medici- Itaalia stiil Wörlitz- renessans 20. Nimeta vähemalt 5 kaasaegset maastikuarhitektuurset objekti Eestis. Tigutorn *Looduslikud ja kultuurilis-poliitilised tingimused, filosoofia, aia planeering ja ruumiline ülesehitus, arhitektoonika ja taimmaterjal, aia funktsioonid, muljed.
kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad (suuri klaase ei osatud veel valada), puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed (Albu mõisahoone ). 18. sajandi paleelikud stiilipuhtaimad barokkhooned: Ahja, Luua (hiljem ümber ehit.) Hiiu-Suuremõisa(fassaad osalt hiljem muudetud), Maidla(Virumaal), Sargvere, Ääsmäe, Saue (kaks viimast osalt juba varaklassitsismi ilmngutega), Päärdu (ehitusaasta järgi oma stiili hiliseim).
Tulge akna katete suur müügi nädalale! Klassi juhatajale võib nüüd palka maksta kuni 3 tunnise töö eest nädalas. 4. Ühendage kokkukirjutatavad kohanimed ja sõnad, kasutage õigeid algustähti, põhjendage. Uuriti Kõrg-Eesti pinnavorme. Suur- ja väike-karja tänavas on mitu kauplust. Eesti kaardilt leiame mitmeosalisi kohanimesid , nagu näiteks Uue-Saaluse, Vastse-Koiola, Suure-Jaani, Vana-Antsla, Uuemõisa, Mõisaküla, Väike-Prangli, Suuremõisa, Rannaküla, Kolga-Jaani, Pühajõe, Suur Emajõgi, Saarepeedi, Lääne-Nigula, Harju-Madise, Ahijärv, Viru-Jaagupi jt. F. Tuglase majamuuseumi juhataja August Eelmäe sündis Valgamaal Holdre vallas külasepa pojana. Suitsjärv on üsna Saadjärve lahedal. Suur-Belt asub Läänemere ja Põhjamere vahel, Suur väin aga Muhu saare ja mandri vahel. Raskeid lahinguid peeti II maailmasõja ajal Sinimägedes. Peipsi ja Pihkva järve ainsaks suuremaks saareks on Piirissaar. Hugo Salasoo on
Alhambra- Islamiaed; Belvedere-Barokk; Daisen-in-Jaapani aed; Generalife-Islamiaed; Het Loo- Barokk; Kadriorg- barokk stiilis; Keila-Joa- neogooti stiilis; Kunda- varaklassitsistlik; Padova botaanikaaed- Renessans; Palmse- barokk stiilis; Peterhof- Barokk; Raadi- pärineb keskajast. Nii välis- kui ka sisekujunduses domineerisid neorenessanss ja neobarokk.; Sangaste- Gooti stiil; Sanssouci- Rokokoo; Stourhead- itaalia stiilis; Stowe- inglise stiil; Suuremõisa- Barokk; Toila Oru- renessanss; Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil; Versailles- Barokk; Villa d´Este- renessans; Villa Lante- Prantsuse stiil; Villa Medici- Itaalia stiil; Wörlitz- renessans 21. Mõisted Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi.
Paiguti on vennastekogudused alles tänini. Barokk ja klassitsism (lk 148) Eestisse hakkas ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Itaalia arhitekt N.Michetti projekteeris Eesti kauneima barokkehitise,Kadrioru lossi,mille juurde kuulus barokkpalee puhul vältimatu uhke aed. Kauniks barokknäiteks on ka Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus. 18.saj muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned e häärberid koos kõrvalhoonetega (nt Palmse mõisakompleks, Suuremõisa Hiiumaal). Kaunistusterikas rokokoo Eestis eriti ei kodunenud (parim näide Põltsamaa loss hävines II MS ajal). 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse klassitsism. Selle parim näide oli Trt linn (raekoda- milles avaldusid veel nõrgad baroki järelmõjud, ja Kivisild- mille Nõukogude väed II MS ajal õhku lasid). *Barokk- Maardu, Roosna-Alliku mõis *Klassitsism- Aaspere mõis (enam ei ole säilinud) 28.ptk Vabakslaskmine ja selle tagajärjed (19.saj)
ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum ja Pikk maja (keskmiselt 8000 külastajat aastas). Muuseume on võimalik vaadelda kui turismiettevõtjate koostööpartnereid, et aidata muuta teenuspakette vaheldusrikkamaks ja pikendada turistide saarel viibimist. Hiiumaa vaatamisväärsused jagunevad viide gruppi: · kirikud · mõisad · majakad · militaarrajatised · looduslikud objektid Vaatamisväärsuste populaarsuse edetabelit juhivad Kõpu tuletorn, Suuremõisa mõisakompleks, Vaemla villaveski, Ristimägi, Vanajõe org ja erinevad mereäärsed militaarrajatised. Vaatamisväärsustega tutvumisele aitavad kaasa saare erinevad marsruudid ja matkarajad, mis on Hiiumaal kavandatud nii, et nende läbijad saaksid tutvuda konkreetse teemaga või piirkonna huviväärsuste ja objektidega. Majutus 2004. a. statistikat aluseks võttes asuvad 52-st Hiiumaal atesteeritud majutusasutusest peaaegu pooled (21 majutusasutust) Kassari piirkonnas
Hiiumaa Ametikool Väikeettvõtlus Käesolev töö on koostatud Siret Tara poolt Radisson Blu Hotell Tallinna kohta Suuremõisa 2012 SISUKORD: 1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1.3Ettevõtte kinnisvara haldusstruktuur, haldajate ja haldamise iseloomustus......................3 1
mida ei saadud enam trükkida. See on lapsepõlvepilt lastelaulikust Julius Orost, kes kirjutas eespool toodud read siis, kui ta oli juba täiskasvanud mees, käis aga kunagi, ligi kuuskümmend aastat tagasi, tõepoolest paljajalu Hiiumaa kadakastel loopealsetel lambaid karjatamas, silme ees määratu meri ja mängukaaslasteks kaheksa õde-venda. Julius Oro (tegelikult Oengo, hiljem Õngo) sünnikohaks on Harju küla Hiiumaal Suuremõisa vallas ja sünniaastaks 1901. Tema isa oli laevakapten. Sellessamas ametis oli Suuremõisa ,,Ungru krahvi" teeninud ka vanaisa. Ja kui Julius, oma vanemate neljas laps, nägi merd sõitvat isa õige harva, siis seda rohkem kujundas tema lapse-maailma just vanaisa, kellel oli suur tagavara merejutte ja mälestusi ning kes naljaviluks lõi vahel lõbusaid vemmalvärssegi. Selle oskuse pärisid temalt nii kaptenist poeg Kustav kui ka Kustavi lapsed.
aknad, tehti väiksemaks, sest Katariina külmetas. Ehitatud Peeter I korraldusel tema naisele Katariina I. Lossi juures väike Peetri maja, suur prantsuse stiilis park, praegu korrastatud ainult lossiäärne pargiala. Lubimördist tehtud suured reljeefid. Peakorruse pidusaalis mütoloogilise teemaga laemaaling (tempera ja õlivärvidega). 18. saj Palmse mõis, restaureeritud loss, kõrvalhoone, park. Maal kivimõisad (Peeter I keelustas uute kivihoonete ehitamise linnadesse). - Suuremõisa Hiiumaal - Luua mõis Tartumaal - Õisu mõis Viljandimaal, tervikuna säilinud Ilusad kirikud Pärnus - Pärnu Elisabeti kirik, luteri kirik, arhitekt teadmata, tagasihoidlikum stiil, 1750 õnnistati sisse. - Jekaterina kirik Pärnus, uhkem, õigeusukirik 1760ndatest. Uus nähtus linnadest välja rajatud linnakalmistud (varem maeti kirikute juurde), 1770 Katariina II annab korralduse, et linnadesse ei tohi kalmistuid rajada. Siis ka Tartu Vana- Jaani kalmistu.
suuri häärbereid, mida talurahvas lossideks hakkas kutsuma. Balti aadli ja eestlaste- lätlaste olmet lahutav kuristik süvenes. Mõisnike silme ees seisis Euroopa, eriti Saksamaa, aga kaudselt ka Euroopa süda hiilgav Versailles oma hiilgava õukonnaga. Selle perioodi mõisahoonetest või õigemini mõisaansamblitest (sest peahoonele ehk häärberile lisandusid kõrvalhooned ja väiksemate ehitiste ning veekogudega park) on 20 esinduslikumad Hiiu Suuremõisa ja eriti efektne Palmse. Parkide ilmumist Eestisse võib lugeda küllalt oluliseks nähtuseks, mis edaspidi üha süvenenumalt on mõjutanud meie maastikupilti (Vahtre, 2000). Barokkstiili variant rokokoo, mida iseloomustab rõhutatult lopsakas dekoor, Eestis eriti ei levinud ning siinne barokk jäi baroki kohta suhteliselt mõõdukaks (vaoshoitud barokk palladianism). Rokokoostiili tähtsamaks näiteks kujunes Põltsamaa keskaegse linnuse
..1m vahedega. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse järgmiste kuuseliikidega: Picea abies - harilik kuusk P. glauca - kanada e. valge kuusk P. mariana - must kuusk P. pungens - torkav kuusk (,,hõbekuusk"); valgusnõudlik!!! Sobib kalmistule, sh. sordid P. omorika - serbia kuusk, ning eneseharimise mõttes ka P. engelmannii- engelmanni kuusk P. jezoensis - ajaani kuusk (peamiselt kollektsioonides) P. sitchensis - sitka kuusk (üks teadaolev täiskasvanud taimede grupp Hiiumaal Suuremõisa pargis). Kuuskede põhiväärtus aga seisneb väga rikkalikus sordi- ja vormivalikus. See annab suurepärase võimaluse kasutada neid koduaias. Üksnes harilikul kuusel on mitmeid kümneid sorte ja vorme, mis erinevad omavahel nii võra kuju ja mõõtmete poolest kui ka okaste värvuse poolest väga laiades piirides. Mõistagi tuleb sortide valikul juhinduda kompositsiooniõpetusest. Ettevaatlik tuleks kuusevormide ja -sortide (nagu ka kõigi teistegi
Hiiumaale - ja just küladesse, nagu Leisu või Nurste - on viimasel ajal siginenud palju tillukesi plastide töötlemise käitisi. Algul nägi asi välja töötute omaabina, kuid ühisel jõul loodetakse kasvada arvestatavaks majandusjõuks. M ja P Nurst AS ning Dagöplast näiteks on juba Hiiumaa kohta päris suured ettevõtted. Moodi järgib ka Läänemaa (Örnplast Taeblas, teeb Volvole allhanget). Hiiu plastivabrikandid toetavad ka plastitöötluse seadistajate ettevalmistamist Suuremõisa tehnikumis (esimene lend 2004. aastal), mis on haruldane positiivne näide kogu Eesti kutsehariduses. Hiiu plastitööstus on tugevasti orienteeritud ekspordile. Pisiettevõtted tegelevad Hiiu- ja Läänemaal ka pilliroo lõikamise ja sellest toodete valmistamisega. Hiiumaa võiks pakkuda huvi ka turistidele-linnuvaatlejatele. Saaremaa on võrdlemisi edukas tervishoiuteenuste ekspordil ja sellega seoses on rajatud või rajamisel
Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Esineb koorepõletik, mille tekitaja roosteseen (Cronartium ribicola) vaheperemeheks on sõstra- ja karusmarjapõõsad. Haiguse tagajärjel tekib tüvel tugev vaigujooks, tüve kõhetumine, okkad muutuvad kollaseks ja kuivavad. On muidu väga dekoratiivne pargipuu. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm. Valge mänd on hea puiduga ja tähtis tooraine ehituses, mööbli- ja paberitööstuses. Sobib dekoratiivse kasvukuju ja okaste pintselja asetuse tõttu suurematele haljasaladele, parkidesse jne. Pinus cembra subsp. sibirica (Du Tour) Krylov siberi seedermänd Kuulub alamperekonda Haploxylon ja sektsiooni Cembra.
Eesti kohtade kolmekeelsed (eesti, saksa, vene) nimed tekitasid palju segadust ja ühe lahendusena nähti ettepanekut võtta ametlikult ka vene keeles tarvitusele eesti- (ja läti-)keelsed kohanimed (vt nt "Kodumaa kohanimed", Olevik 3.11.1886), jättes saksa nimed kõrvale. Mõnevõrra sellesuunalist arengut ilmneski venekeelsetes vallanimedes, kus varem tavalise saksa nime asemel kasutati eesti tüve (nt Meeri vald vn , vrd sks Gemeinde Meyershof; Suuremõisa vald vn , vrd sks Gemeinde Großenhof; Veriora vald vn , vrd sks Gemeinde Paulenhof). Sellele vastukaaluks aga hoogustus kohanimede venestamine: 1891 anti mitmele vallale vene nimi (Kauksi > Aleksandrovskaja, Palvere > Nikolajevskaja, Uuemõisa > Vladimirskaja), 1893 nimetati Tartu Jurjeviks, 1914 arutati teistegi linnade nimede venestamist (mh Tallinn Kolõvaniks jms). Eestikeelse Tartu nime lubamine ajakirjanduses varieerus, sõltudes tsaaririigi
· Rumeelia männi puit pole eriti tugev ning liigi vähese leviku tõttu pole tal märkimisväärset majanduslikku tähtsust. Mõningal määral kasvatatakse rumeelia mändi ilupuuna parkides ja koduaedades. Pinus strobus - Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm. Kõrgus 40...50 m. · Okkad 7...12 cm pikad (5-kaupa), kolmetahulised, peenelt saagja servaga, väline (kumer) tahk roheline, külgmised valkjamate õhulõheridadega. Okkad peened, läbimõõt 0,5 mm. Okkad kinnituvad võrsetele pintslina ning püsivad 2 (3) aastat · Käbid võrsel üksikult või 2...3-kaupa, õitsemisel punakad, hiljem rohelised, valminult
Aga huvitavaid vaatepilte pakuvad näiteks kunagi pöetud pärnad, mis nüüd on välja kasvanud väänlevate okstega suurteks puudeks (nt Luke, Vääna jt parkides). Regulaarse kujunduse jäljed on paljudes mõisaparkides praeguseni loetavad ja nende järgi saab teha oletusi kunagise kujunduse kohta, kui ka arhiivis kaarte säilinud ei ole. 18. saj tähtsamaid parke ja mõisaansambleid 30. aastaist olid Saare, Maardu, Lagedi, sajandi keskel Palmse, Adavere, Heimtali, Sagadi, Suuremõisa Hiiumaal ja Vana-Vigala, sajandi II poolest Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku, Mõdriku, Sargvere, Kiltsi, Elistvere, Helme ja Väimela ning sajandi lõpust Udeva, Voka, Norra, Rutikvere, Pada, Luua, Võisiku jt. SOOVITAVAT KIRJANDUST: Eesti mõisaparkidest: Ajakiri "Ehitus ja arhitektuur" 1/82 (koopia õppetooli raamatukogus). Brafmann, E. 1980. Pargid Eestis. Tallinn. Maiste, J. 1996. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst Sinijärv, U
ja hilisemad külmad talved on pea kõikjal Mandri-Eestis hävitanud suured puud ja kasvamas on neid vaid mereäärsetel aladel. Mandri Eesti suurim euroopa n. kasvab ilmselt Saue mõisa pargis Harjumaal, millise mõõtmed on h = 26,9 m, tüve läbimõõt 61 cm (Roht 2002). Ida- Eesti suurim puu on kasvamas Luual, umbes 65 a vanuse viljuva puu kõrgus on 23 m ja diameeter 35 cm (Laas, 2004). Absoluutselt suuremad euroopa nulud kasvavad aga Hiiumaal Suuremõisa pargis kus 1983. a. oli suurima puu diameeter 94 cm. ja h = 31,5 m. (Elliku, Roht) aga 1998. a. diameeter juba 100,0 cm. ja h = 36,0 m. (Relve). Sordid: 'Pendula' rippoksaline sort; 'Pyramidalis' Hall nulg (Abies cóncolor [Gordon] Lindl. ex Hildebr.) Concolor ühevärviline, viidates okaste ühesugusele valkjashallile värvusele nii pealt kui alt. Laikoonusja, vanemas eas kuhikja võraga ja noorelt sileda, halli tüvekoore ning vaigumahutitega, vanemas eas kuni
annaabi.ee 
