Kas suudame arvestada internetis peituvaid võimalusi ja ohte? Tänapäeva maailmas on interneti kasutamine osutunud väga populaarseks. See on kujunenud peamiseks info- ja suhtlusallikaks. Oleme jõudnud oma tehnoloogiaga nii kaugele, et arvuti ei olegi enam ainus interneti külastamisvõimalus: nüüd on võetud kasutusele ka ,,targad" telefonid. Terve see tehnoloogiaareng kergitab inimeste soove kasutada erinevaid internetiportaale. Aga kas suudetakse arvestada seal peituvaid võimalusi ja ohte? Esimeseks ohuks võib pidada kiiret informatsiooni levikut, mille sisu ei pruugi vastata tõele. Inimesed, kes loevad neid, võivad alustada arutlemist teemadel, mille järgi tegelikult puudub vajadus. Sellega kaasnevad teatud rühmade tekked, mis võivad tuua segaduse ühiskonda ja ka erinevate rahvuste vahele. See kõik võib viia massirahutusteni, mis on näiteks praegu väga populaarsed lõunamaades ja ka mujal maailmas. Kuna globaliseerumine on täna...
Me vajame muinasjutte Argipäev ja rutiin muutuvad üha enam tavapärasemaks inimeste elus. Samuti jääb puudu loomingulisusest ning ebatavalisust kohtab harva. Miks me vajame muinasjutte? - Me vajame muinasjutte inimkonna ellujäämiseks, põhimõtteliselt uueks mõtteviisiks. Inimestel on saanud kombeks aina vähem mõelda ning improviseerida. Ühesõnaga on tänapäeva inimesed palju mõttevaesemad, kui nad olid seda sada aastat tagasi. Meie probleemiks on kiire elutempo, mille kõrvalt ei jää aega enda fantaasia arendamiseks. Sellele ei mõelda küll palju, kuid fantaasia mängib meie elus suurt rolli. Nimelt uute olukordade toimetulekuga näevad inimesed ränka vaeva ning fantaasia puudumise korral võib pidada selliseid inimesi läbikukkujateks. Läbikukkujateks nimetan ma inimesi, kellel puudub mingisugunegi oskus rutiinist ja oma tavapärasusest eemalduda. Öeldakse, et lapsed vajavad muinasjutte oma loomingulisuse j...
siis on ka vanade-noorte suhtlemine hõlpsam ja probleeme vähem. Kindlasti on raske kohaneda võõral maal võõra rahvuse keskel, sest kultuur ja tavad on ju erinevad. Isegi väikses Eestis võime me vastandada maa- ja linnainimesed, rikkad ja vaesed, pintsak-lipslased ja poheemlased jne. Järelikult on raske mõista inimesi, kes üksteisest palju erinevad. Polegi kõige tähtsam, kui palju me kedagi mõista suudame, vaid hoopis tolerantsus ja teistesse inimestesse lugupidav suhtumine. Igal ühel on õigus elada oma elu nii, nagu ta paremaks peab, kui ta vaid kellelegi halba ei tee. Inimkond mäletab palju julmust ja vägivalda, mida ei saa kunagi õigustada ja mis jääb enamusele mõistmatuks: orjakaubandus, küüditamised, nõiaprotsessid, koonduslaagrid... Inimesed, keda mina ei suuda mõista, on kurjategijad, kelle väärtegudel puuduvad inimlikud ja kaalukad põhjendused, aga see on juba uus teema.
4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5.Kuulmishäireid võib põhjustada: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi osa ravimeid. 6.Kuidas säilitab inimene tasakaalu? Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7.Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Valju muusika ja müra ning kõrvaklappide pideva vale kasutamise tõttu. 8.Kuidas me tunneme lõhnu? Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, milles on hulgaliselt haistmisrakke. Aineosakesed lahustuvad limas ja puutuvad kokku haistmisrakkudega, põhjustades neis närviimpulsse, mis liiguvad peaajusse. 9.Miks ei saa salaja apelsini süüa isegi siis, kui keegi seda ei näe?
Monika Lõuna Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja MÄLU ÕPETAJA TÖÖS Mälu on organismis üks olulisemaid võimeid, tänu millele suudame omandada ning säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, taasesitada informatsiooni ning teadmisi. Mälu on esitletud mitmetel evolutsiooni etappidel, kuid kõige paremini on see arenenud just inimestel. Mäletada, see tähendab edukalt toime tulla kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega ning mälu peamine eesmärk on luua sidemeid üksikute elementide vahel (Tulving: 2002 lk. 33-34, Leppik: 2003 lk. 39.).
Käesolev referaat ei pretendeeri teaduslikkusele. Selle siht on olla vabastav, innustav ja stimuleeriv. Kaasaja revolutsioon seisneb inimeste teadvuse muutumises sel viisil, et järjest suurem enamus hakkab nägema maailma üldises perspektiivis. Jätkem maha hirm ja isekus, mis meid lahutavad. Kriis, milles maailm praegu viibib, saab alguse meie endi teadvusest. Levigu ühe inimese teadvusest teise teadvusesse sõnum sellest, et me suudame liituda tervikuks ning luua maailma, mis funktsioneerib kui tervik. Iseenda muutmine on meie suurim töö. Muutumine tähendab taassündi, tähendab pöördumist meie päritolu, meie ühtsuse, meie maa ja meie Jumala juurde; see tähendab süütuse ja õigluse leidmist. Meie ühiskonda iseloomustab suur vaimne viletsus. Meil puudub kontakt oma jumaliku päritoluga ning see hingeline kurtus kutsub esile moraalse uinutuse. Oleme oma kultuuris pikalt praktiseerinud
Meie, eestlased, oleme väike rahvas. Ütlen justnimelt eestlased, sest üks rahvas ja ühtehoiduvus on just riigi alustalad. Tean, et see kõlab harjumatuna, kuid leian et oleks aeg seda teha. Meil ei ole kasu saarlastest, mulkidest, tallinlastest jne. Kasu on meil ühtsest eesti rahvast! Hoidkem kokku, austagem oma naabreid ning tegutsegem koos- kõik maakonnad! Meie kodumaa on niigi väike, meie rahvas on niigi väike, kuid kõik koos suudame moodustada ühtse suure terviku! Ma tean et üheskoos ei ole miski võimatu. Üheskoos on meil võim, üheskoos suudame selle väikse maalapi mis meile antud on viia uuele tasemele! Ma usun et meie tulevikulootused on kõrged, kui me vaid suudaksime kõik selle nimel tegutseda. Seega, hoidkem ühte! Kaitskem seda mis kuulub meile, eestlastele! Meie iidsete esivanemate vägevus elab meis kõigis edasi, tuleb vaid avada see laegas kus on meie, eestlaste, tõeline vägi ning vaim peidus!
elu mõte? Vastuse sellele peab igaüks iseseisvalt leidma ja otsustama, kas seni on õigesti elatud või mitte. Mehis Heinsaare esimene soovitus tema artiklis ,,Mis on elu mõte?" on lasta elutempol raugeda ja leida aega oma seni elatud elu eemalt analüüsida. Seda mõtet on väljendanud ka Anton Nigov teoses ,,Harjutused" öeldes, et elu ainult ei tule elada, vaid seda tuleb ka mõista. Kõrvaltjälgides suudame paremini otsustada seni elus tehtud valikute üle, mis tänapäeva tempokas ja rutiinirohkes maailmas on jäetud tähelepanuta. Kui iga inimene leiaks natukene aega, et kaalutleda põhjalikult oma otsuseid ja vajadusel neid korrigeerida, elaksime me tunduvalt õiglasemas ühiskonnas. Inimene ei õpi kunagi õigesti elama, sest elu areneb kiiremini, kui meie seda analüüsida ja aktsepteerida suudame. Ühiskond on ju harjunud kõik vana ja kulunud asendama uhke ja uuega.
mida mitte. Riigi käekäik sõltub meist kõigist. Unustatakse, et kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Ilma rahva hääleta ei saa ju võimule ükski partei. Praeguse mõtteviisi juures jäetakse valimistele minemata, et pärast oleks võimalik võitjate üle vinguda. Oma eesmärgi ja tahte saavutamiseks on aga vaja ise tegutseda. Tuleb vaid oma suhtumist muuta ja aru saada, et meie hääl ka loeb! Üheks suureks plussiks, mis meid seob on omavaheline kokkuhoid, ning kui üksmeelsed me suudame olla. Seda näitas ka 2009.aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud suur Öölaulupidu. Me suudame olla sõbralikult koos, nautida üksteise seltsi, aidata rasketel hetkedel. See on kõik, mida vajab üks jätkusuutlik riik. Peale nende valdkondade on veel palju teisi harusid, kus saaks säästa meie väikest ja armsat Maarjamaad. Peaksime hea seisma selle eest, et ei müüdaks meie ettevõtteid välismaalastele.
oma valikute eest ja kellegil teisel ei ole õigus seda alavääristada. Me peaksime rohkem mõistma üksteist, kes me võrdselt elame siin riigis. Loodus meie ümber on samuti sallimist väärt. Ma loodan, et Eestis on tulevikus igale inimesele enesest mõistetav prügi sorteerime. Iga aastased koristustalgud riigis ja kodukohtades saavad juurde üha rohkem osalejaid. Hakatakse üha enam mõistma kliimasoojenemise põhjuseid ja neid ennetama. Eesti tulevik on meie endi kätes. Kui me suudame sallida teisi rahvuseid meie keskel, kui me austame teisi kultuure ja suudame mõista meist endist erinevaid inimesi ning hoiame keskkonda kus elame, siis arvan, et tulevik on parem igaljuhul. Loodan, et tulevikus on Eestis rohkem sallivust!
Jaan-Hendrik Toom 11 b Kas oskame hoida ühte? Eestlased on sajandeid olnud kokkuhoidev rahvas. Meid on õpetanud kokku hoidma see, et me pole saanud olla vabad, vaid oleme pidanud mitusada aastat olema kellegi teise võimu all. Aga kas oskame ja suudame ka preagu ühte hoida? Et vastata sellele küsimusele alustangi sellest, kuidas üldse ühtsustunne on tekkinud ning mis on meid liitnud ühte hoidvaks rahvaks. Eesti ühtekuuluvustunne algas koos ärkamisajaga 19. sajandi viimasel kolmandikul, mil oli üles kasvanud uus põlvkond, kes sündinud vabana, mitte enam pärisorjadena. See põlvkond hakkas tunnustama oma rahvast ja tegi kõik, mis nende võimuses, et tunda ennast ühtse rahvana.
tee. Kõikjal ringi liikudes kohtame me erinevaid inimesi, kes kõik omavad erinevaid teadmisi. Nendega koos olles avastame tihti enda jaoks uusi teadmisi. Mõningad neist pakuvad meile huvi, kui samas teised jätavad meid täielikult külmaks. Osad jätame endale meelde, et neid hiljem praktiseerida ja teistel laseme lihtsalt ununeda. Endale tuleb lihtsalt selgeks teha, kuidas me soovime oma elu elada ja ainult nii suudame leida need õiged teadmised, millele tuginedes nautida täisväärtuslikku elu. Siiski ei omanda me teadmisi niisama lihtsalt. Et midagi kinnistada, tuleb meil sellesse süveneda ja seda vabatahtlikult meelde jätta. Sama kehtib ka teadmiste puhul. Lihtsalt tuleb näidata ülesse huvi nende omandamiseks ja tuleb olla kindel olla, et just neid me vajame. Tihti tuleb ette olukordi, kus tuleb õppida või teha midagi, mis meile absoluutselt ei meeldi
Mis oleks kui ... Milline oleks Eesti okupatsioonita? Möödas on päris palju aega kui Eesti oli okupeeritud. Oleme suutnud tõestada, et saame hakkama ise ,iseseisva riigina. Kuid kas Eesti oleks selline nagu ta hetkel on ilma okupatsioonita? Me oleme pidanud aastaid vene okupatsiooni taluma, kuid kui üks hetk tuli see vabadus, vabadusvõitlusega, tõestasime tegelikult kõigile, et me suudame olla iseseisev riik. Me saame hakkama ilma igasuguse kõrval riigi abita. See, mida kogesid paljud inimesed 27. Märtsil: vägivald, vägistamised ja tapmine. Mida kutsutakse märtsiküüditamiseks. Kõik see muutis rahvast tugevamaks. Meid on olnud kogu aeg vähe ja ei saa vastu suurele riigile ,kes tuleb ja lihtsalt lömastab ära riigi kus elab rahvas, kes armastab üle kõige oma riiki. Meil on sissekasvand süda, millega me suudame seista enda eest.
DS-1-E-S-tal Kas ja kes on kuningas klienditeeninduses? Essee Tallinn 2011 Kas ja kes on kuningas 2011 klienditeeninduses? Meie ümber on tohutu hulk inimesi, kellega me otseselt või kaudselt kokku puutume. Mida liikuvam ja suhtlemisaltiv, seda enam puutume kokku erinevate inimestega erinevates valdkondades. Ühes olukorras võime olla klient, teises olukorras hoopis teenindaja. Suudame etendada erinevaid rolle. Kas me suudame panna klienti kuningana tundma ja kas klient on üldse kuningas? Kuningas on reeglina otsustaja ja juht, kelle peamiseks ülesandeks on kõiki protsesse ise juhtida. Klient samas just reeglina ei tea päris täpselt, mida või millist toodet tal on vaja ning seetõttu vajab pidevalt suunamist, juhendamist, nõustamist ja otsuste toetamist. Nagu juba selgus, siis reeglina tarbija ei tea, mida ta tahab. See olukord pole juhtunud just
Rahvusringhääling pakub inimestele tasakaalukamat informatsioon ja analüüsivamat käsitust. Meediavabadus annab inimesel endast väljendada ning oma seisukohti seletada, ilma kartmata suuremaid tagajärgi, mis sellega võivad kaasneda. Inimesed muutuvad haavatuks, sest meedia on võimeline tekitama paanikat ja konflikte. Leian, et parem on tekitada vähem konflikte ja piirama „kollase ajakirjandust“ ja Rahvusringhääling tasakaalustaks rohkem sellist vaheseisu. Kui suudame hoida tasakaalus neid kahte, siis suudame olla uhked selle üle, mida meedias kajastatakse.
Kui täiskasvanud inimesed saavad vastutada ise oma elu eest ning astuda teadlikke samme lapsepõlvest kaasa saadud ebaefektiivse käitumismustri muutmise suunas, siis väikestel lastel see võimalus puudub. Nad õpivad sellest, mida nad näevad ja siinkohal ongi nende ainsaks vaateks vanemate soov ja oskus oma suhet muuta. Saades aru, et oleme oma elu elanud vanemate kootud kampsunis, on selle lahti harutamiseks vajalik oma valulikke kogemusi analüüsida neid läbi töötades. Kui me suudame ebamugavusi tekitavaid mustreid lõhkuda, leida probleemidele lahendusi nii, et need meid enam ei kummita, suudame oma lastele õpetada andestamist ning pakkuda neile täisväärtuslikku perekonda, kes peab teineteisest lugu ja oskab jagada hoolimist ja armastust. Töötades läbi probleemid, millega me ikka ja jälle kokku puutume, suudame nende kordumist edaspidi lahendusi leides vältida. Kui me vabaneme meid ahistavatest mustritest ja tüüpkäitumistest probleemide tekkimise
85-protsendiline tõeläisus,et tornaadosid hakkab rohkem tekkima.samuti mainis ta,et nende rohkus on tingitud inimtegevusest.alles hiljuti kajastas meedi,et Itaalias oli taas maavärin.Mina arvan,et kui inimesed lõpetkasid loodusele haiget tegemise,siis võib loota,et loodus rahuneb maha ja lõpevad ka sagedased looduskatastroofid. Tänapäeva maailmas on inimestel palju ülesandeid.Kõige märkimisväärsemaks praegusel ajal võiks nimetada majanduskriisist vabanemist.Kui suudame olla kindlameelsed,siis tuleme sealt varsti välja ja kõik laabub.saavutades majandussurustisest vabanemise taseme,suudame ka katastroofe vähendada,kui hoiame rohkem loodust.samas ei tea meist keegi ette,mis võib 21.sajand veel nõuda.
Üks neist sammudest oli Euroopaliiduga ühinemine , mis tähendab seda , et meie kui väikerahvas oleme nüüd osa tuleviku Euroopast ning meiega arvestatakse sealse tuleviku planeerimisel . Eesti on tuntud oma hea haridustaseme ja sportlaste poolest . Palju kuulsad haritlased Gustav Adolf, Lennart Meri ja sportlased Andrus Veerpalu ning Gert Kanter on juba ajalukku läinud oma tegude ja saavutuste poolest, mis näitab meid, kui väikerahvas suudame ka suures Euroopas välja paista . Seda järgmist on öelnud Eesti vabariigi presidnet Toomas Hendrik Ilves "Eesti enam ei kihuta, aga liigub siiski tempokalt edasi. Kiiremini kui Euroopa kesmine". Me liigume sammsammult tuleviku poole ning käime ajaga kaasas ja laseme uuedustel ennast kaasa kiskuda .Ühiskonna arenedes muutub kõik paremaks .Eestlastel on suur võimalus jääda tulevikus püsima teiste Euroopariikide kõrvale , sest meid ei jääta üksi kuna meil on palju liitlasi ja
suurepärase pere ning toetavate sõprade olemasolu. Oma roll on kindlasti ka rahal. Me oleme rikkad, kui meil on lai silmaring, tugev tervis ja terve mõistus, kui ma oskame elust tunda rõõmu sellisena, nagu see on. Rikas võib olla ka siis, kui inimene on saavutanud midagi, millest ta on unistanud või tunneb, et on eluga rahul. Peamise rikkuse moodustab siiski armastus. Milline imeline tunne, kui oled kellegi poolt armastatud. See ju teeb meid kõiki õnnelikuks ning kui seda oleme, suudame elada ka täisväärtuslikku elu. Vaeseks muudab aga inimese see, kui kõik eelpool toodud asjad puuduvad. Me kõik mõistame rikkust ja vaesust erinevalt. Kelle teeb jõukaks raha, kelle tema pere, sõbrad või vaimsed väärtused. Enamus asju on kõigest meie mõtlemises kinni. Kui suudame kindlaks endale teha, mis teevad meid õnnelikuks, on rikkaliku eluviisi elamine üllatavalt lihtne. Taavi Luhamaa
abi. Igal noorel Eestis on nutitelefon, mis teeb inimesel elu lihtsamaks, aga need on ka põhjustanud uusi probleeme näiteks sõltuvust, selja probleeme, stressi, ärevust... Nutitelefonid lasevad meil ükskõik kellega mistahes maailma nurgast suhelda. Need telefonid nagu tooks meid lähemale üksteisele, aga samas mitte. Me suhtleme rohkem ekraani kaudu kui näost näkku, mida kakskümmend aastat tagasi ei teinud. Juba praegu suudame me nutitelefoniga suht palju asju teha, aga kümne aasta pärast suudame veel rohkem. Maailm areneb ja tänu sellele loome me uusi ja huvitavaid asju, aga samas tekitame uusi probleeme, mida peame hakkama lahendama, et inimkond säiliks. Tehnoloogia areng on toonud endaga kaasa nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Meedia ja internet mängivad suurt rolli meie igapäevases elus. Inimkond on alati toime tulnud ja tuleb ka tulevikus isegi kui maailm on
sõudjat. Peale meie sõudjate osales selle aasta Rio olümpiamängudel ka teised Eesti armastatud tegelased, nagu näiteks Rasmus Mägi, Karl Robert Saluri, Kaidi Kivioja ja Roman Fosti. Mainimata ei saa ka jätta meie taasiseseisvumist - minu arust on just see kõige tähtsam punkt, kus ma näen meie edukust. Juba palju aastaid tagasi, meie vanavanemad laulsid ennast vabaks Vene võimu alt - see näitab minu arust seda, et meie, kui üks väikseimaid maailma rahvaid suudame teha kõike. Kui võrrelda meie riigi ja rahva suurust ning võrrelda seda sellega, kuidas me oleme suutnud ennast kaardile sokutada - me oleme väga innovatiivne rahvas ja me suudame üllatada inimesi üle terve maailma oma väljamõeldistega.
see ka loodust, kus me kõik elame. Liigtarbimise alla kuulub ka elektri, vee ja küttesoojuse mõttetu raiskamine. Kui toas palav, siis ei ole mõtet akent lahti kangutada, vaid radikal soojust alla keerata. Sama kehtib ka veega. Kui pesed hambaid siis keera harjamise ajal vesi kinni. Elektrit pole ka vaja raisata, sest kui kedagi toas pole, siis pole kellegil vaja ka näha mis seal toimub. Me saastame teadlikult seda keskkonda, kus me elame. Muutus algab meies endas, kui me suudame muuta enda harjumusi tarbimises, siis suudame me ka midagi suuremat muuta. Me ei pea elama prügihunnikus, et lõpuks aru saada, mida me põhjustanud oleme. Säästlikus on siiski võti parema elu poole.
tuum jäi seisma. Grupp Ameerika teadlasi saadeti puurlaevaga Maa tuuma, et seal tuumalõhkekehadega uuesti tuum ringlema panna. Laeva pardal olevad teadlased jõudsid lõhata pommi ning tuuma uuesti käivitada, kuid hukkusid oma misjoonil. Film paneb mõtlema just sellele, kui kaugele on läinud inimkond tehnoloogiaga ning milliseid katastroofe võib inimtegevus põhjustada. Inimkonna kasvuga paraleelselt täienduvad ka teadmised meditsiinis. Praegusel ajal suudame tuvastada haiguseid, määrata õige ravi, opereerida. Organi siirdamine on osa arstiteadusest, kus on vaja laialdasi teadmisi anatoomiastja bioloogiast. Praegusel ajal suudame siirdada vaheseid organeid, nagu maks, neerud, süda, kopsud, ühest kehast teise, kuid biotehnoloogid püüavad leida võimalusi, kuidas saaks siirdada ka kehaosi. 2015. aastal välja tulnud ulmefilmis ,,Hardcore Henry'' oli
Eestis on palju looduskaitseal asid, kus on erinevaid õppe- ja matkaradu. Paljudes neis organiseeritak se kogenud giidi juhtimisel retki ajaloolistesse või looduskaunites se paikadesse. Liikumine ja tervis. On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerim iseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele. Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi: me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suveriietesse, suudame töötada efektiivselt terve päeva ja magame rahulikult kogu öö. Ühiskonna areng on muutnud oluliselt inimese eluviisi. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan- televiisor. Juba aastaid on
suhetes. Palju korraldatakse koolide vahelisi üritusi kus saavad kooli noored sõbruneda ja oma oskusi näidata. Vene koolide ja eesti koolide vahelisi tantsuvõistlusi ja muid huvitavaid üritusi. See ühendab noori ja näitab, et kõik inimesed ei ole ühesugused ja sama mõtteviisiga. Eesti ühiskonnas valitseb sallivus ka võõramaalaste vastu. Kuna neid ei aeta meie riigist välja ja ei tehta neid maha. Kuigi meie eestlased oleme küllaltki endasse tõmbunud rahvas, suudame me ka end heast küljest näidata ja olla sallivad teiste inimeste suhtes. Me suudame end tagasi hoida ja oma tundeid talitseda.
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi
läksid vapralt vastu vaenlastele ja võitlesid oma isamaa eest. Mis saab olla vapram tegu? Seda ette kujutades, teeb sama välja, kui mõelda, et näiteks minu enda klassivennad, kes on enam vähem sama vanad, kui olid need vaprad mehehakatised, haaravad relvad ja astuvad sõtta. Sõda kestis 2 aastat ja sel tulemusena saime midagi, mille kirjeldamiseks ei ole vaja sõnu- iseseisev riik. Vabadussõja võit süstis meie esivanematesse enesekindlust, et koos suudame saavutada kõik, isegi saada oma riik. Pärast seda vallutas meid Saksa okupatsioon ja veel hiljem Vene okupatsioon. Aga oma tohutu usuga, et me suudame end vabastada ja olla iseseisvad, saavutati 1991. a 20. august võit, tänu millele oleme me hetkel need, kes me oleme. Ja nagu oma kõneski Öölaulupeol ütles president Toomas Hendrik Ilves:“Pool sajandit küürus olnud selg löödi sirgeks!“ Allikas, mis ühendab kõiki eestlasi, on kindlasti Laulupidu
suuda midagi muuta. Ta võib kõigest väest proovida, kuid võrreldes temaga on maakera siiski palju suurem - see on muidugi väär arusaam. Kui iga indiviid arvaks nõndaviisi, ei suudaks me midagi saavutada. Kui aga iga isik annab endast parima, suudaks me ühiselt meie planeedi olukorda parandada. Roheline mõtteviis võib kõlada pooleldi propagandaliku sõnakõlksuna, kuid see on tõepoolest üks tähtsamaid asju, mida me saame individuaalselt oma eludes rakendada. Mida rohkem me suudame asju taaskasutada ning oma jäätmete hulka vähendada, seda vähem sõltume me taastumatutest loodusvaradest ning suudame planeedi olukorda parandada. Roheline mõtlemine ei tähenda totaalset muutumist oma eludes - juba väikesed muudatused võivad olla massiivse tähtsusega. Tarbimise vähendamist ei saa küll kohe drastiliselt vähendada, kuid kindlasti võib loobuda topeltpakenditest ning võib mõelda, kas see piimapakk ikka vajab veel ühte kilekotti enda ümber
Samas pakuvad tihedad koostööd õpetajate ja noorsootöötajate vahel seda, et noortel on suurem valikuvõimalus viia iseseisvalt läbi erinevaid programme, sest neil on niivõrd suur toetajaskond seljataga toetamas. Antud video valisin seetõttu, et noorsootöötajate ja kooli õpetajate omavahelise koostöö suurendamine on täna väga aktuaalne teema ning selle poole püüeldakse üha edasi. Koostöö tegemine ja suurendamine on väga oluline, sest noori on nii palju ning kõik üheskoos suudame me rohkem ära teha, kui noorsootöötajad üksi. Samuti üheskoos tegutsedes suudame me noorele pakkuda paremaid võimalusi ja tegevusi nii koolisiseselt kui ka väliselt, seetõttu võidaksid noored igal juhul sellisel viisil. Antud kursuseraames tahaksin käsitleda seda, kuidas suurendada ikkagi koolide ja noorsootöötajate omavahelist koostööd.?!
Selle aja jooksul toimub mälu konsolideerumine. See on mitu tundi kestev protsess, mille käigus teisendatakse mälestused ajutisest seisundist püsivamasse ja tugevamasse. Luuakse uus neuronite kommunikatsioonivõrgustik. Meenutamine Õppides kanname uue info pikaajalisse mällu ja konsolideerime selle. Pärast seda sammu, kui on tarvis infot uuesti kasutada, tuleb mängu meenutamine. Meenutamine on mälus oleva info leidmine ja aktiveerimine. Osaline meenutamine Mõnikord suudame meenutada osa vajaminevast infost, osa ei tulegi meelde. ,,Keele peal" tähendab olukorda, kui mäletame selle sõna kõla või sellele sõnale sarnaseid sõnu, kuid sõna ise ei tule meelde. Tõhusad meeldetuletamise ajendid Meeldetuletaja abil suudame meenutada otsitavat infot. See on vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. Näiteks vanemate koju tagasi pöördudes meenuvad asjad, mida pidasime juba ammu unustatuks. Ajend peab taaslooma sama konteksti, mis oli esialgsel
Mitte keegi ei ole meile lubanud, et see teekond, mida me sel sügisel alustasime, saab olema kerge. Meie rada on raske, aga see juhib meid paremasse kohta, meie tee on pikk aga me läbime selle kõik koos. Meil puudub taganemistee, ja loodetavasti ei jäta me kedagi sellel teekonnal maha. Peame hoidma üksteist tugevana, et saaksime viia lõpuni selle, mida üheskoos alustasime. Loodan, et meie kursuset jääb maha meeldiv mälestus ja et ka pärast meie lõpetamist suudame naeratuse näole tuua nii mõnelegile õppejõule.
Emakeelepäeva kõne Me oleme siia kogunenud, et tähistada emakeelepäeva. Eesti keel on meie emakeeleks olnud juba mitmeid pikki aastaid. See päev, 14. Märts on ühtlasi ka Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev. Just tema sünniaastapäev on emakeelepäev sellepärast et ta oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Meie keel on muutunud palju oma algsetest aegadest saadik, noorte slängid ja muu seesugune saavad keele lahutamatuks osaks. Palju uusi sõnu ja väljendeid tuleb ka võõrkeeltest. Eesti keelt ei räägi maailma mastaabis palju inimesi, kõigest umbes 1 miljon. Koos suudame eesti keele elus hoida. Ilusat emakeelepäeva!
iseseisvust.Luuletuse edasistes lausetes räägitakse inimeste suuremaks sirgumisest ja sellest,et mida aasta edasi,seda enam peab noor ise otsuseid langetama,jõudma oma elus selgusele ning kogema valu.Ema peab jätma lapse laia maailma avastama,et viimane saaks oma elust sellised õppetunnid,mida anda edasi ka oma järglastele.Arvan,et antud luuletus on kindlasti väga sügavamõtteline ja ilus ning ka luuletuse pealkiri on vastav.Me oleme kõik elus otsijad ning küsimus on selles,kas me suudame leida selle päris oma ampluaa,mis meid hiljem edasi viiks ja aitaks mõista kõiki maailmas toimuvaid seaduspärasusi.Minu jaoks on ainsaks jõuks lisaks loodusele,mille vastu inimene ei saa,ema armastus,sest selles väljendub eneseohverdus ja turvalisus ning see on iga inimese elu kujunemisel üheks tähtsaimaks komponendiks. Luuletus "Loojang" Antud poeemis kujutatakse päikeseloojangu erinevaid nüansse.Ilmselt on tegemist
temaga on maakera siiski palju suurem - see on muidugi väär arusaam. Kui iga indiviid arvaks nõndaviisi, ei suudaks me midagi saavutada. Kui aga iga isik annab endast parima, suudaks me ühiselt meie planeedi olukorda parandada. ( Global warming FAQ 2010) Roheline mõtteviis võib kõlada pooleldi propagandaliku sõnakõlksuna, kuid see on tõepoolest üks tähtsamaid asju, mida me saame individuaalselt oma eludes rakendada. Mida rohkem me suudame asju taaskasutada ning oma jäätmete hulka vähendada, seda vähem sõltume me taastumatutest loodusvaradest ning suudame planeedi olukorda parandada. Roheline mõtlemine ei tähenda totaalset muutumist oma eludes - juba väikesed muudatused võivad olla massiivse tähtsusega. (Roheline mõtteviis 2013) Tarbimise vähendamist ei saa küll kohe drastiliselt vähendada, kuid kindlasti võib loobuda
viirusetõrjeprogramm. Kuid ka viirusetõrjeprogrammi tuleks uuendada, kuna moodsa tehnikaga arenevad ka arvutiviirused kiiresti edasi. Tuleks suhtuda oma e-kirjade avamisse ettevaatlikkusega ja kontrollida alati saatjat ja pealkirja. Kindlasti ei tohiks avada kahtlasi linke või reklaame. Tuleks hoiduda ka netilehekülgedest mis levitavad palju imelikke reklaame. Kahtlase reklaami/ e-kirja ilmnemisel sulgeda või kustutada see koheselt. Kasutades neid nippe, suudame äkki arvutiviiruste levikut vähendada ja oma arvuteid viirustevabana hoida. Koos suudame teha oma arvuti kasutamist meeldivamaks ,kiiremaks ja lõbusamaks sündmuseks. 6 Kasutatud kirjandus http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/3014_61B.HTM http://web.zone.ee/arvutiviirused/ http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus http://arvutiabi.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=3309863 http://arvutiabi.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=3309863#Arvutiviirusedjaviiruset
Inimesel ei valuta lihased , inimestel on väga kasulik spordiga tegeleda. Mõju kehalistele võimetele On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele. Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi: me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suveriietesse, suudame töötada efektiivselt terve päeva ja magame rahulikult kogu öö. Ühiskonna areng on muutnud oluliselt inimese eluviisi. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Mõju ainevahetusele Alates 20
Raiskad ju bensiini ning väljutad aina rohkem heitgaase õhku. Hollandis ja Jaapanis sõidetakse küll väga palju jalgratastega, kuid autode hulk kasvab siiski tohutul kiirusel. Kuid kuna Jaapanis töötatakse välja igapäevaselt kõikvõimalikke tehnoloogiaid, siis leiutatakse seal ka võimalikult keskkonnasäästlikke autosid, mis on minu meelest väga suur pluss. Kuid need elektriautod peaksid kiiremini turule jõudma, sest mida varem seda parem meile kõigile. Kaua me suudame ja tahame siis seda süsihappegaasi sisse hingata ? Mitte eriti kaua ma arvan. Väikelinnades pole see veel nii suur probleem, sest meil kasvab palju puid mis süsihappegaasiga võitleb ent suurlinnadzunglites kõrguvad vaid pilvelõhkujad ning puudele pole seal ruumi. Hinnanguliselt sureb igal aastal linnades saastunud õhu tõttu üle 800000 inimese. Ka meil Eestis on haigestunud väga palju inimesi õhusaastete pärast. Kunda linnas on tsemenditehas ning sealt linnast on pärit mu suguvõsa
Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama Põldude ümbritsemine hekkidega Loomade karjatamisel aedade kasutamine (et loomad ei saaks minna kaugemale ja seal taimestikku hävitada) Väiksemad karjad Puude istutamine Muldade õige niisutamine Kuna kõrbestumise vältimine on oluliselt odavam kui selle tagajärgedega tegelemine, tuleb teha kõik, mis me suudame, et kõrbestumist peatada. http://www.ciesin.org/docs/002193/002193.html http://www.scalloway.org.uk/phye5.htm http://www.treehugger.com/files/2009/06/australia takesleadincombatingdesertification.php http://encarta.msn.com/encyclopedia_761587988/De sertification.html
sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine,
roisulõhnalised lõhnad, teravad lõhnad. Kompimine Võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, materjali jne. Kõige rohkem puuteretseptoreid on sõrmeotstes, keeles ja huultes. Et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Tundlikkuse alumine absoluutne lävi on ärrituse minimaalne toimiv tugevus. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi on ärrituse maksimaalne intensiivsus, mida suudame taluda. Eristuslävi on kõige väiksem erinevus kahe ärritaja vahel, mida suudame eristada. Aistingutel eristatakse nelja põhidimensiooni: 1) intensiivsusdimensioon, 2) kvaliteedidimensioon, 3) ajadimensioon, 4) ruumidimensioon . Adaptatsioon, st ärritajaga kohanemine. Kompensatsioon, st ühe aistinguliigi korvamine teisega. Kui mõni aisting on nõrgem kui teised või kahjustunud, arenevad teised tugevamini välja. Sünesteesia, st teiseste aistingute teke. Ühe meeleelundi ärritamisel tekib aisting mõnes teises meeleelundis. TAJU
Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Mis on keele ja sõnade olemus, tähistamisvõime, kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma empiiriliste meelte abil tajuda midagi teispoolset. I objektiivse ilu teooriad: - ilu on harmoonia - ilu on demiurgilise mõtte vorm - lõpmatuse lõplik vorm II subjektiivse ilu teooriad: - Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." - Kant: ,,Ilu kogemine on eesmärgipärasuse tajumine ilma eesmärgita." 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost?
Üks esimesi märgusõnu, mis meenub tüüpilise eestlasega, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama tagasihoitult, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 20 aastatki. Seega kohtame tihti eestlaste puhul ka nn väikese inimese kompleksi, kes ei armasta võõras seltskonnas esile tõusta ega millegi erilisega silma paista. Küll aga mida kauem suudame oma riiki hoida, seda suuremaks muutub ka inimeste silmaring vabadusega seoses. Kui mõelda eestlaste plussjoontele, siis tuleks kindlasti esile tõsta meie patriootlikkust ning ühtekuuluvustunnet. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Kuigi enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, kas või näiteks Jüriöö ülestõus 1343. aastal, on iga selline samm andnud selge märgi, et eestlased soovivad oma maal kunagi ise olla peremehed
Milleks meile emakeelepäev? Keel on suhtlusvahend, ilma milleta me ei suudaks oma liigikaaslastega mõtteid vahetada ega informatsiooni saada. Nagu me teame kasutavad loomad kõikvõimalikke häälistsusi ja kehakeelt, et anda või saada teavet ümbritseva keskkonna kohta. Inimesed kasutavad teistega kommunikeerimiseks keelt suhtlustasandil, mis annab meile loomade ees eelised, sest me saame informatsiooni kiiremini kätte kui nemad ja me suudame laskuda oma kõnes pisidetailidesse, kui loomad suudavad edastada teavet vaid pinnapealselt. Keel on kui kultuur, mis käib rahvaga kaasas. Tihtipeale räägivad tänapäeval lapsed sageli seosetut ja arusaamatut juttu kasutades emakeele asemel slängi. See paneb paljud eakamad inimesed muretsema, mis saab vanadest kommetest, keelest ja kultuurist, mida meie esivanemad austasid, tulevikus. Laps õpib maailma mõistma ja mõtestama just emakeele najal
Võisteldes me tihtipeale petame teineteist .. Kas ennast on võimalik petta? Seda ma ei usu, endale ei saa öelda: "Ära nüüd vaata, et ma teen väikese kõrvalepõike. Pigista silm kinni ja unusta see." Kas te olete tundnud, et keegi justkui vaataks kõrvalt, kui teete midagi keelatut? Keegi justkui oleks piitsaga teie selja taga ning valmistuks kohe karistusi jagama vale sammu järel. See on vist meie südametunnistus, seda oskame me enamik võita. Aga kas me suudame siiski iseend võita? Selleks ei tohi me mõelda, peame lihtsalt käituma. Kuid kui me ei mõtle, siis on tagajärjed tavaliselt kõike muud kui head. Samas kui me võtame vastu tagajärjed, peame me mõtlema, seedima ja kaalutlema oma tegude põhjuseid. Sõda iseendaga lahingu võitsime, sõja võitis siiski keegi meie seest, sest Tema jääb alati peale. Tema on see, kes juhib meid ja järgneb meile kõikjale, Tema eest ei saa põgeneda .. seda ei suuda keegi meist, selles kategoorias
enamasti jäävad saavutamatuteks. Igatsus annab endast märku pidevaülakõhus pitsitava valu abil, seeläbi teadvustame me endale, et elu on kõike muud kui ideaalne. Setõttu pole tunde tunde ainus funktsioon aidata inimestel oma elu puudujääkidega toime tulla ja ennast lühemateks või pikemateks perioodideks mõtteliselt täielikena tunda. Igatsus võib ka suunda näidata ja isegi anda. Igatsuse abil seame endale uusi eesmärke ja loodame, et suudame need õigel ajal realiseerida. Lõppkokkuvõttes väidan, et igatsus on hädavalik soovide realiseerimiseks; me vajame energiat, mida see tunne meisse süstib ja võimalusi, mida see meie jaoks avab.
56. kohale. Kokku registreerus tänavusele SEB Tallinna Maratonile 22 356 liikumisharrastajat, neist 2077 maratonile, 2728 poolmaratonile, 7689 10 km jooksu- ja 7201 10 km kõnnidistantsile (sh kepikõnd) ning 2661 Haribo lastejooksule. Sellise arvuga ollakse jätkuvalt suurim rahvaspordisündmus terves Baltikumis (SEB Tallinna Maratoni 10 kilomeetri jooksul tehti rajarekord, 2013). 6 Internetiallikas autoriga Kas teadsid, et meie peas on umbes 50 000 mõtet päevas? Kas me suudame kõiki neid mõtteid kontrollida ja positiivsena hoida? Ei, kahtlemata mitte. Küll aga suudame jälgida oma mõtlemise trendi, mille puhul on heaks indikaatoriks meie enesetunne. Kuigi oma mõtetega (eelkõige negatiivsete mõtetega) hakkama saamiseks on olemas palju erinevaid tehnikaid, on nende põhimõte kõikidel üks - hakata märkama hetki, kui negatiivne või meid kahjustav mõte kerkib, et selle mõtlemine siis katkestada ja/või asendada positiivsega. Kõlab lihtsalt, eks
toimiv süsteem, sest muidu kordub ajalugu. Lähtudes presidendi mõtetest peaksime tooma riigiorganid kodanikele lähemale. Valimistel peaks kodanikud lähtuma kaugematest eesmärkidest mitte odavast populismist nii nimetatud ´´ tasuta ühistransport´´ . Samas president ei pooldanud rahvahääletusi, mis sageli ei vii mõistlikutele otsustele. Kõnes on president välja toonud mitmeid Eestis välja mõeldud E- teenuseid ja ka skype, mis kinnitab et me suudame Eestis teha jätku suutlikuid asju. President tegi ettepaneku sajandaks aastapäevaks luua nn. Eiffeli torn, millest oleks kasu noorele ja vanale, töötajale ja tööandjale, rahvale ja valitsusele. Rahvas ja valitsus peavad tegema käsikäes tööd, luua kompromisse. Mina arvan et mõttekäik, et Eesti on nagu metsmaasikas vastab tõele. Kuna metsmaasikaid on vähe peab nende eest hoolitsema.
ajalehtedes. Kui kõik kodanikud tegutseksid nii, nagu see noor mehehakatis, oleks maailm tunduvalt turvalisem paik. Vägivallaga võitlemiseks tuleb kaasata sellesse kõik inimesed ja teavitada neid, et nähes kuritööd ei tohi jääda ükskõikseks. Sellises ühiskonnas on kurjamitel kõige kergem tegutseda. Olles, aga ise vägivalla ohver, ei tohiks kindlasti oma murega üksi jääda, vaid otsida abi lähedastelt. Vaid üheskoos suudame võidelda meie ümber leviva vägivallaga. Erki Maling 9a
Võid kindel olla Eesti riik on üle elanud majanduskriisi. Me oleme sellest edukalt välja tulnud ja suudame jätkuvalt tegeleda majanduse elavdamisega. Selleks on vaja teil, kallid valijad, mõelda sellele, kas muutused on head või halvad. Vastus sellele on, et nad on halvad, kuniks pole garanteeritud muutuste heade tulemus. Valitsuse muutus ei garanteeri kunagi positiivseid tagajärgi. Seega ma loodan, et te toetate meid nendel valimistel. Põhjuseid miks meid toetada on loomulikult ka teisi. Meie valitsuse ajal oleme me palju korda
Lisaks töökusele on ka meie riigi infotehnoloogia arenenud rohkem, kui mõnes teises riigis. Kokku tuues eestlase töökuse ja infotehnoloogia oskused saame programmi SKYPE, mis on maailmas üpris kuulus ja kasutusel. Kokkuvõttes on eestlane päris huvitav inimesena. Ma usun, et tegelikuses on raske otsida paremat rahvust - Me võime olla küll külmad ja kalgid ning negatiivsed, kuid hoolimata napsi armastusest, suudame olla ka töökad ja tublid. Mina tunnen uhkust olles eestlane.
annaabi.ee 
