Kas
suudame arvestada internetis peituvaid võimalusi ja ohte?
Tänapäeva
maailmas on interneti kasutamine osutunud väga populaarseks. See on
kujunenud peamiseks info- ja suhtlusallikaks. Oleme jõudnud oma
tehnoloogiaga nii kaugele, et arvuti ei olegi enam ainus interneti
külastamisvõimalus: nüüd on võetud kasutusele ka „targad“ telefonid . Terve see tehnoloogiaareng kergitab inimeste soove
kasutada erinevaid internetiportaale. Aga kas suudetakse arvestada
seal peituvaid võimalusi ja ohte?
Esimeseks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kar1na
Õppematerjali autor
Samuti kasutavad väga paljud seda ka meelelahutuseks. Infotehnoloogia alla loetakse ka televisiooni, mobiiltelefone jms. Kuid eelkõige kerkib esile ikkagi internet. Noorte huvi infotehnoloogia erialade vastu on üha kasvamas. Paljud lähevad just seda valdkonda õppima. Kuid hoolimata suurest huvist on selles infotehnoloogiavaldkonnas ikkagi spetsialistidest suur tööpuudus. Töö eesmärk on välja selgitada kõikvõimalikud interneti ohud, probleemid ning kuidas ennetada ohte ja neid vältida, lisaks kui turvaline on internet lastele ning täiskasvanutele. Järgnevates peatükkides räägime Interneti ohtudest lastele, küberkiusamisest, turvalisusest ning kuidas turvaliselt internetis käituda. 4 Internet täna maailmas INTERNET TÄNA MAAILMAS
Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas saame järjest vähem rääkida riikidest kui eraldiseisvatest üksustest. Kuna üksiku käekäik sõltub eelkõige tema suhetest tervikuga, saab ka progress toimuda ainult mitme teguri koosmõjul ja abil. Seepärast mängib maailmas üha enam rolli globaliseerumine ehk maailma riikide ja regioonide vaheliste kontaktide ning kaubavahetuse suurenemine. Käesolevas essees vaatleme globaliseerumise plusse ja ohte lähtudes eelkõige Eesti majanduse seisukohast ning pakkudes välja võimalikke abistavaid nõuandeid mõningatele probleemidele, mis senini globaliseerumine väikeriikidele, peamiselt Eestile, kaasa on toonud. Maailmamajanduse globaliseerumise alguseks tuleb pidada ennekõike 15. ja 16. sajandit. See on aeg mil tekkis ookeane ületav merekaubandus ja maailmamerede taguseid alasid kontrollivad impeeriumid, mis teineteisega maailmamajanduse kontrolli eest võistlesid
2. Miniarvuti (ingl. minicomputer)on keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 1990-ndatel aastatel ähmastus piirjoon miniarvutite ja väikeste suurarvutite vahel, samuti väikeste miniarvutite ja tööjaamade vahel. Üldiselt võib öelda, et miniarvuti on multitegumtöötlusega süsteem, millel võib üheaegselt töötada 4 kuni 200 kasutajat. 3. Võrguarvuti on spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja protsessorivõimsust. Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti. Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh
..................................................................................................................... 70 4 4.14.3. Ülesanne................................................................................................................. 70 5. E-turunduse seire ................................................................................................................... 71 6. Kriisikommunikatsioon internetis .......................................................................................... 74 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 77 Summary................................................................................................................................... 78 Kasutatud allikad ....................................................................................................
Klient/server võrku nimetatakse ka kaheastmeliseks (two-tier) võrguks. Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a
.............................................................................................. 46 2.2.4 Valitsusasutuste arvamused dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise korraldamisest........................................................................52 3. Dokumendi- ja arhiivihalduse kriisi- ja hädaolukorRA lahendamise planeerimine................................................................................................................54 3.1 Vajadus hinnata ohte dokumendi- ja arhiivihalduses ........................................54 3.2 Ennetamise osaks oleva analüüs dokumendi- ja arhiivihalduses....................... 57 1.1 TOIME............................................................................................................... 61 3.3 Dokumendi- ja arhiivihalduse suuremad ohud...................................................66 3.4 Ettevalmistus dokumendi- ja arhiivihalduse riskide ennetamiseks ja maandamiseks............
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama. Kuid teiste kogemustest tasub õppida. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et ei saa lootma jääda, et vaid üksikud õpetajad uurimus- ja praktilisi töid juhendama hakkavad, nagu see praegu mõnedes koolides on olnud. Arvestades seda, et nõue kehtib kõigile õpilastele, siis on lootus, et üksikud õpetajad kõigi õpilaste juhendamisega toime tulevad, neile 3 õpetajatele lihtsalt ülejõukäiv. Teiseks võiks ka uurimus- ja praktilised tööd olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid