Kas shoppamine laostab ka muu peale rahakoti? (2)

Kas shoppamine laastab ka muud peale rahakoti ?
10.A
Kallid klassikaaslased ja õpetaja. Pole midagi paremat, kui üks mõnus jalutuskäik mööda kaubanduskeskuseid, valides välja endale need kõige paremad kingad ja kõige ilusamad riided. Kuid kas me vahepeal mõtleme ka selle peale, mis kahju me sellega übrusele teeme ? Arvatavasti mitte.
On suur vahe, kas me kasutame loodussõbralikke tooteid, või kasutame tooteid, mille tootmiskäigus on kasutatud plastikuid ja muud ebalooduslikku materjali. Kindlasti on olemas taaskäitlus, kuid kui palju see ikka loodust säästab. Võtame näiteks tavalise poeskäigu, mille käigus ostame piima, leiba, saia, latt vorsti ja võid. Iga asja ümber on kileümbris, mis tehakse naftast, iga toodet on transporditud masinatega, mis paiskavad ümbrusesse süsihappegaasi ja muid gaase . Ma ei ütle midagi tarbimise kohta, kuid ületarbimine on kindlasti üks asi, millele peame mõtlema. Mitte ainult shoppamisele mõeldes, vaid ka elektri, vee, energia ja muude resursside kokkuhoidmises. Milleks raisata elektrit vannitoas, kui seal keegi ei ole ? Milleks visata ära toitu, mis ostuhulluse käigus ostetud ja külmkapi tahaseina seisma jäätud ? Kas siis tõesti ei ole midagi muud teha sellega ?
Mis ma ütelda tahan, on see, et shoppamine laastab loodust, rahakotti jne. Milleks osta endale tarbeasju, mida niikuinii vaja ei lähe ? Võtame näiteks igasuguse pudi -padi milleta saaks niisama ka elada. Selle raha, mis investeeritud madalakvaliteetsetele mänguasjadele ja muudele vidinatele saaks investeerida millegi suurema jaoks, või isegi parem : ära annetada ! Kõige parem kingitus teistele, on kindlustunde tagamine. On paljuid organisatsioone, mis kindlustavad annetatud raha ja esemete õigesse kohta toimetamise eest.
Kas siis tõesti shoppamine on paha ? Ei, ma ei ütelnud seda, ma lihtsalt mainisin, et liigšoppamine, raha mõttetu kulutamine ja hooplemine ei ole kasulikud kellegile. Lisaks on see ka kehale kahjulik, kui šoppamise käigus jäävad ette igasugused rämpstoidud, mida tegelikult üldse vaja poleks. Siin tuleb heaks näiteks Ameerika Ühendriigid, kus ülekaaluliste inimeste arv kasvab kiirelt ja see põhjustab probleeme.
Kuidas saaks siis liigostmist vähendada ? Kindlasti ennem poodi minekut kõik vajalikud asjad kirja panna ja poes olles üritada vaadata mittevajalikest asjadest mööda. Selle asemel, et hüpermarketitest enda toitu osta võib vaadata ka turgudele, kus on eestimaist kapsast ja õuna kuhjaga müüa. Lisaks sellele saab veel hinda ka alla tingida, mis on kindlasti kasulikum, kui osta geneetiliselt muundatud õunamaitselist asja hüpermarketi „puuviljalettidelt „. Lisaks veel säästab see ka loodust, kus me kõik elame.
Liigtarbimise alla kuulub ka elektri, vee ja küttesoojuse mõttetu raiskamine. Kui toas palav , siis ei ole mõtet akent lahti kangutada, vaid radikal soojust alla keerata. Sama kehtib ka veega. Kui pesed hambaid siis keera harjamise ajal vesi kinni. Elektrit pole ka vaja raisata, sest kui kedagi toas pole, siis pole kellegil vaja ka näha mis seal toimub.
Me saastame teadlikult seda keskkonda, kus me elame. Muutus algab meies endas, kui me suudame muuta enda harjumusi tarbimises, siis suudame me ka midagi suuremat muuta. Me ei pea elama prügihunnikus, et lõpuks aru saada, mida me põhjustanud oleme. Säästlikus on siiski võti parema elu poole.