50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maika12
Õppematerjali autor
............................................................................... 9 8.0 Lisad ............................................................................................................................10 2 2.0 Sissejuhatus Kirjutan koolivägivallast, sest see on hetkel väga aktuaalne teema ja mis on väga tõsine ja millest peaks igaüks midagi teadma. Kes meist ei oleks kuulnud koolivägivallast. See on meie igapäevane probleem praegusel ajal. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. On liiga palju noori kelle mõttemaailmas on asju, mis ei ole sobivad. Juhtub üha hullemaid õnnetusi, mille tagajärgedeks on kahjuks juba siiski surmad. Referaadis on kasutatud erinevate inimeste arusaamu koolivägivalla kohta. On väljatoodud erinevad vaatepunktid kolmest artiklist: kes on selles süüdi ja kas see on kuritegu? 3 3.0 Koolivägivald
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K
arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis
4 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt primaarsest toetusringist. Z61.5 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt väljaspool primaarsest toetusringist Z61.6 Probleemid seoses väidetava füüsilise vägivallaga lapsepõlves Z61.7 Hirmuelamised lapsepõlves Füüsiline ja vaimne vägivald Füüsiline vägivald 4 Lapse vastu suunatud füüsiline vägivald ilmneb mitmes vormis. Sellesse kuuluvad nn. kasvatuslikud meetmed, kehaline karistus, mida mõned rahvad veel praegugi õigustatuks peavad. Soomes on kehaline karistamine seadusega keelatud
................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................
.................................................... 76 Lisa 1 ........................................................................................................................................ 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,
- viktimoloogiline profülaktika; - viktiimsuse ja viktimisatsiooni prognoosimine. Omakorda abistavate (sekundaarsete) kriminaalse viktimoloogia elementide hulka tuleb lugeda: - viktimisatsioon kui kuriteos kannatanute isikute hulga ja kvaliteedi statistiline iseloomustus; - kuriteoohvrile tekitatud kahju hüvitamise meetodid ja teed. Kriminaalse viktimoloogia iseseisvus ei ole põhjustatud ainult tema esemest, vaid ka spetsiifilistest funktsioonidest. Meie arvates on tema esmaseks ja peamiseks funktsiooniks ohvri isiksuse ja käitumise uurimine; viktiimsuse, viktimisatsiooni ja viktimogeensete faktorite uurimine, mis võimaldab uue vaatenurga alt vaadelda kuritegevust, selle põhjusi ja kuritegude profülaktikat. Tulemusena tekib võimalus kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt kuritegu avastada ja uurida, ja samuti teha kindlaks kuriteo täit pilti, objektiivselt hinnata kurjategija süüd, arvestades kuriteoohvri isiksuse ja käitumise rolli. 16
- Seadusandja kunst ja humanism seisneb mitte niivõrd selles, et teha karistusi võimalikult rangeks, vaid selles, et karmistada karistusi vaid niipalju, kui see paratamatult vajalik on. Cesare Beccaria (1738-1794) Beccaria (1739-1794) oli publitsist, kuulsaks sai 1764 avaldatud "Kuritegudest ja karistustest". Need ideed, mis seal olid anonüümselt avaldatud,hakkasid kiiresti levima. Ta tõi esimesena deomkraaatliku liberalismi põhimõtted kriminaalõigusesse, kuidas üles ehitada karistussüsteemi. Need põhimõtted olid: a. riig õigus karistada oma alamaid ning millest see tuleneb. Ta ütles, et riigi õigus tuleneb õigusest kaitsta üldist hüve üksikisiku ründe eest; b. karistamine peab olema õiglane, seaduse ees peavad kõik inimesed olema võrdsed. Samasugune kuritegu peab kaasa tooma samasuguse karistuse kõigile isikutele; c. seadused peavad olema üldkättesaadavad, kohtumõistmine avalik. Enne seda levisid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid