„Et
seedida teadmisi, peavad need olema isuga alla neelatud .“
Oma
igapäevaelus vajame me erinevaid teadmisi. Teadmisi, mis aitaksid
meil hakkama saada erinevates olukordades ja teadmisi, mida saaksime
kasutada erinevate ülesannete lahendamiseks. Selleks, et neid
rakendada, tuleb neid omandada. A. France on öelnud: „Et seedida
teadmisi, peavad need olema isuga alla neelatud.“ Kuid kuidas on
õige teadmisi koguda?
Meie,
inimesed, oleme kord loodud nii, et kui meile miski ei meeldi, siis
me seda ei tee. Kõikjal ringi liikudes kohtame me erinevaid inimesi,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
roosaneiu
Õppematerjali autor
Me võtame üsna varajases staadiumis teatud põhihoiaku omaenda funktsioonide, rolli ja ülesande suhtes. Meie ellujäämise strateegia seisneb rollide omandamises, mis muudavad meid kas ohvriks või kallaletungijaks, ning nendest rollidest sünnivad hiljem negatiivsed isiklikud seaduspärasused. Võime oma arengus edeneda üksnes siis, kui oleme valmis võtma endale vastutust oma elamuste ja tundereaktsioonide eest ning tunnistama, et me ise oleme need kujundanud. Põhimine heaolu, mis on hädavajalik armastusküllaste, tervete ja usaldavate inimeste kujundamiseks, on rahu ja koostöö puudumine maailmas. Rahu käib alati käsikäes inimliku arenguga. Igaüks meist võib saada märkimisväärseks jõuks, mis edendab rahu ja vastastikust mõistmist, kuid vähesed meist on sellest sisemisest jõust teadlikud. Me peame harjutama ennast loobuma kurjusest ja vihkamisest, peame õppima kaotama ja ravima sisemisi haavu.
Mina õppijana Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste. Õppijad saavad juurde uusi teadmisi ning see suurendab nende oskusi, kas siis varem õpitul või hoopis uute kogemuste juurde saamisel. Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega. Meie kiires ja muutuvas maailmas on õppimine üks olulisemaid protsesse. Parim moodus õppida on näha, kuulda ja teha. Kui tekitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik
Me elame maailmas, kus inimesi hinnatakse mitte selle järgi, mida nad on, vaid selle järgi, mida nad omavad. Inimloomusele on omane asjadeomamiskirg. Igaüks peab endale lahti mõtestama, mis on elu tõelised ja näilised väärtused. Kõik me peame haridust väärtuseks ja kahtlemata see seda ka on. Aga kas väärtus on OLLA haritud või OMADA haridust? Põhimõte on selles, milleks seda haridust omandatakse – kas selleks, et teadmisi omada või selleks, et olla tark. Mõnele on tähtis teadmisi omada, et saada paremat töökohta, suuremat palka, sotsiaalset staatust, hüvesid, austust jne. Valitakse eriala selle järgi, mis on tulutoovam või parasjagu prestiizne. Auto, maja, lemmikloom – kõik peavad olema paremad kui naabril, lapsed peavad õppima eliitkoolides. Tihti valitakse tasuvam töökoht selle asemel, et töötada ametikohal, mis pakuks endale rahuldust ja huvi.
Poliitilised muutused, mida OÜ Sõida Sisse jälgib ja analüüsib on seotud muutustega Eesti seadustes ja Euroopa Liidu regulatsioonides. Suurt rolli mängivad meie jaoks ka majanduspoliitika muudatused. Lisaks seadustele oleme me kursis ka kohaliku omavalituse poolt kehtestatud korraldustega. Oleme tutvunud õigusaktidega, et olla kursis sellega, kuidas riigis õigusloome protsess on üles ehitatud. Usume, et ettevõte peab olema teadlik seadustest tulenevatest reeglitest ja piirangutest. Seadusandluse ja muude regulatsioonide muutumine puudutab ka ettevõtte reeglite muutumist, kuid kuna meie ettevõttel on suur teadlikkus regulatsioonidest, siis suudame me jääda paindlikuks tarbijale kahju tegemata. Olulist mõju võivad meie ettevõttele avaldada muudatused ettevõtlust reguleerivates seadustes, impordiekspordi regulatsioonides ja maksuseadustes.
1. OSA- TEKE Kirjanik Anatole France on kunagi väitnud, et juhus on Jumala pseudonüüm, kui ta ei taha ise alla kirjutada. Kui nähakse mõtet sellest, mis meiega juhtub, mõjub meile hästi. Sellist tuge igatsetakse rohkem, kui seletamatud asjaolud ei õnnista meid rõõmsa jällenägemise või armuõnnega- juhustel on ka võim meie elu segamini lüüa. Meie loomusel on omane mõelda, ning tegutseda sihipäraselt- me ei suuda ega taha uskuda, et kõiksus käitub nii ilmselgelt mõtlematult. Paljud inimesed kahtlevad, kas juhused on ikka tõepoolest olemas. Tundub, nagu
ÄRIPLAAN 2016/2017 Ülevaade Eesmärgiks on püstitatud luua internetirakendus, mis võimaldab kasutajal igapäevase söögitegemise lihtsamaks teha. Nimelt kui inimene avab oma külmkapi, aga ei oma aimugi, mida antud asjadest valmistada, siis on tal vaja need toiduained antud rakendusse sisestada, mis omakorda pakub välja erinevaid toiduroogasid antud kombinatsioonist ja õpetust, kuidas mida valmistada. Antud rakendus on hea abimees näiteks neile, kes pole toidu valmistamise poole pealt kõige lennukama mõtlemisega, samuti on see abiks ka kiiretes olukordades, kus pole aega midagi mõistliku ise leiutada või kui finantsiline olukord ei võimalda külmkappi täita- meie äpp aitab hädast välja.. Klient
tegelenud mäluga, inimpsüühika hämmastava omadusega. Inimese mälul on rida spetsiifilisi, ainuüksi temale iseloomulikke omadusi, mille hulgas on eriline koht suunatud, aktiivse ja teadlikku reproduktsiooni protsessil. Inimese kogemused toetuvad mälule. Ilma mälu olemasoluta poleks võimalik vältida ebaõnnestumisi ning korrata oma saavutusi. Kui meil poleks mälu, tuleks informatsioon igakord uuesti omale selgeks teha, õppimisest ei tasugi rääkida. Pole mälu pole pidevaid teadmisi. (Loeser 1980, 5) Peaaegu kõik, mida inimene või teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad. See lihtne tõdemus näitab, et mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu: taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut.(Tulving 2002, 33) 2. Mälu liigid Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel. Kuigi mälu eri avaldustel on teatud ühisjooni
Keegi ei tea kunagi, kui vähe ta millestki teab, sest seda teades teab ta sellest juba palju. Kuid mis kasu neist teadmistest üleüldse on ning mida enda teadmistega ette võtta? See on iga inimese enda südametunnistusel, kui ta võtab vaevaks selle üle pead murda. Aga ehk on nad õnnelikumad, kui nad seda ei tee. Tõde on, et inimesed teavad enda ümber ja enda sees olevast maailmast vähe. Kes seda mõistab, teab, kuhu enda järgmised sammud rajada. Kas uurida edasi, omandada teadmisi ning saada Targaks suure tähega? Või leppida sellega ning teha keskpärast tööd enese ja lähedaste ära elatamiseks, tundes rõõmu elu lihtsusest? Need on küsimused, mille üle peaks minu arvates iga inimene vähemalt korra elus pikemalt mõtlema, pannes paika enda versiooni tulevikust. See kindlasti muutub tänu juhustele ning liigub oma rada pidi, kuid vähemalt ei pea siis enam nullist pihta hakkama. Mis oleks maailm üksikisiku jaoks, kes teab kõike? Kui ta sellest infokogusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid