kiirusest ja on seega mttenjuutonlik vedelik. Samas aga kui eraldada plasma tsentifuugimise teel ja seda samades tingimustes uurida, käitub see nagu tavaline (njuutonlik) vedelik ja säilitab oma viskoossuse ka erinevate kiiruste juures. Sellest võib järeldada kahte olulist asja. Esiteks, plasma või seerumi in vitro mõõtmised ei anna kunagi täit selgust nähtustest patsiendi vereringes in vivo. Teiseks, vere mittenjuutonlike omaduste eest on vastutavad vererakud, käitudes kui osakesed suspensioonis. Neil põhjustel tuleks reoloogiliste patoloogiate esinemisel mõelda just haigustele, mis seotud vererakkudega, mitte niivõrd plasmavalkude häiretele. Tsirkuleerivatest vererakkudest interakteeruvad plasmaga kõige rohkem erütrotsüüdid, kuna haaravad enda alla suure ruumi suspensioonis. Kuid erütrotsüüdid ei ole lihtsalt tavalised osakesed. Schmid-Shönbein kirjeldas oma katses uurides erütrotsüüte mikroskoopiliselt viskomeetris, et need rakud omavad kahte tähtsad omadust, mis on
Pihused, pihussüsteemid · Tõeliseid lahuseid ja kolloid lahuseid saab eristada Tyndalli efekti abil, mis näitab valguskiire teed lahuses. · Suspensioonis on tahke ained osakesed pihustatud vedelikus nt: * hambapasta, kohv, tee, küürimis vedelikud, vedelad ravimid. · Emulsioonis on vedelik pihustatud vedelikus nt: *piim, kreemid, emulsioon värvid, vesi. · Looduses on levinud kolloidlahused- nt: Biovedelikud, veri, taimemahlad, aerosool. tint Lisaks eristatakse: tardeid, vahtusid ja aerosoole. Tarded on: Sütt, hapupiim, lihased, nahk, makaronid, oad, herned, leib, sai. Iseloomulik on vananemine.
elektrolüüdid(nõrgad happed ja alused). · MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone. Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik ja tahke lahustumatu aine. (liiv vees) · EMULSIOON vedelik ja lahustumatu vedelik. (piim, majonees) · VAHT vedelik ja lahustumatu gaas. (vahustatud vahukoor, mannavaht) · TARRE voolavuse kaotanud kolloidlahus. (sült)
Kuiva proovi kaal Mk (g) 20,1 18,2 Filterkoogi niiskussisaldus z (%) 54,10958904 19,46902655 Tahke osa mass koogis Mt (g) 386,3972603 743,300885 1 kg kuivainele vastav märja filterkoogi kaal m (kg/kg) 2,179104478 1,241758242 Tahke faasi kontsentratsioon suspensioonis x (kg/kg) 0,330254069 0,503932803 1 m3 filtraadile vastav koogi mass, arvestatuna abs kuivale ainele x0 1178,040428 1346,559574 Filterkoogi eritakistus r0 2329186297 224263409586 Tabel 4. Abitabel Filterraami pindala A(m2) 0,015806 Töörõhk 1 P1(Pa) 551578,4
Emulgeerimise protsess ja emulsiooni tüüp on mõjutatud viskoossusest. Emulsioonid on termodünaamiliselt ebapüsivad ja kolmanda komponendi, emulgaatori juuresolek on vajalik. Letsitiin (leidub näiteks munakollases) on teada tuntud toiduemulgaator. Näiteks majonees on emulsioon, mis stabiliseeritakse letsitiiniga. Teist tüüpi emulgaator on pindaktiivsed ained, mis seonduvad kokku nii õli kui veega, seega hoides mikroskoopilisi õlitilke suspensioonis. See põhimõte on ära kasutatud seebi näol, et eemaldada rasva taldrikutelt ja mujalt. On võimalik teha ka mitmest emulsiooni süsteemi, kus vesifaas on dispergeeritud õli tilkades , mis on omakorda dispergeeritud teises vesifaasis saades v/õ/v emulsiooni. Sarnaselt saab teha ka õ/v/õ ravimvormi. Kahjuks on mitmesed emulsioonid vähem stabiilsed, kuigi kasutatakse alternatiivseid emulgaatoreid lisaks traditsioonilistele emulgaatoritele, et parandada füüsikalist stabiilsust.
tundlik UV-kiirgusele ning töötemperatuurivahemik vaid -10...70 °C. PS on veel omadustelt lahustuv süsivesinikes ja õlides, omab häid elektriisolatsiooniomadusi. Vahtpolüstüreen (EPS, PS-E) on levinud polüstüreen, mis saadakse, kui puhtale PS-ile lisatakse tootmisel vahustavaid lisandeid, näiteks CO2. Vahtpolüstüreen (EPS) saadakse stüreeni polümerisatsioonil koos madalal temperatuuril keeva süsivesinikuga massis või suspensioonis. EPS on väikese tihedusega ja heade soojusisolatsiooniomadustega, teda võib kombineerida survevalu ja ekstrusiooniga. Graanulite töötlemisel vormides auruga toimub eelpaisumine ja tahkestumisel paakumine plokiks. EPS leiab kasutust soojusisolatsiooni- ja pakkimismaterjalina. Kuna materjalil on suletud poorid saab teda kasutada ka ujuvtoodetes või lehtede kujul ka munade või liha pakendamiseks. PVC - polüvinüülkloriid
Väga kahjulikud on tööstuses aerosoolid : tsemenditolm, saepurutolm, kaevanduses söetolm jne. Aerosool Aerosoolid on ebapüsivad. (ebapüsivamad emulsioonidest ja suspensioonidest) Vaht Vahu puhul on gaas pihustunud vedelikus. Näiteks seebivaht ja vahukoor. Vaht Vahud on väga ebapüsivad. Kolloidlahused Kolloidlahustes esinevad osakesed on suuremad , kui tõelistes lahustes esinevad ioonid või molekulid, kuid väiksemad kui osakesed suspensioonis , emulsioonis või aerosoolis. 10 7 kuni 10 5 cm suurusega osakesi nimetatakse kolloidosakesteks. Kolloidlahused Kolloidlahusteks on vedelseebid, sampoonid, liimid jne. Võrreldes suspensioonide, emulsioonide ning aerosoolidega on kolloidlahused püsivamad. Kolloidlahused Soojendamisel või elektrolüütide lisamisel kolloidlahustesse toimub koagulatsioon, s.o. Osakeste liitumine suuremateks osakesteks. Koagulatsioon esineb munade
Emulsioonides osakesed liituvad ja vedelikud kihistuvad Suspensioonides tahke aine osakesed sadenevad Aerosoolid lagunevad Kolloidlahuses osakesed koaguleeruvad ja sadenevad Kolloidlahused on püsivamad kui emulsioonid ja suspensioonid 12.02.2006 16 Kokkuvõte pihussüsteemide ehk pihuste kohta Pihustunud osakeste suurus on erinev ja kasvab järgmises suunas: ioonid, molekulid kolloidosakesed osa- kesed emulsioonis, suspensioonis, aerosoolis Selles järjestuses suureneb ka süsteemide ebapüsivus Lahustunud aine molekule, ioone ja kolloidosakesi filtrimise teel eraldada ei saa, suspensiooniosakesed jäävad filterpaberisse kinni 12.02.2006 17 12.02.2006 18 12.02.2006 19
Hematsütomeeter loed rakud ühes teatud ühikus (1mm3) ja arvutad tassi koht. Loed igas ruudus, arvutad keskmise. Siis arvutad lahjenduste järgi tassi kohta. 9. Rakkude kasvukõver ja selle koostamine. Mida kasvukõver rakukultuuri kohta ütleb (nt fibroblastid vs epiteelirakud)? Rakkude arv eri päevadel 10. Rakkude elulemus, elulemuse %-i arvutamine. Elumus: elus/ surnud. Elumuse % = elumus *100% 11. Töö rakkudega: kultuuride harvendamine (suspensioonis kasvav vs kinnituvad rakud) Suspensioonis kasvavad rakud: suspensioon tsentrifuugitakse, sööde pealt, lisada uus sööde ja jagada Substraadile kinnituvad rakud: saab jagada 2 viisil: 1)ensümaatiliselt (trüpsiin, kollagenaas või pronaas - rakud tulevad selle mõjul tassi küljest lahti) - sööde maha, +enz, oodata, +uus sööde, jagada 2)mehhaaniliselt - sööde maha, +natuke uut söödet, rakud tassilt 'maha pipeteerida'/scraperiga maha kraapida, jagada
toimeaine moodustumisel, kuid tal pole nii tugevat puhverdavat ja partikleid lõhkuvat jõudu. Kõige õnnestunumaks alternatiiviks fosfaadile on osutunud Tseoliit A, mis on alumiiniumoksiidist saadud suhteliselt inertne kemikaal. Ta eemaldab veest hästi kaltsiumioone, kuid ta ei toimi nii hästi pesuvahendi toimeaine moodustajana ega sademe ärahoidjana. Seega kasutatakse Tseoliit A-d tavaliselt koos mõne abikemikaaliga, mis vett pehmendavad ja mustuseosakesi suspensioonis hoiavad. 12.Peasemisvahendite kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid Sünteetilised pesemisvahendid, eriti hargnemata süsinikahelaga ained, lagundatakse veepuhastusseadmetes või veekogudes mikroorganismide poolt suhteliselt kiiresti. Tõsisem problem on fosfaadikoguste jõudmine veekogudesse, mis põhjustab ohtliku eutrofeerumise.
U, Mo, V, Re, Ge ja Be). Põlevkivi tootmisel rakendub peal- ja allmaakaevandamist (*karjäär, *kamberkaevandamine). Enne tarbimist põlevkivi vajaduse korral rikastatakse: kaevandatud põlevkivi ja aheraine segust (mäemassist) kõrvaldatakse aheraine. Seda tehakse käsitsi (laavades kaevandamise korral ) või rikastusvabrikus (kamberkaevandamise korral). Vabrikus rikastatakse põlevkivi pulseerivas veejoas või jahvatatud magnetiidi suspensioonis, kus aheraine vajub põhja ja põlevkivi kerkib pinnale. Rikastamisel saadakse mäemassist kontsentraat. 1991 aastal kaevandati Eestis 19,0 mln tonni põlevkivi. Peenemat fraktsiooni kasutatakse kohaliku kütusena, tükk-kivi termilisteks töötlemisteks. Tähtsaim termiline menetlus on utmine ehk 2 poolkoksistamine, selle põhieesmärk on õli saamine; kõrvalsaadustest tekivad gaas, uttevesi
lõhketöödega lausväljamisel saadakse kaevis, milles on liiga kõrge lubjakivi sisaldus ja seetõttu ei vasta kütteväärtus tarbijate poolt esitatud nõuetele. Põlevkivi rikastamine seisneb lubjakivi eraldamises, see põhineb lubjakivi märksa suuremal tihedusel (2,5 g/cm3) võrreldes põlevkiviga ja toimub separaatorites raske suspensiooni keskkonnas. Suspensiooniks on peeneksjahvatatud magnetiidipulber vees. Suspensiooni tiheduseks on võetud 2,1 g/cm3. Separaatori vannis olevas suspensioonis ujuvad kõik kaevise tükid, mille keskmine tihedus on väiksem kui 2,1 g/cm3, pinnal, andes nii kontsentraadi. Raskemad tükid aga vajuvad põhja ja moodustavad rikastamisjäägi. Kokkuvõtvalt on rikastusvabrik tsehh, milles toimub kaevise ettevalmistamine rikastamiseks purustamise ja sõelumise teel, rikastamisprotsess ise, põlevkivi jagamine klassidesse tükisuuruse järgi ja suspensioonimajanduse tööshoidmine.
Erinevus lahusest sisaldavad rohkem kui kahte komponenti, võivad olla hägused ja sademega. Tähtis on, et neid tuleb alati enne tarvitamist loksutada.) Manustatakse seespidiselt supilusikaga. 20. Selgita, mis on suspensioon ja emulsioon? Milline nõue on suspensioonide ja emulsioonide manustamisel? Suspensioon raviainete tahkete osade segu vedelikus seespidiseks ja välispidiseks kasutamiseks. Steriilseid suspensioone manustatakse lihasesse. Suspensioonis võib tekkida sade, mis loksutamisel kergesti dispergeerub stabiilseks suspensiooniks. Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus. Emulsioon raviainete vedelate osade segu vedelikus (tavaliselt õli või vee emulsioonid) välispidiseks ja seespidiseks kasutamiseks. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele aitavad kaasa emulgaatorid. ( piimjad vedelikud) 21. Mille poolest erineb pasta salvist?
37. Mis on kuivampull? Millised ained paigutatakse kuivampullidesse? Kuivampull on steriilset pulbrit sisaldav ampull, millest valmistatakse süstelahus vahetult enne manustamist (kuivampulle valmistatakse, kui aine on vesilahusena ebapüsiv). 38. Mis on suspensioon ja emulsioon, kuidas teete nendel vahet. Kuidas neid on võimalik manustada? Suspensioon raviainete tahkete osade segu vedelikus seespidiseks ja välispidiseks kasutamiseks. Steriilseid suspensioone manustatakse lihasesse. Suspensioonis võib tekkida sade, mis loksutamisel kergesti dispergeerub stabiilseks suspensiooniks. Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus. Emulsioon raviainete vedelate osade segu vedelikus (tavaliselt õli või vee emulsioonid) välispidiseks ja seespidiseks kasutamiseks. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele aitavad kaasa emulgaatorid.( piimjad vedelikud) 39
vormitakse kuival meetodil kiud. Teda saab valmistada ka kilena, millest toodetakse joogipudeleid. 22.Polümeerid radikaalse polümerisatsiooni baasil. Radikaalse reaktsioonide baasil toodetakse termoplastseid polümeere. Nendest tuntuimad on polüetüleen, polüpropüleen, PVC ja polüstüreen. Ahelpolümerisatsioonil on alati eristatavad kolm kineetilist piirkonda: initsieerimine, ahela kasv ja ahela katkemine. Tehnoloogiliselt võib ahelpolümerisatsiooni läbi viia massis, lahuses ja suspensioonis ja emulsioonis. Segus on monomeer ja initsiaator Kasutatakse pindaktiivseid aineid koos segamisega, et tekitada väga väikesi monomeeri agregaate (mitselle) . Nendes mitsellides on algul väga vähe monomeeri. Monomeeri põhimass on tilkadena , pinnal on mõned üksikud pindaktiivse aine molekulid. Polümerisatsiooni protsessi kulgedes toimub monomeeri järk-järguline üleminek tilkadest mitsellidesse, millede suurus kasvab, tilkade suurus ja arv aga vähenevad. 23
Selgita. Ei, loendusproovi maht on väike, loendamist segab bakterite liikuvus ja agregeeritus. 14. Millised on põhilised biomassi määramise meetodid? Otsene – kaalumine. Kaudne – rakususpensiooni hägu OD ja rakukomponentide hulga järgi. 15. Millist biomassi määramise meetodit kasutad, kui tegemist on helbelise konsistentsiga mikroobi suspensiooniga? Otsest – kaalumine. 16. Millel põhineb biomassi spektrofotomeetriline määramine? Suspensioonis olevad rakud neelavad valguse kogust, mis on propotsionaalne rakkude arvukusega suspensioonis. 17. Kas spektrofotomeetriliselt määratakse elus- või surnud rakke? Kõiki, põhineb rakukultuuri tihedusel. 18. Mis on optiline tihedus (OD)? Valguse neeldumine teatud aine lahuses. A. 19. Millise biomassi määramise meetodi valid, kui rakkude arvukus on väga madal? Biokeemilisi analüüse (rakukomponentide hulga järgi). 20
ja lõhketöödega lausväljamisel saadakse kaevis, milles on liiga kõrge lubjakivi sisaldus ja seetõttu ei vasta kütteväärtus tarbijate poolt esitatud nõuetele. Põlevkivi rikastamine seisneb lubjakivi eraldamises, see põhineb lubjakivi märksa suuremal tihedusel (2,5 g/cm3) võrreldes põlevkiviga ja toimub separaatorites raske suspensiooni keskkonnas. Suspensiooniks on peeneksjahvatatud magnetiidipulber vees. Suspensiooni tiheduseks on võetud 2,1 g/cm3. Separaatori vannis olevas suspensioonis ujuvad kõik kaevise tükid, mille keskmine tihedus on väiksem kui 2,1 g/cm3, pinnal, andes nii kontsentraadi. Raskemad tükid aga vajuvad põhja ja moodustavad rikastamisjäägi. Kokkuvõtvalt on rikastusvabrik tsehh, milles toimub kaevise ettevalmistamine rikastamiseks purustamise ja sõelumise teel, rikastamisprotsess ise, põlevkivi jagamine klassidesse tükisuuruse järgi ja suspensioonimajanduse tööshoidmine. Tee tarbijani Raudteetransport
a. Stereoregulaarsus/juhuslik struktuur b. Madalam/kõrgem pehmenemistemperatuur c. Väiksem/suurem tugevus d. Suurem/väiksem tihedus e. Sulamis/klaasistumistemperatuur 4. Kas toodetav kõrgtihe polüetüleen on. a. Kristalliline/amorfne b. Stereoregulaarse/vähehargnenud ahelaga c. Siksaki/heeliksikujulise ahelaga d. Cis/trans-konfiguratsiooniga 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsioonimeetidi järgi. a. PS suspensioonis b. NBR emulsioonis c. PC faaside piirpinnal d. PF lahuses 6. Milline tunnus iseloomustab koordinatsioonpolümerisatsiooni võrreldes vabaradikaalsega. a. Monomeerid vähepolaarsed/polaarsed b. Katalüüsitakse/initsieeritakse c. Saadakse ataktilised/stereoregulaarsed polümeerid d. Insertmehhanism/monomeeri liitumine ahelaotsa aktiivse tsentriga e. Polümeeri kristallilisus väiksem/suurem 7
· Millised tingimused on vajalikud loomarakkude kasvatamiseks kultuuris, miks nad peavad olema just sellised? Loomsed rakud vajavad rikastatud söödet: essentsiaalsed aminohapped (Lys, His, Leu, Ile, Met, Phe, Thr, Trp, Val; Cys, Glu, Tyr), Kasvufaktoreid, Vitamiine, Seerumit,(Kinnitus maatriksit (ECM kinnituseks) koosneb kollageenist, hüaluroon happest ja teistest ECM valkudest). Osad võivad kasvada ka 3D geelis ja suspensioonis. · Mida nimetatakse transfektsiooniks, milliseid alternatiivseid meetodeid saab kasutada? Transfektsioon on võõra DNA viimine rakku. Keemilised meetodid. Kaltsiumfosfaadi meetod, DEAE dekstraan Füüsikalised meetodid. Mikroinjektsioon ja elektroporatsioon Membraanide fusioonid. Liposoomid, katioonsed lipiidid ja DNA kompleks lipofektsioon (DNA) konstrukti sisestamine viiruste abil. DNA viirused= näit. SV 40 (simian virus) pôhinevad vektorid
paiknevad mulla lahuses. Aktiivset mulla happesust väljendatakse pH ühikutes. pH skaala mulla puhul mõõdetuna kaaliumkloriidis on järgmine: alla 4,5 tugevasti happeline muld; 4,6 kuni 5,5 mõõdukalt happeline; 5,6 kuni 6,5 nõrgalt happeline; 6,6 kuni 7,2 neutraalne ja üle 7,2 on leeline keskkond. Tõeline aktiivne mulla happesus saadakse siiski teada kui me mulla happesust mõõdame destilleeritud vee suspensioonis. Me võime pH-d mõõta pH- meetriga, kuid me mõõdame pH-d sageli välja universaalindikaatoriga. 2) Potensiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus.
paiknevad mulla lahuses. Aktiivset mulla happesust väljendatakse pH ühikutes. pH skaala mulla puhul mõõdetuna kaaliumkloriidis on järgmine: alla 4,5 tugevasti happeline muld; 4,6 kuni 5,5 mõõdukalt happeline; 5,6 kuni 6,5 nõrgalt happeline; 6,6 kuni 7,2 neutraalne ja üle 7,2 on leeline keskkond. Tõeline aktiivne mulla happesus saadakse siiski teada kui me mulla happesust mõõdame destilleeritud vee suspensioonis. Me võime pH-d mõõta pH- meetriga, kuid me mõõdame pH-d sageli välja universaalindikaatoriga. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla puhverdusomadused Mulla puhverdusvõime all me mõistame mulla võimet vastu panna ükskõik, millise teguri poolt esile kutsutud reaksioonimuutustele. Järsud reaktsioonimuutused mullas
Äratöötanud happest (propagation) ja ahela katkemine (termination) polümerisatsiooniga, ehkki kasutatakse ka mass-ja eraldatakse HNO3 jäägid ja lahustunud nitrobenseen Tehnoloogiliselt võib ahelpolümerisatsiooni läbi viia emulsioonpolümerisatsiooni. TCE-d kasutatakse ahela ning lahja H2SO4 kontsentreeritakse ning massis, lahuses ja suspensioonis ja emulsioonis. edasikandjana ca 50 C ja 5 at rõhu juures. retsirkuleeritakse. Toornitrobenseen pestakse lahja Sarnasus suspensioonpolümerisatsiooniga on selles, et Plastifikaatorina kasutatakse nüüd vahem mürgiseid soodalahusega. mõlemal juhul on põhimass vesi. Aga sellega sarnasus aineid - dioktüül- voi diheksüülftalaate:
sissepumpamine (ettevaatust põhjamudaga). Lubatud sissekanne (g/m2a) järve sügavuse järgi: 5m (N 1, P 0.07), 200m (N 9, P 0.6). Ohtlik vastavalt (N 2, P 0.13) ja (N 18, P 1.2). Kontrolliv faktor: P (taimed võimelised N omistama atmosfäärist). Järved: oligotroofsed, mesotroofsed, eutroofsed (vahepealsed astmed, düstroofsed). Põllumajandusreostus Väetised: mineraalväetised (nitraadid, fosfaadid, kaaliumväetised), orgaanilised väetised. Tahked osakesed suspensioonis. Herbitsiidid ja pestitsiidid. DDT (diklorodifenüüljrikloroetaan) avastati 1930ndail, Paul Müller Nobeli meditsiinipreemia. Komplikatsioonid: putukatel kohastumine, ohtlik käiadele, ei lagune kiiresti (nagu arvati), akumuleerub rasvades, takistab kaltsiumi metabolisnü (lindudel kooreta munad), keelud USA-s alates 1972. aastast. Põhjaveereostuse kõrvaldamine Kohapeal (In Situ): immobiliseerimine (N raskmetallidel, praktiliselt lahustumatute
2. Q-FISH (kvantitatiivne FISH) · Põhiliselt telomeeride pikkuse tuvastamine · Kasutatakse telomeerispetsiifilisi PNA-si · Signaal kvantifitseeritakse digitaalselt (lahutusvõime ~ 200 bp.) 20 · Võimaldab võrrelda individuaalsete kromosoomide telomeeride pikkusi · Subtelomeersed deletsioonid nõrgamõistuslikuse sage põhjus 3. Flow-FISH, kasutatakse interfaasi rakke, hübridisatsioon suspensioonis, signaal tuvastatakse FACS-i abil. Eelis paljude rakkude üheagne analüüs . 4. LT-FISH (madaltemperatuuri FISH) ·Hübridisatsioon toimub 37°C ·Mitteensümaatilin ·Kromosoomide analüüs toimub skaneeriva lähivälja optilise mikroskoopia (SNOM) abil ·Eelis kromosoomide ja kromatiini intaktsuse säilimine 5. COMBO-FISH (combinatory oligonucleotides) · Madaltemperatuuri FISH edasiarendus
tugev vastastiktoime lahustiga ja püsivad. Nt. valgud. Poolkolloidid tekivad madalmolekulaarsete ühendite molekulide iseeneslikul liitumisel lahuses. Geel lüofiilne kolloid, mis sisestruktuuri moodustamise järel on tahke aine omadustega. Nt. juust, sült, leib, lihaskiud, kõhred. · Assotsieerunud molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja fiilne) nt. seep. Kõiki neid hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Koagulatsioon kolloidsüsteemi osakeste välismõju toimel või välismõjuta liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilisi struktuuri koageeli. Põhjustajateks ultraheli, elektrilised mõjutamised ja koagulantide kasutamine. Asorbent aine või keha, mille pinnal toimub adsorptsioon. Adsorptsioon ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal.
anhüdraatide probleem. Hüdraadid sisaldavad mitu molekuli vett, anhüdraadid ei sisalda. Eriti hästi on amorfse või kristalse vormi mõju imendumisele näha suspensioonides ja teistes loksutistes, kus juba on sade või see tekib hiljem. Loksutise valmistamisel osa raviainest alati lahustub, reeglina amorfne vorm. Sademesse jääb kristallvormide segu. Suspensioonides tekib tasakaal stabiilsete kristallvormide vahel. Kuna lahusesse jääb amorfne vorm, mis on ebastabiilne, siis reeglina suspensioonis tasakaalu ei teki ja sademe hulk kasvab järjest. Selle vältimiseks lisatakse viskoossust tõstvat ainet, nt. metüültselluloosi ja tema derivaate, polüvinüülpürrolidooni jne. Suspensioone stabiliseeritakse kristallvormide tasakaalu tekitamiseks 12. Aktiivse transpordi aspektid (erinevus passiivsest transpordist, aktiivse transpordi toimumise põhimõte, pinotsütoosi mõiste). Passiivsest transpordist rakumembraan osa ei võta. Passiivne transport toimub alati
Seebivaht TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid Pimsskivi, või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Vahtpolüstrool Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (KCl + AgNO3 → AgCl) {m [AgCl] n Ag+ (n-x) NO3-}x+ x NO3- tuum sisesfäär välissfäär graanula mitsell 21 98. Koagulatsioon
TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid Pimsskivi, vahtpolüstürool või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 95. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele).
Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast- koagulatsiooni. Pole püsivad. Näiteks savid. 2.Hüdrofiilsed (ka lüofiilsed) (sisaldavad rühmi, mis moodustavad H- sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid 3.Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep. Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (AgCl mitselli näitel). Pinna kõrge vabaenergia tõttu adsorbeeruvad kolloidosakestel alati kõrvuti lahusti molekulidega dispersioonikeskkonna ioonid. Kolloidosakese pinnal neutraliseerivad adsorbeerunud laenguid vastasnimelised ioonid ning süsteem
Viiruse identifitseerimine IF, EIA. Seroloogiline uurimine EIA Dif.diagnoos: Kasside rinotrahheiit, Kasside infektsioosne peritoniit, Hingamiselundite bakteriaalse etioogiaga infektsioonid. Caliciviridae -> Perekond – Lagovirus -> Liik - küülikute hemorraagilise haiguse viirus (RHDV) -> Küülikute hemorraagiline haigus Haigust iseloomustavad hemorraagiad kopsudes ja maksas. Etioloogia: Viirus on väga resistentne, haigustekitaja säilib kuni 9 kuud +4o C, organite suspensioonis üle kolme kuu +20 oC. Viirus levib fekaal-oraalselt. Pärast paranemist eritavad loomad viirust väliskeskkonda uriini ja roojaga kuni neli nädalat. Levik: Otsene kontakt - haige loom. Kaudne kontakt - viirusega kontamineerunud objektid. Eksperimentaalne transmissioon - peroraalne, nasaalne, subkutaanne, intramuskulaarne, intravenoosne. Haigestumus on kõrge (100%), 90% haigestunud küülikutest sureb. Ainult
elektrilise kaksikkihi), nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast- koagulatsiooni. Pole püsivad. Näiteks savid. Hüdrofiilsed (sisaldavad rühmi, mis moodustavad H-sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep. Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. 97. Kolloidosakese ehitus. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Dispergeeritud süsteem -üks aine (dispergeeritud aine) on ühtlaselt jaotunud teises aines (dispersioonikeskkonnas). Jämedisperssed süsteemid - 10-5 –10-7 m:
reaktsioonitsentrisse? Igal juhul kõrgem kui 0.8V. Täpne väärtus polegi selge, kuid arvatakse, et umbes 0.2 - 0.3V positiivsem kui veel. 54. Nimetage mõni fakt mis näitab, et pH erinevus kloroplasti luumeni ja strooma vahel on vajalik ATP sünteesiks. Enamik niisuguseid katseid põhineb pöördreaktsioonil, mille tulemusena ATPd lagundades suureneb pH väärtus tülakoidide suspensioonis. 56. Kirjutage Calvini tükli esimese reaktsiooni (karboksüülumine) võrrand ehk CO2 sidumine retseptorile I faas karboksüülumisreaktsioon Reakstiooni katalüüsib RubP karboksülaas (RuBisCo). Ribuloos-1,5-difosfaadi ja CO 2 sidumise tulemusega moodustub 6-süsinikuline labiine vaheprodukt, mis vee osavõtul laguneb 2'ks fosfoglütseraadi molekuliks. RuBP + CO2 + H2O = fosfoglütseraat (3C) + fosforglükolaat (2C) 57
Analüüsiks võetakse tavaliselt 30 kuni 50 grammi pinnast, mis on läbinud 0,1 mm avadega sõela Pinnas segatakse veega suspensiooniks, millele lisatakse terade koaguleerimise vältimiseks dispergeeriva toimega ainet (naatriumpürofosfaati, kloorkaltsiumi vi teisi). Suspensioon kallatakse 60 mm diameetriga ja 1 liitrise mahutavusega silindrilisse mõõtklaasi, lisatakse vett suspensiooni mahuni 1 liiter ja segatakse hoolikalt, nii et pinnaseosakeste jaotus suspensioonis oleks võimalikult ühtlane. Kui suspensiooni segatud pinnase kaal oli mt, siis selle maht on Vt = mt/s. Ülejäänud osa kogumahust V on täidetud veega, mille maht on järelikult Vw = V Vt ja kaal mw = (V Vt) w. Suspensiooni kogukaal on mt + mw = mt (1 w/s) + V w ja järelikult selle mahumass m - w + 0 = t s w (2.2) V s
· AA: his, leu, ile, lys, met, phe, thr, trp, val + cys, glu, tyr · Seerum on vere mitterakuline osa. · Vitamiinid, kasvufaktorid (nt NGF, EGF, IL) insuliini, transferriini · Tavaliselt kasvavad tasapinnal, mis on kaetud spetsiaalse maatriksiga. Selline maatriks on kinnituskohaks ECMile-hüaluroonhape, kollageen ja teised ECM valgud · antibiootikumid · Konfluentne (samasuunaline, koos kulgev) kultuur · Osad kasvavad ka suspensioonis ja 3D-geelis Rakkude kasvatamiseks on vaja: · Tagada kontrollitud keskkond (inkubaatorkapid) · Tagada steriilsus (vertikaalne laminaarne õhuvool) · Tagada töötaja turvalisus patogeensete mikroorganismide või rakukultuuride korral (horisontaalne õhukardin) · Steriilsed töövahendid 6. Defineeri primaarne rakukultuur ja rakuliin. · Primaarsed rakukultuurid on saadud loomsetest kudedest
Analüüsiks võetakse tavaliselt 30 kuni 50 grammi pinnast, mis on läbinud 0,1 mm avadega sõela Pinnas segatakse veega suspensiooniks, millele lisatakse terade koaguleerimise vältimiseks dispergeeriva toimega ainet (naatriumpürofosfaati, kloorkaltsiumi vi teisi). Suspensioon kallatakse 60 mm diameetriga ja 1 liitrise mahutavusega silindrilisse mõõtklaasi, lisatakse vett suspensiooni mahuni 1 liiter ja segatakse hoolikalt, nii et pinnaseosakeste jaotus suspensioonis oleks võimalikult ühtlane. Kui suspensiooni segatud pinnase kaal oli mt, siis selle maht on Vt = mt/s. Ülejäänud osa kogumahust V on täidetud veega, mille maht on järelikult Vw = V Vt ja kaal mw = (V Vt) w. Suspensiooni kogukaal on mt + mw = mt (1 w/s) + V w ja järelikult selle mahumass m t s - w +
annaabi.ee 
