Lisaained Rühmad: 1) Kondiitritooted ja kommid Kommikott “Päkapikkude selfie” (Draakon vaarikamaitseline marmelaadikompvek, Päkapiku piimabatoonike pauksuhkruga, “Mesikäpp” vahvlikompvek pralineekreemiga, Draakon maasikamaitseline närimiskompvek) Sisaldab: E500 (Happesuse regulaatorid, paakumisvastased ained) - Naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu, söögisooda. Kõrvalmõjud pole teada E414 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Kummiaraabik. Kõrvalmõjud pole teada, kuigi suurtes kogustes võib tekitada kõhupuhitusi. E407 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Karrageen. Karrageen võib olla põhjuseks koliidile ja soolestikuvaevustele. Lõhustatud karrageen on EU- maades keelatud. Häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid. 2) Karastusjoogid ja siirupid
Varem kasutati sideaineks rasvõlisid, mis segati värvipigmendiga õlivärviks. · Kuivavateks rasvõlideks nim. neid, mille seismisel õhu käes tekib õlile tahke läbipaistev kelme, mis on püsiv välismõjudele. · Värnitsat saadakse õli kuumutamisel plii või mangaaniühenditega. · Juhul, kui sideaineks on kõrgmol. ühend saadakse emailvärv, ilma värvipigmendita värve nim. lakkideks. · Happe nahale sattumisel tuleb seda töödelda naatriumvesinikkarbonaadi 3% lahusega, leelise puhul aga 2% äädikhappe lahusega. · Tehnoloogilises vees on lisaaineteks Ca ja Mg soolad, mis muudavad vee karedaks.Pesemisel karedas vees on seebikulu suurem, sest osa seebist kulub vee pehmendamiseks.Pehmes vees on vähe Ca ja Mg ühendeid, karedas vees aga palju.Vee pehmendamiseks lisatakse vette naatriumfosfaadi lahust.Vees lahustunud Ca ja Mg ühendid reageerivad Na3PO4ga andes rasklahustuva Ca v Mg fosfaadi, mis eraldub lahusest sademena.
· Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses (võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0). Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis (nt vees) lahusti ja soola termodünaamilise koostoime tõttu dissotseeruvad (lagunevad) soola osakesed positiivsete ja negatiivsete laengutega osakesteks. Antud protsessi nimetatakse lahustumiseks. Näiteks söögisooda ehk naatriumvesinikkarbonaadi viimisel vette dissotseerub molekul väiksemateks ioonideks vastavalt dissotsiatsiooni reaktsioonile: NaHCO3 Na+ + HCO3- Samuti on võimalik, et ainete reaktsioonil veega on produktid võimelised dissotseeruma ioonideks, näiteks süsihappegaasi ja vee reaktsioonil tekib molekul, mis vesilahuses dissotseerub ioonideks: CO2 + H20 H2CO2 Dissotsiatsiooni reaktsioon vesilahuses: H2CO2 H+ + HCO3- HCO3- H+ + CO32- DISSOTSIATSIOONIMÄÄR
Veegaas moodustub veeauru juhtimisel läbi hõõguva söekihi: C+H2OCO+H2 Süsinikdioksiid-CO2 Õhus leidub ligikaudu 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: CaCO3+2HCLCaCl2+H2CO3 H2CO3H2O+CO2 CO2 on värvuseta ja lõhnata gaas. Ta ei põle ega toeta põlemist. Seepärast kasutatakse teda tulekustutamisel. Tulekustutid on täidetud kas vedela CO2-ga või naatriumvesinikkarbonaadi lahuse ja väävelhappe ampulliga. Kustuti töölerakendamisel satub väävelhape kontakti naatriumvesinikkarbonaadiga: 2NaHCO3+H2SO4+2H20+2CO2 Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks-,,kuivaks jääks", mida rakendatakse toiduainete(näiteks jäätise) säilitamisel. CO2 lahustub vees, osaliselt veega reageerides, seejuures moodustub kasealuseline hape süsihape, mis nõrga dissotsieerub peamiselt esimese järgust CO2+H2OH2CO3H++HCO3-
Seda omadust kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Limonaadipudeli avamisel CO 2 rõhk vedeliku kohal langeb ja ta eraldub kihisedes joogist. Siit tuleneb ka üks süsihappegaasi keemiline omadus- reageerimine veega moodustades seejuures süsihappe: CO2+H2O=H2CO3 Süsihappegaas reageerib ka aluste ja aluseliste oksiididega. CO2+2NaOH=Na2CO3+H2O CO2+Na2O=Na2CO3 Laboris saadakse süsinikdioksiidi: 1) Karbonaatidest hapete toimel või 2) Naatriumvesinikkarbonaadi (söögisooda) lagunemisel soojendamisel või kuuma vee lisamisel: CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+H2O ~3~ 2NaHCO3=Na2CO3+H2O+CO2 Süsihappesooli nimetatakse karbonaatideks. 2KOH+CO2=K2CO3+H2O SÜSIHAPPEGAASI FÜÜSIKALISED OMADUSED Süsihappegaas on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu, õhust pool poolteist korda raskem gaas(meenutame karastusjookidest eralduvat gaasi). CO 2 ei põle ega soodusta põlemist
magnetvälja), tumepunase värvusega, kergesti hapete poolt mõjutatav Kasutamine - rauatööstuses (raua, terase ja erinevate sulamite valmistamiseks), metalliliste ehete ja läätsete poleerimine, kasutatakse pigmendina (ka kosmeetikas) Tähtsus - on üks kolmest põhilisest raua koostisesse kuuluvast oksiidist Saamine 1) Raud(III) oksiid on raua oksüdeerumise saaduseks. Seda saab valmistada laboris kasutades naatriumvesinikkarbonaadi lahuse elektrolüüsi. 4 Fe + 3 O2 + 2 H2O 4 FeO(OH) Hüdratiseeritud raud (III) oksiid ehk antud valemis Fe(O)OH dehüdratiseerub umbes 200 °C juures. 2 FeO(OH) Fe2O3 + H2O 2) Raud (III) hüdroksiidi termiline lagunemine temperatuuridel üle 200 °C. 2 Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Reaktsioonid 1) Karbotermaatiline vähendamine - kasutatakse rauatööstuses sulatusahjudes, et puhast rauda toota. 2 Fe2O3 + 3 C 4 Fe + 3 CO2
tulemusel väheneb ka valu. Kasutatakse mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandite, ning mao ülihappesuse ja kõrvetiste sümptomaatiliseks raviks. 15. Antatsiidide toimemehhanism? Reageerivad mao valendikus keemiliselt soolhappega - neutraliseerivad seda. NaHCO3 koormab organismi Na+ ioonidega ja on lühitoimeline. CaCO3 tekitab CO2 ja võib koormata organismi Ca2+ ioonidega. Al3+ – kõhukinnisus Mg2+ – kõhulahtisus 16. Selgita patsiendile, miks naatriumvesinikkarbonaadi kasutamine antatsiidina on ohtlik? NaHCO3 koormab organismi Na+ ioonidega ja on lühitoimeline. CO2 soodustab maohappe eritumist ning lisaks surub gaasidest tingitud maovenitus maohaavandid laiali - tekib verejooks. 17. Millistest teguritest võib olla põhjustatud iiveldus ja oksendamine? - Psühhogeenne oksendamine. - Sisekõrva ärritus liikumisest (merehaigus, õhuhaigus). - Haigusprotsessi sümptoom – ureemia, vähk, bakterite toksiinid.
nitriilid, amiidid. Karboksüülhapped on polaarsed ühendid, nende molekulid võivad moodustada tugevaid vesiniksidemeid teineteisega ja veega. Seega on karboksüülhapetel tavaliselt kõrge keemistemperatuur ja väiksema molekulmassiga karboksüülhapped lahustuvad vees. Karboksüülhapete happelisus Enamikel asendamata karboksüülhapetel on Ka väärtused 10-4 10-5 (pKa = 4-5). Vee pKa ligikaudu 16 ja H2CO3 ligikaudu 7. Karboksüülhapped reageerivad kergesti naatriumhüdroksiidi ja naatriumvesinikkarbonaadi vesilahustega, moodustades lahustuvaid naatriumsoolasid. O O H2O - + COH + NaOH CO Na + H 2O Bensoehape Tugevam alus Nõrgem hape Naatriumbensoaat (vees lahustumatu) (vees lahustuv) tugevam hape nõrgem alus
Sorbitaanmonostearaat E 491 Sorbitaantristearaat E 492 Sorbitaanmonolauraat E 493 Sorbitaanmonooleaat E 494 Sorbitaanmonopalmitaat E 495 Naatriumkarbonaadid: 1) naatriumkarbonaat 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 Soolhape E 507
Sorbitaanmonolauraat E 493 emulgaator Sorbitaanmonooleaat E 494 emulgaator Sorbitaanmonopalmitaat E 495 emulgaator Naatriumkarbonaadid: E 500 happesuse regulaator, kergitusaine, 1) naatriumkarbonaat paakumisvastane aine 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 Kaaliumkarbonaadid: E 501 happesuse regulaator, stabilisaator 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat Ammooniumkarbonaadid: E 503 happesuse regulaator, kergitusaine 10 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat
Sorbitaanmonostearaat E 491 emulgaator Sorbitaantristearaat E 492 emulgaator Sorbitaanmonolauraat E 493 emulgaator Sorbitaanmonooleaat E 494 emulgaator Sorbitaanmonopalmitaat E 495 emulgaator Naatriumkarbonaadid: 1) naatriumkarbonaat 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 happesuse regulaator, kergitusaine, paakumisvastane aine Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 happesuse regulaator, stabilisaator Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 happesuse regulaator, kergitusaine Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat
hõõguva söekihi: C+H2O=CO+H2 5. Süsinikdioksiid--CO2. Õhus leidub mahliselt 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: CaCO3+2HCl=CaCl2+H2O+CO2 CO2 on värvuseta ja lõhnata gaas. Ta ei põle ega toeta põlemist. Seepärast kasutatakse teda tulekustutamisel. Tulekustutid on täidetud kas vedela CO2-ga või naatriumvesinikkarbonaadi lahuse ja väävelhappe ampulliga. Kustuti töölerakendamisel satub väävelhape kontakti naatriumvesinikkarbonaadiga: 2NaHCO3+H2SO4=Na2SO4+2H2O+2CO2 Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks--,,kuivaks jääks", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamisel. CO2 lahustub vees, osaliselt veega reageerides, seejuures moodustub nõrk kahealuseline hape süsihape: CO2+H2O=H2CO3=H++HCO-3 HCO-3H++CO2-3
Respiratoorne alkaloos: *tekib hüperventilatsiooni tagajärjel, mis põhjustab CO2 norm ulatuslikuma väljutamise organismist, *Hüperventilatsioon ilmneb (ärevusseisundis,kõrge palaviku mõjul, kesk- ja kõrgmäestikus liikumisel) Metaboolne alkaloos: *tekib mitterespiratoorsete hapete ulatuslikust väljutamisest ja/võialuste kuhjumisest organismi, *Hapete ulatuslik väljutamine:oksendamine, diureetikumide kasutamine, *Aluste kuhjumine: naatriumvesinikkarbonaadi ülemäärane manustamine Vere koostise ja omaduste muutused kehalisel tööl: *Vere viskoossuse suurenemine(veekaotus ekstratsellulaarsest ruumist-higi, vormelementide hulga suurenemine, plasmavalkude kolloidoleku muutus pH languse mõjul, *pH langus(laktaat, ketokehad), *Glükoosi kontsentratsiooni muutused (pingutuse alguses reeglina tõus, vastupidavustööl kestusega üle 1h langus), *Rasvhapete kontsentratsiooni muutused (vastupidavustööl ulatuslik tõus), *Hormoonide
annaabi.ee 
