muusikat. Ja sellepärast ma järgnevas tekstis võrdlengi kolme vana kultuuri, et teada saada, kas kunagi oli ka muusika inimeste elus oluline. Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, egoistid ja erakordselt musikaalsed. Keldid ei pannud enda muusikat kirja ja laule anti edasi suust suhu. Kõige olulisem tunnus oli rütm, teine oli surmateema ja teispoolsuse tunnetus. Nad suhtusid oma muusikasse emotsionaalselt ja muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu. Hellenid (~8.saj. e.m.a-146 e.m.a) tulid Euroopasse samal ajal keltidega. Neilt pärineb sõna muusika (musike-muusade kunst, kreeka keeles). Muusika oli neile kõige tähtsam kunst ja nad suhtusid muusikasse nii emotsionaalselt kui ka ratsionaalselt. Neil oli ka noodikiri, aga palju ruumi jäeti inspiratsiooniks
Tegevus toimub väikesel saarel, äratuntav selles on Ruhnu saar. Seal elabad hülgekütid oma peredega. Üks neist, Matt Ruhve, on tõsine, tugev, rohmakas. Ta kosib mandrilt noore naise Katrina. Probleem seisneb selles, kas ja kuidas suudab naine saare eluga kohaneda. See on raske, Katrinat ei lasta endale ligi. Kui Matt Ruhve sureb, üritab naine saarel edasi elada, ent ei suuda ning läheb tagasi mandrile. Värvikad tegelaskujud. Hülgepüügiga seotud surmateema. Kui raske on inimesel uue keskkonnaga harjuda? ,,Ekke Moor III periood. Pagulasperiood. ,,Üle rahuti vee" romaan paadipõgenikest, kelle tee viib üle mere aastal 1944. üksteisele räägitakse oma minevikust. Erinevad karakterid. ,,Kas mäletad, mu arm" romaan väliseestlastest, kes räägivad Rootsis kodumaast Eestist. Idealiseeritud Eesti. ,,Leegitsev süda" 2
Falck saab oma Maade kätte ja ka poja, kes on tema oma. 1984 ,,Professor Martensi ärasõit"- romaan tuntud Vene diplomaadi ja õigusteadlase Fiedrich Martensi (eestlane) elukäigust 19.saj. lõpust kuni surmani 1909.a. 2 novellikogu 1980 ,,Kajakalood", 1981 ,,Ülesõidukohad". Viivad lähemasse minevikku. Avaldati uuesti 1988 ,,Silmade avamise päev" 7 novelli eesti rahva saatusest erinevatel aegadel: EV ajal, Saksa ja nõuk. okupats. ajal. Ühendab surmateema (v.a viimane). Igaühes sureb üks inimene ja keskne tegel. Peeter Mirk tunnetab oma süüd. Novellide pealkirjad :"Rist" (vanaisa kannab oma hauaplatsile risti, kohale jõudnud, sureb); ,,Väike Vipper" gümn. õpil., Peeter Mirgi klassivend, kes poob end üles, sest pr.keele õpetaja ei pannud talle ,,4", hoolimata poisi pingutustest; ,,Marrastus" (sureb P.Mirgi tüdruk Flora), ,,Toru" (sõbra põgenemine vagunitsisternis Soome- lämbub); ,,Stahli grammatika",
on püstitatud eluajal ausammas. Irooniline on aga see, et mees ise ei soovinud tähelepanu. Ka oma matustele ei soovinud Tammsaare lilli ega pägi, vaid et raha annetataks Noorte Kirjanike Seltsile. Mees suri 1.märtsil 1940.a. oma kirjutuslaua taga tööd tehes. I periood Tammsaare pidas seda oma parimaks perioodiks. Esimesed katsetused ajakirjanduses olid „Ärakadunud poeg“ ja „Kilgivere Kustas“. Esimene jutustus 1901 „Mäetaguse vanad“. Tuleb sisse lüüriline inimkujutus, surmateema. 1903. lasteraamat „Tähtis päev“. „Vanad ja noored“- põlvkondade vaheline kooselu, sünd ja surm korraga (tihedas kompositsioonis). 2 põlvkonda koos, vana taluperemees ei taha anda noorele ja oma miniale talu üle. Lõpuks osaliselt talu noortele. Loomad jagatakse ka ära. Teos lõppeb sellega, et minial sünnib laps ja teises talu hoones sureb samaaegselt vana taluperemees. „Ajalehekandja nr 17“- 1904- vana naine saab ajalehepataka ja peab need
Lermontov saab sõjaväelise hariduse, ta on sõjaväeteenistuses. Sunnitud mitu korda paguluses olema. Peterburist saadetakse ära loomingi pärast. Kõige suuremat pahandust toob ,,Poeedi surm". Sureb duellil Looming algab luulega, temaatiliselt jaguneb kolmeks: armastusluule, filosoofilised värsid, ühiskonnakriitiline luule. Armastusluule: siiras, otsekohene, inimtunded seotud loodusega. Filosoofiline: toimub inimeksistensi üle arutamine, hea ja kurja vastandamine. Lermontovi huvitab surmateema. Ühiskonnakriitiline: eetikaprobleemid, inimkriitika, väga kriitiline oma põlvkonna suhtes. Loomingu läbivaks teemaks on armastus, au ja vabadus. Lermontov räägib elust nii nagu see tegelikult on. Lermontovi poeemid Põhiteemad on au ja vabadus. ,,Jooksik" ,,Kaukaasia vang" - tserkesside suguvõsa, tüdruk hukatakse reetmise eest isa ja venna poolt ,,Vabaduse viimane poeg" - Novgorodi vabaduspüüdlused ja soov mitte alluda Moskvale
Francois Villoni keskaegsus ja uusaegsus (st kuidas ta oma
teemade, motiivide, tüüpide loomes on keskaegne, tundetoonis aga
uusaegne)
Luuletsüklid – Väike testament ja Suur testament :isikuväärikus, ihalemine
maise elu täiuse järele
Kasutas vargazargooni
Humanistlikud maaimavaaded
Värsid koosnevad 40 oktaavist (8 v stroofist)
Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab
päranduse kõikidele
Surmateema ja surmatantsumotiiv
Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
Uus huvi V vastu tärkas 19 sajandil. Tema mitmetooniline elu ülekohtu
vastu protestiv ja surma ees naerev ja nuttev luul o vaimustanud teisi
luuletajaid.
Grotesk Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Grotesk – kummastav kujutamisviis, mis ühendab komilist ja jubedat,
ülevat ja madalat, tõelist ja fantaasilist
Testamendi peasündmusi. moralitee - keskaegse draama põhiliik; oli õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega (u. nagu "Roosiromaanis") farss - (pr. k. farce - jant, kometimäng) jämedakoeline olustikuline lühinäidend, kus olid kindlad väljakujunenud tegelased või kindlate omadustega tegelased Francois Villon - Pr. luuletaja, aga mitte renessanssiajastu ideedega. Tema luulet iseloomustab individuaalsus, surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu (surma ees on kõik võrdsed), Teosed: "Värsid" ehk "Väike Testament" - luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" pärandab ükshaaval oma asju nii sõpradele kui vaenlastele. Kõik see käib saaja pihta suunatud naljatuste, pilgete, iroonia ja satiiri saatel. "Suur Testament" - Villoni peateos, kus ta samuti humoorikalt ja sarkastiliselt pärandab oma raamatud, surnukeha, hinge jne. RENESSANSI KIRJANDUS (lk. 71)
Juan de la Cruz (1542-91) · kasutas eriti 5-värsilist stroofivormi · võitles usupuhastuse eest · suleti kloostrisse, sealt põgenes, hiljem sai pühakuks · lüürika tõlkija · ,,Unico espiritual" · ,,Esposo/a" · ,,Noche oscuro" luuletus Barokkkirjandus · barokk kui vastandite kultuur · katoliiklik vastureformatsioon · ideaalide & reaalsuse kokkupõrge · taaselustatakse romaani vorm · surmateema · manerism, pretsioosne kirjandus: otsitud keeruline kujundlikkus · Gongora-gongorism: keeruline kujundirikas stiil · sotsiaalne langus ühiskonna arengus · ajaline-ajatu, kõrge-madal, kahesus · looduskultuur Gracian ,,Käsioraakel" · tragi-komöödiad · grotesk · Quevedo, Gongora Luis de Gongora (1561-1627) · 27- aasta põlvkond on nime saanud temat · õppis Salamanca ülikoolis, Madridis õukonnas vaimulik
olemus. Edgar Allan Poe 1809-1849 Üks kuulsamaid dekadentsi esindajaid. Pärit rändnäitlejate perest, kavas üles kasuperes, Allanite peres, õppimises polnud väga edukas, aga huvi kirjanduse vastu oli tal kogu oma elu. Elas tädi juures hiljem, abiellus täditütrega, kes oli siis 13aastane. Abielu oli õnnelik ja kui naine suri 1847 siis pärast seda oli Poe masendunud ja hakkas jooma, suri 2 aastat hiljem Looming: novellizanrile alusepanija Ameerikas, tuntud ka kuuletused, läbiv surmateema, elu sünge poole kujutamine, peateg sageli vaimselt häiritud in, kellel on kinnisidee. Novellides ka irooniat, mida pole luules (must huumor). Poe on väga sisendusjõuline ja oskas hästi kujut sünget ja hirmutavat õhkkonda, osav meeleolulooja hea fantaasia. Meelsiteema noore ilusa naise surm. *õudusnov. kujut hirmu, aga tunnete tasandil, mitte jälkusteabil, kujutab elusat matmist ning in, kellele nende kuriteod või halb iseloom saab saatuslikuks. Tegevuspaigaks vanad lossid,
Sellistes raamatutes nagu "Madlike", "Vahtramäe Emil" ja "Bullerby lapsed" naaseb Lindgen oma lapsepõlve Näsi talus, ent nende raamatute täiskasvanud käituvad vastavalt tookord moodsa lastekasvatuse põhitõdedele: võta last sellisena nagu ta on, lase jääda iseendaks. Oma pika elu jooskul pidi Astrid Lindgren kaotama rohkesti lähedasi inimesi. Tema abikaasa suri 1952, ema 1961, isa 1969, armastatud vend Gunnar 1974. Mida aeg edasi, seda enam tuli tema loomingusse surmateema. Sest ka lapsed vajasid lugusid, millele toetuda, kui neil tuleb tegemist teha surmaga, et hajutada muret ja hirmu. Selliste lugudega nagu "Mio mu mio"(1954), "Päikesevälu" (1959) ja "Vennad Lõvisüdamed"(1973) suutis ta leevendanda lapses surmahirmu, näidates elu seal, teispoolsuses, Päikesevälu või Nangijaalana, idüllilise ja kauni seiklusmaana. Tal läks korda trööstida inimese hinge tema üksinduses. Leinakuulutused stiilis "Saame kokku
Madalat päritolu, kuid pääses Pariisi ülikooli Kuulus boheemlaskonda, suhtles kriminaalse „allmaailmaga”. Segas enda kuritegudesse, sattus vangi. Pääses hukkamiest napilt. „Värsid” 1456 koosneb 40 oktaavist(8-värsiline stroof). Villon kujutab end surmaminejana, kes oma testamendis jätab päranduse nii sõpradele kui ka vaenlastele „Suur testament”, seal oli palju Villoni ballaade (3oktaavi, kogu luuletuses 3 riimi) Surmateema- Villoni ajal oli sda ja katk Pilkab maise elu kaduvust, kirjeldab üksikasjalikult mäda ja roisku. Ka nukrad ja lüürilised toonid 8. RENESSANSS PETRARCA Pärineb Firenzest, on soneti looja. Tema ja Dante isa olid mõttekaaslased ja sõbrad. 1302.a. saadeti Petrarca perekond Firenzest välja. Elas Avignonis. Paavstide residents viidi siis Avignoni. Petrarca õppis isa soovil õigusteadust, aga pärast vanemate surma loobus vastumeelsetest õpingutest ja
Pannakse valvama vene partisane, otsustab lahti lasta. Sel hetkel, kui avab ukse, üks vabastatu tapab ta samast relvast, millega ta oli just enne tapnud saksa sõduri, kes partisane valvas. 8) 1957 “Must obelisk” Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fašismi vastu. 9) 1961 “Taeval ei ole soosikuid” Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 “Lissaboni öö” raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fašismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. “Triumfikaar” Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg
Nt pulmad, matused, juubelid. 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? 1. Moodsat maailma iseloomustab pigem surmaga seonduva tõrjumine kultuuri perifeersetesse aladesse. Sellega seoses muutub surmatemaatika inimesele kaugeks ja anonüümseks ning surm ise tunduvalt hirmuäratavamaks. Surmateema kõrvaletõrjumine on üks aspekte ulatuslikus ühiskondlikus arengus. Ideaalne surm nüüdisaegses ühiskonnas on kiire (loomulik) surm bioloogilise vananemise tagajärjel ja soovitavalt loomulikus põlvkondade järgnevuses. 2. Kui noore inimese elu katkeb ootamatult õnnetusjuhtumi tagajärjel, ilma kõiki inimelu loomulikke etappe läbimata, kogeb kogukond surma ebaõiglase ja traagilisena ning sellega on keeruline leppida. Noore inimese
järgmisel aastal. Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi. LOOMING Villon oli väga omapärane luuletaja. Ta võis olla ühel hetkel tõsine ja harras ning juba järgmisel küüniline ja rõve. Talle polnud miski püha. Villon kirjutas surma narrivaid luuletusi. Selline oli ka tema elu -- surma narriv. Tema luulet iseloomustab veel satiirilisus ja individuaalsus. Luuletaja on viljelenud pihtimuslikku luulet, mida ühendab surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Surmatantsu motiiv hakkaski euroopa kultuuris levima Villoniaegsel Prantsusmaal, mis oli sõjast ja katkudest laastatud. Francois Villoni luules oli ka teine külg, nimelt pilkav ja satiiriline. Tema pilkeluule oli isiklik ja kujundlikkus konkreetne. Selles sarnanes ta oma eelkäijale pariislasele Rutebeufile. Erinevus seisneb selles, et Villoni luule oli veelgi isikupärasem. Ta vaatles parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutas
20. sajandi olulisemaks küljeks oli rahvusluse tõus, see toimus ka Eestis. Levitatakse edasi Darwini teooriaid, levivad töölisliikumised, kuid on ka uus nähtus naisliikumine. Jätkub linnastumine. Levivad Nietzche ideed, näiteks üliinimese idee. Levib antisemitism ehk juudivaenulikkus, sest juutidel olid pangad, raha, teadus ja teadmised. Kirjanduses ja kunstis oluline dekadents ehk langusmeeleolu. Euroopa on sammumas loojangusse. Levinud oli surmateema. Kunstis impressionism ehk mulje loomine. Kirjanduses sümbolism, ka futurism, ekspressionism, sürrealism, süveneb psühhoanalüüs. 1914 1934. I maailmasõda ning aeg sõdade vahel. Esimese maailmasõja ajal oli rünav pool entusiastlik, sõda toetati. Pärast sõda lagunesid impeeriumid Vene tsaaririik, Osmani impeerium, Austria-Ungari, tekkisid uued rahvusriigid. Esimeses maailmasõjas kasutati ka uusi relvu gaasirünnakutes kannatasid palju hoopis tsiviilelanikud
Euroopasse kaa. · Tema luule paistab silma individuaalsusega moodsa prantsuse luule eelkäija. · Madalast klassist, pääses õppima Pariisi ülikooli. Värvikas kriminaalne-boheemlaslik elukäik, pääses üle noatera surmaotsuse täide viimisest vanglas. · 2 luuletsüklit: ,,Värsid" ehk ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Ta kujutab end surmaminejana ja pärandab asju; kõike seda läbi naljatuste ja pilke. · Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Samas mahlakad kontrastid, grotesk, isiklikkus, konreetsus (olmeliste ja anatoomiliste detailide rohkus) · Eneseiroonia + ahastus + nukrad toonid + naljatlevus. · Elu ülekohtu vastu protestiv, mitmetooniline, surma ees naerev ja nuttev. 5. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. · Keskajale järgne, loodusest ja antiigist tiivustatud vaimuliikumine Lääne-Euroopas 14.-16. sajandil
Võitlus õigluse eesti ja kahtlused iseloomustavad Hamletit. Jällegi väga palju silmapaistvaid tegelasi Ophelia, ema Gerthrud, onu Claudius, Ophelia vend, Polonius. Sündmused toimuvad Taanimaal, Taani keskaegse ajaloo kirjeldaja. Osa elemente on mujalt võetud kättemaksuteema ja teeseldud vaimuhaigus on võetud oma kaasaegse Thomas Kyd'i näidendist (Spanish tragegy "Hispaania tragöödia"). Ainus Shakespeare'i targöödia, mis toob kohe alguses sisse surmateema, siinpoolsus ühendatakse testpoolsusega, mis ei olnud üldse tavaline. Alguses kõneleb oma isa vaimuga, kes ütleb, et ta vend Claudius on ta tapnud ja abiellunud tema naisega, Hamleti ema Gerthrudiga, ning seeläbi troonile saanud. 26. mai "Othello" (1604). Klassikaline armukadedus tragöödia. Othello on araabia päritolu ja kellel on suured teened Veneetsia ees, ta on kindral. Sellele räägivad vastu rassistlikud eelarvamused
Pannakse valvama vene partisane, otsustab lahti lasta. Sel hetkel, kui avab ukse, üks vabastatu tapab ta samast relvast, millega ta oli just enne tapnud saksa sõduri, kes partisane valvas. 1957 "Must obelisk" Tegevus 1920. lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. ,,Triumfikaar" Teos on Remarque üks parimaid töid
koosnevad 40 oktaavist (8-värsilisest stroofist), mida ühendab pärandamismotiiv: luuletaja kujutab end surmaminejana, jättes oma testamendis päranduse nii sõpradele kui vaenlastele. Kingituste all võib silmas pidada konkreetset pilget, mis kord on sõbralik iroonia, kuid kord lõikav ja kibe satiir. Sarnaselt läheneb Villon ka oma peateoses ,,Suur testament", kus on rohkem oktaave. ,,Suures testamendis" on ka muus vormis luuletusi, nt ballaade. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja sellelähedane meelolu. Villon vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutades tihti rõhutatud kontraste ning detailset kirjeldust. Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant ka nukraid ja lüürilisi toone. Villoni looming on isikupärane, tema nuttev luule on vaimustanud hiliseid klassikuid. 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Renessanss järgnes keskajale
pärandamise motiiv: luuletaja kujutab end surmaminejana, jättes oma 'testamendis' 'päranduse' nii sõpradele kui vaenlastele. 'Kingituste' all võib silmas pidada konkreetset pilget, mis kord on sõbralik irooni, kuid kord lõikav ja kibe satiir. Sarnaselt läheneb Villon ka oma peateoses ,,Suur testament", milles on märksa rohkem oktaave. Samas on ,,Suures testamendis" ka muudes vormides luuletusi, näiteks ballaade. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja sellele lähedane meelolu. Villon vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutades sagedasti rõhtutatud kontraste ning kirjeldades detailselt. Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant läbi ka nukrad ja lüürilised toonid. Villoni looming oli väga isikupärane ning tema nuttev luule on vaimustanud paljusid hiliseid klassikuid. Artur Alliksaar sündis aastal 1923 Tartus raudteelase perekonda. Haridustee oli kirju: õppis
Sel hetkel, kui avab ukse, üks vabastatu tapab ta samast relvast, millega ta oli just enne tapnud saksa sõduri, kes partisane valvas. 8) 1957 "Must obelisk" Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar"
Sel hetkel, kui avab ukse, üks vabastatu tapab ta samast relvast, millega ta oli just enne tapnud saksa sõduri, kes partisane valvas. 8) 1957 "Must obelisk"Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid"Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud.
samast relvast, millega ta oli just enne tapnud saksa sõduri, kes partisane valvas. 8) 1957 "Must obelisk" Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar"
Sel hetkel, kui avab ukse, üks vabastatu tapab ta samast relvast, millega ta oli just enne tapnud saksa sõduri, kes partisane valvas. 8) 1957 "Must obelisk" Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar"
proosajutustusega. Räägib Dante armastusest ühe kauni neiu, Beatrice vastu. Oli kohanud 9-aastasena., see tüdruk jättis endast kustumatu mälstuse. 18-aastaselt ta nägigi teda uuesti ja siis oli tegemist juba tõelise armastusega Pihtimuslik, filosoofiline ülestunnistus. Ei ole kindel kas Beatrice (tähendas -õndust kinkima) oli ikka pärisnimi, arvatakse, et varjunimi. Maist läbikäimist polnud, platooniline, vaimne ja hingeline armastus. Käib läbi ka surmateema. Beatrice isa surm viis mõtted sellele, et ükskord sureb ka Beatrice. Näeb ka unes nägemust ja peagi saab sõnumi et Beatrice on surnud. Annab analüüsiva pildi armastaja hingelistest elamustest. Pärast Beatrice surma pöördub Dante filosoofia poole, et mõtted mujale saada ja kirjutabki siis teatud teksti. 1) ,,Pidusöök" kirjutas itaalia keeles. Põhimõte selles, et tuleks teha päris itaalia keel, nagu ladina oli seal ajal (teaduskeel), et keelt tuleb ühtlustada
#Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: ,,Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos." 8) 1957 "Must obelisk" Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Lissaboni öö" on Erich Maria Remarque romaan, mis avaldati aastal 1964.
Inimesed mõnitavad ja narrivad teda. Inimesed ei julge olla nemad ise. ,,Üksteisest pimesi me mööda käime", tegelt on pealkirjata luuletus. Mask kaob inimeselt siis, kui teda puudutab lähedalt kunst. Ühise kunstielamuse kaudu võivad inimesed leida teineteist. Kunsti kaudu tajub inimene tõde. Viimane loominguperiood. 1935-1980. Eluperiood Underil üldiselt nukram ja tõsisem. Kõigepealt 30ndate teise poolde jääb ema surm ja Under on väga lähedane olnud oma emaga, murepoolne surmateema tuleb sealt. Teine asi on need ajaloosündmused, mis saavad alguse 1939, ja mida Under siis murelikult jälgib. Esimene Nõukogude aasta möödub temale õnneks sedasi, et ei küüditata, ei kirjuta ise, tõlgib Lermontovi. Viimane kogu, mis ilmus kodumaal, oli 1942, mis kannab pealkirja ,,Mureliku suuga" sellepärast aastakümneid ei kasutatud koolides. Üsna palju ajaloolist luulet. Teema on ikka see inimlik kannatus, luuletus, mis on hästi põlatud ,,Jõulutervitus" 1941
annaabi.ee 
