1990-1995 vähenes meeste ja naise keskmine eluiga Eestis 2,2 , Leedus 2,4 ja Lätis 3,2 aasta võrra. Eluea kasv oli viimase 20aasta jooksul Balti riikidest kõige kiirem Eestis, siis Läti ja Leedu. Kõige suurem oli varajane suremine enne 65.aastat surmade tõttu Venemaal, kõige väiksem Rootsis. 1990ndate keskel oli suremus veresoonkonna haigustesse rekordkõrge, meestel suremus pahaloomulistesse kasvajatesse suurem kui naistel. Kõige suuremad erinevused valitsesid suremuses vigastuste, liiklusõnnetuste jms tõttu. Naiste tervena elatud elu ületab märgatavalt meeste tervena elatud eluaastaid. 2. Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis Enne 1990ndaid oli Baltimaades sarnane sotsiaalne ja rahvastiku struktuur. Iive oli positiivne, suur sisserändamine Nõukogude Liidu aladelt. 1990ndate alguses toimusid äkilised muutused. Uued ühiskondlikud standardid, struktuurid ja väärtused. Positiivsest iibest sai negatiivne
Rahvastikuprotsessid on riigi arengut ja majandust mõj protsessid: demograafiline üleminek e siire, muutused hariduses ja tööhõives, ränne, linnastumine. Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19
osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud. Arenenud maade ja arengumaade rahvaarvu erinevuste põhjused: Arenenud: pereplaneerimine, kõrgelt arenenud on meditsiin, riik toetab vanureid. Arengumaad: hinnas on endiselt paljulapselised pered, kuna suremus on seal alles hiljuti hakanud järsult langema. Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu
erinev ja selleks, et erinevate riikide sündimust võrrelda, tuleb väljendada sündimust suhtearvus 1000 inimese kohta. Arenenud maades peamised surma põhjused: 1. Veresoonkonna ja südame haigused 2. Vähk 3. Õnnetused liikluses 4. Enesetapud 5. Vanadus Arengumaade peamised surma põhjused: 1. AIDS 2. Looduskatastroofid 3. Näljahädad 4. Veepuudus 5. Sõjad Demograafiline siire e üleminek muutused rahvastiku sündimuses/ suremuses, mille tagajärjeks on rahva arvu ja koosseisu muutus. Demograafilise ülemineku teooria: 1. Taditsiooniline rahvastiku tüüp 2. Dem ülemineku esimene etapp: toimus Euroopas 18. algul, rahvaarvu kiire kasv, sest arstiabi, toidu kättesaadavus muutusid lihtsamaks. (demograafiline plahvatus) 3. Dem ülemineku teine etapp: sündimus hakkas langema, samuti loomulik iive. Sest hakati mõtlema majanduslikele võimalustele, pereplaneerimine jne. 4
Demograafiline siire Elle Reisenbuk TDLi geograafiaõpetaja Tartu 1999 Demograafilise siirde teooria kirjeldab muutusi rahvastiku taastootmises - sündimuses ja suremuses. Taastootmise muutused põhjustavad rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutumist. Demograafilise ülemineku käigus läheb iga inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt rahvastiku tüübilt üle kaasaegsele rahvastiku vaheldumisele. Demograafiline üleminek toimub koos industrialiseerumisega. Põlvkondade vaheldumine toimub kahe etapi kaudu: · demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus · demograafilise ülemineku teine etapp ehk rahvastiku vananemine
sajandil 1750-1900 20.saj I poolel praegu Eestis Kuni19.s keskpaigani 19.saj. lõpul 20.saj. II poolel praegu Riigid selles Aafrika ja Okeaania Nigeeria, Alzeeria, Ladina-Am, USA, Saksamaa, Hispaania, ajajärgus hõimud Afganistaan Ida-Eur riigid, Brasiil Jaapan,Rootsi, Soome Demograafilise ülemineku teooria: seletab muutusi rahvaarvu muutumises, sündimuses, suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutus. Rände iseloom: 1)vabatahtlik , 2)kaasränne (minnakse pereliikmega kaasa), 3)sundränne (küüditamine) Rände põhjused: majanduslikud, poliitilised, usulised, kultuurilised, loodusõnnetused Lähtepiirkonna tõuketegurid: madal palk, halvad elutingimused, ebasoodne looduskeskkond, väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, inimeste vahelised lahkhelid
sisseränne. Põhjalikumalt Prantsusmaa sündimusest ja suremusest Sündimus on aastatel 1990 2009 püsinud peaaegu samal tasemel 13 sündi tuhande elaniku kohta, kuid prognoos 2030. aastaks näitab sündmuse langust. Oletatavalt sünnib 2030. aastal tuhande elaniku kohta 11 last. Suremus, käsitletus perioodil on stabiilselt 9 inimest tuhande kohta, kuid 2004 ja 2006-2008. aastatel langes ühe võrra - 8 inimest tuhande inimese kohta. Ometi prognoositakse suremuses 2030. aastaks tõusu, nimelt 11 inimest tuhande elaniku kohta. Üldiselt on riigi rahvastiku sündimus-suremusnäitajad üsnagi stabiilsed ning muutusi saame näha vaid väga pika perioodi vältel. Võrreldes maailma näitajatega jääb Prantsusmaa sündimus pisut alla keskmise, sest terves maailmas sünnib tuhande elaniku kohta 19,9 last. Suremusnäitajad on võrreldavad maailma omadega - 9,4 surma tuhande kohta. Seega maailma iive on suurem, kui Prantsusmaal. Kui
sellele eriti ei mõelda, seega puudumine suurendab sündimust; riigi poliitika võib nii sündimust piirata (näit Hiina ühe lapse poliitika, kitsi toetuste süsteem) kui suurendada (toetused last kasvatavatele peredele, kulutused haridusele jms) 37. iseloomustab joonise abil demograafilise ülemineku etappe seostades need etapid tüüpilise tahvastikupüramiidiga Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Rahvastiku püramiid võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida tulevikus toimuvaid muutusi. 46
(vägivald, terroriaktid).Rahvastiku vanuseline koosseis vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem. Peamised surma põhjused arengumaades: toidu- ja veepuudus, sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS, sõjad, ka loodusõnnetused.Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge. Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. I Sündimus hästi kõrge (kuni 40 promilli),suremus u sama suur, iive nullilähedanerahvaarvu kasv suht aeglane, tänapäevaks on paljud riigid selle etapi läbinud,ainult pügmeed Aafrikas,paapuad Uus-Guineas ja indiaanlased,
osalus ettevõttes. Portfellinvesteering rahapaigutus välismaistesse väärtpaberitesse, alla 10%-ne osalus. Muu investeering nt. hoius Kaubamärk Ühe tootja toodete ristamine teiste tootjate toodetest. Margitoode e bränd kaubamärk, mis tarbijate teadvuses on saanud lisaväärtust. Kaubandusbilanss (puhaseksport) = eksport import Demograafiline üleminek e siire teooria, mis seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses ning mille tagajärjeks on rahva arvu ja vanuselise kooseisu muutus, võib jaotada etappideks. Koloniaalsüsteem - maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Ettevõtlusvõrgustik ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine. Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale.
aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele. 7. Demograafilise siirde teooria Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond % Traditsiooniline DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku tüüp
· munemine varasem · kurnad suuremad · munad suuremad · Ca-rikkad · fragmenteerunud · sekundaarsed võsad · tehispesad tõstavad tiheduse liiga kõrgeks Okasmetsad: · järglasi rohkem · tervis parem · suremus väiksem · pole toidupuudust · on õõnsuste puudus · on kaltsiumipuudus Suguline valik inimesel Sugulise valiku teooria erinevused meeste ja naiste sotsiaalses edenemises, nii nagu ka riskikäitumises, suremuses ja surma põhjustes on evolutsioonilised. Evolutsiooni käigus võivad tekkida ka sellised tunnused, millest on ellujäämise seisukohast pigem tüli, kui abi. Selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valikuga, sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis. Mehed on naistest enam motiveeritud (kohastunud) riskima ning võimu ja raha omama, sest meeste kasu riskimisest, juhtival kohal töötamisest, võimust ja rahast on suurem kui naistel.
aastail. Aastad 180160 lurahva abiellumine sõltus põllutööde enamvähem ühtlustus. Venemaal ja enamikus IdaEuroopa maa andsid keskmiseks 36%o. Langus ei toimunud tsüklist. Peamiseks Suremuses olid pulmade erinevused pidamise ajaks üksikute des abielluti tunduvalt nooremalt. Venemaal siiski ühes joones, teatud tõus esines 1820
osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suur, seetõttu suremus madalam, kuid suremus selle arvelt suurem laste suremus on kõrge 4. Selgitab joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustab etappide kõige olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga; Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvasiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjesk on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübidlt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Traditsiooniline Demograafilise Demograafilise Kaasaegne rahvastiku tüüp ülemineku esimene ülemineku teine etapp rahvastiku tüüp
Suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse ei ole Eestis vähenenud ning need on üha sagedamini surma põhjuseks keskealiste meeste hulgas. Alates 1960. aastatest pole vähenenud ka vähisuremus. Ida-Euroopa maades täiendab suremusarengu peetust (keskmise eluea stabiliseerumine suhteliselt madalal tasemel) ka liigsuureks rebenenud vahe meeste ja naiste keskmises elueas, kuivõrd negatiivsed trendid rahvastikutervises ja suremuses väljenduvad meesrahvastiku puhul hoopis tugevamalt. Eesti on suremuse sooerisuste poolest isegi Ida-Euroopa riikide seas liidrite hulgas. Keskmise sünnieluea vahe meestel ja naistel suurenes pidevalt kuni 1970. aastate lõpuni, ületades siis koguni kümne aasta piiri, sama on iseloomulik 1990. aastatele. Meeste sünnieluiga Eestis jääb seejuures kümnekonna aastaga alla ka osadele arengumaadele. 1990. aastate alguses sai alguse keskmise eluea uus intensiivne langus. Suremuse
Skandinaavia maad, Alpi maad ja Siber. Kõige energiarikkamad jõed maailmas on: Jangtse, Mekong, Kongo, Sambesi, Parana, Columbia ja Yukon. Tööstusettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Vesi mõju keskkonnale äriteenuste osutajad Maa -- tööjõud Energia turg tööjõu odavus tööjõu kvaliteet 7. Pilet Demograafilise ülemineku kulg maailmas? Demograafilise ülemineku protsess seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu, samuti vanuskoosseisu muutumine. Demograafilise ülemineku käigu läheb iga kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlane inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt põlvkondade vaheldumiselt üle kaasaegsele põlvkondade vahendumisele, läbides seejuures demograafilise plahvatuse, rahvastiku vananemise ja demograafilise kriisi etapid. Demograafiline üleminek toimus koos industrialiseerumisega ja selle mõjul ning seoses ka kõigi teiste rahvastikuprotsessidega
Praeguseks sündimuse vähenemise tendents, kooskõlas demograafilise ülemineku normiga, on juba puudutanud kõiki arengumaid, see on tingitud sotsiaal-rahanduslikest muutustest arenevas ühiskonnas üle üldse ning muutustest perekonnas, naiste positsioonist, tema kaasamisest tööstusele. Jätkub suremuse üldtaseme langemine, mille taustal on näha väga noort rahvastiku struktuuri arengumaades. See omakorda aitab kaasa tänapäeva demograafilise plahvatuse jätkumisele. Imikute suremuses ei ole tähelepanu väärseid tulemusi, eriti vähem arenenud riikides. Teiselt poolt, enamuses Troopilise Aafrika riikides suremus viimaseil aastail kasvab jätkuva AIDSi epideemia tõttu. * Suremuse põhjustest on terves maailmas esikohal südame- ja Kaasaegse demograafilise plahvatuse veresoonkonna haigused (koos eripärad onkoloogiaga 70%), neile järgnevad · Arengumaades on levinud
Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. % Traditsiooniline DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku tüüp
metsanduse ja põllumajandusega. Sekundaarne e. Tööstussektor majandusharu, mis tegeleb toorainete ümbertöötlemisega erinevateks toodeteks ja nende müümisega tarbijale tulu saamise eesmärgil. Tertsiaarne e. Teenindussektor majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, turismi ja muude teenuste tootmisega tulu saamise eesmärgil. RAHVASTIK JA ASUSTUS Demograafiline ülemnek seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärheks on rahvaarvu ja ka vanuselise koosseisu muutus. Traditsiooniline rahvastiku tüüp rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured, iive on 0 ning iseloomulik on rahvastiku aeglane kasv. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väikesed ning iive on samuti nullilähedane, vahel koguni negatiivne ja rahvastiku kasv aeglane. Demograafiline plahvatus üleminekuperiood, kus suremus langeb järsult, kuid sündimus
ümbertöötlemisega erinevateks toodeteks Tertsiaalne sektor ehk teenindussektor- majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, turismi ja muude teenuste tootmisega tulu saamise eesmärgil SKT- sisemajanduse kogutoodang Inimarengu ideks- indeks, mida kasutatakse riikide arengut võrreldes. ( keskmine eluiga, SKT, üldine haridustase) Rahvastik Demograafiline üleminek ehk siire- seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, kõrge sündimus ja suremus asenduvad aja jooksul madala sündimuse ja suremusega, mille tagajärjel muutub ka rahvastiku vanuseline koosseis Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured, iive on nullilähedane, tavaliselt on iseloomulik rahvastiku aeglane kasv, kuid haiguste või näljahädade aegadel võib rahvaarv ka kahaneda Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väiksed
t. palgale) Haigestumise vähendamine annab majanduslikku kasu, s.t. kulutused tervisesse on investeering inimkapitali Tervise mõju majandusele Täiskasvanute haigestumine avaldab majandusele mõju kahes vormis Töötundide (töötatud aja) vähenemine Väljumine tööturult Keskmise oodatava eluea indikaatorid on eriti halvad meeste jaoks. Võrdlus EU 15 vana riigiga (-8,5 meestel ja –3,6 naistel) Väikelaste ja imikute suremuses mahajäämus väiksem (5,26 promilli EU 15 ja 7,64 Eesti, 2002) Suremuse tõus ja sündimuse vähenemine 1990 aastate keskel polnud omane kõigile Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikidele. S.t. üleminekul olid üldised ja spetsiifilised tegurid. Võrreldes Soomega on Eesti meeste suremusel kaks selget tippu – 5-10 a. vanus (väike surmade absoluutarv) ja 25-65 a. Tervisekadu Kaotatud eluaastate arv 2002.a. 338000 (elanikke samal aastal 1 361 242), sellest
Nimeta 3 tagajärge, mis on kaasnenud muutustega maailma rahvaarvus. Analüüsi väidet: „Maailma rahvaarvu kasv on muutunud globaalprobleemiks”. Analüüsi muutusi maailma rahvaarvus. 48. selgitab joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustada etappide kõige olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Traditsiooniline Demograafilise ülemineku Demograafilise ülemineku Kaasaegne rahvastiku rahvastiku tüüp esimene etapp ehk teine etapp ehk rahvastiku tüüp
suremus selle arvelt suurem madalam, kuid laste suremus on kõrge 11. selgitab joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustab etappide kõige olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga; Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. % T r a d it s io o n ilin e D E M O G R A A F IL IN E Ü L E M IN E K K aasaeg ne
arvelt suurem 9 49. Selgita joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomusta etappide kõige olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga; Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. % Traditsiooniline DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku tüüp
arvelt suurem 9 49. Selgita joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomusta etappide kõige olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga; Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. % Traditsiooniline DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku tüüp
on kõrge 48. selgitab joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustab etappide kõige olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga; Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. % Traditsiooniline DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Kaasaegne
seega ka suremus selle arvelt suurem suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge 48. selgitab joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustab etappide kõige olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga; Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. % Traditsiooniline DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Kaasaegne
Esimene etapp kuni 18.saj keskpaigani- suremuse järsk langus(iseloomustav kogu 19.saj). Enne seda suur sündimus ja suremus. Teine etapp- plahvatuslik kasv: suremus langes kuid sündimus jäi samaks Kolmas etapp- ka sündimus hakkas langema Neljas etapp- sündimus ja suremus on mõlemad madalad- tagab elanikkonna kasvu Nt.Prantsusmaal oli suht aeglane kasv, kuna II etapp jäi vahele. Ka Eesti kuulub Pr.mudelisse. Inimeste oodatav eluiga Euroopas ja trendid laste suremuses. Keskmine eluiga tõusis 19.saj jooksul ligi 10 aastat. 1820 oli oodatav ei 30 ringis, Rootsis 35, ka aristokraatidel rohkem. 19.saj lüpuks ja 20.alguseks oli tõusnud juba 48ni(rootsis 55). Aee tulenes sellest, et lastesuremus oli nii suur- vaid iga taine laps jõudis täisikka. Kuid 19.sai saavutati laste ellujäämise suhtes paremad näitajad. Euroopas kasvas keskmiselt 10% laste ellujäämine. Meditsiini roll: Mckeowni kriitika- ja meditsiini areng - enne 20.saj algust oli med
4:Ladina-Ameerika Rännatakse välja Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. 5:Aasia rännatakse Põhja-Ameerikasse ja ka mandri siseselt poliitilistel,usulistel ja sõjalistel põhjustel6:Aafrika rännatakse eelkõige Euroopa endistesse emamaadesse,ka Aasiasse majanduslikel ja poliitilistel põhjustel + näljahäda eest. - Demograafiline üleminek koos etappidega Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses,mille tagajärjeks on rahvaarvu ja koosseisu vanuses muutus.See teooria väidab,et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt kaasaegsele tüübile. 1.Traditsiooniline rahvastiku tüüp omane agraarühiskonnale,kõrge suremus ja sündimus,iive seega nullilähedane,palju lapsi kuid vähe vanureid,eluiga 40-45a. 2
naised, sh valmis investeerima tulevikukasude arvelt. o Näiteks on mehed valmis enam diskonteerima, kui on näinud ilusate naiste pilte o Naisi pildid ei mõjuta Inimene on valmis diskonteerimise määra paindlikult kohandama, kui keskkonnatingimused muutuvad Kokkuvõtte · Erinevused meeste ja naiste vahel sotsiaalses edenemises, sugulises, tervise- ja riskikäitumises ning suremuses on olulisel määral mõjutatud meie evolutsioonilisest pärandist · Nende erinevuste algpõhjuseks on füsioloogiliste sigimisinvesteeringute ebavõrdsusest tingitud paarumisstrateegiate erinevus, mis viib sugupoolte vahelise konfliktini · Optimaalne sigimiskäitmune (mis tagab järglaste arvu ja kvaliteedi maksimeerimise suurim kohasus) on olnud ajaloo jooksul meeste ja naiste jaoks erinev
looduskatastroofid) AIDS Kuriteod (vägivald, terroriaktid) Sõjad, ka loodusõnnetused Rahvastiku vanuseline koosseis: vanurite Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suur, seetõttu suremus madalam, kuid suremus selle arvelt suurem laste suremus on kõrge 45. Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvasiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjesk on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübidlt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Traditsiooniline Demograafilise Demograafilise Kaasaegne rahvastiku tüüp ülemineku esimene ülemineku teine etapp rahvastiku tüüp
Rahvastiku vanuseline koosseis: vanurite Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur, osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus selle arvelt suurem on kõrge 45. ISELOOMUSTAB JOONISE ABIL DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPPE, SEOSTADES NEED ETAPI TÜÜPILISE RAHVASTIKUPÜRAMIIDIGA; Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvasiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjesk on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübidlt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Traditsiooniline Demograafilise Demograafilise ülemineku Kaasaegne rahvastiku 47
Inglismaal tähendas see seda, et neile kehtis English Poor Laws. Võisid elada vaestemajas. Demograafilise siirde teooria/mudel (Inglise, Rootsi, Prantsuse, Eesti sobivus). Demograafiline siire ehk üleminek on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. See tõusis enamikes riikides tasapidi, v.a Eestis veel ei tõusnud. Inimeste oodatav eluiga Euroopas ja trendid laste suremuses. Kui kaua inimesed elasid üldse 19. sajandil? Enne 19. saj inimeste oodatav eluiga sünnihetkel jäi ainult 30 eluaasta kanti. Rootsis meestel 35, naistel 38. reeglipäraselt sünnihetkel üle 40 a ainult kõrgaristokraatial ja heal järjel oleval kodanlasel. 19. saj keskpaigaks jõuti 40 eluaastani ja sajandi lõpuks 45 eluaastat. Probleemiks oli ikkagi väikelaste suur suremus, mis oli veidi väiksem kui varauusajal, kuid endiselt suur.
annaabi.ee 
