emotsionaalne jõud taastuvad ja ta naaseb oma elamise endisele iseseisvale tasemele. Suremise elamistoimingut mõjutavad: Bioloogilised tegurid- surmaeelne haigus, surm, leinamine. Psühholoogilised tegurid- tõekspidamised, teadmised, tunded, kaotus. Sotsiokultuurilised tegurid- sotsiaalsed tavad, kaasaegne ühiskond, matused, religioon. Keskkonna tegurid- kodu, haigla, hospits. Poliitilis- majanduslikud tegurid. Suremisega seotud füüsilised tegurid: Valu- Suhtlemisprotsessis kardab inimene ilmselt kõige rohkem valu ja kuigi ta kogeb seda oma eluajal ka muudel asjaoludel, on surijal valu eriti raske taluda. On läbi viidus erinevaid uuringuid ja pikka aega oldi veendunud, et surija valu pole võimalik kontrollida, kuid nüüdseks on jõutud selgusele, et surmaeelne valukontroll narkootiliste valuvaigistite abil on võimalik ja seda tuleb rakendada. Valukontrolli
Fifth level "Vaba tõus" on Kadri Kõusaare teine raamat, keskendudes peamiselt hea elu ja hea surma filosoofilisele teemale. "Vabas tõusus" on sõna otseses mõttes kõik võimalik neile, kes seda väärivad. Peategelase diagnoosiks võiks olla depressiivne selgeolek: pärast elukaaslase enesetappu ei suuda ta enam elu nautida, ta on absoluutne võõras ja kardab metsikult, isegi haiglaselt surma. Talle tundub, et surra suudavad vaid ülimad, et ta ei saa suremisega hakkama. Või siiski? Autor ise nimetab seda hoiatusromaaniks, mis mitte ei vasta küsimustele, vaid mängib nendega ausat, kuid meeletut mängu.
*Füüsilised harjutused *Ängistus *Voodi / voodiriiete tüüp *Müra *Vahetustega töö *Toit ja jook *Teadmised *Oma / ühine voodi *Sobiv temperatuur *Lisatöötunnid magamise kohta Suremine *Mõju teistele elamistoimngutele *Arusaamad *Surma ja suremisega seotud sotsiaalsed *Kodu, haigla *Surma põhjused ja prognoo *Surmadiagnoos surmast ja kombed eluiga kui sotsiaal-majandus *Surmaeelne haigus / surma põhjus suremisest *Religioossed / kultuurilised rituaalid seisundi näitajad
Põlvkondade vahendumine 20-30min tagant c) antakse alus bakteripopulatsiooni kasvule · Ülesanne: Joonista graafik, millel kujutad bakterite kasvu suletud kultuurina, tähendab, et midagi juurde ei panda ja midagi ära ei võeta (nt. tünn hapukurkidega). I- Kohandumisfaas- bakter valib, millist toitainet ta keskkonnast kasutama hakkab II- Kiire kasvu faas- domineerib rakkude jagunemine III- Tasakaalufaas- uute rakkude teke võrdub suremisega IV- Suremisfaas- rakud hukkuvad tasapisi Paljunemiseks vajalikud tingimused: a) vaba vee olemasolu b) optimaalne temperatuur ja pH c) toitainete küllus ja jääkainete vähesus d) aeroobidele hapnik e) vaid fotosünteesivad bakterid vajavad valgust 2) Sporulatsioon e. spoori teke Kehtib reegel- ühest rakust tekib üks spoor. Spoore on vaja: a) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks b) levimiseks NB: bakterid spooridega ei paljune! Spoore iseloomustavad:
7. Mis on teose idee, sõnum? Kuidas romaan lõpeb? Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis.Peategelane muutub teose jooksul palju - kui ta alguses hoolis vaid varast, siis lõpu poole mõistis mees, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida. Võibolla mängis selles avastuses oma rolli ka südametunnistus? Romaan lõppes Prillupi suremisega ja Mari põgenes mõisniku juurest koos lastega linna elama. 8. Kirjuta teemal NAISE ROLL TÄNAPÄEVA EESTIS Kui naise roll oli vanasti kodu korras hoidmine, pere toitmine ja laste kasvatamine, siis tänapäeval tahavad nad mehega samas rollis olla ning karjääri/tööd teha. Vanaajal ei olnud naistel ei poliitilisi õigusi ega saanud ka oma elu üle otsutada, elati mehe ülemvõimu all. Selle vastu võideldakse, kuid veel enam on neid, kes selle muutmiseks midagi ette ei võta
18.Miks sureb enne vanadusikka jõudmist megi rohkem kui naisi Sest megi hukkub rohkem õnnetustes ja sõdades. Mehed ka haigestuvad rohkem 19.Miks on vaja teada rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu? Selle järgi saab arvestada kui palju on maksumaksjaid ja abivajajaid (pensionäre), samuti saab arvestada palju on tarvis kooli ja lasteaia kohtasid 20.Miks vananeb nii eesti kui ka kogu euroopa rahvastik Sündimus on väga aeglane võrreldes suremisega 21.Millist mõju avaldab rahvastiku vananemine ühiskonnale Maksumaksjaid jääb vähemaks, mis toob endaga kaasa kallimad raviteenused, väiksemad pensionid. 22.Miks inimesed rändavad. Milliste tüüpide alla need ränded liigituvad Parema töökoha või muude elutingimuste tõttu. 23.Kuhu ja miks on rännanud eestlased viimase paari sajandi jooksul Soome, Saksamaa, Rootsi, Ameerika, Austraalia, Suurbritannia 24
nende kannatlikule südamele ning vastupidavusele. Küsimused Platoni Phaidoni kohta: Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest. Filosoof vabastab oma hinge kehast niipalju kui see võimalik on. Ning et inimene kes ei hooli kehalistest naudingutest ongi surma ligi. Filosoofi hing ei austa keha ning põgeneb selle juurest. Senikaua kuni filosoofi hing ja keha on koos ei saavuta nad kunagi tõde
Loomulik Ebaloomulik südamehaigused õnnetus vähk enesetapp insult eutanaasia vägivald Kaotus ja leinamine On rakse käsitleda surma ja suremise olemust ilma kaotuse ja leinamise olemuse vaatlemiseta.Kaotus ja leinamine on osa elamise protsessist,kuigi nad on seatud surma ja suremisega. Kurbus Lähedase inimese surm tekitab ellujäänus tavaliselt alati sügava mahajäetuse tunde.Kaotusele järgneb kurbus,mis on üks kõige tugevamaid emotsionaalseid kogemusi. Lein Leinamine tekib ilmajäämisest.Kuigi kaotusvalu ja kurbus on leinamise puhul üldlevinud,võib esineda ka palju muid reageeringuid.Šokk,uskumatust,viha,eitus,häbi,süütunne,pahaneel,ängistus,hirm,depression ja meeleheide on emotsionaalsed reageeringud,mida leinajad leinamisprotsessis tunda võivad.
See on teadlik valik ja otsus peale seda kui me oleme leidnud eneses selle mis me tegelikult oleme. Samas valikud tähendavad ka vastutust. Seega me kanname vastutust iseenda eest "minaise" olemise eest. Me ehitame iseendid üles ilma kindla mõdupuuta, mõeldes sellele, et mitte keegi ei saa meid enda käest päästa. Seega on parim sõber sina ise. Inimene inimeses, kellega pead leidma tasakaalu ja läbisaamise. Elamine on tihedalt seotud ka suremisega. Surm on iga inimese jaoks erinev. Kes kardab kes ootab, kes ülistab ja kes usub. Nagunäiteks Ciaron väidab, et kui inimene on elanud üle joovastava kirehoo, vastatud või vastamata armastuse, on ta kasutu ja muutunud põlastusväärseks. Ta pooldab inimesi, kes on julged ja tegid surma minnes ainuõigeid järeldusi, sest väljaspool enesetappu pole lunastust. Inimesed on kui ühiskondlikud nukud, kes kannavad kokkulepet viimase hingetõmbeni ja autuse häbimärki
Loomulik Ebaloomulik südamehaigused õnnetus vähk enesetapp insult eutanaasia vägivald Kaotus ja leinamine On rakse käsitleda surma ja suremise olemust ilma kaotuse ja leinamise olemuse vaatlemiseta.Kaotus ja leinamine on osa elamise protsessist,kuigi nad on seatud surma ja suremisega. Kurbus Lähedase inimese surm tekitab ellujäänus tavaliselt alati sügava mahajäetuse tunde.Kaotusele järgneb kurbus,mis on üks kõige tugevamaid emotsionaalseid kogemusi. Lein Leinamine tekib ilmajäämisest.Kuigi kaotusvalu ja kurbus on leinamise puhul üldlevinud,võib esineda ka palju muid reageeringuid.Sokk,uskumatust,viha,eitus,häbi,süütunne,pahaneel,ängistus,hirm,depression ja meeleheide on emotsionaalsed reageeringud,mida leinajad leinamisprotsessis tunda võivad.
sotsiaaltöötajale ja kliendile ja kõikidele inimestele nende ümber. See eelkõige sellepärast, et lähedased inimesed on surma saabudes lähedal. Teiste inimeste suhted terminaalselt haige inimesega ja nendevahelised sotsiaalseid suhteid raputab surm. On spetsiaalsed sotsiaalasutused nagu näiteks haiglad ja hooldekodud, rituaalid ja sotsiaalsed tegevused nagu näiteks haige külastamine, matused, mälestusteenistused ja teised suremisega seotud tegevused. (Payne, 2009, lk 520) Kohalikud kogukonnad ja teenused peavad kohanema inimestega, kes elavad pikaajalise haigusega, kes tajuvad oma elu lõppemist. Inimesed vajavad võimalust, et rääkida avameelselt surmast, suremisest ja leinast. Surmaeelse ravi kättesaadavus laiemale elanikkonnale eeldab, et suuremal määral sotsiaalteenuseid peavad tegelema suremist ja surma ümbritsevate probleemidega. (Payne, 2009, lk 522)
· Linnud · Imetajad · Lindude põlvemist roomajatest on tõestatud ürglinnu Archaeoteryx kivistise leidmisega Võrdlus · Linnu tunnused · Linnu kolju · Tiivaluud · Sulestik · Linnu jalaluud 5 · Roomaja tunnused · Lõualuud hammastega · Kolm vaba sõrme küünistega · Pikk sabalülisammas imetajad · Roomajate välja suremisega said imetajatest valitsev loomarühm Maal · Nende eelised · Osavamad liikujad · Parem isolatsioon karvkatte näol · Püsisoojasus · Kohe välja arenenud poegade sünnitamine · Imetamine ema rinnapiimaga ehk toit on elu algetapis kohe olemas Inimese evolutsioon · Tänapäeva inimene kuulub perekonda homo sapiens sapiens , olles ainus liik. · Kuidas on toimunud targa inimese evolutsioon?
Jumalad, kes on meid targem ja arukam on meie hoidjad. Meie olemegi kõik „vangistuses“ ning ei saa ära joosta. Meie oleme Jumala vara ning ainult tema saab anda märku, et lahkuksime elust. Filosoofid aga saavad sellest aru ning lihtsam öeldes, filosoofid saavad aru, et neil pole lubatud enese kallal vägavalla tarvitada, kuna nad kuuluvad Jumalatele. 38) millises kahes erinevas mõttes ei tegele filosoof millegi muu kui suremisega või surnud olemisega ega austa keha (üks on seotud arukusega) * Need, kes ennast filosoofiaga õigesti seovad, ei tegele millegi muuga, kui suremisega või surnud olemisega – ehkki teiste eest on see varjule jäänud. Filosoofid ei ole nõus varjus olema seepärast nad on valmis suremisega või surnud olemisega tegeleda. * Erinevalt teistest inimestest vabastab filosoof hinge ühendusest kehaga – niivõrd kui võimalik (arukusega seotud)
- leinaperioodil leinaja ei pese - kellad seisma (pommidega kellad) - suremise juures peab olema vaikus - ei tehta igapäevaseid töid (terve küla); lärm! (vesi teeb piiri, on piiriks) 18-11 sajand enne meie aega leiud puudu. 17.11.2011 Tunguusi mürin ulatus 1200 km kaugusele. Kaalit väidetakse olema Euroopa võimsaim pühakoht. 16 000 vankrikoormatäit kive. Paganlik kiil. Suremisega seotud põhja ilmakaar. Kergendatakse rinna kohal seoseid omavaid asju purustades. Maandamine, traat ümber näpu ja maasse. Surija soovid tuleb alati täita. Et lutikatest lahti saada, pandi lutikaid surnutele kaasa. Parempoolne kuusk mehe surmal, vasakpoolne naise surmal. Lesk - murtakse mõlemad. Peeglisurm. Surnuvalvamine - saab varsti jälle herneid süüa. 1428 - Riia 'mingi asi' annab välja hingedepäeva keelu. Jõulukuusk - toit hingedele. 1315 - vihma hakkas sadama. Sadas 3 aastat.
Inimene ei tohi ennast tappa, kuna inimene on jumala vara. Väga halb on kui üks osa varandusest järsku otsustab end ära tappa. Seepärast ongi ilmselt enesetapp keelatud. Tappa võib end alles siis kui jumal on loa selleks andnud ehk pannud inimese mingi paratamatuse ette. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates loodab surres jõuda heade inimeste juurde ja Jumalate juurde kes on head valitsejad. Sokratese arvates väärivad tõelised filosoofid surma, kuna nad ei tegelegi, millegi muuga kui suremisega. Tema arvates ei ole surm midagi muud kui hinge ja keha eraldatus ning just seda üritavadki filosoofid saavutada
kõige rohkem kasu . Küsimused Platoni Phaidoni kohta: · Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi · Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest. Filosoof vabastab oma hinge kehast niipalju kui see võimalik on. Ning et inimene kes ei hooli kehalistest naudingutest ongi surma ligi. Filosoofi hing ei austa keha ning põgeneb selle juurest. Senikaua kuni filosoofi hing ja keha on koos ei saavuta nad kunagi tõde
• nt. hiina päritolu konfutsianismis oli naise kõige tähtsam roll alistumine ning sõnakuulelikkus algul isale, siis mehele ja leseks jäädes vanimale pojale • Naistele ei jagatud haridust • Kõige tähtsam on mehe perekond ja selle nime edasi kandmine • Tüdrukuid hinnati vähem, sest ei kanna perekonnanime edasi • Usklikkus on tihedamini seotud argise ja kodusega. • Oluline koht sünimise, abiellumisega seonduvates ning ravitsemisriitustes, samuti suremisega seotud riitustes (surnukeha pesemisel, itkude laumisel) • nt. rangetes islamimaades ei osale naine väljaspool kodu usulistel riitustel sama tihti kui mees, samuti ei saa ta töötada usulistes ametites; juudi abielunaise usuline kohustus on küpseada sabatileiba, nõuda rituaalset puhtust ja süüdata kodused sabatiküünlad hetk enne päikeseloojangut (küünla süütamine on sama tähtis kui jumalateenistus); põlistes kaaviljelejate
Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 500 ml/ööpäevas Anuuria – diurees < 100 (200) ml/ööpäevas Milliselt vererõhu väärtuselt algab hüpertensioon? RR 140-160/90-95 mmHg
Ka vastupidine - apoptoosi toimumine siis kui see pole soovitav - on samuti seotud mitmete haiguslike seisunditega. Näiteks ajurabanduse või südameinfarkti tagajärjel tekkivad ajukahjustused ongi seotud just sellega, et ajukoe verega varustatus häirub, millega kaasneb hapniku nälg, mis omakorda käivitab rakkudes apoptoosi. Teine sarnane näide on neurodegeneratiivne haigus Alzheimeri tõbi, mis on väga levinud vanadel inimestel. Ka siin on tegemist rakkude apoptootilise suremisega, mis on käivitunud rakkudesse kogunenud beta- amüloidide poolt. Rakkude suremine apoptoosi teel on tunduvalt levinum nähtus kui nekroos. See toimub embrüogeneesi, diferentseerumise, metamorfoosi protsessides, kus teatud rakkude apoptoos on ette programmeeritud. Apoptoos võib toimuda ka vastuseks kindlatele väliskeskkonna signaalidele. Näit. tüümuse rakkude apoptoos on indutseeritud glükokortikoidide poolt. Kuid apoptoosi võib käivitada ka mingi signaali ärajäämine
rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Rohustu kujunemine rohumaa rajamisel metsast Suureneb rohurindele langev valguskiirgus ja väheneb puudelt pärineva varise kogus. Niiduliikide arv ja võsude hulk suureneb eriti kiiresti siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada
inimene on Jumala vara ning Jumal vihastaks, kui inimene end ilma Jumala otsuseta ära tapaks. On inimesi, kellele jaoks on parem surnud olla, kui elada, ent need inimesed ei tohi endale sellegipoolest seda heategu teha, mis seisneb enesetapus. Tuleb oodata siiski teist heategijat. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Neil, kes on enda elu elanud hästi ning ausalt ja sisutanud selle filosoofiaga, on Hades ees ootamas suured hüved. Nemad jõuvad Jumalate juurde. Surm tähendab hinge eraldumist kehast. Ent see ongi ju see, millega filosoofid igapäevaselt tegelevad keha juhib hinge õigelt kursilt kõrvale ning läbi tajude ning ihade teeb keha
Ka vastupidine - apoptoosi toimumine siis kui see pole soovitav - on samuti seotud mitmete haiguslike seisunditega. Näiteks ajurabanduse või südameinfarkti tagajärjel tekkivad ajukahjustused ongi seotud just sellega, et ajukoe verega varustatus häirub, millega kaasneb hapniku nälg, mis omakorda käivitab rakkudes apoptoosi. Teine sarnane näide on neurodegeneratiivne haigus Alzheimeri tõbi, mis on väga levinud vanadel inimestel. Ka siin on tegemist rakkude apoptootilise suremisega, mis on käivitunud rakkudesse kogunenud beta-amüloidide poolt. Rakkude suremine apoptoosi teel on tunduvalt levinum nähtus kui nekroos. See toimub embrüogeneesi, diferentseerumise, metamorfoosi protsessides, kus teatud rakkude apoptoos on ette programmeeritud. Apoptoos võib toimuda ka vastuseks kindlatele väliskeskkonna signaalidele. Näit. tüümuse rakkude apoptoos on indutseeritud glükokortikoidide poolt. Kuid apoptoosi võib käivitada ka mingi signaali ärajäämine
aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. 5.Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. 6.Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. 7.Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. 8.Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Rohustu kujunemine rohumaa rajamisel metsast 1.Suureneb rohurindele langev valguskiirgus ja väheneb puudelt pärineva varise kogus. Niiduliikide arv ja võsude hulk suureneb eriti kiiresti siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. 2.Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada
Kuigi paljud vanurid lepivad omaenda surma tõsiasjaga tänu elukogemustele ja usule, on surma lähenemine siiski vahel ahistav. Vanur vajab surma lähenedes teiste inimeste toetust ja kaasaelamist. Surma lähenedes on märgatavam mida inimene usub. Hulk uurimistulemusi näitab, et inimesed usuvad elu jätkumist teispool surma nii või teisiti, isegi siis, kui patsient ei ole olnud usklik. Suremise eri teooriad aitavad aru saada millised suremisega liituvad reaktsioonid surijal tekivad. Surm on siiski ülimalt individuaalne juhtum, milles ei ole üldisi seaduspärasusi. Tundub, et seda mõjutavad varasemad eluperioodid ja nendes saavutatud suhtumine nii elusse kui ka surma. Üldiselt on teadvustanud surmahirmu vanuritel vähem ja noortel rohkem. Põhjus on muuhulgas selles, et eakad inimesed on oma elus mitmeid kordi kohtunud surmaga ja ka pidanud loobuma paljudest asjadest, näiteks halvenenud tervise tõttu
peavad ootama heategijat. Sokrates leiab, et inimesed on maailmas elades justkui vangis, kuid nad ei tohi siit põgeneda ega end sellest vabastada, sest jumalad on inimeste hoidjad ja inimesed kuuluvad jumalate vara hulka. Ei tohi ennast tappa, kui jumal on meie peale mingi paratamatuse pannud. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega, mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega". Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Pärast surma läheb inimene jumala ja heade inimeste juurde. Kuna filosoofi tegusus pole seotud kehaga, vaid on suunatud hingele, siis oleks filosoof suremise korral võimeline hinge kehast eraldama. Kuna aga keha segab hinge tõde nägemast ning petab teda, siis on keha eraldades hingel võimalik puhast tõde näha.
Selline sisemine tähendus kehtib üksnes juhul, kui sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Ilma reaalse põhjenduste keelab Sokrates inimese õiguse enesetapule. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates selgitas, et filosoof ei näe vaeva naudingutega, nagu on näiteks söömine ja joomine. Filosoof ei hoolitse oma keha eest, ta ei huvitu riietest, jalanõudest ega muude kaunistuste omandamisest keha jaoks. Filosoofi tegusus ei ole seotud kehaga, vaid on suunatud hingele- niivõrd kui tal on võimalik kehast eemalduda
paratamatuse(nagu näiteks Sokratest ootas ees surmanuhtlus) Ps. Sokrates oli rahul surmaga, sest ta uskus, et peale surma kohtub ta hing heade jumalatega ja võibolla ka teiste heade mõtlejatega Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. o Inimene läheb pärast surma heade inimeste ja jumalate juurde. Jumalad on head valitsejad ja heade valitsejate juures on hea elada. Filosoofid pääsevad heade inimeste ja jumalate juurde (paradiisi?), sest nad on filosoofid ja ei karda surma, on selleks valmistunud.
kuid enesetapp on sel juhul heategu, mida me ise endale teha ei tohiks. Inimestena kuulume jumalate vara hulka ja see ainult pahandaks neid, kui neil poleks oma varanduse lõpliku saatuse üle sõna. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Headel on oodata palju paremat kui halbadel ning filosoofias elanul on seega lootust pärast surma saavutada suurimad hüved – jõuda teiste tarkade ja heade jumalate ning paremate inimeste juurde. Pealegi tegelevadki filosoofid vaid hinge eemaldamisega kehast, kuna keha tajud ja ihad takistavad hingel tõeni jõudmast
Jumal poolt on igale inimesele määratud tema kindel saatus ning see, kellele Jumala poolt pole määratud enesetappu tegema, ei tohiks seda ka teha. Niisiis on Jumala poolt reguleeritud, kellel on enesetapuks õigus ja kellel mitte. 83. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates tõi selgituseks, et erivevalt tavainimesest, filosoof vabastab oma hinge kehast, ta katkestab selle ühenduse nende vahel- ta ei kaunista oma keha uhkete riiete, jalanõude ega erinevate kaunistustega. Selle pärast arvatakse filosoofid olevat surma ligi, sest nad ei võta osa kehalistest naudingutest, nad eelistavad oma hinge kehale
jätnud. Ometi just sellest on sul raske lahkuda. (17) Mis muu teeb sulle valu, kui seda sinult ära kistakse? Sõbrad? Kuid kes saaks sinu sõber olla? 144 Kodumaa? Kas on ta sinu jaoks nii tähtis, et sa tema pärast oleksid valmis hiljem lõunastama? Päike? Selle, kui suudaksid, kustutaksid ära. Sest mida oled sa eales teinud, et valgust väärida? Tunnista, et mitte kuuria, mitte foorum, isegi mitte asjade loomuse iha ei sunni sind suremisega olema pikaldane; vastumeelselt jätad sa maha toiduainete turu, kuhu sa midagi pole jätnud. (18) Sa kardad surma. Kuid mismoodi saaksid sa teda priiskamise keskel põlata? Sa tahad elada, oskad ju seda? Surra kardad, kuidas nõnda? Kas säärane elu pole surm? Kui piki Latiumi teed mööduvalt Caesarilt palus üks rinnuni ulatuva habemega vangijõugust vabakslastu halastuse pärast surma, vastas see: "Kas sa siis veel elad
annaabi.ee 
