Tänapäeva Iraagi territooriumil. „Jõgedevaheline maa“ – Tigris ja Eufrat. Põllumaade rajamine soode ja kõrbete arvelt. Puidu ja kivi puudus, savi ja pilliroo üleküllus. Avatus välismaailmale. Esimesed riigid rajati sumerite poolt – linnriigid. U 3000 eKr. Sumerid olid esimesed ka järgmistes valdkondades: 1) niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad; 2) ratta ja vankri leiutajad; 3) adra leiutajad; 4) kirja leiutajad; 5) positsiooniline arvusüsteem, mõõdud ja kaalud; 6) kirjapandud seadused; 7) vanimad koolid; 8) vanimad raamatukogud; 9) vanim eepos „Gilgameš“. Pärast sumereid olid M. aladel veel järgnevad riigid-rahvad: Akadi riik Vana-Babüloonia – kuulsaim valitseja Hammurapi ( u 18. sajandil eKr), kes läks ajalukku oma seadustekoguga. Assüüria riik Uus-Babüloonia – Paabeli torn, Semiramise rippaiad.
,,Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand" Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid, kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid, polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Semiitide arv suurenes aja jooksul ja tõrjus lõpuks sumeri keele välja. Sumeri rahvas sulas
ebastabiilsust. · Loodusvaradelt vaene. Pilliroogu ja savi külluses. Savi tarbeesemed, ehituses, kirjutamiseks. · Suhtlemine naaberaladega tuli hankida puitu, kivi ja metalle. · Kannatas sissetungide all, kuna oli avatud. Sumerid Sumerite päritolu kohta ei teata. Elasid juba 4. aastatuhadel eKr Mesopotaamia lõunaosas, tegelseid niisutuspõllunduse, rajasid külllalti suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. · Esimene kõrgtsivilisatsioon! · Kiilkiri vanim! Tsivilisatsiooni tunnused: · Savitahvlitele kohane kiilkiri; · suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid: · Ur, Uruk, Lagas, Kis; · Ühtset riiki ei tekkinud, kuna linnriigid olid üksteisega pidevalt sõjajalal. · Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud linna südames tsikuraat. · Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda
Mesopotaamia kunst Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia (4000-539 e.Kr.) Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. ( Tigris ja Eufrat) Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. (Sumerid olid vanaaja rahvas. Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsaimad on ratas ja vanker.) Sumerite kiilkiri Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks olevad tahvlid olid väikesed kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega. Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi. Väiksemaid ja lihtsamaid tahvleid hoiti koos lihtsas savist anumas. Kaunistatud tahvlite anumad suleti pitseritega. Nõu peale tehti märge selle sisu kohta. III aastatuhandel e.m.a
Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mis sai aluseks künnipõllundusele. o U 1300 eKr raua töötlemise algus. · Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. b. Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta) · Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). · Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla
alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. 2 1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid. 2.1.1 Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra
Marduk- Babüloni jumal 4) Kiri nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses. Egiptus: Kõige vanemad kirjamärgid on hieroglüüfid (pühad märgid) meenutavad piltkirja ja on tõenäoliselt sellest ka välja arenenud. Neid oli ligi 1000 märki. Piltkirjas arenes välja hieroglüüf tähestik, mis koosnest 24 tähestik märgist. Kirjutus materjal oli papüürus. 8 sajandil ekr. kujunes välja veelgi lihtsustatum rahva kiri. Mesopotaamia: Kasutatakse kiilkirja. Sai nimetuse sellest et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Arenes samuti välja piltkirjast kuid on teinud läbi palju suurema arengu. Esmalt tähistasid pildid mõisteid hiljem hakkasid ka silpe tähistama. Kiilkiri on kohanenud erinevate samiidide keeltega. 5) Teaduse saavutused? Egiptus: Arstiteadus- osavad kirurgid, tähtis oli õige diagnoos ja kohene ravi mitte palved ja maagia. Raviti muumia pulbriga Astronoomia- panid aluse 12 kuud
rüüsteretked) Sumerite linnriigid Templiühiskond temple umber koondunud kogukond, mis moodustas linna. Linna ümbruse maavaldused kuulusid jumalatele, mida juhtisid preestrid. Inimest peeti jumala orjaks. Karistuseks tuli uputus, näg, vaenlased. Linnadehitati savitellistest kindla plaani järgi. Väljaspool müüri lihtrahva elamud Leiutisedesimesed linnaehitajad, niisutus ja kuivenduskanalid, ratas, vanker, mõõdud kaalud, seadused, eepos Sumerite hävingnende tugevaim kuningas vallutas sumerid, pani aluse akadi riigile. Sumerid sulasid ühte ja kadusid ajaloost. Semiidid arendasid sumerite kultuuri. Semiidi rahvaste rigid Akadi riik(23402160)peale sumerite vallutamist jõudis SargonI Vahemere rannikuni. Sargon oli I Mesop. Ühendaja ja impeeriumi rajaja. VanaBabüloonia(17921595)rajajaks hammurapi, allutas kogu mesop. Hammurapi koodeks sai eeskujuks teistele. Riigi purustasid hetiidid
Knowth Üks suur ja mitu väiksemat kunstlikku kungast. Suuremas 2 käiku, mis kaevati alles 67 ja 68a välja. Müstilised kivid, mille tagumised pooled on graveeritud ning seina pandud, “peidetud kunst” Standondrew, Inglismaa kõrgete puitpostide võrgustik, laburünt, oletatakse, et on tegemist ka ravi eesmärgiga. 05.09 Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise kaldadel meso- vahel potamus- jõgi= jõgedevaheline Esimesi võimsaid kõrgkultuure: muusika, kiri, leiutised, inimese intellektuaal, teadus, telliste põletamine. Jumalate panteon ja mütoloogilised motiivid ja kunstinähtused seovad need kultuurid ühtseks tervikuks. Niisutuspõllundus Enamus Mesopotaamia linnadest on välja surnud ja need asuvad väljaspool asustatud piirkondi ning on vaid arheoloogilisteks vaatamisväärsusteks. Valdavalt on tegemist tänapäeva Iraagi ja Iraani aladega. Savikeskne kultuur. Peamine ehitusmaterjal ja tarbeesemete materjal. Savitahvlid ja kiilkiri
· Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul. 4. Vaskkiviaeg / eneoliitikum · Üleminek kiviajast pronksiaega. · Esimesed tsivilisatsioonid. · Paljud hõimud jäävad ränd-karjakasvatajateks. · Kaks inimrühma: sõjakad rändajad ja rahulikud põlluharijad. · Ilmastiunähtuste kummardamine. · Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia. · Toortellised, niisutussüsteemid, potikeder, ratasveok, metall. Pronksiaeg (2500 eKr) · Pronks = vask + tina. Vastupidav. · Ader. · Tööjaotuse muutus põllumajanduses mehed seoses loomade rakendamisega. · Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus.
Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 2 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kiš) – linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel – tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri – kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende
Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 2 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende
kahevärvilised. Ubaidi perioodiks kutsutakse ajavahemikku Mesopotaamia ajaloos u 60003800 eKr. Periood sai nime Tell al-Ubaidiväljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele ratas. Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek halkoliitikumi ehk vase-kiviaega. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja niisutuskanalid. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud Halafi kultuuri asemel. Ajastu lõpuks toimus kiire linnastumine. Samal ajal algas ka elanikkonna kihistumine ja eliidi väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levisid isiku tuvastamiseks kasutatavad pitsatid
· Arnold Toynbee- kokku on tsivilisatsioone 23, elavad ja surnud tsivilisatsioonid. · Samuel Huntington- tsivilisatsioonide kokkupõrge, kuid mis pole igavene. · Francis Fukuyama esitas küsimuse: kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? 4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus: · Sumerid- valmistasid vasest tööriistu, võtsid kasutusele ratta, mida rakendati nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas, kiilkiri savitahvlitel, eepos Gilgames · Akadlased- alistasid kõik sumerite linnad, sumerite kultuuri edasikandjad, akadi keel, mis oli omal aja lingua franca, ühendas Mesopotaamia. · Hetiidid- rajasid riigi Väike-Aasias, esimene indoeuroopa rahvas, kes jõudis tsivilisatsioonini, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, vallutused Mesopotaamias ja Egiptuses, mahukas kiilkirjatahvlite arhiivraamatukogu,
jahiloomi,piisoneid ja põhjapõtru. Maaharijad ja karjakasvatajad:nooremal kiviajal algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele e. rändavalt eluviisilt(kõik saadi loodusest) ise kasvatamisele. Näljahädad jäid harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Maaharijad rajasid endale põldude naabrusse asulad ja jäid sinna paigale. Oluliselt arenes käsitöö-õpiti lihvima kiviesemeid ja kivi puurima, nooremal kiviajal võeti kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Metallide kasutuselevõtt: Kõigepealt õpiti tundma vaske, esialgu tagumise teel, pärast leiutati sulatamine, kuna vask oli pehme, siis tööriistad nürinesid kiiresti. Hiljem õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi pronks-siis olid tööriistad palju teravamad ja vastupidavamad. umb. 1300 e. Kr hakkasid hetiidid Väike-Aafrikas rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning leidub maailmas ka rohkem
Leiutati hulgaliselt tööriistu ader, ratas, metall (kivi, luu&sarve asemel), kiri 3100 eKr Mesopotaamias. Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma KIRJA TEKKIMINE Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg. Ilma kirjata on riigi teke ja valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond. Jõukam elanikkond moodustas kodanikkonna
savitsivilisatsiooniks Kuna mitmeid vajalikke materjale tuli hakata tooma teistelt maadelt, soodustas see suhtlemist välisnaabritega Erinevalt Niiluse jõe orus tekkinud Egiptuse tsivilisatsioonist oli Mesopotaamia välismaailmale avatud . nimetatud põhjusel oli Mesopotaamia ühiskond Egiptuse omast vähem stabiilne kuid suurema kohanemisvõimega mesopotaamia kultuuri on rajanud Sumerlased . Nende tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on: kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud müürid . Sumerlased on leiutanud ratta esmakordselt kasutusele võtnud vankri välja töötanud ühiskonna elu reguleeriva kalendri ja jõudnud märkimisväärsete saavutusteni matemaatika ja astronoomia vallas. Sumeri kultuuri pärijateks peetakse Semiidi rahvaid kes elasid Mesopotaamia põhja osas. Alates III at II poolest tekkisid Mesopotaamias paljusid piirkondi ühendavad suurriigid millest esimene oli Akadi riik, mille rajas 24.saj eKr valitseja Sargon
teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra
Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Kunda kultuur (9000-5000 eKr) Asukohad- siseveekogude kaldad Töö-, tarberiistad- kivi, luu, sarv, puit. Tulekivi riistade servade teritamiseks kildude lõhestamine. Elatusalad- kalastus, küttimine, korilus PILET 8 Mesopotaamia religioon ja kultuur Assürioloogia. Sumerite leiutised. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kangelaseepika, Assurbanipali raamatukogu. Assürioloogia-teadus, mis uurib kiilkirja kasutanud rahvaste ajalugu, keelt ja kultuuri. Sumerite leiutised- ratas, vanker Kiri- kiilkiri, mis on vanim teadaolev kiri. Haridus- Hariduse andmine oli preesterkonna hoole all ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist. Enamik Mesopotaamlasi jäi küll harimatuks.
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr
Kivi, puitu ja metalle tuli hankida teistelt maadelt. See soodustas juba varaseimatest aegadest elavat suhtlemist naabermaadega. Tuli kannatada võõraste rohkeid kallaletunge. Mesopotaamia enda tsivilisatsioon levis ka naaberaladele. Mesopotaamia ühiskond oli Egiptuse omast vähem stabiilne, vähem endasse tõmbunud, suurema kohanemisvõimega. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks peetakse sumereid. Sumerid oskasid valmistada vasest tööriistu ja võtsid ksutusele ratta. Nende tsivilisatsiooni kõige iseloomulikeimateks tunnusteks olid savitahvlitele vajutatud kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Tähtsamad linnad moodustasid omaette sõltumatud linnriigid. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele püstitati ristkülikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat. Hiljem sulas sumeri rahvas semiitidega ühte, nende kultuuri edasiarendajateks said semiidid
asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav
asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav
ümbritsevatest aladest kuna looduslikke tooraineid oli vähe. Mesopotaamia oli väga avatud tsivilisatsioon (head suhted naaberaladega). Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides (Akadi, Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu. Linnaelu oli Egiptuses nõrgalt arenenud, Mesopotaamias aga vastupidi, Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina. Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke. 2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked: B. Diaz, V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes. Maadeavastuste mõju Euroopale. Põhjused ja eeldused: Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt ekituste jada. Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive
saj.) 4) Lähiajalugu: I maailmasõda Esi- e. muinasaja arengujärgud 1) Kiviaeg a) Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (2,5 mln aastat tagasi). Peamised tööriistad: pihukirves, oda, kaabits (kõõvits), kirves, õngekonks, ahing, harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük. Anastav majandamisviis (võeti looduselt, mida vaja oli). Tingis rändleva eluviisi (reviir kindel piirkond, mille piires rännati). b) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (12 000 a. eKr). Leiutised: vibu ja nool (saadi paremini suuremaid loomi küttida). Kodustati koer. Anastav majandamisviis ja rändlev eluviis. c) Neoliitikum e. noorem kiviaeg (7 000 a. eKr). Kivi lihvimine ja kivisse augu puurimine, savinõude valmistamine, taimekiududest niidi valmisamine ja kudumine. Neoliitiline revolutsioon anastavalt majandusviisilt mindi üle viljelevale majandusviisile (põlluharimine ja karjakasvatus). Tingis paikse eluviisi
inimesed. Surematus eraldas jumalaid inimestest. Usuti, et jumalaid saab mõjutada ohvriandide, ülistuse jm kaudu. Inimene oli mõeldud jumala teenimiseks Enuma elis... Kui ülal... Jumalad tasuks kaitsesid inimesi haiguste eest. Egiptuses jumalad olid heatahtlikud. Haigusi saatsid deemonid. 3 at. lõpul algasid sumeritel omavahelised võitlused, et linnriigid esile tõuseks. Lugalzaggis kuningas, kes Uma linnas valitses, alistas linnriigi, kogu sumerid tema alluvuses Kel jõud, sel võim, kel võim, sellel religioon. Õhujumal Enlil valitseb üleujutuste üle, Sumeri allikad kõnelevad tuhandest erinevast jumalast, eristatakse 50 peajumalat ja 7 suurt jumalat. Hilisemal ajal Istar templiprostitutsioon. ISTARI preestrinnasid oli võimalik osta, astuda seksuaalvahekorda, et tuleks viljakus, et põllud vilja kannaks, et kariloomi sünniks rohkem. Maa ja vesi on tähtsad niisutuspõllundus, vesi võis olla ka hävitav jõud.
leitud Süüriani välja). Ilmselt osteti sisse tooraineid (puit ja kõik muu selline). Ilmselt tempel toimis ka vahetuse koordineerijana. Ei ole selge, kas sellised laialdased suhted tähistasid ka Uruki hegemooniat, arvamusi on nii poolt kui vastu. 3. aastatuhandet kuni 24. sajandini peetakse klassikaliseks linnriikide ajastuks. Uruk läbib teatud languse ning on vaid üks paljudest linnriikidest. Seda aega nim varadünastiliseks perioodiks. Kujuneb välja klassikaline kiilkiri sumeri keeles. Protokiilkirja järgi öeldakse, et alates selle tekkimisest 34-33 saj eKr on Lõuna-Mesopotaamias elanud sumerid (sest klassikaline kiilkiri on üheselt välja kasvanud protokiilkirjast). Sumerid on Lõuna-Mesopotaamias üsna isoleeritud rahvas. Põhja-Mesopotaamias on semiidid, kes võtsid kiilkirja üle 3. aastatuhande keskel eKr, põhjapool oli ka Eelam, mis võttis kiilkirja üle (kuid nende keel ei ole suguluses sumeri ega semiidikeeltega)
Vanimad kõrgkultuurid ja nende keskused Mesopotaamia, mille keskus Babülon ja Egiptus, mille keskuseks Kairo, Teeba Usundi mõju kunstile: seal oli polüteistlik usund Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumeridpärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung.
kaupa spetsialiseerumine ja elanikud jagunesid rikkuselt ning ühikondlikult positsioonilt selgelt eristuvatesse ühiskonnaklassidesse. Uruki-sarnase linna juhtimine eeldas valitseja või valitsejate tugevat võimu. Seega võib rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Sumeri linnriigid u 3000 2340 eKr U 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Kõigis neis oli kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki sel perioodil Mesopotaamias ei tekkinud. Sumerite etniline päritolu pole selge, kuid on teada, et nad polnud keelelises suguluses enamuse ümbruskonna ragvastega. Tõenäoliselt asusid nad Mesopotaamias juba varemgi. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on savitahvlitele kohane kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Neile lisanduvad iseloomulik religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst
a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan Vana-Mesopotaamia 4 ajastut Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris.
2. Teema mida kujutatakse 3. Motiiv põhjus mis seda tehakse 4. zanr kunsti liigitamise katekooria 5. Kompositsioon esemete paigutus 6. Kunsti perspektiiv- mitme mõõtmeline(3d) 7. Koloriit stiilne ja moderne interjör 8. Proportsioon terviku ja temaüksikute osade suursuhted 9. Exterjoor - väliskujundus 10. Interjöör - sisekujundus Ürgaja kunst 1. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalid Euroopas? Kui vanad need on? Umbes 32 000 aastat vanad 2. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? 3. Millega need valmistati? 4. Milline vahe on Menhiril, Dolmenil ja Kromlehhil ja millist kunstistiili nad esindavad? 5. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? 1. Prantsusmaal, Cueva de las Monedas 2. Piisoneid, hobused, kitsi ja ka inimkäsi 3. Punase ja kollase ochre, hematite, manganese oxide ja charcoal 4
kirjutusmaterjaliks. Kivi, puitu ja metalle tuli hankida teistelt maadelt. See sundis mesopotaamlasi juba oma kõige varajasemal ajalooperioodil suhtlema naaberaladega. Olles välismaailmale avatud, tuli siinsetel aladel kannatada ka sagedaste sissetungide all. Samas levis Mesopotaamia enda tsivilisatsioon laialdaselt naaberpiirkondadesse. Võib öelda, et sealne tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi. AJALOOLINE ARENG. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks on sumerid, kes pisut varem kui egiptlasedki - IV aastatuhande lõpuks eKr - jõudsid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. · u 7000 eKr tehakse Mesopotaamias algust põlluharimisega · u 3000 eKr algab Sumeri linnriikide ajajärk (linnad Ur, Uruk) ja Akadi riik. Gilgames, maailma vanima eepose prototüüp elas 27.saj eKr. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni saavutuseks oli kiilkiri ja suurte templite tsikuraatide ümber rajatud linnad
Selle võtmeks oli kreeka keel. Sai tõlida edaspidi papüürusel olnud. Mesopotaamia Pärsia kuningate raidkiri. Vana- Pärsia kiilkiri(hilisemal ajal).Aega mööda lihtsustus, (pooltähestik).18-19 saj vahetusel suudeti Pärsia kuningate nimed välja lugeda,sai mõned häälikud ja tähed kätte. Herododoselt teati kuningate järjestusi(üldse kreeka autoritelt).Murrang toimus 30-50 date aastateni. 2 paraleelset arengut: esmalt õpiti Akkadi keelset (klassikalist) kiilkirja (räägiti Asüüria,Babüloonia keelt) murranguliseks sai mitmekeelne tekst Behistun'i tekst. Raidkiri Pärsiast Dareios I 520 a eKr., sai võimu,võitis kodusõja,ülistas oma võitu,oli kaljuseinalekirjutatud 3 keeles: Akkadi keel,Eelami keel, Vana-pärsia keeles,kõik kiilkirjas aga erinevate kiilkirjade süsteemis.Oluline H.Raulinson,ajas Inglismaa koloniaalasju seal, tundis huvi muinsuste vastu.Kopeeris ka ise.Suutis täiel määral kopeerida.50-dateks aastataks osati õppida lugema nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
