Teenindaja kehakeel Elina Kaldarova MJ212 21.03.14 Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid: Teenindussuhtlus tähendab enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Klient tajub, millised on teenindaja hoiakud. Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida. Kui sõnad on viisakad, aga kehakeel ütleb muud, siis tegelik sõnum ongi ,,miski muu". Enesekehtestamine
KLIENDITEENINDAJA SUHTLUSVAHENDID Kuigi hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, võib öelda, et oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis tunda, mõista ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata
faks. Samuti ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ja kasutada klientidega suhtlemisel. Klienditeenindaja peab olema multifunktsionaalne ning hakkama saama lugematutes olukordades ning nendest situatsioonidest ei puudu suhtlemine nii sise- kui ka välisklientidega. Nii saab klienditeenindaja suhtlusvahendeid jaotada ka välis- ja sisesuhtlusvahenditeks. Mõlema puhul on väga olulisel kohal personaalsete suhtlusvahendite hea kasutusoskus. Nii ühel kui ka teisel juhul kasutatakse teenindussuhtluse abivahendeid, mis võivad aga sise- ja välissuhtluses olla erinevad. Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille sihiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Suhtluspartneri isiksusega arvestamine ja head suhtlusalased teadmised ning oskused on eelduseks headele suhetele, mis algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest
Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt neile tunnetele, mis nad neid tajudes tundsid. Seega sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. 3)Esmamulje * esmamulje efekt -tekib umbes 30 sekundi jooksul märkamisest, üldmulje
Kust tulevad arvutiviirused? Kõik kellel on kunagi arvutiviirus olnud või midagi muud ebasündsatmasinas toimuma hakkanud , need vaadaku seda veebisaadet.Ehk tuleb midagi tuttavat ette . Veebisaate pikkus on umbes pool tundi ,kuid varuge kannatust . Vahel on üksnes selles ,et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad , vaid arvutid , mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teise ,,suhtlusvahendite ,, vahendusel konkanteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad . Arvutiviirused . Esimene laialt esinenud ,,metsik" oli Pakistantist pärit Brian Vitus, mis sai avalikusks 1986.aastal. Järgmisel aasatal alustasid tegevust Jerusalem-levinumaid ja visamaid raaliviirusi,millest oh ohtralt erinevaid varjante. Viiruse tunneb ära ekraanil ilmuma Fraasi ,,Your PC is Stoned" järgi . stoned tähnedab argoos meelemõistuse kaotnult purjus või narkootikuimuuimas olemist.
Minu arust läksid tüdrukud natuke üle piiri. Protestiks ja karglemiseks oleks võinud valida mõne muu koha. Mõne poliitilise sümboli, mitte ususümboli. Inetu on minna pühakotta ja käituda seal nii. Tuleb austada teiste usku ja tavasid. Kuid arvan, et just koha valiku tõttu jõudis nende sõnum meedia kaudu kaugele. 5. Koosta ajatelg. Märgi sellele 6 aastaarvu, mis tähistavad sinule vajalike suhtlusvahendite leiutamist. 1876 – telefon 1995 - MSN Messenger 2003 – Skype 2004 - Gmail 2004 – Facebook 2006 – Twitter 6. Milliseid inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätteid rikuti selle peatüki näidetes? § 45. Igaühel on , vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Tsensuuri ei ole. – Rahvale edastati võimuse poolt kontrollitud infot
või tuhmi helesinist.Eriti suurt tähelepanu pööras värvikooskõladele hispaanlane Juan Gris..Peamisteks väljendusvahenditeks olid kubistidel jooned ja pinnad- viimaseed olid tihti kolmnurksed. Head lugemist! Kubism Kubism oli 20.sajandi kõige oluilisem olulisem kunsti-ja disainiuuendus, mis sarnane efekti ja tajärgede poolest sisepõlemismootori,mehitutud lendude ja traadita suhtlusvahendite leiutmisega kõik need tekkisid umbes samal ajal.Kumismi põhimõtted töötati välja aastatel 19607-1914. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena
ja hindamine madega I. MIS ON MEEDIA? 1 meedia, ajakir- Õ lk 8–11, veebilehed Tekstiloome Õpilane 1. Meedia olemus ja ülesanded jandus, tsensuur ajatelgede tegemiseks suhtlusvahendite ajatelje koostamine teab, mis on meedia ja millest koos- (nt www.preceden.com) Suuline suhtlus neb meediasüsteem LÕIMING arutelu vaba ajakirjanduse eeliste ja oskab nimetada meedia ülesandeid
igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel konktakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus
massikultuuri kohta Frankfurdi koolkonna kriitikud. Postmodernismiteooria väited, nagu kunst oleks ohus,m identiteedid hävivad ja popkultuur on räpskultuur. Modernism ja pm-s lk 331/332 Vähe tähelepanu pööratakse inimeste argielu olemusele,suhtumisse tarbimisse ja alternatiivsete identiteetide tekkimisel. Postmodernismi teine suur probleem on metanarratiivide allakäik. 332-333 Postmodernism on seotud väga tihedalt ka tehnoloogia ja suhtlusvahendite arenguga. Küllap tuleb sellega seoses suhtumist ajast ja ruumist muuta, võrreldes eelmiste põlvkondadega. .
sisseoste. Ent see suurepärane sidevahend võib mõne inimese käes tekitada ebaviisaka olukorra. Mobiiltelefoni kutsung või valjuhäälne jutt ebasobivas kohas võib häirida kaasinimesi ning jätta kasutajast halva mulje. Teatris, kontserdil, konverentsil helisev telefon solvab nii esinejaid kui ka saalisviibijaid. Koolis helisev telefon häirib õpetaja kui ka kaasõpilaste tööd. Koos suhtlusvahendite uute tehniliste võimalustega on viimastel aastatel arenenud välja ka täiesti uus telefonietikett. ERAKÕNED Kuidas valmistuda helistama? Veenduge, et valitav number on õige. Kui mõne tuttava telefoni number on muutunud, siis ärge unustage teha muudatusi telefoniraamatus, märkmikus või telefoni mälus. Valeühendused tekivad vaid helistaja hooletusest numbri valimisel. Kui helistate eraisikuna mõnda ametiasutusse (nt
Rey Kroc ütles ,,The two most important requirements for major success are: first, being in the right place at the right time, and second, doing something about it." 5 On vaja olla järjekindel, kreatiivne ja kogu aeg edasi liikuma. See on hea näidis, et on vaja kogu aeg proovima, proovima teha; et tuleks välja. Mark Zuckerberg - Facebooki tekitaja. Mark tundis huvi programmeerimise vastu juba algkoolist. Markile meeldis mängude ja suhtlusvahendite arendamine, ning nagu ta ütles, et ta tegi seda lihtsalt lõbu pärast. Tema isa isegi leidis Markile informaatikaõpetajat. Mõne aja pärast kirjutas Mark kunsti-intellektuaalne MP3-mängija. Microsofti- ja AOL -il tekkis ebatavaline huvi selle asja vastu ja nad tahtsid osta seda, kuid Mark loobus IT-hiiglastest pakkumisest, ja pärast loobus ka pakkumisest olla koostööpartnerid. Niimoodi Mark loobus töötada ühes parimatest ettevõtetest ja jäi ilma sadu tuhande dollareideta
mulje klienditeenindaja poolt, võib see kahjustada samuti ettevõtte mainet ning klient võib hiljem jätta lihtsalt sellesse ettevõttesse tulemata, kuna leiab, et võib-olla mõnes teises organisatsioonis pakutakse talle paremat teenindust. 3.3. Kehakeel ehk mitteverbaalne suhtlemine Suurema osa suhtlusest moodustab tegelikult kehakeel ehk mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeelel on suur mõju muuta teenindaja suust tulnud sõnad palju usutavamaks. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, miimika, silmside, kõne kiirus, poos, liikumisviis, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Lodeva kehahoiaku või käed vaheliti seismisega annab teenindaja kliendile tunnistust igavusest või vihast. Naeratusega näitab teenindaja kliendile, et tal on hea meel temaga kohtuda. Tundeküllased zestid peegeldavad huvi kliendi vastu. Hääle tugevus, kõrgus,
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasvav mõju. Need riigid, kus telefon, internet ja arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaal-majanduslikus arengus üha rohkem maha. Täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforkastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel. Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust, kuid see ei toimu ühtmoodi kõikides maades. Tänapäeva maailmas on info üha tähtsam nii üldise haridustaseme tõstmisel kui ka majanduse konkurentsivõime ja valitsemise efektiivsuse suurendamisel. 2 Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena Rahvusriikide suveräänsuse küsimus
Selline omavaheline suhtlemine annab hea võimaluse tagasisideks. Tuleb jälgida inimese meeleolu, hääletooni ja sõnatuid väljendusvaheneid ehk kehakeelt. Suure osa arvamusest ja emotsioonist võib välja lugeda ka näoilmest, miimikast, kehahoiakust ja zestidest. Tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel. Kehakõnel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused, poos, liikumisviis, puudutudes, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Kontakti saamiseks tuleb vestluspartnerile silma vaadata. Silmside annab palju olulist informatsiooni ja näitab suhtlemisvalmidust. Kontakt ei tohi olla liiga lühike-kiirustav, ega liiga pikk-jõllitav. Kui näiteks järjekorras seisjate ooteaeg kujuneb liiga pikaks, tuleb luua
ei sõltu kuulmispuude avastamise ajast sõltub lapsevanema pühendumisest lapse kõne arendamisse sõltub lapse arengu tasemest ei sõltu kuulmispuude astmest ei sõltu lapse kehakaalust 21. Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõnes esineda: häälehäireid kõnehingamise probleeme kogelust häälduspuudeid 22. Kui vanal lapsel peaks olema õige hääldus välja kujunenud? 4a 5a 6a 3a 23. Alakõne I astme tunnusteks on: suhtlusvahendite nappus laps kasutab kõnes lihtsaid fraase häälduse ebaselgus laps on omandanud sõnaraamid, kuid kasutab sõnu agrammatiliselt kõne mõistmine on väga piiratud igapäevaseks kõneks vajalikud suhtlusvahendid on lapsel olemas, kuid kasutab neid piiratult 24. Millised tunnused on iseloomulikud alaaliale: häälepuue häälduspuue lausestruktuuride primitiivsus agrammatism sõnavara vaesus ja kasutamise ebatäpsus 25. Kogeluse ilminguteks on sõnaühendite kordused
andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega se igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks rvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus lavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ng isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei e mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, D-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel onktakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. rvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti asutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on õeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, kitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja atma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad vutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane
· agressiivne väljanägemine Närvilisest väljanägemisest annavad enim tunnistust a) ristatud käed või jalad b) raamatute või paberite surumine vastu õlga c) sõrmedega trummeldamine Agressiivne väljanägemine avaldub järgmiselt: a) käed risti rinnal 9 b) põrnitsemine c) käsi rusikas d) kellegi üle kummardumine KEHAKEEL TEENINDUSES Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: · Hääletoon · Kõne kiirus · Miimika · Silmside · Pealiigutused · Seismis- ja istumisviis · Poosid · zestid · Liikumisviis · Puudutused · Vahemaa suhtlevate inimeste vahel · Riietus, soeng, ehted, lõhn jne Klient tajub nende signaalide järgi seda, millised on teenindaja hoiakud, kuidas teenindaja temasse suhtub, milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks. Hääle kasutamine teenindussuhtluses
varjatult ja mõningate viiruste puhul ei pruugi inimene aastate jooksulgi aru saada, et ta arvutis on viirus. Maakeeli nimetatakse arvutiviirust pahalaseks. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel kontakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. Terminit "viirus" kasutatakse harilikult, et viidata paljudele erinevatele nuhkvara programmide tüüpidele. 1.3.Viiruste ehitus ja talitlus 1.3.1.Nakatamissüsteem Nakatamissüsteem on viiruse kõige olulisem osa, ülejäänud osad võivad isegi puududa. Ta peamised ülesanded on järgmised: 1. Saada sissepääs rünnatavasse süsteemi · nakatatud programmi kaudu, mille teadlikult või teadmatult käivitab kasutaja
saadab. Ussviiruse ja tavalise viiruse põhiline erinevus on tema levimise struktuuris. Klassikalised viirused ründavad uusi süsteeme samal ajal kui juba nakatanud faile mõne teise poolt uude arvutisse paigaldatakse. Ussviirused suudavad endast tehtud koopiaid ise edasi kanda. Seepärast kanduvad ussviirused tavalistest märkimisväärselt kiiremini üle. Ussviirused laevad ennast süsteemi mällu ja kannavad end järgnevatesse arvutitesse peamiselt e-maile või suhtlusvahendite (Facebook, Skype, Vkontakte, jt) kaudu. Näiteks tahavad paljud ussviirused saata end juba rünnakuohvriks sattunud arvuti meili programmis olevatele aadressidele. TSR viirused -- tuleneb inglise keelsest terminist Terminate and Stay Resident ning on viirus, mis paigaldab ennast arvuti mälusse ja aktiveerub samal ajal kui operatsioonisüsteem jookseb ja nakatab kõik failid, mis on sel ajal avatud. Ta peidab ennast
detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. Isikutaju erineb põhimõtteliselt elusa ja eluta looduse mitmesuguste objektide tajust: teises inimeses nähakse eelkõige sotsiaalset olendit, isiksust, kes võib tajuja enese suhtes ilmutada aktiivsust, teda ühel või teisel viisil mõjutada. Sellest tingituna on isikutaju tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvingugateise inimese tunnetamisel otsitakse lähtekohti tema kõlbeliseks (aus, valelik, hea, halb), esteetiliseks
Hääle karakteristikutel on tähendus ka teiste inimeste hindamisel. Näiteks loob tasane ja mahe hääl kujundi kaunist, naiselikust, tundlikust isikust. Kehakeele mõismise praktilisest tähendusest 10 Suhtlemisvahendite koosmõju tunnetamine omandab erilise tähenduse teise inimese tegeliku suhtumise ja kavatsuste kindlaksmääramisel. Oluline on õigesti tõlgendada suhtlusvahendite koosmõju. Kuus viisi kuidas mitteverbaalne käitumine võib olla seotud sõnalise väljendusega: · Kordamine sõnades öeldu kordamine näiteks siis, kui kellelegi teed juhatades näidatakse käega. · Vasturääkimine verbaalselt väljendatule vastupidise sisu andmine. Näiteks kui keegi põrutab rusikaga vastu lauda ja karjub: Ma ei ole vihane! · Asendamine- sõnalise ütluse asendamine näiteks siis, kui kätega tehakse teadmatust väljenav zhest.
telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel. Nn infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali (oskuste, suhtlusringi, kaasatuse) poolest. Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda omakorda elatustaset parandada või kasvõi maailmas ringi rännata. Nii kujuneb infotehnoloogilisest mahajäämusest omamoodi nõiaring, millest välja pääseda on väga raske. Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust, kuid see ei toimu ühtmoodi kõikides maades. Kõrge arengutasemega riikides kasutab Internetti umbes pool kogu elanikkonnast, Araabia, Sahara Aafrika ja Lõuna-Aasia maades vaid alla 1%. Väga palju erineb ka infole juurdepääsu hind. Näiteks Internetiühendusele kulus 2000. aastal USA-s 1% protsenti kuu keskmisest sissetulekust, Nepaalis tulnuks aga maksta kolme kuu töötasu. 2005
arvestatavad, või need vanemad, kel on alati kiire, ka oma laste jaoks. Korralik lastekasvatus nõuab aega. Aja leidmine meie tormakas ühiskonnas on raske, liiati, kui lapsed veedavad meelsamini õhtu televiisori ees. Seda enam on isa või ema jagamatu tähelepanu neile määrava tähtsusega(Campbell 1991:51). 12 2.3. Lugemine koos lapsega Üheks kõikide jaoks kättesaadavaks võimaluseks, millel on mitmeid plusse kaasaegsete suhtlusvahendite kõrval on lugemine koos lapsega. Lastele lugemisel on ääretult oluline osa lapse mõtte- ja tundemaailma rikastamisel. Nende tegevustega seoses on ema või isa täiesti lapse päralt, laps naudib mitte üksnes seda, mida vanem talle ette loeb või millist pilti näitab, vaid ka seda, et ta saab tekkinud muljeid vahetult kellegagi jagada. Nendel hetkedel tunneb laps ennast turvaliselt ja kaitstuna, vanema ja lapse vaheline emotsionaalne side tugevneb(Talts&Tilk 1997:82).
Sobivate lahenduste väljavalimine. 5. Tegevusplaani koostamine- kes, millal, milliste tulemustega. Kontrollimehhanismides kokkuleppimine. 6. Plaani elluviimine. 7. Hinnang probleemi lahendamisele. Kui ei õnnestunud, alustada uuesti. ISIKUTAJU Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule. määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. Isikutaju erineb põhimõtteliselt elusa ja eluta looduse mitmesuguste objektide tajust: teises inimeses nähakse eelkõige sotsiaalset olendit, isiksust, kes võib tajuja enese suhtes ilmutada aktiivsust, teda ühel või teisel viisil mõjutada. Sellest tingituna on isikutaju tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga- teise inimese tunnetamisel otsitakse lähtekohti tema kõlbeliseks (aus, valelik, hea, halb), esteetiliseks (meeldiv, ilmetu) või praktiliseks (vajalik,
5. Tegevusplaani koostamine- kes, millal, milliste tulemustega. Kontrollimehhanismides kokkuleppimine. 6. Plaani elluviimine. 7. Hinnang probleemi lahendamisele. Kui ei õnnestunud, alustada uuesti. ISIKUTAJU Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule. määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. Isikutaju erineb põhimõtteliselt elusa ja eluta looduse mitmesuguste objektide tajust: teises inimeses nähakse eelkõige sotsiaalset olendit, isiksust, kes võib tajuja enese suhtes ilmutada aktiivsust, teda ühel või teisel viisil mõjutada. Sellest tingituna on isikutaju tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga- teise inimese tunnetamisel otsitakse lähtekohti tema kõlbeliseks (aus, valelik,
Internet täna maailmas INTERNET JA NOORED 2.1. Küberkiusamine Koolikiusamise puhul saab välja tuua mitmed tunnused: pahatahtlik, korduv ning sisaldab ebavõrdseid jõupositsioone (näiteks grupp kiusab ühte ohvrit). Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on kõikvõimalike elektrooniliste suhtlusvahendite (mobiiltelefon, interneti jututoad, MSN, erinevad suhtlusportaalid, kaamerad jne) kasutamine. Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid
Kuna lasp ei omanda keelevahendeid, otsib ta alternatiivseid suhtlemisvahendeid nagu zestid, osutamine. Just suhtlemisaktiivsus eritab primaarse kõnepuudega laspi primaarse intellektipuudega lstest, viimaseid rahuldab nende kõne seisund. Kuid ohtlik on lapsele olukord, kus intellekti käsutuses ei ole keelesüsteemi, sest siis pidurdub vasrti ka intellektuaalsetre protsesside areng. Väljapääsuks on kõne arendamine või alternatiivsete suhtlusvahendite kasutuselevõtt. Kui lapse arengut mitte korrigeerida, kujuneb välja olukord, kus alakõne ja intelelktuaalsete protsesside arenematus pidurdavad teineteist vastastikku. Alati kannatavad antud protsesside kõrgemad vormid. Teema: Laste kõne areng Kuidas selgitavad kõne arengut kolm psühholingvistika koolkonda? Biheivioristide põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormilevastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse
rakenduks nad koheselt mäluprotsessides. Mõned ussid, nagu näiteks MyDoom , on võimelised nakatunud süsteemis avama tagaukse (backdoor) ning kasutada arvutit kellelgi teisel (näiteks kräkkeril) kaugjuhtimise teel kasvõi veebilehtede ründamiseks (DDoS rünnak). Üldjuhul on aga usse kerge süsteemist eemaldada, kuna nad pole suutelise nakatama faile. Sageli aitab selleks tavaline süsteemitaaste. Tavaliselt levitatakse usse suhtlusvahendite teel saadetud linkidega või enamlevinumal viisil e-posti manustega. Kui kasutaja neile linkidele või manustele ettevaatamatult klikib ja avab, käivitub uss kõigepealt ohvri arvutis, ent pärast seda võib ta saata iseendast koopiaid kõigile aadressidele, mis ta tuvastab kas e-posti aadressiraamatust või suhtlusvahendite adressaatide hulgast. Samamoodi võib ta levida peer-to-peer (P2P) programmide kaudu, lisades endast koopiaid nende rakenduste jagatud kaustadesse.
mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms Varjatud ehk suhetega seotud kiusamine kahjustatakse ohvri sõprussuhteid ja positsiooni kaaslaste hulgas, nt levitatakse kuulujutte, tõrjutakse seltskonnast välja vms Küberkiusamine koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on eri elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamine (mobiiltelefon, tahvelarvuti, veebikaamera, interneti suhtluskond jne) ohvrit pannakse kannatama telefoni või interneti vahendusel, saadetakse ähvardavaid või solvavaid sõnumeid, postitakse veebi õelaid teateid ja pilte vms. Koolikiusamise liike on päris palju: füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne;
Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele juurdepääsu omavate ja mitteomavate inimeste vahel.Nn infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali poolest.Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda omakorda elatustaset parandada või maailmas ringi rännata.Nii kujuneb infotehnoloogilisest mahajäämusest omamoodi nõiaring,millest välja pääseda on väga raske. Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust,kuid see ei toimu ühtemoodi kõikides maades.Kõrge arengutasemega riikides kasutab internetti u. Pool kogu elanikkonnast,Araabia, Sahara Aafrika ja Lõuna-Aasia maades vaid alla 1 %.Väga palju erineb ka infole juurdepääsu hind. Tänapäeval maailmas on info üha tähtsam nii üldise haridustaseme tõstmisel kui ka majanduse konkurentsivõime ja valitsemise efektiivsuse suurendamisel
mobiilsuse korral pole küsimus niivõrd inimkapitali ära- või juurdevoolus, vaid pigem tööjõule juurdepääsus ning tööturul oleva inimkapitali stabiilsuses. Sotsioloog John Urry sõnul on olemas viis omavahel seotud mobiilsust, mis koos loovad nüüdisühiskonna tegelikkuse: 1. inimeste liikumine, 2. asjade liikumine, 3. kujutuslik reisimine (audiovisuaalmeedia kaudu), 4. virtuaalne reisimine (interneti vahendusel) ja 5. kommunikatiivne reisimine (suhtlusvahendite kaudu). Üha kasvava arvu inimeste jaoks tähendab see ka seda, et mobiilsus on teadlik ja valitud elustiil ning rahvusvaheline mobiilsus ei ole ilmtingimata eesmärk omaette, vaid võib olla ka eesmärk iseeneses. Hargmaisus vs mobiilsus Viimaste kümnendite ühiskondlike protsesside kirjeldamiseks on võetud kasutusele mitmeid uusi termineid, mida tihtipeale kasutatakse samaaegselt olgugi, et nad on olemuslikult erinevad. See kehtib ka ’hargmaisuse’ ja ’mobiilsuse’ kohta
1.2 Kultuuriveeb...................................................................................................12 1.1.3 Kasutajad.......................................................................................................13 1.2 Lähtealused.......................................................................................................... 13 1.2.1 Kultuuri laiaulatusliku leviku edendamine.......................................................14 1.2.2 Uute suhtlusvahendite tõhusus......................................................................14 1.2.3 Ülemaailmse arvutivõrgu oskuslik kasutamine...............................................14 1.2.4 Kvaliteet kui kultuuriüksuste ja kasutajate vahelise suhtluse tulem................14 1.3 Tegevuspõhimõtted ja -kavad: mõned soovitused................................................14 1.3.1 Portaalid ja kultuurivõrgustikud................................................................
annaabi.ee 
