· kala liigist · vanusest · füsioloogilisest seisundist · rammususest ja teistest teguritest kala lihaskude sisaldab: · vett · valke · süsivesikuid · mineraalaineid · vitamiine · jt. toitaineid valgud: · moodustavad kala lihaskoe põhilise koostisosa · kalad sisaldavad valke 9-27,5% piires, kusjuures enamik neist on täisväärtuslikud. Rasv: · on kalalihas 0,3-35% · kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1% · tursamaks sisaldab rasvakuni 70% · kalarasv on hästi omastatav Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85% · vesi esineb vabas ja seotud olekus · vabas olekus vees on lahustunud orgaanilisi ja mineraalaineid · vabas olekus vett võib kalalihast aga kergesti eemaldada kuivatamise ja pressimise teel
- juuste, küünte ja naha seisund, · energia tootmise reguleerimiseks organismis, · ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva, · normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks, · hammastele. Maailmas on umbes miljard inimest, kes kannatavad joodi puuduse all. Eestis ei tohiks joodi saamisega probleeme olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka keedusool, mida tarbime kahjuks liiga palju. Parimateks joodi allikateks on merekala, mereannid, tursamaks ja jodeeritud sool. Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg, see kogus sisaldub näiteks: * 1 g vetikas Spirulina, * 7 g jodeeritud soolas, * 150 g tursas või suitsulõhes, * 100 g kamajahus, * 160 g juustus. 5 Kokkuvõte Antud töös on tehtud ülevaade kolmest mineraalained. Jood abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel
Neile meeldib teisi alandada ja alatasa püüavad teistes puudusi leida. · Lobiseja kõnevoolu on lausa võimatu peatada. Ta raiskab vahel kaks tundi, tõestamaks, et tal polegi midagi öelda. Nad on paksunahalised, kasutult kaasinimeste aega raiskavad igavad inimesed. · Ohvrilammas jõuetu, ebalev, pelglik, valvas, sünge, masendusse kalduv isik. Ta reageerib ohuolukordadele eriskummaliselt: saades teada, et tursamaks sisaldab inimorganismile kahjulikke aineid, sööb ta seda teiste nähes mitu nädalat. · Uinuv vulkaan ebakindel, seltsimatu, kinnine, noriv, neimahimuline, järsk, afektiivne, läbematu ning alatasa teisi oma probleemides süüdistav isik. Tema mesimagusus võib muutuda raevuhooks hetkega. Tal on leebe pilk, kuid õelad mõtted. Ise ei söö, kuid teistele ka ei anna. Valmistab sulle pehme aseme, millel on millegipärast kõva magada.
Teiseks, kreatiinfosfaadi resüntees treeningu ajal võib suureneda peale kaheminutilist pausi 30%, seega on ta tähtis ka korvpallis, jalgpallis, võrkpallis, bändis, jäähokis, jõutreeningu korral. Liha ja podagra puriinid. · Liha lipiidid, liha maitse Liha töötlemine: veesiduvus, töötlemistemperatuurid Suitsutamine - ~200 ühendit, happed, aldehüüdid, fenoolid Kala Rasv ja valk. Veesisaldus 50-85 %, mida lahjem, seda rohkem vett. Tursas 0,5 % rasva , 85 % vett. Samas on tursamaks väga rasvane ja sisaldab palju D ja A vitamiini. Võta arvesse, kus rasv paikneb, tihti siseelundite ümber. Vanemad rasvasemad, sügisesed rasvasemad, enne kudemist rasvasemad. Angerjas kuni 50 % vett, ~33 % rasva Valke kalas keskmiselt 14-22 %. Vähe sidekude, peamiselt kollageen, kuni 5 % Lahjad, kuni 2% rasva: tursk, luts, koha, haug, ahven Keskmise rasvasusega, kuni 5 %: kogred, karpkalad, latikad, tindid, räim (4%) Rasvased, üle 5 % : kilu, siig, rääbis, lõhe (8,6)
VIII AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest (valkudest, lipiididest ja süsivesikutest) energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine – ja energiavahetusel 2 suuremat funktsiooni: ENERGEETILINE JA PLASTILINE E EHITUSLIK FUNKTSIOON. Energiat saadakse suuremalt jaolt glükoosi oksüdatsioonil (see võib olla aeroobne(19 x efektiivsem) ja anaeroobne). Tavaliselt energia saamine toimub organismis aeroobsel teel, ainult väga intensiivse töö korral võib see toimuda anaeroobsetes tingimustes (sprint, trepist üles minek ja toimub lühikest aega). Peale glükoos saab energiat ka teistest toitainetest, ainult et enamus juhtudel muudetakse need toitained glükoosiks. See toimub glükoneogeneesi teel s.o glükoosi saamine aminohapetest (vt. ülevalt). Energiat saab ka rasvhapetest,...
juuste, küünte ja naha seisund, · energia tootmise reguleerimiseks organismis, · ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva, · normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks, · hammastele. Maailmas on umbes miljard inimest, kes kannatavad joodi puuduse all. Eestis ei tohiks joodi saamisega probleeme olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka keedusool, mida tarbime kahjuks liiga palju. Parimateks joodi allikateks on merekala, mereannid, tursamaks ja jodeeritud sool. Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg, see kogus sisaldub näiteks: * 1 g vetikas Spirulina, * 7 g jodeeritud soolas, * 150 g tursas või suitsulõhes, * 100 g kamajahus, * 160 g juustus. Toiduohutus ja-hügieen 1. Mis on toiduhügieen? a. Ruumide ja seadmete hooldus ning korrashoid b. Isikliku hügieeni reeglitest kinnipidamine c. Toidu steriliseerimine mikroorganismide hävitamiseks d. Kõik eelpooltoodud
- juuste, küünte ja naha seisund, · energia tootmise reguleerimiseks organismis, · ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva, · normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks, · hammastele. Maailmas on umbes miljard inimest, kes kannatavad joodi puuduse all. Eestis ei tohiks joodi saamisega probleeme olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka keedusool, mida tarbime kahjuks liiga palju. Parimateks joodi allikateks on merekala, mereannid, tursamaks ja jodeeritud sool. Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg, see kogus sisaldub näiteks: * 1 g vetikas Spirulina, * 7 g jodeeritud soolas, * 150 g tursas või suitsulõhes, * 100 g kamajahus, * 160 g juustus. Toiduohutus ja-hügieen: 1. Mis on toiduhügieen? a. Ruumide ja seadmete hooldus ning korrashoid b. Isikliku hügieeni reeglitest kinnipidamine c. Toidu steriliseerimine mikroorganismide hävitamiseks d. Kõik eelpooltoodud 2
A-vitamiini leidub loomse päritoluga toiduainetes, eriti maksas ja munakollases. Taimses toidus esineb eelvitamiinina karotiinina, milline muutub A- vitamiiniks organismis. Eriti karotiinirikkad on porgand ja spinat. A-vitamiini vähesus pidurdab kasvu ja vähendab nägemisteravust. Päevane vajadus on 0,8 mg. D-vitamiin soodustab normaalset luustiku moodustumist. Puudumine võib põhjustada rahhiiti. D-vitamiini rikkad on kalamaks, eriti tursamaks, veisemaks ja munakollane. Päevane vajadus on 0,005 mg. E-vitamiin soodustab sugurakkude valmimist. Leidub taimede rohelises osas, munakollases ja piimas. Päevane vajadus 10 mg. F-vitamiin kujutab endast teatud polüküllastumata rasvhappeid (linoolhape). Neil on veresoonte lupjumist pidurdav toime. Leidub taimeõlides. K-vitamiin soodustab vere hüübumist. Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades ja maksas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
