Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suhtlemispsühholoogia "Mina kui suhtleja"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
edastada, olukordiistega, üritan, rääkimine, edastaja, mõjutamine, edastamise, tunnen, infost, minuleemadest, hakkan, juttu, küsimusiemadel, väljend, pehmeks, neutraalne, mõjutus, tundja, autodest, kolledz, kõiv, juhendaja, tiiu, kamdron, suhtlemine, tajumine, igapäevases, pikaks, proovin, arvavad, arusaadavuseatakse, poliitikastIga inimene on erinev suhtleja. Mõni inimene ei ole harjunud suhtlema nii,et ta midagi muud ei tee suhtlemise ajal. Ma arvan et olen üsna hea suhtleja. Kõige lihtsam on mul suhelda emakeeles. Arvan,et igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus vaikusmomendi, saan aru, et teised ei ole mind mõistnud ning üritan oma mõtet paremini ja arusaadavamalt selgitada. Samas on vaikushetked ehk mõttepausid täiesti normaalsed, sest ka teised peavad minu antud infot niiöelda seedima ehk läbi mõtlema. Kui need aga liialt pikaks venivad, küsin kas minu mõttest saadi ikka aru. Kui mulle vastatakse eitavalt, siis proovin end paremini mõistetavaks teha.
Mina kui suhtleja Analüüs Pärnu 2012 Sisukord Mina kui suhtleja...............................................................................................................1 Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Mina kui info edastaja....................................................................................................4 2. Mina kui teiste mõjutaja................................................................................................5 3. Mina kui inimeste tundja...............................................................................................6 2 Sissejuhatus
ennast arusaadavalt,tunnen enesekehestamise taktikat, arvestan teise inimesega ja püüan mitte konflikti sattuda ja leida kompromiss.Arvan, et hea kontakt algab teineteisele otsa vaatamisest ja tervitusest.Hea kontakti juurde kuulub naeratus ja sõbralik käitumine.Näiteks hommikul tuttavaid/võõraid inimesi kohates vaatame neile otsa, naeratame ja tervitame neid sõbralikult.Selleks, et olla hea suhtleja peab ka olema hea info edastaja. Info edastamisel on kõige tähtsam see, et oleks teada, millest rääkida. Peab olema piisavalt pädev antud teemas, et kindlat informatsiooni ja ka oma mõtet edastada. Kui ma teistega suheldes räägin teemast, milles ma kaasa rääkida ei oska, siis ma seda ka ei tee. Kui see mind aga huvitab, siis küsin pigem küsimusi, et end selles valdkonnas natuke harida ja ehk järgmisel korral kaasa rääkida. Samas sellistest teemadest, milles ei olda pädevad ei tohiks ka eemale hoida, kuna enese
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista
siis teen ise sama, endalegi märkamatult. b.) Pilkkontakt- olen üpris kindel oma pilguga, vähemalt arvan seda, sest tavaliselt on teised need, kes pööravad pilgu ära, samuti on mul vahest komme ,, filmida" inimesi ehk siis jälgida ja seda üpris püsivalt, see on samuti asi, mis on enesele märkamatu, kuid kui märkan võib vahel olla teisel inimesel üpris ebamugav. Kui keegi minu kallal pilguga sedasi ringi käib, tunnen end sama moodi ning see on üsna häiriv. c.) Distants- olen üpris selline inimene kellele meeldib inimestega väikese distantsi tagant suhelda, ja mulle on ka öeldud, et mul on komme läheneda inimestele vahel isegi ebamugavalt lähedale, enamasti võetakse seda kui nalja või inimesed on minu puhul sellega harjunud. Teen seda teadlikult, kuid seda vaid inimeste puhul, kellega olen avatud ja tunnen kindlalt. Enda puhul, ei meeldi mulle absoluutselt, kui mulle
Vahel on toonud liiga vaba sõnavara ja naljategemine probleeme, kui see on suunatud teise inimese suunas ja tema on võtnud seda solvamisena. Õnneks on suured konfliktid jäänud tulemata. Kodu on minu jaoks koht, kus käitumise ja suhtlemise reeglid ning normid on paigas nii, et kõigil pereliikmetel on seal hea olla. Kus kõigil on ka endaga olemise võimalus. Kodus olles arvestan teiste heaoluga ja tahan, et mulle vastatakse samaga. Kohustused, tööd, mis on minu teha, üritan teha õigeaegselt. Arvan, et teistele inimestele jääb minust hea mulje. Ma oskan oma käitumist kontrollida ja võõraste inimestega viisakalt rääkida. Kohati võib jääda muidugi ülbe mulje, sest jutu väljendusviis võib jääda kahetimõistetavaks. Näiteks kellegagi rääkides ja nalja tehes ei pruugita alati minu mõttest täpselt aru saada. Muidugi tekitab hea tunde, kui kuulen kellegi käest, et olen talle või tema tuttavale hea mulje jätnud
MINA KUI SUHTLEJA Suhtlemine on inimestevaheline infoprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi
Tuleb hoida ühine jututeema, kui rääkida millestki, mis vastast ei huvita, ei viitsi ta sind enam kuulata ning lahkub. Kui soovid kontakti lõpetada pead andma sellest ka kehaga märku. Näiteks kui oled külas, siis tõusta diivanit ning tänada võõrustajat viisakalt ning nägemist soovida. Telefoni teel on kõike seda kergem teostada, sest saad kõike teha vaid sõnadega. Kui näen kedagi, kellega sooviks kontakti luua näiteks kuskil külas, siis üritan kõigepealt luua silmsidet, kui näen et ka vastane on huvitatud vestlusest astun juurde ja teretan, küsin nime ning, kuidas ta sattus siia. Proovin leida ühiseid teemasi, küsida tema hobide/huvide kohta jne. Kui soovin vestlust lõpetada ütlen, et meeldiv oli vestelda, kuid pean nüüd lahkuma. Kuna minus ei tekita probleemi inimestega suhtlemine siis minujaoks see erilisi probleeme. Lisaks heale nõuandmisoskusele on tarvilik ka kuulamisoskus. Enamasti üritan
sotsiaalametis peresotsiaaltöötaja, siis olen taotlenud sotsiaaltoetust Kohtla-Järve sotsiaalametist, ning olnud vabatahtlikuna tööl Kiikla lastekodus. Selle lühikese aja sees, mil olin vabatahtlik Kiikla lastekodus, sain aru, et erivajadustega inimesed on ala, mis mind huvitab. Mulle meeldib tegeleda erivajadustega inimestega. Eriti hästi saan ma, millegi pärast läbi paremini endast tükk maad vanemate inimestega, ma lihtsalt tunnen end seal seltskonnas vabamalt, kui enda vanuste seas. Nüüd kui ma olen olnud Kohtla-Nõmme Lastekodus laste- ja noorte praktikal ajavahemikus 13.04.2015-8.05.2015, tean, et nii paljude võõraste lastega töö siiski mulle ei sobi. Sellepärast, et kui ma tahaks teha kõike õigesti ja peaks reeglitest kinni, peab mulle kõik ette ja taha punaseks tegema, ehk siis ette näitama, mida ei tohi teha ja mida tohib. Inimesed küll õpivad vigadest, kuigi leidub ka neid, nagu olen mina, kes
räägib tõsi, kas on huvitatud dialoogist? Ma ei või öelda, milline olen suhtlejana mina, sest sellele küsimusele võib anda vastust inimene, kellega ma suhtlen. Kui aga ise hinnata oma suhteoskust, mul tundub, et viiest oleks hinne neli. Ennekõike ainult sellegipoolest, et alati on ruumi, kuhu kasvada. Sageli sõltub minu suhtlemisviis inimese meeleolust, kellega ma suhtlen. Kuid alati püüan olla viisakas, üritan kuulata, mida räägib jutukaaslane ning ei räägi vahele. Dialoogis partneriga, mulle kõige enam meeldib kuulata, mida räägib jutukaaslane. Tavaliselt, kui minu sõbrad ja tuttavad midagi räägivad mulle, ma kuulan, annan nõuandeid ja räägin teemadel, millised on olulised just nendele. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks
Et vastamine oleks kergem võiksid meenutada mõnda konkreetset meeskonnatööd. Ei ole seda võimalust, et võiksid vastata valesti! I. Panus, mille saaksin anda meeskonnatöö edukuse tagamiseks a) Ma arvan, et oskan näha võimalusi ja neid ka kiiresti ära kasutada. b) 2 Suudan teha koostööd väga erinevate inimestega. c) 2 Olen produktiivne ideede looja, see on üks minu loomulikke omadusi. d) Tunnen inimestes ära nende võimed ja oskan need esile tuua, et nad saaksid neid rakendada. e) 2 Mul on võime viia asju lõpuni ja see on üks minu isiksuse omadusi, mis muudab mind tulemuslikuks. f) Olen hea inimeste tundja ja mul on kerge mõista kuidas grupp või tema liikmed ennast tunnevad. g) 3 Tunnen kiiresti ära tuttavad situatsioonid ja tean, mida nõuab neis töötamine.
Ja siis kui oskan, annan nõu peale mure rääkimist. Teise võttena, on emba kumba, kas kallistamine, või lausetega, kallikene, räägi mis sul juhtus. Usu sul hakkab kergem kui sa räägid. Jagatud mure on pool muret. Ega see mure nüüd nii suur ka ei saa olla, räägi lahendame koos mure ära jne. Kolmas, sõnadeta istumine lauas või võtan tooli juurde või kükitan, silitan vaikselt jne. 3. Mina teiste mõjutajana, enesekehtestajana Kõikide inimeste mõjutamine on võimalik siis, kui inimene ise annab selleks näoliselt loa. Selleks siis, et saaks mõjutamine toimuda, peaks inimestel olema enesehinnang madal, ta on otsustes väga kahtlev ja soovib pidevat tuge. Selliseid inimesi on minu arust kõige lihtsam mõjutada. Kui aga üritatakse mõjutada inimest, kes on oma põhimõtetes liialt kinni, siis on muidugi võimalik mõjutada natukene, kuid siiski mõjutamine on raskem.
Minu kui suhtleja tugevused on küps suhtumine, pidev enda analüüsimine ning suutlikkus oma vigadest õppida. Pean lugu tähtsatest inimestest enda elus ning püüan alati nende jaoks olemas olla. Kui mõnel minu lähedatest inimestest on mure või ta vajab abi, siis annan omaltpoolt kogu panuse probleemi lahendamiseks. Minu kui suhtleja nõrkused on pidev soov olla meelepärane ning oma eksimuste sage kordamine. Minu iseloom on küllaltki allaheitlik ning kui tunnen, et keegi üritab mind muuta endale meelepäraseks, siis tihti lasen sellel juhtuda. Mõistus ütleb, et nii pole õige, kuid kuna tahan konflikte vältida, tuleb selliseid olukordi ette. Peaksin olema veidi isekam ning enda soove teiste omadest kõrgemale seadma. Eelpool mainisin, et üritan oma vigadest õppida, kuid alati see ei õnnestu. Paratamatult tekib käitumismuster, mida on raske muuta. Loodan, et
koosolles kaob see aja möödudes. Inimestega suheldes püüan alati olla positiivne. Positiivne mõtlemine on minu jaoks väga oluline osa igapäeva elust. Arvan, et inimene kel on hea enesetunne, tekitab ka teistel juuresolijatel hea enesetunde. Kui suhtlen, suudan tavaliselt olla siin ja praegu ja ei lase ennast häirida eelnevatest ega tulevatest situatsioonidest. Püüan aja maha võtta ja olla nii füüsiliselt kui vaimselt kohapeal. Suheldes üritan olla avatud. Ei vestle inimesega seistes tema poole seljaga. Ikka näost-näkku. Eelistan luua pilkkontakti ja vaadata otse silma. Hindan otsekohesust ja konkreetsust, mille puudumine võib tihtipeale arusaamatusi tekitada. Ei kasuta parasiitsõnu (tavaliselt jälgin ennast) ja ei ropenda. Hoian distantsi, ei lähene inimesele liiga lähedale. Ei tunne ennast mugavalt, kui vestluspartner on väga lähedal ja puudutab. Kui teen tööd ei taha, et seistakse selja taga.
Avalikes kohtades- tänavad, pargid, restoranid, pubid, kaubamajad- on võimatu mitte pöörata tähelepanu ropendamisele. Mis mind kõige enam imestab: tegu on poisikestega, halvimal juhul tüdrukutega, kes on just kooli läinud või mõned aastad algkoolis õppinud. Tekivad küsimused: kust nad seda õpivad? Kas nad ka tähendusi teavad?. Ise üritan ropendamist vältida ja ehk just sellepärast, et äkki olen mina neile eeskujuks olnud. Nagu eelnevalt sai mainitud, suhtlen omavanustega vabalt. Nad saavad aru tänapäeva slängist ja zestidest. Vanemad inimesd võivad tihtipeale paluda tõlget või lause kordamist, mis on igati loomulik. Minu Achilleuse kand- inimestega pikad vestlused või arutlused. Muutun närviliseks, sest püüan
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 10 Kas suhtlemisoskus on vajalik? konflikte lahendamine või siis lähtudes erinevatest suhtlemise komponentidest nagu Kommunikatsioon ehk infolevi Pertseptsioon ehk isikutaju Interaktsioon ehk vastastikune mõjutamine Käesolevas raamatus on struktuuri loomisel kasutatud mõlemat. Usun, et pole niivõrd tähtis teada, mis just toimib, peaasi, et toimib. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 11 Kontakt KONTAKT Edukas suhtlemine algab kontaktivõtmisest. Tahtes, et triikraud
vastasel juhul jääksime koolitöödega hätta. See on ainult positiivne ja usun, et kolme aastaga, mil me koos seda kooliteed käime, tekivad nii mõnedki pikaajalised kui mitte eluaegsed sõprussuhted. Üldiselt mulle küll meeldib suhelda, olgu selleks vastastikune sõnadega dialoog või kuulmaine, aga kahtlemata pole ma selline inimene, kes suudaks seda teha vahet pidamata, päevast päeva. Ma väsin ära. Mitte suhtlemine ei ole see, mis väsitab, vaid inimesed. Tavaliselt ma tunnen need energiavampiirid ära ja üritan nendega pikaajaliselt mitte kokku puutuda, et ennast säästa. Vahel on see aga paratamatu ja siis 3 ma pean mõnda aega omaette olema, mitte kellegagi suhtlema, et energia taas paika loksuks. 4
Mina Suhtlejana Tõnis Paluoja AV1 Minu jaoks on suhtlemine kõige meeldivam siis,kui ma tunnen ennast selles seltskonnas mugavalt ja kindlalt,kui ma tean,et sinna ma peangi kuuluma.Uued situatsioonid on minu jaoks alati olnud suured pähklid.Ma ei harju tavaliselt esimestel päevadel kõigega ära,tavaliselt võtab see kuu aega,kui ma juba ennast kodusemalt tundma hakkan.Isegi Kunstikooli algus oli minu jaoks kohati närvesööv aeg.Teadsin,et need inimesed on erilised ja sõbralikud,aga mõnikord mõtlesin,et kas see on siiski ikkagi see,mida mina tahan.Ma olen
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suhtuda eelarvamusega inimestesse, keda m
kehtestev stiil. 1.3.1 KUIDAS OLLA ENNASTKEHTESTAV Ennatkehtestav käitumine väldib äärmuslikkust. Järgnevalt loetlen aspekte, mida tuleks jälgida, et olla tasakaalukas ehk ennast kehtestav, mitte liiga alistuv: · Huvi tundmine, aga mitte liigne uudishimu (ega pealetükkivus). · Keskendumine sissepoole oma seesmisele kogemusele, vastandatuna keskendumisele väljapoole, teistele inimestele. · Rääkimine versus kuulamine. · Ühelt poolt info otsimine, teiselt poolt info teatavaks tegemine. · Rääkimine ainult tunnetest, vastandatuna rääkimisele peamiselt faktidest. · Mineviku mõjutuste tunnistamine, ilma, et see hakkaks teie üle valitsema või teid piirama. · Ühest küljest äärmuslik muretsemine, kas ollakse väljaspool ohtu, teiselt poolt sekkumine seal, kus inglidki käivad kikivarvul. · Enda intiimsete probleemide paljastamine või vaikimine seal, kus see laseb
Näiteks ka oma suhtes, mulle meeldib teada millega mu poiss päeva jooksul on tegelenud ja mis ta edasi plaanib teha. Võib olla tõesti ma elan natukene minevikus, kuna ma võin ju inimestele andestada nende tehtu mulle, kuid ma kunagi ei unusta seda ära. Ma olen loonud enda ümber kaitsekilbi ja usaldan täielikut vaid oma kahte sõpra. Ma ütleksin, et olen üsna toetaja. Ma tahan alati kuskile kuuluda ja kui ma ei kuulu, siis ma tunnen end üksiku või mittevajalikuna. Selle tõttu suhtlen ma pidevalt inimestega ja tekitan endale palju uusi suhteid, mis ei pruugi olla isegi pikaajalised. Mul pole erilist probleemi suhtlemisega, kuna tavaliselt on mind üsna ruttu omaks võetud. Ma olen üsnagi abivalmis, aitan teisi niipalju kui on minu võimuses. Aitan oma sõpradel teha ära asjad, mida nad ise ei soovi teha ning loodan selle eest pärast tunnustust saada. Ma
Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Samas on suhtlemine palju rohkemat, kui ainult rääkimine. Mihkel Nurm on öelnud, et hea suhtlemise võti asub tegelikult aktiivses kuulamises. Suhtlemise mõistekaart www.sindi6.webs.com Kuulamine Kuulamine on kompleksoskus teate vastuvõtmine, hindamine, interpreteerimine ja vastamine. Kuulamine on segu kuulmisest ja keskendusmisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamise võib jagada kaheks. Aktiivseks ja passiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine jaguneb omakorda kolmeks osaks:
samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks rääkimisele ka žestide, miimika ja kehakeele abil. Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon „heale suhtlejale” oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tegelikult on hea suhtleja hea kuulaja“ (Nurm). Valdavalt saavad pisikestest probleemidest suured konfliktid just sellest, et ei kuulata ja ei arvestata üksteise tunnete, vajaduste ja arvamusega. Kuulamine on väga tähtis, kuid aeg-ajalt raske. Seda oskust peab õppima terve elu.
sihid, kuhu ma tahan jõuda. Oskan teistega suhelda ning inimesi motiveerida. Me saame oma ÕF liikmetega omavahel hästi läbi ja oleme kõik tööd ilusti ära jaotanud. Kui me Tartu õpilasfirmade laadale läksime, siis ennem kodunt lahkumist otsustasin saata kõigile oma KiisuMiisu liikmetele sõnumi, et nad kindlasti oleksid rõõmsad ja ei unustaks head tuju. See sõnum tõstis nende meeleolu veel rohkem ja bussis saime kokku lõbusas tujus. Ma üritan alati probleemidele leida kiiresti tõhusa lahenduse. Päev enne Tartu laadale minekut tuli meile pähe, et pole pakendit, kuhu me oma toote paneme, kui selle kliendile ulatame. Istusin õhtul kodus ja mõtlesin, et mis nüüd küll saab. Võtsin klambrilööja, ajalehe, liimipulga, käärid ja kutsusin ema appi ning ütlesin, et teeme nendest lehtedest nüüd paberkotid. Minu arvates said need väga ägedad. Laadal ei näinud ma ühelgi teisel firmal selliseid.
Ei ning jah on vahest ühed ürgsemad sõnad. Küllap seepärast kõlavad need paljudes keeltes üsnagi sarnaselt ja peaaegu kõigile arusaadavalt. Millal ja kuidas öelda ei või jah, on enesekehtestamise kunsti põhiprobleem ning üks kesksemaid oskusi. Ei ütlemine on oskus, mida osa inimesi valdab paremini, teised kipuvad aga kogu aeg endale lisakohustusi võtma. Väga palju sõltub ka inimese taustast, kasvatusest ja tõekspidamistest. Mina tunnen tihti, et kuulun nende inimeste hulka, kes lausa upub lisakohustustesse. Tihti öeldakse mulle, et rahune maha inimene, sa ei suuda kõiki maailma asju korras hoida! Ja nii ongi. Esmalt tuleb iseendaga hästi läbi saada ning osata endale õigel ajal ei või jah öelda (Niiberg & Urva, 2009). Meid ei vii edasi eitav kõnepruuk, virisemine ega hädaldamine. Selle asemel sea latt endale sobivale kõrgusele ning ära võrdle end teistega. Kõigil meil on sääraseid tuttavaid,
Mina pean väga oluliseks perekonda. Tean, et minu vanused mõtlevad pigem pidutsemisest ja karjäärist. Arvan, et kui räägiksin neile, et mina väärtustan rohkem pere loomist kui muud siis kindlasti nii mõnigi mõtleks peas, et: ,,On vast tropp!" või midagi seesugust. Mis sellest, et seda otse välja ei öelda. Oma unistustest armastavast abikaasast, pisikesest majast koos mõne peenraga, särasilmsetest lapstest ja suurest koerast, sellest julgem ma rääkida vaid nendele keda ma tunnen hästi. Nendele, kelle ees julgen olla mina ise. Ma ei karda mitte teiste pilku vaid ise enda oma. Vahel tunnen, et keegi tüütab mind, kuid siis mõistan et see olen mina ise. Tunnen kuidas vahel poon iseennast oma mõtetega. Vahel mõtlen asjad isegi hullemaks kui nad seda tegelikult on. Kardan olla mina ise, kuna kardan, et kaevan sellega iseendale augu. Seega üritan vahel mõelda teisiti. Üritan mõelda nagu mõtleb kasvõi minu õde. Selline elu tundub kohe palju ilusam
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
Inimesed, keda me ei mõista Kas on üldse võimalik kedagi mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? õigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad meid teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad?Arvan,et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks.Kergem on alati kedagi hukka mõista, kui temast aru saada. Alatihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüdes iseend tema asemele asetada ja öelda siis: ,, Jah, ma mõistan ." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult pole võimalik mõelda kellegi teise mõtteid ja tunda, mida ta võis läbi elada ning muuta tema mure suurust. Seega sageli oleme me sunnitud ütlema ,, Ma ei mõista sind" või vähemalt mõtleme nii. Kuid kes on need inimesed
teistel inimestel kergem minust aru saada ning minuga suhelda. Uute tutvuste puhul jagan informatsiooni enda kohta väga erinevatest valdkondadest, mis aitab mul kujundada turvalist suhtlemistsooni edaspidiseks. Vanemate tutvustega olen eelnevalt teadlik teemadest, mis põhjustavad konflikte ning oskan neist hoiduda. Tõsisemate murede küüsis olles otsin siiski tuge pikaajalisematelt tuttavatelt, sest nendega tunnen end turvalisemalt. Suhtlemistõkked Avastasin, et olen kasutanud üsna tihti nii analüüsimist kui ka nõu andmist kui keegi pöördub murega minu poole. Kuna ma pole märganud, et 2 eelnimetatut oleksid varem suhtlemist tõkestanud, ei osanud ma ka neist hoiduda. Nüüd mõistan, et kellelegi nõu andes võtan tulemuse vastutuse enda peale, mis pole kindlasti õige tegu. Kõige rohkem kuulen
hakkama. Oma tutvusringis saan ma inimestega väga hästi läbi kõik ütlevad, et minuga on hea rääkida ning veel parem rääkida oma muredest kuna ma oskan neid lohutada ja head nõu anda. Ega sellega mul probleemi polegi. Pigem miks ma just selle teema valisin, mida ma arendada tahaksin on suhtlemine täiesti võõraste inimestega. Mul puudub otsene töökogemus nii ei ole ma ka väga palju just võõrastega kokku puutunud ega pole pidanud nendele midagi soovitama ega pakkuma. Ma tunnen, et selle kohapealt olen ma natuke arg. Paljud räägivad, et mul ei tohiks sellega probleeme olla kuna ma olen lihtsalt nii rõõmsameelne ja hea suhtleja, et saan kõigega hakkama. Kahjuks ma ise nii ei tunne. Kui ma pean inimesega rääkima keda ma pole kunagi kohanud siis tekiks mul nagu mingi blokk ette, selline tunne on nagu osad sõnad jääksid kurku kinni, samas lähen ma näost punaseks nagu vähk. Tegelikult ma ei karda teistega suhelda ja olen seda endale
võimalus näha ja hinnata toodet. Alustasin müügiga tegelemist endale teadmata juba kuue aastasena. Müüsin auto rataste ilukilpe rehvi töökotta, et saada kommiraha. Samuti olen müünud näiteks palju erinevaid arvuteid. See on tehniline müük või teisisõnu tellimuste täitmine Ma leian, et ma aitan inimesi, kui ma rakendan enda oskusi selleks, et teistele head teha. Kuidas ma teistele sellega head teen? Paljud ei oska ise arvuteid komplekteerida või leida vajalikke komponente. Mina tunnen arvuteid, tean kuidas komponente kokku sobitada ja oskan aidata. Ma suhtlen inimesega, saan teada mida neil on vaja ja milleks. Seeläbi tean, mida pakkuda. Kokkuleppele jõudes komplekteerin arvuti vastavalt soovija vajadustele ning arvestan ka tema hinnanägemusega. Olen töötanud ka jaemüügi ettevõttes ja mulle tõesti meeldis mu töö, sest iga päev sai suhelda väga paljude erinevate inimestega ja neid lihtsalt aidata. Töötasin tehnika poes ja ise olen
võrrelda ja maha teha (Artikkel: Heli Lehtsaar, "Hea juht jääb alati ausaks" 24.11.2003 www.epl.ee) Hea juht oskab näha inimesi teise inimese silmaga ehk olla empaatiline. Samuti oskab näha inimestes potentsiaali. Kui inimestele öelda sõna juht siis enamus inimesi ütleb, et juht on inimene, kes ei teegi tööd. Ta lihtsalt jagab käske ning istub oma kontoris ning reisib mööda maailma ringi Juhtimine on inimeste mõjutamine ja nende motiveerimine. Tulemused saavutatakse siiski inimeste abil ja koostööl. Juhile on lihtsalt antud volitused, et nemad võivad teatud gruppi inimesi juhendada. Mina kui juht, täidan oma töötajate ootused, annan oma töötajatele positiivset eeskuju, hoolin oma töötajatest, kuulan neid ja lasen neil oma ideid välja käia, et firma paremini toimiks, informeerin neid toimuvast koheselt. Hommikuti, kui tööle tulen tervitan alati oma töötajaid
Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks. Algab partneri ja
annaabi.ee 
