Alkoholismi korral joomine ei allu enam kontrollile ning muutub sagedaseks. Alkoholisõltuvuse tagajärjel muutub vajadus alkoholi järele elu peamiseks juhtmõtteks. Kui haige teadvustab oma probleemi, tal jätkub tahet hoiduda alkoholist täielikult ja tahet alluda ravile ning kahjustused pole ületanud kriitilist piiri, siis on alkoholism ravitav. 2 Uimastisõltuvus ehk narkomaania Uimastisõltuvus ehk narkomaania on seisund, mil inimest valdab sundsoov saavutada narkootilise aine mõjul tekkiv olek. Uimasti väärkasutaja isikuomadused, väärkasutuse intensiivsus, aine omadused jms mõjutavad narkosõltlase käitumist ja seetõttu on narkomaaniat ravida väga raske. Narkojoobega sarnase seisundi võivad esile kutsuda ka paljud muud ained, näiteks mitmesugused ravimid, ravimiteks liigitatavad uimastid ja tervist kahjustavad ained.
omaloomingule. Aastakümne lõpus hakkas Miles Davis oma loomingus üha rohkem kasutama mõjutusi pop- ja rockmuusikast. 969. aastal avaldas Miles Davis paljude meelest dzäss-rocki alguseks peetavad albumid ,,In A Silent Way" ja ,,Bitches Brew". 1973. aastal sündis album ,,On the Corner"., mis oli mõjutatud 20. sajandi klassikalisest muusikast. Tänapäeval vaadates olid 1970.aasad Miles Davisele kõige edukamad aastad.Kuid 1975.aastal katkestasid terviseprobleemid ja uimastisõltuvus pea viieks aastaks igasuguse avaliku tegevuse.Davis pöördus lavale tagasi 1981.aastal. Miles Davis't peetakse ehk suurimaks dzässmuusika uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid näiteks cool jazz, modaalne dzäss, dzäss-rock, mõjutas oluliselt teisi dzässi ja popmuusika voolusid: bebop, third stream, avant garde, ambient, world music. Siin on nimekiri Miles Davise populaarseimatest plaatides: Birth Of The Cool (1949) Bags Groove (1954)
● isiksus ● perekond - kui vanemad on tarvitajad siis lapsele võib jääda mulje,et see ongi okei juba varajasest east ning sellest areneb sõltuvus ilma et inimene isegi sellest aru saaks ● uimastite tarvitamise varajane algus ● psühhiaatrilised tegurid ● sotsiaalse võrgustiku puudus - peamiselt pere; nt peale vanemate lahkuminekut võib üks vanem hakata otsima lohutust alkoholist ● uimastite kasutamine sõpruskonnas Uimastisõltuvus: erinevad ained Eksamil: uimastid on närvisüsteemi pärssivad, ergutavad või hälvivad. Pärssivad - aeglsutavad südame rütmi, aitavad lõõgastuda Ergutavad - panevad vaimu tööle Hälvivad - muudavad taju Metüülfenidaat sisaldab amfetamiini ja sellega ravitakse Eestis ADHDd. Sudafed on erguti lol. Impulsiivus ja madal vaimne võimekus on riskifaktorid sõltuvuse tekkes. Eestis on 3 nimekirja: I nimekiri - Eestis keelatud ained
vaigistavateks ja hallutsinogeenseteks aineteks. kesta mitu päeva, mõnikord isegi üle nädala. Selline Joobeseisundi järel saabub järeljoove, mis tekib seisund on äärmiselt ohtlik. Enamasti vajab inimene siis, kui aju taastab oma normaalset tegevust. sel juhul arstiabi, vahel võib võõrutusreaktsioon Järeljoobe tunnused on väsimus, olla ka eluohtlik. keskendumisraskused, agressiivsus, üldine halb Uimastisõltuvus ehk narkosõltuvus on seisund, mil enesetunne jne. inimest valdab sundsoov saavutada narkootilise aine mõjul tekkiv olek. Sõltuvuse tekkeks võib kuluda vähem või rohkem aega, see sõltub uimasti väärkasutaja isiksuseomadustest, aine omadustest,
juba varem narkootikume kasutanud klassikaaslased või sõbrad. Tavaliselt pakutakse esimene kord tasuta või väikese summa eest. Nii tekib uues tarvitajas huvi. Eestis on levinud erineva hinna ja mõjuga narkootikume. Nooremate hulgas kasutatakse odavamaid ja ka kahtlase väärtusega aineid. Nendest levinumad hasis, LSD ja amfetamiin. Kasutatakse ka apteegist saadavaid ravimeid (aspiriin; valuvaigistid ). Eakad uimastisõltlased on tähelepanuta jäänud probleem Uimastisõltuvus seostub tavaliselt noortega, kuid see nähtus esineb igas vanuses. Eakate kohta on praegu vähe andmeid, mistõttu on keeruline hinnata probleemi täpset ulatust ja mõju. Tulevikuprognoosid, aga tekitavad muret ning tõenäoliselt kujuneb eakate uimastisõltuvus tähelepanuta jäänud kodanike tähelepanuta jäävaks probleemiks. Nagu graafikust näha, vananeb Euroopa rahvastik kiiresti. 20. sajandil kolmekordistus üle
- vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERARHIA 1.) tunnustus, kuuluvus ja armastus, turvalisus, füsioloogilised vajadused 2
*DEPRESSANDID - opiaadid,rahustid,alkohol. *HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP. Kuidas uimastid inimest mõjutavad? *Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine. *Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest. *Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse. Uimastisõltuvus - aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid: 1)Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu.Uimasti puudumisel ilmnev halb enesetunne ja masendus tõukab otsima uut annust. Tarbimisest loodetakse leida hingelist tasakaalu. 2)Füüsiline sõltuvus - keha on uimasti omaks võtnud ja selle lahkumine organismist kutsub esile psüühilisi ja füüsilisi vaevusi ehk võõrutusnähte.
kasutamine sõltub vaid inimese enda soovist või keskkonnast, kus on kasutamine kerge. Kolmanda kategooria puhul paneb inimese jätkuvalt tarvitama aine ise. Mida tugevamat vajadust uimasti tekitab, seda enam seda tarvitatakse. Samuti on väga oluline uimasti mõju kui kiirelt toimiv ja eufooriline2. 2 Eufooria on intensiivne kõrgenenud meeleolu, millega sageli kaasneb kõrgenenud enesehinnang. 5 Uimastisõltuvus käib käsikäes tihti ka psühhiaatriliste häiretega. Marihuaana sõltuvushäirega inimestel on ka teine psühhiaatriline häire (76% meestest ja 65% naistest) Kõige enam samaaegselt esinev häire on alkoholism (60% meestest ja 30% naistest). Naistel, kel uimastiprobleem, on teisteks levinumaiks häireteks (foobia 29% ja sügav depressioon 28%). 6
· STIMULANDID - amfetamiin, ecstasy, kokaiin. · DEPRESSANDID - opiaadid, rahustid, alkohol. · HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP. Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine. Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest. Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse. Uimastisõltuvus on see, kui aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid: · Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu. Uimasti puudumisel ilmnev halb enesetunne ja masendus tõukab otsima uut annust. Tarbimisest loodetakse leida hingelist tasakaalu. · Füüsiline sõltuvus - keha on uimasti omaks võtnud ja selle lahkumine organismist kutsub esile psüühilisi ja füüsilisi vaevusi ehk võõrutusnähte.
Jüri Gümnaasium UIMASTID JA UIMASTISÕLTUVUS Referaat Koostaja: Juhendaja: Jüri 2011 Sisukord MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID? DEPRESSANDID, STIMULANDID JA HALLUTSINOGEENID UNI JA UINUTID LAHUSTID NARKOOTIKUMIDE KURITARVITAMINE EHK VÄÄRKASUTAMINE SÕLTUVUS ABI ON KÄEULATUSES LÕPETUSEKS KASUTATUD KIRJANDUS MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID? Uimastid, nii nagu tegelikkuski, näivad olevat loodud ajamaks segadusse neid, kes soovivad kõikjal näha selgeid eraldusjooni ning maailma kerge vaevaga mustaks ja valgeks jaotada. Kuid see, mismoodi saame hakkama väljakutsega selgitada enda edaspidist suhet nende keemiliste ühenditega ja nende poolt pakutavate määratute ohtude ja võimalustega, võib ostustada ära meie võimalused mõistliku liigina ellu jääda ja areneda. Uimasti on lihtne meditsiiniline, orgaanilise või an...
Müüt: uimastid tõstavad tuju ja aitavad probleemidega paremini toime tulla. • Narkouimas või purjuspäi võib tõepoolest tunduda, et elu on ilus ja mured lahenevad iseenesest. Kaineks saades tekib enamasti masendus ja häbitunne ning probleemid pole kuhugi kadunud, näides sageli veel hullemad kui enne. Müüt: Uimastisõltuvus on inimese enda vaba valik. • Uimastite tarvitamine võib olla inimese enda otsustada, kuid seda mõjutavad ühiskonnas kehtivad normid ja väärtused. Uimastite järjepidev kasutamine muudab vähehaaval nii tarvitaja keha kui ajus toimuvaid keemilisi protsesse. Ühel hetkel ei ole tarvitajal tegelikult enam valikut: uimastite proovimisest alguse saanud (kuri)tarvitamine on muutunud sõltuvuseks. Sõltuvus on tõsine krooniline haigus,
Kuna paljud uimastid on loomult antidepressandid, vaadeldakse uimastikasutust kui eneseravi võtet. Sotsiaalne mudel uimastite kasutamine on õpitud käitumine (nagu õpitakse keeli või sotsiaalseid norme), mis tuleneb keskkonnamõjutustest ning omandatud kogemustest. Uimastikasutust kontrollivad välised faktorid: sõbrad, pere, koolikliima, majanduslik olukord hõivatus tööga jne. Haiguse mudel põhjal on uimastisõltuvus patoloogiline seisund oma iseloomulike sümptomitega ja eeldatava kuluga juhul, kui seda ei ravita -uimastisõltuvus 3-komponendiline bio-psühho-sotsiaalne haigus Mudel kohustab meditsiinitöötajaid võtma mittehinnangulist positsiooni sõltlaste ravimisel (diagnoos, raviplaani koostamine, juhendamine, prognoosimine) Teotus WHO-lt (Maailma Tervishoiu Organisatsioon), APA-lt (Ameerika psühhiaatriate assotsiatsioon). 18
3) uimasti farmakoloogilised omadused (4). Kaks esimest tegurit kehtib ükskõik millise narkootikumi kasutamise puhul, narkootikumi kasutamine sõltub vaid inimese enda soovist või keskkonnast, kus on kasutamine kerge. Kolmanda kategooria puhul paneb inimese jätkuvalt tarvitama aine ise. Mida tugevamat vajadust uimasti tekitab, seda enam seda tarvitatakse. Samuti on väga oluline uimasti mõju kui kiirelt toimiv ja eufooriline (4). Uimastisõltuvus käib käsikäes tihti ka psühhiaatriliste häiretega. Marihuaana sõltuvushäirega inimestel on ka teine psühhiaatriline häire (76% meestest ja 65% naistest) Kõige enam samaaegselt esinev häire on alkoholism (60% meestest ja 30% naistest). Naistel, kel uimastiprobleem, on teisteks levinumaiks häireteks (foobia 29% ja sügav depressioon 28%) (4). 5. MARIHUAANA KUI RAVIM Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa ajakirjad rohkem kui sada
20. Vähemalt 60% kõikidest elanikest on saanud objektiivse sõltuvusprobleemide alase informatsiooni; 21. Ennetustegevuse andmebaas vastab rahvusvahelistele standartidele. Võrdlusandmed saadakse 2004.a Eesti Uimastiseire Keskuse poolt kogutavatest uuringute analüüsidest (ESPAD´i kooliõpilaste uuring, Eesti elanikkonna küsitlus ja Sotsiaalministeeriumi andmebaas) 2. RAVI 12 Uimastisõltuvus on progresseeruv ning tihti fataalne haigus, mida on võimalik ravida. Sõltuvust iseloomustab nõrgendatud kontroll uimastavate ainete tarvitamise kestuse, koguse ja tarvitamise viisi üle, tähelepanu keskendamine muudelt eluvaldkondadelt narkootikumide hankimisele ja tarvitamisele, narkootikumide tarvitamine vaatamata nende negatiivsele mõjule organismi funktsioonidele ning mõtlemisprotsessi häirele. Uimastisõltuvuse probleemi efektiivne käsitlemisviis on ravi võimaldamine
narkootikumi või muud uimastit manustatakse korduvalt. Kuigi aine kogus jääb samaks, väheneb aine mõju. Narkootilise aine kasutaja aga arvab, et kannatab rohkem, ning seetõttu peab varasema mõju saamiseks annust suurendama. Võõrdumisreaktsioon ehk abstinents on seisund, mis tekib tugeva vastumõjuna narkootikumi tarvitamisest hoidumisel. Pärast narkootilise aine pikaajalist väärkasutamist narkomaan kaineneb ja see võib kesta mitu päeva, mõnikord isegi üle nädala. Uimastisõltuvus ehk narkosõltuvus on seisund, mil inimest valdab sundsoov saavutada narkootilise aine mõjul tekkiv olek. Sõltuvuse tekkeks võib kuluda vähem või rohkem aega, see sõltub uimasti väärkasutaja intensiivsusest. Paljud muud ained, nagu 8 mitmesugused ravimid, ravimiteks liigitavad uimastid ja tervist kahjustavad ained võivad esile kutsuda narkojoobega sarnase seisundi. (Oiseth 1999: 3) 5.NARKOOTILISE AINE MANUSTAMISE VIISID
Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon- Arenguvajadus, Uudishimu, tunnetusvajadus, Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline motivatsioon- Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine: Valu vältimine, Hirm, Uni, Nälg, Janu, Sugutung, Uimastisõltuvus 30. Kontrollkeskme lähenemine –väline (palk, hinne, avalik tähelepanu), sisemine (reis, film, -enda jaoks) Maslow motivatsioonipüramiid Atributsioonid- Atributsioonid ehk omistamised (Weiner 1986/1989)- Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel, Edu ja ebaedu seletused: 31. Emotsioonide omadused- Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks
· Sotsiaalsed · Vaimsed · Esteetilised Kultuuriline motivatsioon: · Arenguvajadus Uudishimu, tunnetusvajadus · Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Bioloogiline motivatsioon: · Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine Valu vältimine Hirm Uni Nälg Janu Sugutung Uimastisõltuvus Kontrollkeskme lähenemine Maslow motivatsioonipüramiid McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria Atributsioonid · Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel · Edu ja ebaedu seletused: Emotsioonide omadused Teaduslik määratlus tugineb kolmele põhilisele emotsiooni omadusele Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha:
Inimesel, kes tarvitab tubakatooteid korduvalt, võib tekkida sõltuvus. Räägitakse, et sõltuvus tekib tavaliselt 2 aasta jooksul, kui pidevalt tarbitakse tubakatoodet. Sõltuvus võib olla mitmesugune. Uimastite korduv tarvitamine tekitab sõltuvust. Sõltuvuse kujunemise kiirus on individuaalne ja sõltub paljudest teguritest, aga ennekõike uimasti enda omadusest, tarvitatud kogusest, manustamise viisist ja sagedusest ning uimastitarbija vaimsest ning füüsilisest seisundist. Uimastisõltuvus tekib reeglina seda kiiremini, mida sagedamini ja rohkem uimastit tarvitatakse ning mida noorem ja väljakujunematum on tarvitaja organism. Väga tavaline on, et suitsetamise kaudu saadavast nikotiinist jääb inimene sõltuvusse ning ta ei saa enam suitsetamist raskusteta lõpetada. Tavareegel on, et mida varem suitsetamisega alustada, seda kiiremini tekib sõltuvus ning seda raskem on suitsetamisest loobuda. (Kull, Part, Kõiv, Kiive, 2012: 102) 5
Vajadused: - Füsioloogilised: mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja võib hukkuda (söök, jook, hapnik jne). - Psühholoogilised: psüh heaolu rahuldamine, ei sõltu organismi ellujäämine (tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu jne) - Sotsiaalsed: omandab koos kultuuriga; teostab end antud kultuuris tunnustatud viisil. Bioloogiline motivatsioon: tegutsemise eesmärgiks on kehaliste vajaduste rahuldamine – hirm, uni, nälg, sugutung, uimastisõltuvus, valu vältimine. Tegutsemine põhineb instinktidel (kaasasündinud käitumismustrid) ja tungidel (motivatsiooniline pinge või ärritus, mis varustab käitumist energiaga, selleks et mõnd tarvet rahuldada. Kultuuriline motivastioon: sotsiaalne- ja arenguvajadus. Kognitiivse dissonantsi teooria: (Festinger) kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekiab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute,
keeles). Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus: http://tnk.tartu.ee/ (Saab leppida aja kokku psühholoogiga) Enesetappude ennetamise keskus: Telefon 655 8088 (eesti keeles) kell 19.00-07.00. Telefon 655 5688 (vene keeles) kell 19.00-07.00 Psühholoogiline kriisinõustamine: Telefon 631 4300 Töötab kõikidel nädalapäevadel, kaasa arvatud riiklikud pühad kell 19.00 07.00 7. NARKOMAANIA Narkomaania ehk uimastisõltuvus on haiguslik tung tarvitada üht või mitut psüühikale mõjuvat ainet eneseuimastamise, ergutamise, mõnutunde saamise või erilise meeleseisundi saavutamise eesmärgil. Narkomaan ehk uimastisõltlane on narkootikumide või muude sõltuvust tekitavate ainete kuritarvitaja. Sõltuvusaine toime möödudes tekib narkomaanil erineva raskusastmega piinav võõrutusseisund, millest vabanemiseks püütakse saada uut uimastiannust
kesknärvisüsteemis, kui ka psüühikas. Sageli juuakse rohkem kui vaja seotud heaolutundega. Suguiha: suguiha on soov leida omale seksuaalpartner ning asuta temaga seksuaalvahekorda. Evolutsioonilisest seisukohast oon inimesed arenenud kasvatama oma järglasi koos elukaaslasega , kes on nõus kandma pikaajalisi kohustusi. Evolutsiooni käigus kujunes ka armastus see aitab keskenduda ühele partnerile, kellega korduvalt seksuaalvahekorras olla. Uimastisõltuvus Kehatemperatuuri hoidmine: Kaks mehhanismi. Sisemine kontroll: Vasodilatatsioon nahakapillaaride laienemine Vasokontriktsioon Nahakapillaaride ahenemine Piloerektsioon karv turri Lisaks suur ja väike vereringe Väline kontroll tahtele alluv. Kontrollkese ajus hüpotalamus - Kontrollkeskme lähenemine : Julian Rotter 1966.a. inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi.
Pärnu Vanglas 22 uimastisõltuvuses kinnipeetavat 100-st; Tallinna Vanglas 132 uimastisõltuvuses kinnipeetavat 1042-st; Tartu Vanglas 60 uimastisõltuvuses kinnipeetavat 942-st; Viljandi Vanglas 15 uimastisõltuvuses kinnipeetavat 110-st; Ämari Vanglas 100 uimastisõltuvuses kinnipeetavat 538-st. Vanglaarstide arvates on uimastitarbijate arv suurem. Näiteks kui Tallinna Vanglas on 404 kinnipeetavat, siis 300 neist on uimastitarbijaid. Tartu Vanglas on uimastisõltuvus diagnoositud 60 kinnipeetaval, kuid tarbijaid on 408. Järelikult on Tartu Vanglas kokku 468 uimastitarbijat. Murru Vanglas kasutab uimasteid hinnanguliselt 90% kinnipeetavatest. Uimastitega seotud kuritegude eest oli süüdi mõistetud 10% kõigist kinnipeetavatest, mis siiski peegeldab üksnes kuritegude lõpptulemust. Siiani on raskusi kanalite leidmisel, mille kaudu uimasteid ja muid keelatud ained vanglatesse
Vajadused • Orgaanilised vajadus • Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus • Sotsiaalsed • Vaimsed 45 46 • Esteetilised – vajadus ilu ja korra järgi Bioloogiline motivatsioon (baasvajadused) • Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine – Valu vältimine – Hirm – Uni – Nälg – Janu – Sugutung – Uimastisõltuvus Kultuuriline motivatsioon • Arenguvajadus – Uudishimu, tunnetusvajadus(vajadus ise teatud olukordi läbi proovida ja kogeda. Näiteks: Mis tunne see on, kui keel lingi külge külmaga kinni jääb. • Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Kontrollkese (Rottel 1966) Ta jagas inimese käitumise kaheks. Sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus. (meie tulemused määravad ära meie oskused
kuni psühhoosi möödumiseni. I ja II puhul detoksikatsiooni ja ravi absoluutne näidustus. III Sõltuvusseisundite ja uimastite kuritarvitajate ravi toimub ambulatoorselt (kodust käies) või statsionaarselt (haiglas koha peal)psühhiaatrilises raviasutuses. Ravi viiakse läbi vaid inimese enda soovil Eesti Vabariigi seadused ei näe ette sunniviisilist ravi sõltuvusest võõrutamiseks. Nõukogude ajal püüti sundviisiliselt võõrutada. Uimastisõltuvus on progresseeruv haigus, mida on võimalik ravida ning seega on uimastisõltuvatel haigetel nagu kõigil teistel patsientidel õigus tervishoiuteenustele. Sõltuvust ei saa terveks ravida. Terveks saab ravida kas nakkushaiguseid või põletikke jne.. Muutused, mis on inimese organis (ka aju tasandil) ei saa tasa teha. Sõltuvusseisund võib iga kell uuesti käivituda. Sõltuvus on eluaegne haigus.
füüsilised (nt kasvaja, veresoonte ahenemised) või psüühilised põhjused (nt reaktsioon kaotusele või traumaatilisele sündmusele). Depressioone, mis tekivad ilma kindlakstehtava põhjuseta, nimetatakse endogeenseteks depressioonideks. Meetmed Patsiente mitte üksi jätta. Mitte kasutada väliseid üleärritajad (kiirabiauto signaal). Mitte sundida patsientidele ühtegi otsust peale. Vajadusel transportida haiglasse. Mõelda suitsiidiohule. 5) Uimastisõltuvus Uimastipatsientidega toimetulekut on kirjeldatud peatükis „Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid“. 164 6) Laste väärkohtlemine Laste väärkohtlemine on lapse vägivaldne kehaline või psüühiline kohtlemine. Tagajärgedeks on arenguhäired või hingelised ja kehalised traumad. Vahet tuleb teha nelja vägivalla kasutamise vormi vahel: psüühilis-emotsionaalne vägivalla kasutamine, seksuaalne kuritarvitamine, kehaline
annaabi.ee 
