Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2 Sümptomid: sügelus suguelundite piirkonnas, lihasvalu, lümfisõlmede turse, villid nakatumise kohal Ohtlik lootele! Levib: otsese kontakti teel või vanematelt vere kaudu Ravi: lõplikult pole välja ravida võimalik; episoodiline või supressiivne ravi Genitaalherpest võib saada ka huuleherpesest! Süüfilis
2008 jaan-nov: 474 HIV-nakatunut: 275 meest ja 199 naist sh 198 Tallinnas AIDSi-haigeid on 247 (2008 nov), AIDSI surnuid on üle 20 inimese Hepatiit A-hepatiit ehk kollatõbi B-hepatiit levib 100 palavik, seedehäired korda kergemini kui (70-80% nahk kollane) HIV Levib elukondlikult Hepatiit B-hepatiit levib: Vere kaudu (nt. narkootikumide süstimine veeni) Kaitsevahenditeta seks Kehavedelikega (ka sülg ja pisarad) Sümptomid: Väsimus, ebamäärane kõhuvalu Maksavähk või tsirroos surm (1%haigestunutest) Hepatiidi poolt põhjustatud maksakahjustus HERPES sügelus ja ärritustunne Naha- ja genitaalherpes villikesed ja haavandid nahal ja suguelunditel Naha- ja genitaalherpes Bakteriaalsed haigused Süüfilis 1.faas. Valutud ja kõvad haavandid suguelunditel, huultel, päraku ümber 2.faas
Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI) ehk sugulisel teel levivad haigused ehk suguhaigused levivad peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Osa nakkusi levib lisaks ka vere kaudu, nahk-naha kontaktil või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus. Mõned suguhaigused on ravitavad, mõned mitte. Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi, aga ka eluohtlikke tagajärgi. Peamine STLI levikutee on nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekord. Nakatuda võib nii tupe-, suu- kui pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad STLI põhjustavad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida
See põhjustabki nakkuse. GONORRÖA (TRIPPER) Gonorröad põhjustavad bakterid võivad elada tupe, emakakaela, suguti, päraku, kusiti ja kurgu limaskestal. Seega võib nakkus levida kõikides nendes kohtades. Milline piirkond nakatub, sõltub sellest, kas nakatunud partneriga harrastatakse suu-, tupe- või pärakuseksi. Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida suguteedest eritis või voolus (kollakas või rohekas) ja/või kusiti on urineerimisel valulik. Meestel võib esineda eritist peenisest (võibolla ainult paar tilka) või on urineerimine valulik. Nii naistel kui meestel ei pruugi sümptomeid alati esineda. Gonorröad on võimalik ravida. Naistel võib gonorröa levida emakakaelast munajuhadesse. See võib põhjustada munajuhade põletiku. Võib esineda palavik ja valu kõhu alaosas. Ka seda on võimalik välja ravida
SUGULISEL TEEL Sugulisel teel levivad nakkused Bakterinakkused: LEVIVAD NAKKUSED Gonorröa Klamüdioos Süüfilis Mükoplasmoos Viirusnakkused: Herpesnakkus Inimese papilloomiviiruse nakkus HIV, AIDS B- ja C-hepatiit
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Sugulisel teel levivad haigused Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Ülle Säälik Torma 2010 Sugulisel teel levivad haigused Suguhaiguste põdemine põhjustab olulisi vaevusi haigele, tõsiseid probleeme inimsuhetes ja omavad tõsist ohtu inimese tervisele. Suguhaigused on olulised eelkõige oma võimalike tüsistuste tõttu. · Põdemise tagajärjeks võib olla viljatus (nii meestel kui ka naistel), eelkõige soetud põletikku põhjustavate suguhaigustega (klamüdioos, gonorröa). · Suguhaigused kanduvad üle emalt lapsele raseduse või sünnituse käigus: tulemuseks võivad olla raseduse katkemised, vastsündinu haigestumine, aga ka surm.
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED JA NENDEST HOIDUMINE Referaat Koostaja: Mariliis Lindsalu Torma 2010 Mis on suguhaigused? Sugulisel teel levivad haigused on nakkushaigused, mis kanduvad inimeselt inimesele seksuaalvahekorra ajal. Haigestutakse nii vaginaal kui ka oraal- või anaalseksi kaudu. Millal on soovitav pöörduda suguhaiguste uuringuks arsti vastuvõtule? kui on toimunud kaitsmata vahekord uue või juhusliku seksuaalpartneriga pärast seksuaalvägivalda enne arstlikke protseduure, nagu spiraali paigaldamine, raseduse katkestamine jne.
Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest
tüsistused (lastetus nii meestel kui ka naistel, krooniline valu) ja inimene on nakkav oma seksuaalpartnerile/tele. Sugulisel teel ülekantavad papilloomiviirused põhjustavad emakakaela vähki. Sugulisel teel levivad haigused võivad põhjustada püsivaid ja tõsiseid tervisehäireid (hepatiit ehk nakkuslik kollatõbi) või isegi lõppeda surmaga (AIDS). HIV-NAKKUS JA AIDS KAEBUSED Esimesed nähtused on tavaliselt kõhnumine , väsimus, nahalööbed, pikajaline palavik ja kõhulahtisus, mis tekivad enamasti alles aastaid pärast nakatumist. Selle ajani tunneb inimene end tervena, küll aga võib nakkust teadmatult teistele edasi anda. UURIMINE Nakkust saab kindlaks teha veeniver uurimisega, kuid mitte enne 2-3 kuud pärast nakatumist. RAVI Praegused ravimid on väheeffektiivsed, lükates vaid edasi haigusnähtude teket ja leevandades pisut AIDSi tüsistusi. Nakkust pole võimalik ravida. TÜSISTUSED
1. Mis on sugulisel teel levivad nakkused? 2. Leia 10 sugulisel teel levivat haigust. Täida nende kohta tabel. Haigus Nakatumine Haiguse Nakkuse Ravi avaldumine/sümptom avastamise viisid id Klamüdioos Klamüdioosi *iseloomulik klaasjas voolus Klamüdioosi tekitab ravitakse antibiootikumidega. tekitab ja valulik urineerimine. bakter Chlamydia Enamik arste soovitab peale bakter Chlamydi *Kaebused tekivad 1-2 trachomatis. Proovid ravi lõppu teha a trachomatis nädalat peale nakatumist. võetakse kontrollanalüüsid. Ravida on
Suguhaigustest üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused kuuluvad nakkushaiguste gruppi. See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest Nakatumine toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigused, eriti
Haigestumise sagedus kasvab ja kahaneb pidevalt. Eestis tekkis haigestumuse tõus 1990-datel seoses muutustega ühiskonnas. Kõige sagedamini haigestuvad noored, võrdselt nii mehed kui naised, sagedamini intiimtöötajad(prostituudid). Loote nakatumisel võib rasedus lõppeda iseenesliku abordiga, laps võib sündida elusalt, kuid haigustunnustega või sünnib näiliselt terve laps, kellel ilmnevad haigustunnused alles kuude või aastate pärast. Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese 17 (tavaliselt seksuaalse) kontaktiteel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks.
mannaterasid meenutavad valged paapulid, millede eemaldamisel jäävad limaskestale eredat värvi veidi valulikud punetavad kolded. Päikese ultravioletsetest kiirtest kahjustatud alahuulele võib tekkida kandidoosne huulepõletik. Genitaalkandidoosi korral esineb naistel kreemikasvalge kohupiimataoline eritis ning limaskestade põletik. Meestel tekivad eesnahale ja peenise peaosale väikesed pindmised haavandid või lamedad sõlmekesed, vahel esineb ka turset. (joonis 2) Dermatofüütia Selle haigusvormi korral kahjustuvad naha sarvkest, küüned ja juuksed. Protsess piirdub alati epidermisega ehk pealisnahaga. Dermatofüütiat jalgadel põhjustavad 2 erinevat seent Trichophyton mentagrophytes v. interdigitale ja Trichophyton rubrum. Nakkusallikaks on haige inimene, haiged loomad ja pinnas. Nimetatud seentest esimese haigustekitaja korral lokaliseerub haiguskolle tavaliselt 3. ja 4. ning 4
ilmne. (Powell, 2005) Gonorröa diagnoosimiseks on peale kliiniliste haigustunnuste vajalik haigustekitajate olemasolu (mikroskoopilisel või bakterioskoopilisel uurimisel). Gonorröa laboratoorsel diagnoosimisel on eriline tähtsus, sest haigus võib suhteliselt sageli kulgeda torpiidselt, väga väheste kliiniliste nähtudega ning diagnoosimine osutub võimalikuks ainult hoolika laboratoorse analüüsi abil. (Vahter, 1994) Levides verre või liigestesse võib gonorröa osutuda eluohtlikuks. Ravimata gonorröa põhjustab tõsiseid tüsistusi. Naistel võib esineda vaagnapõletik, mis võib kahjustada munajuhasid, põhjustada kroonilist vaagnavalu ja tekitada sisemisi mädakoldeid, mida on keeruline ravida. Meestel võib gonorröa põhjustada väga valulikku munandimanuste põletikku (munandites), mille tagajärjeks võib olla sigimatus. Inimene nakatab teisi seni, kuni ta ei ole saanud ravi. Ravitakse cephalosporin- või quinlone- tüüpi antibiootikumidega
Omandatud resistentsus vankomütsiini, aminoglükosiidide suhtes suureneb. Soovitatavam kombinatsioon aminoglükosiid + rakuseinale toimiv antibiootikum (näiteks amp+genta, üksi ei suuda aminoglükosiid rakku tungida)… >50% juba ampitsilliinile resistentsed, >25% resistentsed aminoglükosiididele, umbes 20% Ameerikas vankomütsiinile. Resistentsus tekib konjugatsioonil enterokokkide perekonna piires, aga ka stafülo- ja streptokokkidega. Efektiivsed on uued antibiootikumid: linesoliid, kinupristiin/ dalfopristiin, mõned fluorokinoloonid. Profülaktika: ratsionaalne antibiootikumravi, HI leviku vältimine. Bakterid mõmm :) 05/06 Streptococcus pyogenes Üldist. Grupp A streptokokk, põhjustab mitmeid mädaseid ja mittemädaseid haigusi. Sisenemisvärat on reeglina ninaneel, eriti tonsillide epiteel. Kliinilistes materjalides lühikeste ahelatena. β-hemolüüs
· Meestel selles eas esineb luumurde 68 x harvemini kui naistel, sest neil on lihased üldiselt tugevamini arenenud Esimesed rasedustunnused · menstruatsiooni ärajäämine ( vahel harva kestab edasi ) · muutused rinnanäärmetes ( rinnas valusööstud, pisted, suurenevad, muutuvad valulikuks ) · iiveldus, halb enesetunne, ka oksendamine ( siit ka isu hapu ja soolase isu · väsimus (mõnel individuaalselt suureneb unevajadus) · isu muutused ( suur isu, toitude valimine hea enam ei maitse, ennem mittesöödav nüüd hea ) · temperatuur pärasooles on 37 C või rohkem ( naine ise on terve }. NB! Mõõta kohe pärast ärkamist voodist tõusmata ! · lõhnatundlikkus suureneb ( tekivad erinevad reaktsioonid erinevatele lõhnadele ) NB! Kõhu kuju muutused tulevad alles pärast 45 raseduskuud ! Näide: 19 a
Piimhappekäärimine toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Piimhappekäärimine toimub näiteks: kui piim, kapsas, kurk hapneb juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes Tavaliselt treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud. Üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. Etanoolkäärimine • Suhkru lagundamine mikroorganismide (nt pärmiseente) toimel. • Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. • Eraldub süsihappegaas. • Kasutatakse õlle ja veini valmistamisel
klapid venivad välja, soonesein kaotab elastsuse, tekivad sõlmed, sopistused. Soodustab: geneetiline soodumus, istuv-püsti töö, füüsiline koormus või ülekaal, rasedus. Esialgu kosmeetiline : pindmised laienemine -ilu probleem. Hiljem raskustunne, tursed, säärekrambid, sipelgatunne, valu. Soodustavad kõhukinnisus, maksa ja sapihaigused, müoom ja kroonilised põletikud veresoone vaagnas (kuse suguteede põletikud). Kui mitte ravida võib areneda edasi troofiline seisund ja tekivad haavandid ja trombid. Ohtlikud kui kaasub asteroskleroos ja kõrge LDL kolesterool. Veenilaiendid ehk vaariksid ehk veenikombud on veenide (eriti alajäsemete) seinte väljavenimistest tekkinud laiad kohad. Veeniklapid ei ulatu enam kokku ja veri voolab tagasi. Sellest tekib omakorda suurem surve seinale. Veenilaiendite tüsistus- komudes seisvas veres tekivad tromibid ( flebiit, tromboflebiit) , mis muutuvad emboliteks. Ohtlik vere haigus. Põletiku kohal on nahk
Sümptomid: Võib jagada söögitorusisesteks ja söögitoruvälisteks. Söögitorusisesed: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised. Söögitoruvälised: respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust, mõru või hapu maitse suus. Tüsistused: Ösofagiit, peptilised striktuurid, söögitoru haavandid, Barretti söögitoru, söögitoru vähk, respiratoorsed komplikatsioonid (köha, astma, pneumoonia, fibroos), häälepaelte ja hammaste kahjustused. Diagnostika: Prooviravi kui PPI ravi toimel kaebused taanduvad, siis GERD Gastroskoopia (+/- söögitoru limaskesta biopsia) 24-tunnine pH monitooring Söögitoru manomeetria Ba-neelamistest (Rö) peptilise striktuuri või haavandi diagnostika L-A klassifikatsioon:
tsütokiinid) ja teised rakulised mediaatorid. Antibiootikumid Peruus inkad - kiniin - esimene kemoterapeutikum § Paul Ehrlich - "magic bullet", võttis kasutusele terapeutilise toksilisuse mõiste salvarasaan § 1929 - Alexander Fleming Inglismaal penitsilliin, kasutusele alles II MS ajal § 1935 Gerhard Domagk Saksamaal prontosiil, esimene sulfoonamiidide reas. § 1939 Florey taasavastab penitsilliini § 1944 Waksmann avastab streptomütsiini. Definitsioon § Antibiootikumid (AB) on bakterite - Streptomycs, Bacillus või seente - Penicillium, Cephalosporium poolt produtseeritavad ained, mis pidurdavad teiste mikroorganismide kasvu või surmavad neid ning mis pole terapeutilistes doosides organismile kahjulikud. § Võib ka nii: "AB - ained, mis surmavad mikroorganisme väga väikestes annustes." § Antibakteriaalsed preparaadid - antibiootikumid + sünteesitud antimikroobsed kemoterapeutikumd. § Triviaalne nimetus - "antibiootikumid".
haiguse ajal. Viiruskandjad kassid (latentne infektsoon) eritavad viirust kogu elu, viirus persisteerib kolmiknärvi ganglionites. Stress ja kortikosteroidid põhjustavad reaktivatsiooni. Inkubatsiooniperiood 24-48 tundi. Kliinilised tunnused: Aevastamine, köha, nõrevool ninast, konjunktiviit, salivatsioon, sinusiit (ninakõrvalurgete põletik), palavik, isutus, keratiit (silma sarvkesta põletik), kornea haavandid (harva), nina-pisarakanali põletiku korral tekib epifoor (pisaravool), üksikjuhtudel haavandid keelel, limaskestadel ja nahal, tiinetel kassidel abordid (sagedamini 6. Tiinusnädalal), viirus võib kahjustada loodet. Sümptomid kaovad nädala jooksul, kuid sekundaarse bakteriaalse nakkuse korral vältab haigus nädalaid. Lahanguleid: Nekroosikolded ninaõõne epiteelis, farünksis, epiglotises, tonsillides, larünksis,
köha ja kesknärvisüsteemi kahjustused. D e r m a t i i d i - nefropaatia sündroomi korral tekivad haigetel sigadel isutus, depressioon. Loomad jäävad lamama. Iseloomulikeks kliinilisteks tunnusteks loetakse punakast kuni purpurse värvusega maakulate ja paapulite teket tagajäsemetel ja tagakehal. Rasketel juhtudel kahjustub nahk üle kogu keha. Mõne aja möödudes kattuvad maakulad ja paapulid tumedate korpadega, mis 2 3 nädalapärast ära langevad paljastades nekrootilised haavandid. Sfääriline SIGADE KLASSIKALINE KATK Virion sisaldab Põhjustaja: Flaviviridae üheahelalist RNA-d Pestivirus Sigade klassikalise katku viirus Lipiidse õmbrisega Virulenttsuse alusel eristatakse A, B ja C varianti Püsib pikka aega
Kirjelda lühidalt VSD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid. Embrüonaalse arengu häirena tekkinud vatsakeste vaheseina ava. VSD väljendub vasaku vatsakese puudulikkusena juba esimesel eluaastal. See on tingitud suurest vasakult paremale śundist ja vasaku vatsakese ülekoormusest. Sümptomiteks on: ● Hingeldus, ● abililihaste kasutamine, ● higistamine, ● nõrkus, ● väsimus söömise ajal. ● Vasaku vatsakese hüpertoofia Ravipõhimõtted: glügosiidid, diureetikumid. NB! Väga väike defekt võib sulguda iseeneseslikult. Suure defekti korral on näidustatud operatiivne ravi enne 3 elukuud või esimese eluaasta jooksul. Millest oleneb ks südamerikkega lapse seisundi prognoos. südamerikke anatoomiast ... Mida nimetatakse müokardiidiks? Müokardiit e südamelihase põletik. Miks võib tekkida lapsel müokardiit? 1
Kauakestev stress või stressifaktori sage kordumine viib organismi kaitse-kohandumuslike (adaptatsiooni) protsesside kurnatuseni. Hakkavad avalduma haiguslikud nähud. Vähese liikumisega sundasendis töötamisel pingelise psüühilise koormusega ja mittevastava puhkusega on aluseks nn. adaptatsioonisündroomi väljakujunemisel. Sündroom avaldub: · suutmatus lõõgastuda · unehäired · krooniline väsimus · töövõime langus · vereringe regulatsiooni häired · higistamishood Säilitamaks oma töövõimet, peame lähtuma meie organismi normaalse funktsioneerimise tagamisest. Teisalt tuleks hoiduda puhkuse ja vaba aja sisustamisest ekstreemsete ja pingutavate tegevustega, mille eesmärgiks ei ole tervistumine ega lõõgastumine. Huvitav on kirjeldus selle kohta, mis juhtub siis, kui toimub üleminek vaegliikumisest tugevale
Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress. Sageli võib lööbega kaasneda palavik, pea- ja lihasvalud ning lähedal asuvate lümfisõlmede suurenemine. VORMID: Huuleohatis(HSV1), suguelundite ohatis (HSV2), vöötohatis. RAVI/SOOVITUS Viirusevastaste ravimid, millest levinum on atsükloviir
Patogenees. Infitseeritutel kujuneb eluaegne kandlus, immuunsüsteem hoiab kontrolli all. Viiruse vähene paljunemine ja levik organismis on tõendatav seropositiivsete neeluepiteeli rakkudes. EBV immortaliseerib B-lümfotsüüte. Haigused. • Heterofiilne antikeha-positiivne infektsioosne mononukleoos. Ainus immuunkompetentse haigus. Klassikaline sümptomite triaad: lümfadenopaatia, splenomegaalia, eksudatiivne farüngiit + kõrge palavik, väsimus, tihti hepatosplenomegaalia. Peamine kaebus on väsimus. Sarnaseid sümptomeid põhjustavad ka CMV, HHV6, Toxoplasma gondii, HIV. Raske S. pyogenese tonsilliidist eristada. Ampitsilliini manustamisel lööve. • Krooniline haigus. Tsükliliselt taasilmnev haigus – krooniline väsimus, madal palavik, peavalud, kurguvalu. • EBV-indutseeritud lümfoproliferatiivsed haigused. Transplantatsioonijärgne lümfoproliferatiivne haigus. Aafrika Burkitti lümfoom
Selline toitumiskäitumine jääb tihti aja jooksul märkamatuks, sest seda varjatakse teiste eest ja haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad, kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 1524aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, mis on põhjustatud
Metamfetamiin on amfetamiini kangem ja tugevama mõjuga teisend, mis levib valge pulbri või kristalse läbipaistva ainena. Metamfetamiini manustatakse peamiselt suitsetades, aga ka süstides ja suu kaudu sisse võttes. Toime on sarnane amfetamiini toimega, kuid kestab kauem. TOIME- sama mis amfetamiinil Amfetamiini ja metamfetamiini lühiajaline toime Tekivad eufooria ja erutatus, suurenenud jutukus, püsimatus ja enesekindlus, taanduvad füüsiline ja vaimne väsimus. Söögiisu väheneb, pidurdusmehhanismid nõrgenevad, võimalik agressiivne käitumine teiste ja enda suhtes. Võivad tekkida südame- ja veresoonkonnahäired, sest amfetamiin ergutab sümpaatilist närvisüsteemi ja koormab südant. Suuremad annused muudavad käitumise stereotüüpseks- ühtesid ja samu liigutusi korratakse mitmeid kordi. Amfetamiini manustamisel korduvalt mitme päeva jooksul võib areneda amfetamiinipsühhoos- ilmnevad nägemis- ja kuulmismeelepetted,
kauem. Amfetamiini ja metamfetamiini joobe tunnused Füüsilised: laienenud pupillid, kiire pulss, kõrgenenud kehatemperatuur, higistamine, koordinatsioonihäired, unetus, püsimatus, suurte annuste puhul võivad esineda krambid. Psüühilised: närvilisus, rahutus, hüplev mõtlemine, seosetu kõne, elevus. Amfetamiini ja metamfetamiini lühiajaline toime Tekivad eufooria ja erutatus, suurenenud jutukus, püsimatus ja enesekindlus, taanduvad füüsiline ja vaimne väsimus. Söögiisu väheneb, pidurdusmehhanismid nõrgenevad, võimalik agressiivne käitumine teiste ja enda suhtes. Võivad tekkida südame- ja veresoonkonnahäired, sest amfetamiin ergutab sümpaatilist närvisüsteemi ja koormab südant. Suuremad annused muudavad käitumise stereotüüpseks- ühtesid ja samu liigutusi korratakse mitmeid kordi. Amfetamiini manustamisel korduvalt mitme päeva jooksul võib areneda amfetamiinipsühhoos- ilmnevad nägemis- ja kuulmismeelepetted,
Seedeelundite haigused (imikpõrsaste nakkuslik ja mittenakkuslik diarröa, koktsidioos, võõrutusjärgne kolibakterioos ja tursetõbi, sigade düsenteeria, proliferatiivne enteropaatia, maohaavandid) Kolibakterioos. Diagnoos: kliiniline pilt. Vatitampooni pärasoolest mikrobioloogiliseks külviks. Laborisse tuua elus põrsas või peensoole osa. Peensoole osa võtta samal hommikul haigestunud ja ravimata loomalt. Ravi: elektrolüüdid, antibiootikumid. Tõrje: emiste vaktsineerimine kolostraalantikehade taseme tõstmiseks. Rotaviirus. 7-10 päeva vanused põrsad. Peesoole hattude hävimine, mille tulemusena sööda omastamine halveneb. Resistente paljude deso-ainete vastu, püsiv väliskeskkonnas, pidev haigestumise risk. Põrsastel alates 7.elupäevast suremus madal, juhul kui ei esine konkureerivat nakkust ega stressi. Põhjustab suuremaid probleeme nooremiste järglastel, kelle immuunsus on madal. Diagnoos: pH määramine roojast
Need on anaeroobsed spiroheedid, parim on neid vaadelda tumeväljamikroskoobis. Patogeenseid treponeeme reeglina ei õnnestu in vitro kasvatada. Mittepatogeenseid treponeeme leidub suuõõnes, soolestikus jm. Mittepatogeenne on näiteks T. denticola, T. oralis ja T. pectinovorum. Esimesed kaks on suuõõnes leiduvad liigid. Suuõõne spiroheete seostatakse paradontoosiga. Treponema pallidum - patogeensetest treponeemidest on olulisim; süüfilisetekitaja. Juba 15. sajandil tehti kindlaks, et süüfilis levib sugulisel teel. Tema genoom on ka sekveneeritud. T. pallidum ei talu kõrget temperatuuri ja kuivamist. Süüfilis. Treponema ei läbi tervet nahka ja seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand. Kui sealt materjali võtta, saab tumeväljas spiroheete vaadelda. Enamasti haavand paraneb ise ja bakterid kaovad algsest nakkuskoldest
sööta ei suudeta trantsportida. Vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired-mikrobiaalsed ja biokeemilised TUNNUSED Vatsa töö häirumine (vatsa hüpotoonia või atoonia), mäletsemise puudumine Isu langus, piimatoodangu langus Lehma ,,väliskuju muutused" Roojamise ja rooja muutused 10. Põllumajandusloomadel ravimite kasutamisega kaasnevad ohud Antibiootikumid Jäägid loomsetes toiduainetes (ebapiisav keeluaeg, keeluajast mittekinnipidamine). Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega. Tekib selektsiooni või adaptsiooni tulemusena. Pärast iga antibiootikumiravi jääb alles mikroobide resistentne populatsioon. Resistentsus võimeline edasi kandumine ühel bakteripõlvkonnalt teisele ning ühelt bakteriliigilt teisele.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A