Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikkerss Salatsigur Endiiviasigur Juursigur Aedsalat Lõhnav kannike Suur mungalill Baklazaan Avokaado Magus paprikas Oliiv Kurk
SISSEJUHATUS Oktoober võib juba kõledat ja vihmast palet näidata, kuid vapramad sügislilled sellest ei hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari, paljud sügisel õitsevad astrid, kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos, päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni! Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele. 1. SÜGISLILLED
Tubakad Nicotiana 3 V 18 C 14-20 päeva Mustköömned Nigella 3 18 C 14-20 päeva Keerispead Phacelia 3 10-14 päeva Suureõieline portulak Portulaca grandiflora 3 V 18-21 C 10-21 päeva Ahtalehine kääbuskakar Thymophylla tenuiloba 3 V 18-20 C 10-14 päeva Lõhis-mungalill Tropaeolum peregrinum 3 15 C 14-20 päeva Ahtalehine pruudisõlg Zinnia angustifolia 3 21-23 C 5-7 päeva Külv kasvukohale - A Aedhernes A Porgand A 18-21 C 12-18 päeva Peet A 20-25 C 8-10 päeva
a) joodakse, et immuunsust tugevdada b) pestakse juukseid, et need läigiksid c) pestakse pead juuste kasvu soodustamiseks 16. Puis-aaloe Aloe arborescens Aaloemahla raviomadused olid teada enam kui.. a) 1000 aastat tagasi b) 2000 aastat tagasi c) 3000 aastat tagasi 17. Kui satud siia ruudule siis liigu automaatselt edasi 18.dale ruudule 18. Vesihein Stellaria media Vesihein on lühiealine, üks taim elab keskmiselt.. a) nädal aega b) kuu aega c) kaks kuud 19. Suur mungalill Tropaeolum majus Suur mungalille kodumaa on.. a) Lõuna-Ameerika b) Põhja-Ameerika c) Kanada 20. Pohl ehk palukas Vaccinium vitis-idaea Pohla õied on.. a) valged, roosaka varjundiga b) roosad, valge varjundiga c) beesid, roosaka varjundiga
..........................5 Paiseleht ................................................................................................................................5 Teeleht ...................................................................................................................................5 Salvei......................................................................................................................................6 Kress e. mungalill...................................................................................................................6 Vereurmarohi..........................................................................................................................6 Hiirekõrv................................................................................................................................6 Angervaks....................................................................
Viimasel ajal on hakatud salveid edukalt kasutama ka nahahaiguste, allergia ravis. Seejuures spetsialisti juhendamisel kasutatakse kas toorest pudrutaolist massi kompressina või keedisena keedetult pealt määrimiseks. Nahahaiguste puhul juuakse ka organismi puhastamise eesmärgil seguteed salveist, kummelist, piparmündist ja apteegitilli seemnetest, kõiki võrdsetes kogustes. Teed juuakse 1-2 kl päevas, 1 spl haaval. Kress e. mungalill Droogina kasutatakse taimede maapealset õitsvat osa (ürti), vilju ja mahla. Ürdist valmistatud keedis aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral. Keedise valmistamiseks võetakse 1 supilusikatäis peenestatud ürti ja valatakse sellele klaasitäis keevat vett, keedetakse vesivannil 20 min, lastakse selgineda ja jahtuda ning viiakse esialgse mahuni. Juuakse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas. Taimede mahl
Astlad: Astlaks võib muunduda kogu leht või osa lehest * Astelde peamine ülesanne on kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas) Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill) Vivipaaria: seeme idaneb elava taime küljes 34. Õitsemine. Sessoonsus. Õite liigitused. Õitsemine- Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi-kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks. Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda
Astlad: Astlaks võib muunduda kogu leht või osa lehest * Astelde peamine ülesanne on kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde (endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas) Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill) Vivipaaria: seeme idaneb elava taime küljes 34.Õitsemine. Sessoonsus. Õite liigitused. Õitsemine- Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi- kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks. Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda
KIVIKILBIK) • Kõrgus kuni 25 cm, valguslembene, külmakindel, üsnagi põuakindel. PHLOX DRUMMONDII – SUVI-LEEKLILL (SUVIFLOKS) • Vähenõudlik ja väga külmakindel taim kõrgusega 45 cm • Floksid vajavad päikselist sooja kasvukohta ja huumusrikast, niisket mulda. Varjus õitseb halvemini. Niiskuse puudumisel lõpetab õitsemise. Taimi on väga erineva kuju ja värviga, kauakestva õitsemisega taim. TROPAEOLUM MAJUS – SUUR MUNGALILL • Üheaastane lamav või roniv rohttaim. Õied kollased kuni punakaspruunid, omapärase lõhnaga • Vajab parasniisket aiamulda • Suhteliselt nõrgad varred harunevad, lamavad või ronivad, võivad kasvada mitme meetri pikkuseks. Lehed on ümarad, siledad, meenutavad kilpi. Pikaraolised õied asuvad üksikult lehtede kaenlas, võivad olla kollased, oranžid, punased või kirjud. Viljad lagunevad 3 üheseemneliseks osaks.
rühmaesindajate vahetus). Nt roomajad imetajad 2) Võrdlev anatoomia · Homoloogilised elundid, · lootelise arengu võrdlus. 3) Keemilise koostise võrdlus Näide: analoogilise keemilise koostisega Kapsauss sööb mõ- lemaid valimatult Ristõielised Mungalill ehk kress N: kapsas 4) Biogeograafia & ökoloogia Põhejndatav ajalooga. N: Austraalias on omapärane loomastik, mis on tingitud sellest, et on olnud kõige kauem geograafilises isolatsioonis (N: hulkurloomad) 5) Koduloomad, kultuurtaimed 22. Evolutsioonilised muutused populatsioonis Evolutsiooniastmed 4 järku 1) Kosmiline evolutsioon Kestis 13,7 miljardit aastat.
annaabi.ee 
