Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Süda ja veresoonkond ning haigused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kolesterool, veresoone, arter, südamel, veresoonkonna, kese, kopsud, rakud, lööki, minutis, veenid, veresoont, löögisagedus, veri, aort, vererõhk, vererakud, veresoonkond, suitsetamine, veresooned, verel, haigustesse, südamestimulaator, patsient, arterid, südametöö, lihaskest, trenn, isheemia, vereringe, venoosse, kingisepp, aordis, plasmakopsudesse. 6. Mis võib põhjustada infarkti (eluviis jms)? Milline muutus toimub südames infarkti korral, miks inimene ei sure alati infarkti tagajärjel? Kuidas on omavahel seotud mõisted pärgarterid ja infarkt? Infarkti käigus lähevad südamelöögid rütmist välja, kuid süda võib ise õige rütmi tagasi saada või tehakse elektrisokk. Infarkti tähtsaimad riskifaktorid on kõrge kolesterool veres, suitsetamine, ravimata kõrgvererõhutõbi ja pärilikkus. Südameinfarkt-Südame pärgarteri ummistumine. 7. Millisel juhul võib vere hüübimine inimesele rohkem kahju kui kasu tuua? Milles seisneb hemofiilia kui haiguse ohtlikkus? Kui veresoon on seesmiselt vigastatud, siis sulgeb fibriinivõrgustik veresoone ning moodustub tromb ning kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb.
kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) Väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse 7) Hüpotoonia – madalvererõhutõbi 8) Venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides 9) Arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 10) Kopsuarter – väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu
2. Vatsakesed tõmbuvad kokku ja suruvad vere arteritesse: PKK avatud, HK suletud. 3. Rahulolekus on nii kodade kui vatsakeste lihased lõtvunud ja veri voolab kodadesse: PKK suletud, HK suletud. Südame tööd kiirendab raev, rõõm, ehmatus ja füüsiline koormus; südame tööd aeglustab äkiline ja tugev külmaärritus. Südame treenimine on kasulik, et inimene ei väsiks nii kiiresti ära. Sportlase süda võib 35 liitrit või rohkemgi verd minutis. Liiga sageli, pikalt või intensiivselt treenides võib tekkida südame ülekoormus, eriti kui organism on nõrgestatud (hiagus, vähene magamine, ületöötamine). Kiire pulsiga treenides kogunevad lihastesse piimhappesoolad, mis raskendavad lihaste tegevust, mis koormab südant, millega võivad kaasneda ka südame rütmihäired. Südame tööd saab uurida elektrokardiogrammi ehk EKG põhjal. Koormustestiga uuritakse
Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumist. Lõtvumine võimaldab südamelihastele puhust, tänu sellele on süda võimeline töötama kogu elu. Südamelihaste kokkutõmmet nimetatakse südamelöögiks. Südamelihaskoed erinevad teistest selle poolest, et need ei väsi vaid töötavad kogu eluaja. Rahulikus olekus lööb täiskasvanu süda keskmiselt 60-70 korda minutis ja paiskab ühe löögiga kehasse umbes 5-6 l minutis. MIS MÕJUTAB SÜDAME TÖÖD? Näiteks füüsilise koormuse, rõõmu, ehmatuse ja raevu korral hakkab süda intensiivsemalt tööle. Südame tööd aga võib aeglustada äkiline ja tugev külmaärritus. MIKS ON TREENIMINE SÜDAMELE KASULIK? Kui inimene treenib siis ka tugevneb tema südamelihas ning südame maht, mille tõttu suudab süda rohkem verd ühekorraga kehasse paisata.
depolarisatsioon. Käbinääre e- epifüüs sekreteerib hormooni melatoniin, mis pidurdab puberteedi saabumist, kuid mille aktiivsus oleneb organismi viibimisest valguses või pimeduses. Valguse toimel melatoiini tekke väheneb, kuid näärme aktiivsuse seotus öö ja päeva vaheldumisega korreleerub bioloogiliste rütmidega, millel võib olla oma osa epifüüsil. Kõhunäärme langerhansi saared: Kõhunäärme sisesekretoose funktsiooniga seotud rakud (jagunedes. A-, B-, ja D- rakkudeks).Insuliin B-rakud, mida on rakkudekoguarvust 60%, produtseerivad insuliini, mis kiirendab glükoosi trantsporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. Insuliini toimel kasutab organism enam suhkrut glükogeeni tootmiseks, mis talletatakse maksas. Vere normaalne glükoositase on 4,4-4,6 mmol/l (08,,,1,1 g/l), insuliini puudumisel tõuseb 8,8-10,0 mmol/l(1,6-1,8g/l)(hüperglükeemia)ületab neerude glükoosi
need sealt veenidesse. Kapillaarivõrk on äärmiselt tihe. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub. Sõltub: aorti paisatava vere hulgast, südame töö sagedusest ja muust. Normaalne vererõhk on 115-130/ 70-80 mm elavhõbedasammast. Suur vereinge on kudede varustamiseks toitainetega ja jääkainete väljutamiseks. See algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aort on suurim arter. Need jagunevad peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaarideks. Kapillaarid varustavad verega kõiki organeid ja kudesid. Läbi kappillaariseinte liiguvad hapnik ja toitained kudedesse, kudedest liiguvad jääkained verre. Arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi peenikesteks ja järk järgult suuremateks veenideks. Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks läbi kahe veeni südame paremasse kotta.
28. Mis on reesusfaktor? Dantigeeni olemasolu erütrotsüüdil. 29. Selgitage mõisted: Süstol Vatsakeste kontraktsioon. Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Südame löögimaht normaalselt 70 ml väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Südame löögisagedus ehk frekvents on pulss ehk mitu korda minutis toimub süstol. EKG ehk elektrokardiogramm (EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus.) Tahhükardia on südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia on südamefrekvents alla 60 korra minutis. Hüpotoonia Kõrgenenud vererõhk Hüpertoonia Madalenud vererõhk. 30. Mis on ja millest sõltub vererõhk
elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere hüübimisel fibriin, - vere hüübimist soodustav aine immuunsus, Organismi võime muuta kahjutuks haigustekitajaid, teisi kehavõõraid rakke ning kehavõõraid ühendeid
süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga) -> kopsuveenid -> vasak koda *Ülesanne on rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist *Algab südame paremast vatsakesest *Veri liigub mööda kopsuartereid kopsudesse *Kopsudest jõuab arteriaalne veri südame vasakusse kotta 4. Arterid, veenid, kapillaarid. Seos ehituse ja ülesannetega. Vastus: Need on veresoonte kolm põhitüüpi. Südamest väljuv suur arter (aort) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veresoonte seinte lihased suurendavad või vähendavad veresoonte läbimõõtu, jaotades niivisi verd organite vahel ja muutes sellega vererõhku. 5. Millest sõltub südame löögisagedus ja löögimaht.
koeks. 19. Millised rakke ja ained veri sisaldab? Punased verrakud e. erütrotsüüdid, valged vererakud e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid. Hemoglobiin. 20. Millised ülesanded on vereplasmal? Seal lahustuvad mitmed ühendid (nt. vesi, valgud, toitained, hormoonid). Kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. 21. Kuidas toimub vere hüübimine? Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemiliste reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud moodustavad haavale võrgustiku, millesse takerduvad vererakud. 22. Nimeta vererühmad, mille poolest need erinevad? 0, A, B, AB; Rh-positiivne, Rh-negatiivne. Vere rakkude koostises on erinevad valgud. 23. Mis on hemoglobiin ja mis on selle ülesandeks? Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Annab verele punase värvuse.
Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Rahuolekus 60-90 korda minutis. Kehalise töö korral kiireneb (sõltub töö intensiivsusest ja kestvusest). Kehalise töö käigus on hapnikukadu suurem ja süda peab kiiremini kokkutõmbuma, et keha suurema koguse hapnikuga varustada. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? Elektriliste potentsiaalide muutused toimuvad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihastes. EKG on aparatuur elektriliste muutuste
A.Vahtramäe 2011 2 Südame tööd iseloomustavad olulisemad mõisted: 1. südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Vajadusel võib see maht tõusta kuni 5 korda võrreldes rahuolekuväärtusega Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. Mõlema vatsakese minutimahud peavad olema võrdsed, et kuskil vereringes ei tekiks verepaisu. Erinevate koormustega kohanemisel mõjutavad südant tema enda regulatsioonimehhanism (intrakardiaalne e. südamesisene regulatsioon) ja ekstrakardiaalsed tegurid (vegetatiivne närvisüsteem ja humoraalne regulatsioon). 2. löögimaht - normaalselt 70 ml - väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse
· Kõrgvererõhutõbi- püsiv kürge vererõhk · Veenilaiendid- jalgade pindmiste veenide laienemine. · Südame rütmihäired. · Südameklapi rikked. Veri kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. ( täiskasvanul 5-6 liitrit ) LK 41 ÕPIKUST Vere punalibled e erütrotsüüdid - Transpordivad hapniku (hemoglobiin) · Tekivad punases luuüdis. · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas. · Ainsad tuumata rakud inimese kehas. Kõige rohkem ( u 35 triljonit) Hemoglobiin rauaühendit sisaldav, hapniku transportiv valk. Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest. · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. · Eluiga u 2-4 päeva, tuumaga, värvusetud rakud, arv kõigub ( 4000-9900 rakku mm3 kohta ) Trombotsüüdid vereliistakud, mis osalevad vere hüübimises. Immuunsüsteem - Kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Elundid on :
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugevus ja elastsus võimal
Ringeelundkond Kertlin, Ingrid, Helena Mis on ringeelundkond? Inimese ringeelundkond koosneb kardiovaskulaarsest süsteemist ja lümfisüsteemist Kardiovaskulaarne süsteem on süda, veri ja kõik veresooned Lümfisüsteem on soonestik, mis kannab kudede liigset vedelikku ehk lümfi vereringesse Südame ehitus Süda on umbes rusikasuurune lihaseline elund, mis asub rinnaõõne vasakpoolses osas Selle ülesanne on tagada vere ja lümfi pidev ringlus inimese kehas Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest Vere liikumine Hapnikuvaene veri jõuab südamesse kahe suure veeni, alumise ja ülemise õõnesveeni kaudu, mis suubuvad paremasse kotta, seejärel paremasse vatsakesse Edasi voolab veri kopsutüvve, sealt kopsuarterite kaudu kopsudesse ja nelja kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta Viimaks liigub veri vasakusse vatsakesse, siis aorti ja sealt kehasse laiali Südame töö Kodade ühine kokkutõ
Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Elektrogardigramm on südamelihaste graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südamelihaste tööd ja seisundit. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed; 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Ehmatuse korral südametegevus kiireneb, aeglustub aga äkilise
Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa.
2 SISUKORD 1. SÜDA 3 Süda on pump, mis täidab elulise tähtsusega ülesannet, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune elund. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja ja lõtvub - ,,lööb", nagu öeldakse. Südame löökide sagedus võib ollla küllaltki erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, imikutel aga peaaegu kaks korda sagedamini. Südamelöökide sagedus sõltub treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms. Näide: Lance Armstrongi, kes on üks maailma parimaid jalgrattureid (võitnud mitu korda Tour de France), pulss on puhkeasendis 32-32 lööki minutis. Mida treenitum on organism, seda väiksem on südamelöökide arv, sest süda suudab minutis lihtsalt rohkem verd vereringesse paisata. Südame löögisagedus
Koda- südame osa, millesse koguneb kehast tagasivoolav veri;vasemasse kotta koguneb kopsudest hapnikurikas veri, paremasse kotta liigub kehast saabuv hapnikuvaene veri. Vatsake südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse. Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse Arterid- · Veresooned , mis viivad verd südamest organitesse. · Seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte
Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin. Valgulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakudja nii suletakse vigastatud koht. 9.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Põhjenda. Sest siis ei voola inimene verest tühjaks, kui ta on end vigastanud, vaid verejooks lakkab fibriinikiude tõttu. 10.Mitme osaline on inimese süda? Neljaosaline. 11
samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu.
Verikoosneb : · Vereplasma 55% · Vererakud 45% 2)Vererakud on: · Punased ehk erütrosüüdid. - hapniku trantsportimine, punase värvusega · Valged ehk leukotsüüdid. - võitlus võõrkehade ja haigustekitajatega, liikuvad , värvusetud · Vereliistakud ehk trombotsüüdid - osalevad verehüübimises , värvusetud 3)Vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastatud kohta ja eraldavad fibriini, mille kiud moodustavad tiheda võrgustiku. Sisemise veresoone vigastuse puhul võib tekkida tromb.
1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihaseline vahe sein jaota südame vasemaks ja paremaks pooleks. 3. kummaski pooles o vatsake ja koda nende vahel on hõlmased südameklapid mis lasevaad verel likuda ühes suunad kojast vatsakesse. 4. vatsakeste ja arterita vahel on poolkuu klapidmis lasevad verel liikuda vatsakesest välja veresoontesse(arteritesse). Südame talitlus: 1. süda on rütmiline ja automaatne kogu elu 2. täiskasvanutel on normaalne 60-70 lööki minutis 3. etapid: a) kodade kokkutõmbumine b) vatsakeste kokktõmbumine c) südame lõtvumine On olemas 3 tüüpi veresooni: ARTERID VEENID KAPILAARID 1)suured veresooned 1)suured veresooned 1)peened veresooned 2)viivad vere südamest 2)toovad vere kudedest 2)kannavad verd elun- kudedesse südamesse tagasi dite ja kudede vahel
– eritavad histamiini – põletik!, ja hepariini – hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid – diam. 11-14 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – põletiku takistamine. Lümfotsüüdid – diam. 6-14 mikronit, ümar tuum, ül.- võitlus infektsioonidega (antikehad, “mälu” jne.). 5) Monotsüüdid – läbimõõt 12-20 mikronit (!), tuum ümar või kõver, ül. – “suured õgirakud”. c. Trombotsüüdid e. vereliistakud:- trombotsüüdid ei ole rakud, vaid rakufragmendid, mida toodavad vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud, - arv ca 300 – 400 tuhat/cmm, diam. ca 3 mikronit, - ül. – väga oluline lüli keerulises verehüübimise kompleksis. Vereanalüüsidest: - vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse (või otsitakse), - sagedamini kasutatavad on nn. “üldveri” koos “leukotsüütide valemiga”, kus määratakse
viirused.Ta kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis,lümfisõlmedes ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskkonna pidevalt muutuvates tingimustes. Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused. Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Osadel leukotsüütidel on tsütoplasma sõmeraline, osadel mitte. Sellest tulenevalt jaotatakse neid gronulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud
6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP struktuur ja ülesanne, kuidas ja kus tekib, kuidas ja kus kasutatakse? ATP resünteesimehhanismid (anaeroobsed ja aeroobne), nende kestvus, efektiivsus, sünteesikoht rakus, puudused, milliste spordialade puhul kõige olulisemad? 8. Südame- ja veresoonkonna ehitus ja funktsioonid. Arteriaalse ja venoosse vereringe veresooned, mida, kust ja kuhu transpordivad? Südame neli osa ja vere liikumise suund? Suur ja väike vereringe (kust algab, kuhu liigub, kus lõpeb, millist verd transpordib)? 9. Mis on kolmas pumbasüsteem? Kuidas on selle häired seotud südamehaigustega? 10. Mis on süstol ja diastol? Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne (üle 170 lööki/min) treening
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek).
hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed, 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda
Vere puhversüsteemid: (nendega hoitakse ära vere happelised nihked, mis toimuks peale norm olukordi...) Karbonaatpuhversüsteem (transporditakse süsihappegaasi, kopsudes see vabaneb) Fosfaatpuhversüsteem Vereplasma valkude puhversüsteem Hemoglobiini puhversüsteem (hapniku transport + ka 10% süsihappegaasi) 5. Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded Erütrotsüüdid- e punalibled, vererakud; 1 mm3 veres umbes 4-5 miljonit erütrotsüüti (pm iga viies vererakk) tuumata rakud, ~1/3 massist hemoglobin. (Kaksiknõgusus – et oleks võimalikult suur pindala) Põhiülesanne: Hapniku transport 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Hemoglobiin- valguline ühend, sisaldab rauda ja hapnikku Sisaldus meestel 130-160 g/l, naistel 120-160 g/l (kui langeb alla 100 g/l kohta on tegemist aneemilise verega – hapniku vaegus/puudus, nt raua puudus veres/toidus) Ülemine piir 160 g/l kuna muidu muutub veri paksuks (viskoosseks) (võib esineda nt äkksurmasi
kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta VERI ON VEDEL KUDE Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Harkeelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud Immunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
V. SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g).
annaabi.ee 
