atraktiivsemaks. 3) Potentsiaal euro saamiseks Hindame, et euro võimalik tulek tähendaks lähiaastateks täiendavat majanduskasvu 2%. 4) Eesti madal riigivõlg ja üsna tasakaalus eelarve Kui globaalselt läheb tähelepanu üha rohkem riikide eelarve defitsiitidele ja kõrgele riigivõla tasemele, siis Eesti tugevus nende näitajatega tooks meile positiivset tähelepanu. 5) Euroopa Liidu struktuurifondidest laekuv raha 15 mlrd krooni euroraha on 2010. aastal tasakaalustamas kriisi negatiivseid mõjusid. Negatiivsed tegurid 1) Pankade laenumahu vähenemine Finantssektori tähtsus on jätkuvalt Eesti jaoks väga kõrge ning pankade tõenäoline laenumahu vähenemine pidurdab majanduskeskkonda. 2) Konkurentsivõime kesine Eesti liigub küll konkurentsivõime paranemise suunas, kuid
e-kool. Algus pandi ID-kaartide loomisele 2001. aastal riigihankega Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse pakkumiseks. 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Rahastus 2000 aastal IT-alasele teadus- ja arendustegevusele umbes 11 miljonit krooni. See moodustas ligi 5% Eesti avaliku sektori poolt teadus- ja arendustegevusele eraldatud rahast. Perioodil 2004–2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning Ühtekuuluvusfondist kokku 12,5 miljardit krooni. Infoühiskonna arengut toetati sellest 130 miljoni krooniga. Perioodil 2007–2013 suurendatakse programmi abil olemasolevate elektrooniliste lahenduste kasutatavust, soodustatakse uute e-teenuste teket ning teavitatakse inimesi, kuidas arvutit turvaliselt kasutada. Programmi maht on 4,8 miljont eurot. http://www.ituudised.ee/article/2014/12/3/it-eelar ved-tuleval-aastal-pigem-suurenevad
summa on 50 000 EEKi. Eestis on SAPARDI program lõpetatud, kuna Eesti on täisliige (29.sept.2007) 9. Mis asutus või organisatsioon on PRIA, kus ta asub ja millega ta tulevikus tegelema peab? PRIA on Tartus asuv Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Amet, kus tänaseks töötab üle 300 ametniku. Tema struktuur on käivitatud Brüsseli tüüpstruktuuri kohaselt. Senini jagas toetusi põhiliselt SAPARDI abiprogrammist, lähitulevikus hakkab jagama ELI struktuurifondidest (põhiliselt põllumajanduse arenduse struktuurifondist). 10. Milliseid valdkondi haarab Maastrichti lepingu I sammas? M. lepingu I sammas haarab kõiki põhilisi maj. Sektoreid, maksusüsteeme, intellektuaalset omandit, tsiviilseadusandlust, raamatupidamist ja tarbijakaitset. I samba kõik valdkonnad omavad rahvusülest staatust, st. neis valdkondades on Brüsseli seadusaktid kõrgemad vastavatest liikmesriikide õigusaktidest. 11
Tähekeste arv on kindel - kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse sümboliks". Veel peab olema heraldiline kirjeldus: "Taevassinisel taustal on ring kaheteistkümnest tähekesest, mille tipud kokku ei puutu". Geomeetrilises kirjelduses tuuakse välja geomeetriline paigutus ja põhjendatud peab olema värvide valik. Euroopa Liidu logo kasutamise kohta on põhjalikud juhtnöörid Euroopa Liidu logo ei tohi kasutada mistahes materjalidel või objektidel, millel puudub seos ELi struktuurifondidest saadud vahenditega. Logod peavad objektil olema paigutatud nähtavale kohale. EL logo (kleepsuna, plakatina, tänutahvlina vms) peab struktuurifondide vahendite toetusel soetatud või valminud objektidele paigaldama vähemalt viieks aastaks kui kulub, määrdub, tuleb asendada. Lõpetuseks võib öelda, et logo tegemine, alustades ideest kuni toimima hakkamiseni, on väga töö- ja ajamahukas protsess, kus lõppresultaat võib olla... -
inimesed. Liikumisradu kasutavad peale turistide ka tipp-sportlased. Suurteks sihtrühmadeks on ka erinevad firmad, kes korraldavad seal suve- ja talvepäevi ning seminare. Tervisekeskus on populaarne koht ka erinevate Pärnu koolide seas, kes korraldavad seal näiteks spordipäevi. Suusaradadel peetakse ka Eesti ja Pärnumaa Meistrivõistlusi. Projekti ,,Jõulumäe Tervisespordikeskuse väljaarendamine" on Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud projekt, mille eesmärgiks oli Jõulumäe Tervisespordikeskuse spordirajatiste kvaliteedi tõstmine ja aktiivse vaba aja veetmise võimaluste laiendamine ning seeläbi keskuse atraktiivsemaks muutmine kõikidele sihtgruppidele (maakonda külastavad turistid, professionaalsed sportlased, tervisesportlased, harrastussportlased, kohalikud elanikud jne). (Euroopa Liidu struktuurfondide toetus) See toimus aastatel 2008-2009
otstarbeks. 3 1. SWEDBANK 1.1. Lühiajaline laen Lühiajaline laen on mõeldud ettevõttele erakorraliste ja hädavajalike kulutuste tegemiseks: kuni 10 000 eurot laenu saab kiiresti ja mugavalt eraisiku käenduse tagatisel saate soetada hooajalisi kaubavarusid saate teha lühiajalisi investeeringuid põhivarasse sobib ka Euroopa Liidu struktuurifondidest toetatavate projektide sildfinantseerimiseks Lühiajalise laenu tingimused: Miinimumlimiit 2000 eurot Tähtaeg kuni 18 kuud lepingutasu 1% summast, kuid vähemalt 195 eurot intressimäär oleneb laenuvõtja suutlikkusest laenu tagasi maksta tagatise seadmisega ja kindlustamisega seotud kulud Tagatised: hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii
Eriti tulu väljavool. Viimastel aastatel ka sissevool. 1992 aastal moodustas tulu sissevool jooksevkonto krediitkäivest 0,1%, 2006ndal aastal juba 7,3%. Tulu väljavoolu näitajad on 1.7% ja 10.6%. Jooksevülekannete puhul oli valdavalt välisabina laekunud ülekannetel jooksvakonto käibes küllaltki suur osakaal, mis on aastatega hakanud vähenema. Teatav tõusutrend tekkis taas ühinemisel Euroopa liiduga, tõusu põhjuseks on laekumised Euroopa liidu struktuurifondidest aga ka käibemaksu tagastamise ning muude laekumiste tõttu. Ülekannete analüüsil tuleb arvestada ka kapitalikonto ja finantskonto all olevaid kapitaliülekandeid, kus teiste hulgas kajastatakse Euroopa liidu toetusi Eesti infrastruktuuri arendamiseks. Eriti ulatuslikud olid nimetatud summad 2004-2006 aastal. Jooksva konto puudujäägi peamine põhjus on kogu käsitletaval perioodil olnud kaupade konto. Samuti on sellesse panustanud ka tulukonto, sest tulude väljavool on pidevalt
finantseerimismehhanismid Välisabi - Euroopa Liidu rahastamisvahendid (nt Marco Polo II; teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogramm; DG-TREN iga-aastased projektikonkursid) - Struktuurivahendid · Ühtekuuluvusfond · Struktuurifondid - Ühenduse algatused (nt INTERREG) - Finantsmehhanismid (nt Norra finantsmehhanism) - Struktuuritoetused - Riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist (struktuurivahendid). - Struktuuritoetus jaguneb: · Euroopa Liidu toetus Euroopa Liidu struktuurifondidest, sh Euroopa Ühenduse algatuse INTERREG raames, ja Ühtekuuluvusfondist eraldatav struktuuritoetuse osa; · Riigieelarveline toetus struktuuritoetuse osa, mis kantakse riigikassast koos Euroopa Liidu rahaga otse toetuse saajale.
mis keskendub kultuuri-, ühiskonna- ja keskkonnaküsimustele. Alates 1998. aastast on EL investeerinud 480 miljardit vähemarenenud regioonidesse. Aastatel 2007-2013 kulub ühtekuuluvuspoliitikale 308 miljardit, mis on 36% EL eelarvest. Seda raha kasutatakse põhiliselt selleks, et viia ellu Lissaboni strateegia eesmärke majanduskasvu ja tööhõive suurendamist. 80% kulub uute liikmesriikide integreerimisele, samas kui 16% Struktuurifondidest kasutatakse innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive. Pisut üle 2% paigutatakse riikidevahelisse ja regionaalsesse koostöösse Euroopa Territoriaalne Koostöö nime all. Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil:
mis keskendub kultuuri-, ühiskonna- ja keskkonnaküsimustele. Alates 1998. aastast on EL investeerinud 480 miljardit vähemarenenud regioonidesse. Aastatel 2007-2013 kulub ühtekuuluvuspoliitikale 308 miljardit, mis on 36% EL eelarvest. Seda raha kasutatakse põhiliselt selleks, et viia ellu Lissaboni strateegia eesmärke majanduskasvu ja tööhõive suurendamist. 80% kulub uute liikmesriikide integreerimisele, samas kui 16% Struktuurifondidest kasutatakse innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive. Pisut üle 2% paigutatakse riikidevahelisse ja regionaalsesse koostöösse Euroopa Territoriaalne Koostöö nime all. Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil:
Viisavabaduse laienemine pole hea vaid neile, kes soovivad reisida, vaid ka Eesti ja USA julgeolekualasele koostööle. Liitumisel Euroopa Liiduga on veel üks väga suur pluss, milleks on erinevad rahalised toetused. Struktuuritoetus on eraldatud Eestile ELi poolt selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul. Eestile eraldati perioodil 2004-2006 Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist vahendeid 12,5 miljardi kooni ulatuses. Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada vahendeid 53,3 miljardi krooni ulatuses, seega aastas ligikaudu 2 korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Eesti-poolne lisapanus sel perioodil on ligi 9 miljardit krooni. Võib öelda, et üsna väike panus võrreldes sellega, mis vastu antakse. See raha tuleb kolmest erinevast fondist, milleks on Euroopa Regionaalarenfu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond
Üks neist puudutab valda üldiselt ning teine turismivaldkonda. Kernu valla visioon kõlab järgnevalt: "Kernu vald saab muutuda edukaks ja arenevaks vallaks, arendades inimressursse ja infrastruktuuri ning parandades elukeskkonda". Selle saavutamiseks on seatud viis strateegilist eesmärki: · tõsta elanike arv aastaks 2015 4000ni; · olla tugeva identiteediga omanäoline vald; · saavutada hariduse-ja huvihariduse kvaliteedi tõus; · olla konkurentsivõimeline Euroopa Liidu struktuurifondidest investeeringute taotlemisel; · säilitada puhas ja kvaliteetne loodus-ning elukeskkond. Kernu valla turismivaldkonna visioon on sõnastatud järgnevalt: "Aastal 2018 on Kernu vald tuntud kultuuri- ja elamusturismi sihtkoht, mida külastajad soovitavad hiljem oma sõpradele ja sugulastele." Selle saavutamiseks on Kernu vald seadnud neli eesmärki: 6 · arendada Ruila-Laitse piirkond tunnustatud kultuuri- ja elamusturismipiirkonaks;
Kultuurkapital 1000000 Eesti Vabariik Tartu linn Rahvusvaheline Uisuliit (ISU) Eesti Uisuliit (EUL) Investorid Sponsorid Annetused Pangalaen 28600000 Omakapital 130000 KOKKU 97000000 Põhiosa soetusmaksumusest tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest. 14
aitab SAPARD viia Eesti põllumajandustootmist ja põllumajandussaaduste töötlemist vastavusse Euroopa Liidu veterinaaria, fütosanitaaria, keskkonna ja hügieeninõuetega. On ka teisi abi- ja koostööprogramme, mis pole otseselt keskkonnaga seotud. Näiteks on nimetamata Phare programm, mille eesmärgiks on paljude aastate vältel olnud peamiselt Eesti riigiasutuste ettevalmistamine liitumiseks ning Euroopa Liidu seadusandluse ülevõtmiseks. Rahalist abi on meil võimalik saada ka struktuurifondidest, mis on suunatud mahajäänud piirkondade järeleaitamisele ja tööhõive edendamisele hariduse ja koolituse kaudu. Üldiselt on inimesed nendest toetustest vamustuses ja seega liiduga rahul , kuid samas viiakse abirahaga läbi ka projekte, mille mõju võib olla negatiivne. Näiteks loodusele- Euroopa Liit toetab ulatuslikult Eesti maanteevõrgu arendamist ja ehitamist, mis toob kaasa sõiduautoliikluse ja kaubavedude mahu kasvu. Autoliiklusega kaasneb mitmeid
konkurentsivõime näitas teatavaid paranemisemärke. Eratarbimise kasv oli 2006.a. 3,5% Leibkonnad kulutavad keskmiselt 130% nende käsutuses olevatest tuludest. Teiseks oluliseks majanduskasvu teguriks on suur tööjõu sissevool. 9 Hispaania majanduskasvu alusteks on: · Hispaania liitumine euroga; · Intressimäärade alanemine; · Eraldised ELi kohesiooni- ja struktuurifondidest; · Immigratsioon Praegusel ajal moodustavad Hispaania SKP-st 66,1% teenused, tööstusele jääb 30,2%, ja põllumajandus ca 3,6%. 4.2 Inflatsioon Hispaania inflatsioon oli 2008. aasta juunikuu seisuga üle 5%, mis ületab eurotsooni keskmist. Inflatsiooni kiirenemine on peamiselt tingitud kütusehindade tõusust maailmaturul. Eluasemeturg on Hispaanias viimastel aastatel olnud selgelt ülekuumenenud - alates 1997.a. on hinnad kerkinud pea 150%. Elamuhinnad tõusid
Laenu kulud tulevad esmalt lepingutasust, mis on 1% summast, kuid vähemalt 195 eurot. Intressimäär oleneb laenuvõtja suutlikkusest laenu tagasi maksta. Tagatise seadmisega ja kindlustamisega seotud kulud. Kohustustasu kasutamata limiidi summalt 2% aastas. Swedbank pakub lühiajalisi laenu kuni 10 000 eurot eraisiku käenduse tagatisel. Antud laen on mõeldud, näiteks: hooajaliste kaubavarude soetamiseks, lühiajalisteks investeeringuteks põhivarasse, Euroopa Liidu struktuurifondidest toetavate projektide sildfinantseerimiseks. Miinimumlimiit antud laenul on 2000 eurot ning saab võtta kuni 18 kuuks. Kuludeks on esmalt Lepingutasu on 1% summast, kuid vähemalt 195 eurot, intressimäär oleneb laenuvõtja suutlikkusest laenu tagasi maksta ning tagatise seadmisega ja kindlustamisega seotud kulud. Tagatiseks on kas hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii, lisatagatiseks võib olla kommertspant või põhivara või muu vallasvara
omavad kõrget kasvupotentsiaali. Starditoetust on võimalik kasutada põhivara soetamiseks, turundustegevuste läbiviimiseks, rakendustarkvara ostmiseks ja arendamiseks ning tööjõukulude finantseerimiseks. 1.2 Euroopa Liidu struktuurifondide toetused Otsides finantseerimisvõimalusi, tasuks kindlasti uurida ka struktuurifondide ja omavalitsuste poolt pakutavaid toetusmeetmeid, nt stardiabi investeeringuteks põhivarasse, koolitustoetused personali koolitamiseks. Struktuurifondidest toetatakse järgmisi valdkondi: haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Toetuste leidmisel oma projektidele aitavad teid maakondlikud arenduskeskused, mis pakuvad oma baasteenuste osas tasuta nõustamisteenust. Arenduskeskustest saate infot projektide
f)SMH aruande heakskiitmisest ja keskkonnaseire meetmete kinnitamisest teavitamine (üldsuse informeerimine) g) SMH eksperdi pädevuse kontrollimine SMH'd ei teostata 1.dokument, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2.eelarvekava, programm, strateegia 3. dokument, mille alusel EL aastatel 20042006 kaasrahastab tegevusi struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfondist (tingimused on juba paigas) Algatamise otsus (SMH korraldaja) 1.kohustuslik (põhjendust pole vaja) 2. eelhindamise tulemusena otsus tehakse lähtudes teatud kriteeriumitest (sätestatakse Keskkonnaministri määrusega!) otsus tuleb kooskõlastada vajalike asutustega lisada asjakohane põhjendus SMH programm
mis keskendub kultuuri-, ühiskonna- ja keskkonnaküsimustele. Alates 1998. aastast on Euroopa Liit on investeerinud 480 miljardit vähemarenenud regioonidesse. Aastatel 2007-2013 kulub ühtekuuluvuspoliitikale 308 miljardit, mis on 36% Euroopa Liidu eelarvest. Seda raha kasutatakse põhiliselt selleks, et viia ellu Lissaboni strateegia eesmärke majanduskasvu ja tööhõive suurendamist. 80% kulub uute liikmesriikide integreerimisele, samas kui 16% Struktuurifondidest kasutatakse innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive. Pisut üle 2% paigutatakse riikidevahelisse ja regionaalsesse koostöösse Euroopa Territoriaalne Koostöö nime all. Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil:
fiskaalpoliitikas on lähtutud eeldusest, et kaudsete maksude osakaalu tuleb suurendada. Maksukoormuse võrdlemisel ei saa lähtuda ainuüksi maksumäärast, vaid võrrelda tuleb ka vastavate riikide elanike tulusid ja varasid. (Tammeraid 1999, lk 77) Enamikus Euroopa Liidu riikides on tulu inimese kohta ligikaudu 3 korda suurem kui Eestis. (Tammeraid 1999, lk 77) Alates taasiseseisvumisest on Eesti saanud miljardeid kroone tagastatmatut välisabi. Enamus sellest on tulnud Euroopa Liidu Struktuurifondidest. Eraldi saab Eesti raha põllumajanduse ja kalanduse toetamiseks. Lisaks on Eesti juba aastaid saanud kasutada kandidaatriikidele ja uutele liikmetele mõeldud Euroopa Liidu Transition Facility fondi raha, oma abi on pakkunud ka Euroopa majanduspiirkond (Norra, Island, Lichtenstein), Norra ja Sveits. (Riigi Raha Veeb) Euroopa Liidu asutamislepingu ühe olulisema põhimõtte- sotsiaalsusprintsiibi järgi toetavad majanduslikult kehvemaid. Selle elluviimiseks on loodud struktuurifondid ,
· 82% konvergentsi piirkondadesse · Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 96.Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida toetati) Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle- euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel. · Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö · Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele suunatud innovativsete meetmete väljatöötamist ja rakendamist. · Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt
82% konvergentsi piirkondadesse Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 96.Ühenduse algatused 2000 – 2006 (keda/mida toetati) Ühenduse algatused – valdkond, kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle- euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel. Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele suunatud innovativsete meetmete väljatöötamist ja rakendamist. Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt
· 82% konvergentsi piirkondadesse · Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 96.Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida toetati) Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle- euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel. · Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö · Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele suunatud innovativsete meetmete väljatöötamist ja rakendamist. · Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt
· 82% konvergentsi piirkondadesse · Ülejäänud regioonidesse 55 miljardit eurot piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgil · 8,7 miljardit Euroops territoriaalse koostöö raames 96.Ühenduse algatused 2000 2006 (keda/mida toetati) Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks probleemide käsitlemist ja lahendamist üle- euroopalisel tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte struktuurifondidest omal algatusel. · Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö · Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele suunatud innovativsete meetmete väljatöötamist ja rakendamist. · Urban II : võivad toetust saada 50 vähemalt 10 000 elanikuga linna, kes vastavad vähemalt
· Poliitilised suunad. Kas projekt on kooskõlas riikliku, regionaalse ja/või kohaliku organisatsioonipoliitikaga? · Jätkusuutlikkus. Kas pakutud lahendused tagavad nimetatud probleemi kontekstis tulemuste kestva mõju? Loogiline maatriksi koostamine Projekti loogiline maatriks (ingl. logframe) on süstemaatiline projekti kavandamise juhtimine ja kontrolli meetod (vt tabel 2). Loogilise maatriksi tabel on sageli kohustuslik projektitaotluse osa Euroopa Liidu Struktuurifondidest kaasfinatseerimise taotlemisel, paljudes teistes toetusprogrammides. Tabel annab hindajale ülevaatliku pildi projekti sisust, kontrollimeetmetest ja riskidest. 14 Tabel 2. Projekti loogiline maatriks Sekkumis- Kirjeldus Saavutamise Kontrolli Eeldused loogika indikaatorid meetodid ja riskid Üldine eesmärk Otsene eesmärk Väljundid Tegevused
3. Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfond: mõeldud põllumajandusstruktuuride Ühenduse algatused valdkond, kus EL peab oluliseks ümberkujundamiseks. 18 % probleemide käsitlemist ja lahendamist üle-euroopalisel 4. Kalanduse Arendusrahastu: rahastab tasandil ning seetõttu kaasfinantseerib EL projekte kalandusektori struktuurifondidest omal algatusel. kaasajastamist ja struktuuride ümberkujundamist. · Interreg III : majanduse ja inimressursside arendamine 3% läbi eri riikide koostöö. Jaguneb: 1.piiriülene koostöö 2. riikidevaheline koostöö 3. regioonidevaheline koostöö 94. Ühtekuuluvusfond (keda/mida toetatakse, · Leader + : toetab maapiirkondade arendamisele
eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus või eelarvekavale, programmile ja strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfondist aastatel 20042006. §2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. §2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
(3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi
arengukavade efektiivsest elluviimisest. Edu tagab eelkõige keskvalitsuse kõrge haldussuutlikkus, aga ka head suhted USA valitsuse ja Euroopa Komisjoniga Washingtonis ja Brüsselis. Kuigi lõviosa otsestest investeeringutest reaalmajandusse on iirlased saanud USAst, ei saa alatähtsustada ELi osa Iirimaa edus. Näiteks aastatel 19941999 sai Iirimaa oma rahvusliku arenguplaani elluviimiseks ELi struktuurifondidest iga iirlase kohta 23,2 tuhat krooni, kokku umbkaudu 84 miljardit Eesti krooni (5,4 miljardit eurot). Iiri tollaste investeeringute prioriteedid olid kõrgtehnoloogiline tööstus, transport, haridus ja kohalike omavalitsuste majandustegevus (eelkõige turism). Rahvusliku arengukava haridusprogrammi ulatusest annab ettekujutuse fakt, et koolitus ja täiendõppeprojektidega oli igal aastal seotud üle 200 000 inimese. ELi kaasfinantseeritud suured kohalikud
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
seal äärmiselt kiiresti ca 9% aastas. USA-s toodetakse aastas üle 5 miljoni tonni mune, Jaapanis 3 miljonit tonni, Venemaal, Indias ja Mehhikos igaühes ligi 2 miljonit tonni. Eesti Statistikaameti andmetel toodeti 1990. a iga Eesti elaniku kohta 360 muna, millega olime Euroopas Hollandi, Ungari ja Belgia (koos Luksenburgiga) 4. kohal. Kuna Eestimaa linnukasvatajad ei ole seni ei siseriiklikest ega ka Euroopa Liidu struktuurifondidest mingisuguseid toetusi saanud, siis on ebavõrdse konkurentsi tingimustes kanamunade tootmine sedavõrd tagasi läinud, et 2006. a toodeti meil iga elaniku kohta vaid 136 muna, millega oleme praktiliselt Euroopa Liidus "punaseks laternaks". Kanamunade tootmisel Euroopa Liidus aastatel 2005...2012 mingit olulist kasvu ei prognoosita. Kuna tootmine suureneb väga vähesel määral, siis ei saa suureneda ka munade tarbimine. 2
Lääne-Euroopa riikidesse ning asemele on tulnud sadu tuhandeid ukrainlasi, moldaavlasi ja venelasi. Nii on loodud immigratsioonipump, mis paraku tõmbab tööjõudu põhiliselt varimajandusse, mille osakaaluks hinnatakse kuni 24 SKTst. Nii kaua kui Portugal oli ELi vaeseim osa ja miljardid sundimatult sisse voolasid, polnud tal vaja end eriti pingutada, aga tuleval aastal, kui lisandub kümme uut liiget, kes struktuurifondidest suure suutäie ära ampsavad ja veelgi madalamate palkadega konkureerima kipuvad, on Portugalil põhjust kahetseda, et ta paremaid aegu ei osanud tõhusamalt ära kasutada. Raiskamispoliitikat ajanud sotsialistidelt aasta tagasi võimu üle võtnud sotsiaaldemokraatide rahandusminister Ferreira Leite nimetab riigi majandust uppujaks, kelle päästmiseks õlekõrrest ei piisa. Et Portugal on rahaliidu liige, ei tohi tema eelarvepuudujääk ületada 3 SKTst
teiste kasutajale tuntud keeltega (sada aastat tagasi eesti murretega, nüüd pigem inglise keelega). Tasub rõhutada, et motiveeritus mingil juhul ei taga mõistmist, vaid võib seda üksnes veidi hõlbustada, kui inimesel mõistmiseks vajalikud teadmised niigi olemas on. Kui ei ole, siis on kerge juhtuma ka eksitav motivatsioon, näiteks tõukefond tundub asjatundmatu jaoks tähendavat midagi eemaletõukavat. (Et need fondid nimetati struktuurifondidest ümber tõukefondideks just esimese väidetavalt eksitava motivatsiooni tõttu, illustreerib veelkord asjaolu, et inimeste teadmised ja eelistused on erinevad ehk termini motiveeritus on tegelikult hindaja, mitte tolle termini omadus.) Sobivus moodustusaluseks Terminitest on sageli tarvis moodustada liitsõnu ja tuletisi, seega kuulub termini ihaldusväärsete omaduste hulka ka selle võimaldamine. Näiteks sobib paljuvaieldud ja -naeruvääristatud raal, mis on selles suh-
annaabi.ee 
