6. Loo hullumeelselt lahedaid kogemusi: mõtle oma brändi kogemusest senisest erinevalt. 7. Õpi sõnum selgeks: mõtle oma loost senisest erinevalt. 8 9 4 Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli uurida maailmaa mõjuvõimsamate ettevõtjate edulugu. Tähtis oli teada saada millega nad tegelesid ja millised olid nende elu/töö printsiibid, et saavatuda edu. Läbi vaadates Gatesi ja Jobsi elulugu me saime teada, et töötasid nad palju. Kuigi alguses ei teeninud nad väga palju, isegi võiks öelda, et üsna vähe. Enne ainetöö tegemist, arvamus oli selline, et kõik rikkad ja edukad inimesed on väga härrasmehelikud. Tuli välja, et Gates, ega Jobs ei ole üldse sellised, vaid vastupidi. Omandates uskumatu suur arv pangakontos nad jagavad oma vara teistega, kes seda äärmiselt vajavad. Antud ettevõtjad ei unusta kuidas olla inimesena
Samuti on Apple ajaloos toimunud palju firma arengut mõjutavaid muudatusi, seega tundus mulle see teema oluline. 2 1. Apple algus Firma Apple Inc. rajasid esimesel Aprillil Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne. 3.jaanuaril 1997 tehti Apple ümber aktsiaseltsiks ilma Ronald Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile.[1] Mike Markkula, kes oli mulitmiljonär, kuna tegeles aktsiaturul, aitas Jobsi ja Wozniaki hädast välja, inversteerides firmasse 250 000 dollarit. Tänu sellele sai ta kolmandiku firma omanikuks ja Apple Inc. kolmandaks töötajaks.[2] [3] 1.1. Esimesed arvutid Arvuti nimega Apple I oli käsitsiehitatud Steve Wozniack poolt ning koosnes vaid emaplaadist, protsessorist ja muutmälust. Apple I hakati müüma 1976. juulis ning toote hinnaks oli 666.66 dollarit (arvestades inflatsiooniga, hetkel oleks selle hind 2548 dollarit). [1] Joonis . Apple I
meie kõigi elu. Steve Jobsil olid oma tõekspidamised, ta ei pööranud tähelepanud teiste kolleegide märkustele ega järginud nende soovitusi. Tal olid omad viisid, kuidas viia läbi produktiivset koosolekut. Juhuile omaselt ta jagas inimeste rollid ka koosolekul ära: igal arutaval teemal oli vastutaja. Koosolekutel ei tohtinud kasutada PowerPointi, Jobs eelistas selle asemel pigem diskussioone ning kriitilist mõtlemist. Steve Jobsi omapärased nõuded iganädalaste koosolekute pidamisel muutsid iga koosviibimise edukaks. Jobs vältis koosolekutel minevikust rääkimist, fookus oli peamiselt seatud tulevikule: kuidas paremini toota, müüa ja turundada. Apple firmasse võetakse tööle ainult parimaid spetsialiste, kes ka omavahel väga hästi sujuvad. Steve Jobsi arvates tekkisid uued ideed erinevate inimeste nägemuste ristumiskohtadel. Tema üheks
üheks tähtsamaiks edu saavutamise võtmeks ettevõttes. Tunnustamine on vajalik, et töötaja oleks motiveeritud ja positiivne, et ei tekiks soovi vahetada töökohta, hoidmaks tunnet enda hinnatusest ja vajalikusest. Tunnustada saab mitmetel erinevatel viisidel. Näiteks kingitustega, samuti nii töötaja avaliku tunnustamise läbi kui ka palgaga (preemia). Selliste motiveerimisviiside rakendamiseks peab olema organisatsioonil piisavalt ressursse, nagu seda on näiteks Steve Jobsi juhitud organisatsioonil Apple. Steve Jobsi näol saame rääkida kui ühest silmapaistvalt edukast liidrist. Võib oletada, et Steve oli oma juhtimisstiiliga teistele suureks eeskujuks. Me ei saa põhineda isiklikul kogemusel, aga oletatavasti suutis Steve kujundada ka oma organisatsiooni siseselt liiderliku positsiooni ning seda säilitada, samuti inspireerida ning motiveerida oma töötajaid, olles ise eeskujuks. Steve oli oma ala tegijate seas autoriteet. Tal oli oma visioon turul
IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama
Estonian Business School ANALYSIS OF A PRESENTATION Home assignment Tallinn 2015 For the home assignment we had to choose one presentation from Ted.com. I chose about a 4 minute presentation by Nilofer Merchant on the following topic: “Got a meeting? Take a walk”. The main reason for choosing this presentation was that I had read Steve Jobs's biographical book and there he talked how he liked to go for a walk when having a meeting and therefore, I thought it would be a good idea to get to know a bit more about something that I already know about. Also, I think that in the future, it pays off to know some easy tricks about how to make your meetings more interesting, more memorable and more healthier. Last thing mentioned in the previous paragraph is nowadays in my opinion, one of the hottest topics and we can see it in the headlines on a daily basis. I am quite sure that people under...
2.1 Macintoshi projekt Mac operatsioonisüsteemide kujunemist ei saa vaadata lahus sellega käsikäes käiva Apple'i toodetava personaalarvuti Macintoshi ajaloost. Macintoshi projektile pani 1979. aastal aluse Jef Raskin, kes tahtis luua tavainimesele lihtsasti kasutatavat ning madalast hinnaklassist arvutit (Walsh 2005). 1981. aastal, kui arvuti disain oli alles algfaasis, lahkus Raskin projekti eesotsast, andes teed Steve Jobsile, kellega tal olid isiklikud konfliktid. Jobsi algatusel tutvusid Apple'i insenerid Xerox PARC uurimiskeskuses arendatava GUI tehnoloogia ning Xerox Alto arvutiga. Apple'i kavandatava arvuti operatsioonisüsteem põhineski suurel määral Xerox Alto kontseptsioonil, kuid paljud graafilise kasutajaliidese elemendid olid ka Apple'i loodud. (Horn 1996) 2.1.1 "Classic" Mac OS 1984. aastal tutvustas Apple avalikkusele uut Macintoshi arvutit ning sellega koos käivat
ennetundmatu hiir. Lisale järgnes 1984. aastal arvuti, mis hakkas kandma Macintoshi nime ning baseerus Motorola poolt toodetud 68000 mikroprotsessoril. Tõeline revolutsioon saabus Jobsi käe all 1998. aastal,mil Apple tõi turule arvuti nimega iMac.Praeguse aja kuulsaim Appel´i toode on mp3-mängja iPod. Vannevar Bush Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis.Ta õppis Tuftsi kolledzis inseneriteaduste alal.Peale ülikooli asus Bush tööle General Electricus,
laiatarbearvuti, millel oli hiir ja graafiline kasutajaliides • Esimesel turustatud mudelil oli hulk puudusi. Tal oli vähe mälu isegi teiste sama aja arvutitega võrreldes, ainult 128 kB • Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990-ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. MÕÕN • Arvutite müük langes kõvasti • Wozniak lahkus Apple’ist 1985 • Apple juhatuse liikmed hääletasid Steve Jobsi firmast lahkumise poolt • Steve lahkus ning otsustas rajada oma firma NEXT ARVUTI • Steve Jobs rajas NeXT arvuti ettevõtte 1985. aastal • Arvutid olid tehnoloogiliselt väga arenenud ning maksid palju • Kasum oli 7 miljonit dollarit • 1986 aastal ostis Steve ära Pixari 10 miljoni dollari eest • 1996 ostis Apple NeXT arvutifirma ära ning Steve läks Apple’isse tagasi APPLE HAKKAB KASUMIT TEENIMA • Steve sai Apple’i tegevjuhiks • 15
Rakvere Ametikool Rainis Jõepera Av12A STEVE JOBS JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2012 SISSEJUHATUS Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen n-ö Apple fänn ning soovin teada saada mida ja kuidas inimene kõike vapustavat oma kätega on teinud ja tutvustada ka teistele milline inimene oli Steve Jobs. Käesolev töö annab ülevaate Steve Jobsi tegemistest , põhimõtetest ja mõistetest. Töökoostamisel teemaga tutvuti peamiselt internet teel. 1.1 ÜLEVAADE ELUST 1.1.1 Kes oli Steve Jobs ? Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne peadirektor Steve Jobs oli must-valge suhtumisega mees inimene või toode või teenus oli tema jaoks kas täielik saast või siis imepärase geniaalsuse ilming.
Järgnevalt toongi välja tema mõtted haridusest: “Seega sa tahad omandada doktorikraadi. Miks? Ühiskond vastaks sellele, et haridus tõstab võimalust saada hea töökoht, tagab võimalused olla edukas, sinu elu on palju stressivabam – HARIDUS ON VÕTI. Sinu vanemad aga vastaksid, et tee meid uhkeks, see tõstab võimalust saada hea töökoht, tagab võimalused olla edukas, sinu elu on palju stressivabam – HARIDUS ON VÕTI. Vaatame statistikat: Steve Jobsi (Apple’i kaasasutaja – toim) puhasvara väärtus oli 5,5 miljardit eurot, Richard Bransoni (Virgin Group´i asutaja – toim) puhasvara väärtus 3,3 miljardit eurot, Oprah Winfrey (tema nimelise jutusaate saatejuht – toim) puhasvara väärtus 2,1 miljardit eurot, Mark Zuckerberg (Facebooki looja – toim), Henry Ford (Fordi asutaja – toim), Steven Spielberg (režissöör – toim), Bill Gates (Microsofti asutaja – toim). Nüüd siit tuleb midagi ootamatut.
ettevõtted ning nende eestvedajad on kokku kogunud töötajate lugusid, kus nad räägivad oma saavutustest ning miks on see lugu nende jaoks oluline ning millist väärtust see neile lõi. Lugu iseloom võib olla erinev kanda ajalugu, kultuuri, tarkusi jne (An Educational KM Site, 2015). Kõige levinumad on jutustused ilmselt juhtide hulgas, kus jutustatakse erinevaid inspireerivaid ning mõtlemapanevaid lugusid. Ühe näitena võib välja tuua Steve Jobsi, kes läbi lugude andis edasi enda visiooni ning kommunikeeris oma ideid. Paljud on tõdenud lugude jutustamise märkimisväärset kasvu ning olulisust just juhtivatel ametikohtadel olevate inimeste hulgas, tegemist on populaarse kommunikeerimistööriistaga, mis on olnud ka oluline strateegiline kommunikeerimismeetod poliitilistel liidritel nagu George W. Bush, Nicolas Sarkozy ja Barck Obama
Umbes nagu elektrooniline seltskonnapäevik ja eneseväljendamise vahend. Tänaseks on Facebook ainult kuus aastat vana, kuid sellel on rohkem kui 500 miljonit kasutajat kogu mailmas ja selle arvatav hind on 33 miljardit dollarit. Zuckerbergile kulub firmast 24% ning ta on mitmekordne miljardär juba enne 26aastaseks saamist. Ta on hetkel maailma rikkamate topis 36. kohal, omades vara 6,8 milardi väärtuses. Sellega edestab ta näiteks Apple-i asutaja Steve Jobsi. Kui Zuckerberg peaks viima Facebooki börsile, saaks temast veelgi rahakam inimene. Marki isa on hambaarst ja ema psühholoog. Isa oligi see, kes pojale programmeerimist õpetas ja esimese informaatika õpetaja palkas, kellest Mark peagi üle kasvas. Kui isa ühel 1996. aasta õhtul ütles, et ta sooviks oma assistendiga paremat sideviisi kui üle ukse hõikuda, siis kirjutas Mark kohe programmi, mille abil sai sõnumeid ühest arvutist teise saata. Ta pani
________________________________________________________________________ 4 Viide: [http://www.apple.com/support/expert/] (11. aprill 2010) Stephen Gary Wozniak Stephen Gary Wozniak (lühendatult Woz) sündis 11. augustil 1950. aastal San Jose linnas, Californias. Stephen Gary on Ameerika arvuti insener, kes asutas Apple Computer Inc'i (nüüd kannab see nime Apple Inc.) koos Steve Jobsi ja Ronald Wayne'iga. Tema leiutised ja masinad aitasid oluliselt kaasa personaalarvuti pöördele 1970. aastal. Wozniak lõi Apple I ja Apple II arvutid 1970. aastate keskel. Wozniagil on hulgaliselt hüüdnimesid: Woz, Imeline võlur Woz ja iWoz (see tuleneb Apple üldlevinud toodete nimedest). Woz on lühendatud ja tuleneb väljendist ,,Zeus'i rattad". Woz on ka ühe firma nimi, mille ta rajas. Wozniak'i on mõnikord kutsutud ka Teiseks Steve'iks.
aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid ning 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Seejärel tulevad Macintosh ja Sculley. Need nimed on samuti segadusse ajamiseks nagu ka järgmised Spindler ja Amelio. Macintoshi nime kandis tegelikult 1984. aastal valmistautd arvuti, mis baseerus Motorola poolt toodetud 68000 mikroprotsessoril. John Sculley oli mees, kes sai pärast Jobsi lahkumis firmast selle presidendiks. Spindler aga astus erinevate põhjuste tõttu Sculley asemele. Aga firma loojad ei olnud nad kumbki. 4. Küsimus Ka sellele küsimusele ei osatud kohe peast vastust öelda. Vastati tihtipeale umbes, aga sellegipoolest vastasid pooled küsitletutest õigesti. Tooks ka siinkohal välja, miks just sellised 9 hüüdlaused. Tegelik Apple´i tunnustatud reklaamikampaania hüüdlause, mis tuli avalikkus
220 000 kasutajat) telefonidest nutitelefonid, millel QR- koodi lugemise funktsioon ka küljes on. Võib-olla on tegemist jaemüügis väga perspektiivika teemaga, mis järgnevate aastata jooksul jõudsalt arenema hakkab. Pilt koodist võetakse telefoni fotokast sisse, tarkvara telefonis analüüsib koodi ja loeb sealt väga inimsilmale esialgu loetamatu sõnumi. (http://estmarketing.wordpress.com/2010/12/21/innovatsioon- turunduses-qr-kood/) Kokkuvõtvalt võiks öelda Steve Jobsi sõnadega: ,,Innovatsioon on täiesti tavaline asi, millega tavalised inimesed tegelevad iga päev." Nii nagu muutub elu meie ümber, nii kohanevad sellega kiiresti nii turundajad, tootjad kui tarbijad. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. bestmarkentingblog [Online] http://est.best- marketing.com/blog/2010/09/16/bestinternet2010-kristina-randver-ulemaailmne-uuring- digital-life/comment-page-1/#comment-913 [18.10.2011] 2. Blog at WordPress.com [Online] Turundus: Praktikas ja Teoorias
1984 esitleb Steve Jobs Apple Macintosh GNU projekt Richard Stallman(EI OLE UNIX) tahtis anda operatsioonisüsteemile vabadust; MIT X-windows system 1985 C++ tõusis domineerivaks OOP-ks; 1987 GCC põhiline C kompilaator UNIX-le, Stallmani poolt tehtud FSF(Free Software Foundation) GCC(algselt GNU C Compiler) on GNU Compiler Collection, Kompileerib: ;C+ +;Objective C; Fortran; Java; Ada;Pascal 1988 Jobs asutab NeXT-i ;Pixari ,,Tin Toy" esimene arvutipõhine multifilm; Pixar on Jobsi poolt asutatud; Robert Morris ussitas viirusega ARPANET-i 1989 Intel 80486 prose koos i860 RISC coprosega ;Motorola 68040; Maxis SimCity uus mängude valdkond(simulatsioon); AOL American Online network Apple II-le ja Macintoshile, hiljem 93 Microsoft, Commodore 64-le pakkus mängude, uudiste, chattimise, e- maili võimalusi läbi sissehelistava modemi(WWW ja HTML PUUDUVAD!!) 1989 progemise keel Python Guido van Rossum; 1989- 1990 FIDONET EESTIS; Andres Suitsu ja Tarmo Soodla
GUI(Graphical User Interface), ilmekas ,,gooey", täielik Windowsi, ikoonide, menüüde ja hiirega. Need ideed võeti Xerox PARC-st ja imporditi masinatesse, mida nad ehitasid. Ükspäev, Steve Jobs , kes oli Apple arvuti kaasleiutaja oma garaazis, külastas PARC-i, ta nägi GUI-d ja koheselt mõistis selle potensiaalset väärtust, mida Xerox juhtkond ei teinud. Jobs siis alustas ehitamist Applet koos GUI-ga. See projekt juhtis Lisa-ni, mis oli liiga kallis ja kukkus kaubanduslikult läbi. Jobsi teine üritus oli, Apple Macintosh, see oli suur edu, mitte ainult sellepärast, et see oli odavam, vaid ka sellepärast, et see oli kasutajasõbralik, mõttega, et see oli mõeldud kasutajatele, kes ainult ei teadnud midagi arvutitest vaid ka neile, kellel ei olnud mingit soovi arvutit põhjalikult tundma õppida. Kui Microsoft otsustas ehitada MS-DOS-le järeletulija, siis see oli tugevalt mõjutatud Macintoshi edust. See oli valmistatud GUI baasil süsteem, mida kutsuti Windowsiks, mis
GUI(Graphical User Interface), ilmekas ,,gooey", täielik Windowsi, ikoonide, menüüde ja hiirega. Need ideed võeti Xerox PARC-st ja imporditi masinatesse, mida nad ehitasid. Ükspäev, Steve Jobs , kes oli Apple arvuti kaasleiutaja oma garaazis, külastas PARC-i, ta nägi GUI-d ja koheselt mõistis selle potensiaalset väärtust, mida Xerox juhtkond ei teinud. Jobs siis alustas ehitamist Applet koos GUI-ga. See projekt juhtis Lisa-ni, mis oli liiga kallis ja kukkus kaubanduslikult läbi. Jobsi teine üritus oli, Apple Macintosh, see oli suur edu, mitte ainult sellepärast, et see oli odavam, vaid ka sellepärast, et see oli kasutajasõbralik, mõttega, et see oli mõeldud kasutajatele, kes ainult ei teadnud midagi arvutitest vaid ka neile, kellel ei olnud mingit soovi arvutit põhjalikult tundma õppida. 18
hiirega. Need ideed võeti Xerox PARC-st ja imporditi masinatesse, mida nad ehitasid. Ükspäev, Steve Jobs , kes oli Apple arvuti kaasleiutaja oma garaažis, külastas PARC-i, ta nägi GUI-d ja koheselt mõistis selle potensiaalset väärtust, mida Xerox juhtkond ei teinud. Jobs siis alustas ehitamist Applet koos GUI-ga. See projekt juhtis Lisa-ni, mis oli liiga kallis ja kukkus kaubanduslikult läbi. Jobsi teine üritus oli, Apple Macintosh, see oli suur edu, mitte ainult sellepärast, et see oli odavam, vaid ka sellepärast, et see oli kasutajasõbralik, mõttega, et see oli mõeldud kasutajatele, kes ainult ei teadnud midagi arvutitest vaid ka neile, kellel ei olnud mingit soovi arvutit põhjalikult tundma õppida. Kui Microsoft otsustas ehitada MS-DOS-le järeletulija, siis see oli tugevalt mõjutatud Macintoshi edust. See oli valmistatud GUI baasil süsteem, mida kutsuti Windowsiks, mis
17. Teaduse ja tehnika revolutsioon Teadus arenes 20. saj viimasel veerandil, teadus ja tehnika kasvasid tihedalt kokku, saavutuste laialdane kasutamine muutus iseesenestmõistetavaks Muutused toimusid materjaliteaduses, bioloogias, elektrooniks, meditsiinis: vähenes laste suremus, keskmine eluiga tõusis, 1967 siiradi esimest korda süda, 1971 leiutati kopuutertomograaf Kiiresti arenesid arvutid, muutusid väiksemaks ja kiiremaks (Steve Jobsi Apple, Bill Gatesi Microsoft) Tehnika ja teaduse saavutusi rakendati kosmonautikas, ehitati kosmosesüstik: avardus inimkonna arusaam maailmaruumist, toodi kasutusele CD. Süstikud demonstreerisid lääneriikide tehnoloogilist taset Kasvas info hulk ja kiirenes selle edasiandmine, toodeti paljundus- ja faksiaparaate Järjest rohkem kasutati inglise keelt suhtlemiskeelena
annaabi.ee 
