1.ülesanne Tsentreerin ja horisonteerin 1. Trentreerin ja horisonteerin statiivi silma järgi. 2. Kinnitan treegeri statiiviile (kinnituskruviga) ja tahhümeetri treegerile (kui see on vajalik). 3. Tsentreerin treegeri alusetõstekruvidega. 4. Horisontreerin statiivi kinnitusklambritega treegeri ümarvesiloodi järgi (mullike musta ringi sisse). 5. Horisonteerin tahhümeetri silindrilise vesiloodi järgi treegeri alusetõstekruvidega. a. Silindriline vesilood paralleelne kahe alusetõstekruviga Kruvin võrdselt sissepoole või väljapoole b. Vesilood risti esimese asendiga Kruvin kolmandat kruvi, mida enne ei
Kasutatavad vahendid Statiiv, käpp, rõngaskäpp, muhv, ümarkolb, klaaslehter, spaatel, püstjahuti, kolbid, magnetsegaja, magnetsegaja pulk, jaotuslehter, õlivann, veevoolikud, jäävann, paber, lehter, vatt, jahuti, destillatsiooni pealis, alonz, destillaadi vastuvõtja, kumm, klotsid, rotaatorauruti, digitermomeeter, termomeeter. Eksperimendi kirjeldus 1. Asetan statiivi, selle külge muhvi koos käpaga. Statiivi juurde asetan magnetsegajat. Kaalun ära 9,052 g propaan-2-ooli, 16 g etaananhüdriidi ja panen need komponendid ümarkolbi. Ümarkolbi sisse panen ka magnetsegaja pulka ja lisan 4 tilka väävelhapet. Kolbi kinnitan käpa juurde nii, et õlivann seisab magnetsegajal ja kolb on õlivanni sees. Kolbi peale asetan püstjahutit, mille külge kinnitan kaks veevoolikuid. Püstjahuti
liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime. Osadel mikroskoopidel on kujutise pildistamise võimalus.
1 katse Kuidas pendel võngub ? a) Pendlile tuleb rakendada jõudu. Siis kui laseme pendli lahti, tõmbab maakülgejõud ta alla aga kuna pendlil on hoog sees hakkab see võnkuma. b) Pendlil läheb hoog väiksemaks. c) Pendli kiirus on kõige suurem seisukoha lähedal. d) Pendel jääb hetkeks seisma äärmuspunktides. e) Laskudes pendlihoog on kiires, tõustes hoog langeb. 2 katse Võnkumise sumbumine a) Võtsime kapist statiivi, sidusime niidi statiivi külge ja kinnitasime selle koorimise külge. b) Panime pendli võnkuma. c) Võnkeamplituud on 26 cm. d) Amplituud vähenes 11,5 cm. e) Kuna me pendlile enam jõudu ei rakenda, muundub see kineetilisest energiast potentsiaalseks energiaks. Ja ajapikku amplituud väheneb. 3 katse Kuidas tuleks tegutseda, et pendli võnkumine sumbuks võimalikult kiiresti ? a) Rakendame pendlile vähe jõudu ja ootame.
Laboratoorne töö nr. 5 Elektrotrontahhümeeter, nurkade mõõtmine Enne tahhümeetriga töö alustamist tuli avada statiiv ühte klassiruumi põrandale märgitud punkti (PP-3), asetades statiivi jalad selleks ettenähtud aukudesse, seejärel kinnitada tahhümeeter kinnituskruviga statiivi külge. Peale seda tuli instrument loodida, kasutades selleks tahhümeetri küljes olevat vesiloodi. Selleks tuli esmalt tahhümeeter pöörata nii, et vesilood paikneks kahe alusetõstekruviga. Neid kahte kruvi üheaegselt ja vastassuunaliselt keerates saime vesiloodi mulli keskele. Seejärel liigutasime tahhümeetrit eelmise asendiga võrreldes 90° võrra. Keerasime kolmandat aluskruvi nii, et mull jääks vesiloodil keskele. Seejärel keerasime tahhümeetrit 180°
suuremad pildid. Tööjaotuse võiksime kokkuleppida juba enne töö alustamist. Katse 2. Aurutamine 1. Eesmärk Katse eesmärgiks oli eraldada vees lahustuv tahke aine vedelikust. Vahendid : * rõngas * statiiv * portselan kauss * muhv * piirituslamp * soola ja vee lahus 3. Katse käik Kõigepealt kinnitasin juuksed ja siis alustasin katse käiguga,et juuksed ei jääks ette ega ei süttiks. Seejärel kinnitasin rõnga muhviga statiivi külge täpselt nii madalale et piirituslambi ja rõnga vahe oleks üks näpp et leek ulatuks kausini. Siis panin kausi rõngale ja kallasin peale lahuse. Järgmisena ootasime millal õpetaja süütaks piirituslambi ja lükkasime ettevaatlikult selle kausi alla. Katset me lõpetada ei jõudnud, ja kustutasime lambi. 5. Analüüs Kas katse õnnestus seda me teada ei saanud sest,et meil oli liiga vähe aega. Arvestades,et
3 - destillatsiooni pealis 4 jaotuslehter 5 jahuti 6 alonz 7 - destillaadi vastuvõtja Eksperimendi kirjeldus 1. Mõõdan 8 ml eukalüptiõli ja panen katseklaasi, kaalun eukalüptiõli massi, milleks on 8,66 grammi. Eukalüptiõli on kollakas-pruunika värviga vedelik. 2. Destilleerimisseadme paigutamine. Tõmbekapis asetan magnetsegaja statiivi ees. Statiivi külge panen muhvi ja selle otsa omakorda käpa, mis hoiab ümarkolbi. Ümarkolbi sisse valan eukalüptiõli ja 40 ml destilleeritud vett. Ümarkolbi sisse asetan ka magneti. Magnetsegajale panen õlivanni ja õlivanni omakorda panen ümarkolbi, et ümarkolb oleks õli sees. Ümarkolbi peale läheb destillatsiooni pealis, selle üleval veel omakorda jaotuslehter. Destillatsiooni pealise otsale asetan jahuti. Jahuti panen ka käpa vahele, mis
Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime. Osadel mikroskoopidel on kujutise pildistamise võimalus. Valgusmikroskoop
projektsioon seinale. Sama kordub vertikaalringi teises asendis. Kui mõlema punkti projektsioonid mahuvad niitristi bisektorisse, on nõue täidetud. Vastasel juhul on tegemist nn inklinatsiooniveaga, st horisontaaltelg ei ole horisontaalne. Uuematel teodoliitidel justeerimise võimalus puudub või tehakse seda spetsiaalses töökojas. Optilise tsentriiri viseerimistelg Kontrolliks seatakse teodoliidi põhitelg vertikaalseks, statiivi alla asetatud paberile märgitakse niitristi keskpunkti asend. Järgnevalt pööratakse alidaadi 180 kraadi ning märgitakse paberile teistkordselt niitristi keskpunkti asend. Kui kahe märgitud punkti omavaheline kaugus jääb vahemikku 1 kuni 5 mm, on nõue praktiliselt täidetud. Suurema erinevuse korral tuleb määrata paberil teodoliidi põhitelje projektsioon, milleks on kahe märkimise keskmine. Justeerimiseks nihutatakse niitristi vastavatest justeerimiskruvidest
Seebi valmistamine Katsevahendid: · 5g sulatatud searasva · 10ml etanooli · 5ml kraanivett · 3-4g naatriumhüdroksiidi · 20ml NaCl lahust · Suur kolb · Väike keeduklaas · Statiiv · Piirituslamp · Filterpaber Katse käik: · Paigutasime kolbi statiivi külge. · Panime suurde kolbi umbes 5g sulatatud searasva. · Lisasime kolbi 10ml etanooli. · Lisasime kolbi 5ml vett. · Lisasime veel 3-4g naatriumhüdroksiidi. · Sulgesime kolbi korgiga. · Süütasime kolbi alla asetatud piirituslambi. · Alguses liigutasime piirituslampi, et kolvis olev segu ühtlasemalt soojeneks. Teinud seda mõnda aega, jätsime piirituslambi paigale. · Kuumutamisprotsess kestis ca 10 minutit.
Kõige paremad tulemused saab just pilvise ilmaga, kuna näiteks kuuma ilmaga kipub õhk virvendama. Nivelleerimisel kasutatakse nivelliiri, mille kõige iseloomulikum omadus on, et nivelliiri pikkasilma üles-alla ei saa liigutada. Määrasime keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu. Nivelliir paigutatakse nende punktide vahele, mille kõrguskasvu tahtsime määrata. Olemas peab olema kindel punkt ehk reeper. Esmalt kinnitasime nivelliiri statiivi külge, kasutades selleks põhjakruvi. Seejärel loodisime instrumendi panime nivelleeri pikksilma telje paralleelseks kahe tõstekruviga ning keerasime neid koos kas sisse- või väljapoole. Seejärel keerasime kolmandat kruvi, et instrument lõplikult loodi saada. Seejärel paigutasime punktidesse vertikaalsed nivelleerimislatid, millelt võtsime lugemeid, vaadates pikksilmast sisse. Pikksilmast vaadates tuleb sihtpunkt paika panna keskmise
Töövahendid. Stalagmomeeter, 6 katseklaasi, keeduklaas, mehaaniline pipett, kummiballoon Töö käik. 1) Tegin kontsentratsioonide arvutuse kuue erineva propanooli vesilahuse koht 2)Valmistasin propanooli kuue erineva kontsentratsiooniga vesilahust (50 ml ig 3)Pindpinevuse määramiseks tõmbasin uuritava vedeliku kummiballooni abil st oleks kõrgemal ülemisest märgist stalagmomeetri kaelal (joonisel märgistatud 4)Seejärel eemaldasin kummiballooni. 5)Lasin vedelikul tilkuda statiivi alla pandud keeduklaasi. 6)Loendasin vedeliku tilkade arvu vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ü märgini B. 7)Katset kordasin esimesel korral destilleeritud veega ja seejärel iga lahusega lõpetades kõige kangemaga) vähemalt 2-3 korda. 4)Seejärel eemaldasin kummiballooni. 5)Lasin vedelikul tilkuda statiivi alla pandud keeduklaasi. 6)Loendasin vedeliku tilkade arvu vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ü märgini B.
Klaasi panime pipetiga 10 ml hästi segatud piima. Lisasime sellele 20 ml destilleeritud vett ning segasime. Lisasime lahusele 8 tilka fenoolftaleiini lahust ja tiitrisime NaOH lahusega. Värvi muutumiseks kulus 1,7 ml. V = 500 cm3 mNaOH=2 g g MNaOH= 23+16+1= 40 mol 2g nNaOH= =0,0 5 mol 40 g n 0,0 5 mol C= = =0,1 M V 0, 5 dm3 Kinnitasime büreti statiivi külge ja täitsime selle NaOH lahjendusega. Jälgisime, et õhumulle ei tekiks, kuid nad ikka tekkisid. Katseklaasis oli meil juba piimalahus valmis ja lisasime sinna 8 tilka fenoolftaleiini (happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu) Kordasime katset 3 korda. 1. katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 1,7 ml NaOH. Kuna meil oli vaja, et titranti kuluks vahemikus 10 -20 ml siis pidime lahust
Lehter – vedelike valamiseks ja filtrimiseks. Uhmer – paksuseinaline portselanist anum tahkete ainete peenestamiseks uhmrinuia abil. Piirituslamp – ainete kuumutamiseks koolilaboris. Piirituslamp süüdatakse tikuga ja tema leegi kustutamiseks suletakse see kuplikesega. Piiritus on süttiv vedelik! Vedelike mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit, mensuuri, pipetti. Vajadusel kinnitatakse katsevahendid statiivi külge, kasutades seejuures klambreid ja rõngaid.
mõõta, siis korratakse kogu seisupunkti programmi,ainult kahe suuna puhul horisondi sulgemist ei tehta...Viseerimismärgid peavad vastama järgmistele tingimustele:märgi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti pööramisteljega, aga ümarvesiloe telg peab olema sellega paralleelne.märgi optilise loodi telg peab ühtima märgi pööramisteljega.prisma optilise visiiri telg peab olema risti prisma horisontaalteljega.nii instrumendi kui prisma tsentreerimise viga ei tohi 1.5m kõrguse statiivi puhul ületada 1mm.Nurgamõõtmise vigade allikad-esineb kuus põhilist vigade allikat:tsentreerimisviga, reduktsiooniviga ehk taandamisviga, vahetu nurgamõõtmise viga, instrumentaalne viga, välistingimuste mõjust tingitud viga, lähteandmete viga.Refraktsiooniviga- Valguskiir püüuab läbida väiksema optilise tihedusega õhukihte, st. Soojemaid ja muidu hõredamaid.Hõredus kasvab ülespoole liikudes üldiselt kiiremini kui väheneb soojuse mõju.Seega valguskiir kumerdub ülespoole
seisupunkti programmi,ainult kahe suuna puhul horisondi sulgemist ei tehta...Viseerimismärgid peavad vastama järgmistele tingimustele:märgi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti pööramisteljega, aga ümarvesiloe telg peab olema sellega paralleelne.märgi optilise loodi telg peab ühtima märgi pööramisteljega.prisma optilise visiiri telg peab olema risti prisma horisontaalteljega.nii instrumendi kui prisma tsentreerimise viga ei tohi 1.5m kõrguse statiivi puhul ületada 1mm.Nurgamõõtmise vigade allikad-esineb kuus põhilist vigade allikat:tsentreerimisviga, reduktsiooniviga ehk taandamisviga, vahetu nurgamõõtmise viga, instrumentaalne viga, välistingimuste mõjust tingitud viga, lähteandmete viga.Refraktsiooniviga- Valguskiir püüuab läbida väiksema optilise tihedusega õhukihte, st. Soojemaid ja muidu hõredamaid.Hõredus kasvab ülespoole liikudes üldiselt kiiremini kui väheneb soojuse mõju.Seega valguskiir kumerdub ülespoole
Konstantsed suurused: vee erisoojus (c = 4200 J/(kg·ºC)), aeg (kui kaua vett küünla kohal kuumutasime) Töö käik: kokku tegime neli katset, esimesel katsel võtsime 50ml, teisel 60ml, kolmandal 70ml ja neljandal 90ml vett esmalt mõõtsime põletamata küünla massi, hiljem iga kord pärast põletamist, et saada ära põlenud küünla massi koguse (m) vee kallasime kolbi ning asetasime statiivi abil küünla leegi kohale nii, et leek puudutas kolbi põhja Vesi soojenes küünla parafiini põlemisel eraldunud soojuse tõttu. katse käigus tuli kolbi ava katta kinni/isoleerida, et parafiini põletamisel saadud energia ei kanduks edasi ümbritsevasse õhku, vaid suunduks vette mõõtsime iga katse juures vee temperatuuri enne ja pärast küünlaga soojendamist
nagu vask (Lisa 7). Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 8 2.3. Rauapuru põlemine Raud ei põle ,aga kui raud teha pisikesteks tükkideks (rauapuruks) siis see põleb ja sellest on tehtud palju pürotehnikad. Ma kasutasin säraküünalt selle katse jaoks, kuna säraküünal koosneb rauapurust ja lisaks veel magneesiumist. Katse nägi välja niimoodi, et ma võtsin statiivi, säraküünla ja läksin välja. Kinnitasin säraküünla statiivi külge ja panin põlema. Siis hakkas säraküünal põlema ja need pisikesed sädemed oli põlev rauapuru (Lisa 8). Ma tegin veel ühe katse, aga seekord ei kasutanud ma säraküünalt vaid puhast rauapuru. Seekord ma panin vatti põlema ja viskasin rauapuru leeki peale. Alguses ei olnud midagi näha, aga pärast kui tähelepanelikumalt vaatasin nägin murdosa sekundi
Tallinna Kunstigümnaasium Jessica Pentsop ja Cecily Jäetma 8.c klass Laboratoorne töö nr.1 Tallinn 2014 SEGU NR 1 Koostised : 2 spaatlitäis kohvipuru 60 ml kraanivett Mina ja Cecily lisasime plastiktopsi kaks spaatli täis kohvipuru ja 60ml kraanivett. Siis me segasime segu klaaspulgaga kokku ja olime valmis filteerima. Siis me kinnitasime statiivi külge muhvi ja muhvi külge rõnga. Me panime lehtri rõnga sisse, lisasime filtri ja tükk tüki haaval eraldasime ained omavahel läbi filtri. Näidis: NB ! Kui filtreerimine on liiga aeglane, võib klaaspulgaga segu segada, aga olla ettevaatlik et filtrit läbi ei torka. Siis kui segud on jaotatud peaks se välja nägema nagu filtreeritud kohvi : SEGU NR 2 Koostised: 2 spaatlitäit liiva 1 spaatlitäis soola 70ml kraanivett (sooja)
Antud tiheduse erinevus lähimast tabelisuurusest: 1,038-1,032= 0,006 Parandus- 0,010 cm³=2% 0,006 cm³= x% X= 2×0,006÷0,010 = 1,2 Lahuse % = 8-1,2=6,8% Ettenähtud lahuse saamiseks on vaja puhast ainet: 100cm³=0,0155mol puhast HCl m(HCl)= 0,0155*36,5*0,1=0,56575g 0,56575g=6,8% m(lahus)=0,56575/6,8%=8,32g V(lahus)= 8,32/1,032= 8,06 cm³ Vett vaja lisada: 100-8,06=91.94 cm³ Loputan büretti NaOH lahusega, kinnitan selle vertikaalselt statiivi külge ja täidan NaOH lahusega. Büreti täitmisel jälgin, et alumisse ossa ei jääks õhumulli. Kolbi mõõdan mahtpipetiga 10 cm3 valmistatud happelahust ja lisan paar tilka fenoolftaleiini. Pipetti loputan eelnevalt mõne cm3 HCl lahusega, kolbi destilleeritud veega. Panen kolvi büreti alla valgele paberile ja märgin üles lahusenivoo büretis. Seejärel hakkan lisama büretist lahust kolbi, samal ajal kolbi pidevalt loksutades.
▪ Lehter ▪ Titrant - 0.01 M EDTA lahus ▪ Mõõtesilinder ▪ Indikaator - ET- 00 ▪ Keeduklaas ▪ Puhverlahus - ▪ Mikrospaatel ammooniumpuhverlahus Analüüsi käik: ▪ Loputasime büretti 2-3 korda vähese koguse titrandiga ning kinnitasime vertikaalselt statiivi külge. Täitsime büreti lehtri abil titrandiga. Jälgisime, et büretti ei jääks õhumulle (õhumulli korral avasime keeduklaasi kohal kraani, et õhk saaks väljuda) ning märkisime titrandi nivoo algnäidu büretis. ▪ Proovi valmistamiseks mõõtsime mõõtesilindri abil koonilisse kolbi 50 ml kraanivett kooli kraanist. Lisasime kraaniveele mikrospaatli abil väheses koguses (paar kristalli)
Direktsiooninurk – telgmeridiaani ja antud suuna vaheline nurk Rumb – antud suunale kõige lähima meridiaani ja antud suuna vaheline nurk Teodoliitkäik – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad. Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine: statiiv loodi, treeger statiivile, tahhumeeter treegerile, tsentreerin treegeri alustõstekruvidega, loodin statiivi kinnitushoobadega silindrilise vesiloodi järgi, loodin treegeri alustõstekruvidega, tsentreerin aluse kinnituskruvidega, kordan viimast loodimist ja tsentreerimist Mõõdistusvõrgu tasandamine – iga mõõtmine sisaldab vigu, ka keskmised väärtused pole veatud ega võrdu teoreetiliste väärustega, parandatakse ka keskmisi väärtusi, kasutatkse tingimusvõrrandeid Pindalade määramine: Mehaaniline (digitaalne), Graafiline (ruut-ja joonpaletid, geomeetrilised
· Lähteandmete viga Välistingimustest põhjustatud vead Vertikaalne refraktisoon mis valdavalt mõjutab vertikaalnurkade mõõtmistulemust 2...3 sekundit Horisontaal refraktsioon mõjutab hor nurkade mõõtmist Refraktsiooni Max väärtused esinevad kumadel tuuletutel suvepäevadel. Tsentreermis ja reduktsiooni vra vähendamiseks kasutatakse nn. 3 statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse. Nurgamõõtmis täpsuse kasvu võib saavutada täisvõtete arvu suurendamisega. 3. Joonepikkuste mõõtmine - ptk. 4.3.1 Polügonomeetrivõrkde jms. Joonemõõtnused sooritatakse tänapäeval valguskaugusnõõturiga Leviaja mõõtmiseks on 2 meetodit · Interferentsimeetod
Sagedus on 1 Hz, kui sekundi jooksul tehakse üks täisvõnge. PENDLI VÕNKUMINE Pendlile tuleb rakendada jõudu. Siis kui laseme pendli lahti, tõmbab maakülgejõud ta alla aga kuna pendlil on hoog sees hakkab see võnkuma.Pendlil läheb hoog väiksemaks.Pendli kiirus on kõige suurem seisukoha lähedal.Pendel jääb hetkeks seisma äärmuspunktides.Laskudes pendlihoog on kiires, tõustes hoog langeb. Võnkumise sumbumine Võtsime kapist statiivi, sidusime niidi statiivi külge ja kinnitasime selle koorimise külge. Panime pendli võnkuma.Võnkeamplituud on 26 cm.Amplituud vähenes 11,5 cm.Kuna me pendlile enam jõudu ei rakenda, muundub see kineetilisest energiast potentsiaalseks energiaks. Ja ajapikku amplituud väheneb. Kuidas tuleks tegutseda, et pendli võnkumine sumbuks võimalikult kiiresti ? Rakendame pendlile vähe jõudu ja ootame.Kuna me teist võimalust ei osanud välja
valmistan glükoosi standardlahuse lahjendamise teel proovide järjestikkusel lahjendamisel saades lahused kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjendused tehakse samm-sammulisel lahjendamisel. Selleks valmistatakse esmalt standardlahusest kindla kontsentratsiooniga (0,25mg/ml), saadud lahjendatakse kaks korda ning teist lahust veel omakorda kaks korda. Pärast lahjenduste tegemist loksutatakse lahused korralikult läbi. 3. Värvusreaktsiooni labiviimine: Statiivi asetatakse 6 puhast ja kuiva katseklaasi ning nummerdatakse need. Proovid valmistatakse järgnevalt: Katseklaa Katseklaasi sisu millega on tegu? optiline tihedus s 1 1 ml dest vesi + 3ml tööreaktiiv kontrollproov 0,0690 D 2 1ml uuritav lahus + 3ml tööreaktiiv paraleelkatse 0,1222 D 3 1 ml uuritav lahus+ 3ml tööreaktiiv paraleelkatse 0,1156 D
koosneb universaalsetest seadmetest raudbetooni ja müüritöödel 10...131 mm läbimõõduga aukude tegemiseks. Seda saab kasutada neljal viisil: · Käsitsijuhitav märgpuurimine · Statsionaarne märgpuurimine · Käsitsijuhitav kuivpuurimine · Statsionaarne kuivpuurimine Kuivpuurimiskomplekti kuuluvad statiiv, teemant-puurkroon, betoonpinnale kinnitamise detailid ja montaazitööriistad. Tööks vajatakse lisaks imirootorit ja teemantkuivpuurkroone. Statiivi jäik alumiiniumist sammas on varustatud polüamiidist roopaga ja puurimissügavuse skaalaga. Sammas on jalami suhtes 450 kallutatav. Teemantpuurimissüsteem Rodiacut 201 DWS võimaldab puurida auke läbimõõduga 30...201 mm. Mootor on seadmel 3 kW ja märgpuurimisel kasutatava pumba tõstekõrgus on 5 m. komplekti kuulub kasutatud vee imipump (800 W) ja 120 liitrine kogumispaak. Pikendusvarraste komplekt on nelja pikkusega (100, 200, 300 ja 500 mm).
Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5-9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina (vt joonis lk 4). Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut
GPS- iga mõõdetava baasjoone pikkus peab olema vähemalt 300 m, halva nähtavuse või situatsiooni eripära tõttu võib see joon lüheneda kõige rohkem 200 meetrini. Koordinaadid tuleb määrata kahelt lähtepunktilt kaks korda mõõtes erineva initsaliseerimisega. Täpsus peab olema riigivõrgu suhtes alla 5 cm. Võimalik täpsus on olenevalt seadmetest, ilmast ja mõõtjast 1-3 cm. Viga aitab vähendada mõõtmine kolme statiivi meetodil, ka varustus ja tahhümeeter peavad olema kontrollitud ning kasutada tuleb õigeid töövõtteid. Mõõdetud joontele tuleb anda vajalikud parandid. 4. Tagasivaate viga on mõõdetud ja arvutatud joonepikkuse vahe. Nurga viga peab olema väiksem, kui 15''. Survey Controlleris näeb seda peale tagasivaatele mõõtmist. 3. 0,05. 2. Jah, näiteks saab koordinaadid anda peale käigu mõõtmist (enne tasandamist). 1
Pintsetidest on ka kasu, kui kaamerasse satub nt. Mõni juuksekarv kuid selle juures tuleb ka ettevaatlik olla ,et mitte puudutada mõnd peenmehaanilist deitaili. Parem on aparaati hästi hoida kui parandada, seega kasutage võimaluse korral objektiivi kaitseks ultraviolettfiltrit. STATIIVID JA TOED Kõikide kaameratega on võimalik kasutada kolmjalgstatiivi. Statiiv võimaldab kasutada pikki säriaegu, mida on vaja pildistades hämaras või madala tundlikkusega filmile. Kui soovid valida statiivi siis tuleks kindlasti arvesse võtta mõningaid asju nagu nt. Suurust, püsivust ja mitmekülgsust. FOTOKOTID Valida võib suure hulga ilmastikule vastavate kotide hulgast see õige mis sobib sulle ning mis on spetsiaalselt kujundatud sinu ja sinu fotovarustuse jaoks. Enamustel kottidel on polstertatud lahtrid, mida on saab inimene enda käe järgi paika kohendada. OBJEKTIIVI VALIMINE Mõni objektiiv sobib ühe motiivi pildistamiseks paremini teisest paremini ,seega tuleks valida
Vastavalt kolonni täitematerjalli iseloomustava teguri k väärtusele leitakse geelimatriksi maht V g k = 0.1 Vg = k*Vt = 0,1* 78,85 = 7, 885 cm3 Geelimatriksi mahust lähtuvalt leiame antud kolonnile iseloomulik maksimaalne elueerimismaht V xmax Vxmax =Vt-Vg = 78.85 7,886 = 70,96 cm3 Kui fraktsioonide mahuks võtta 2 ml, siis peaks kokku saama 71/2=35 fraktsiooni. Kromatografeerimissüsteemi koostamine Kolonni üleosa suletakse korgiga, mida läbib klaastoru. Kolonni hoidva statiivi külge kinnitakse kolonnist kõrgemale eluendi reservuaar ja ühendatakse kolonniga. Kontrollitakse, et reservuaaris oleks küllaldaselt vedelikku. Avades kollondi ja eluendi resesrvuaari vahel oleva kraani ning seejarel kolonni väljavooluava, hakkab vedelik aeglaselt läbi kolonni voolama. Proovide ettevalmistamine ja sisestamine Uuritav segu koosnes kolmest ainest: Dekstraansinine, müoglobiin ja DNP-aspartaat, millest kõik ained on värvilised.
graafikut. Proovide mistamine aldab standard+lahusest, mis sisaldab täpselt 1 mg/ml glükoosi. Sellest lahusest valmistatakse kolm lahjemat proovi, reeglina nande kontsentratsioonid on 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Skeem on toodud allpool. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon tööreaktiiviga viiakse läbi katseklaasides toatemperatuuri juures. Selleks asetatakse katseklaaside statiivi 6 puhast, kuiva katseklaasi ja nummerdatakse. 1 nullproov, destilleeritud vesi (näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni) 2 1 ml uuritavat lahust 3 1 ml uuritavat lahust 4 1 ml glükoosilahust (0,25 mg/ml) 5 1 ml glükoosilahust (0,125 mg/ml) 6 1 ml glükoosilahust (0,062 mg/ml) Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni.
mõõdetakse tema optiline tihedus kindlal lainepikkusel. Optiline tihedus määrab aine kontsentratsiooni. Väljunud vedelik kogutakse 2ml fraktsioonidena katseklaasidesse, et neid saaks spektromeetriliselt mõõta. Vastavalt fraktsiooni värvile mõõdetakse tema optiline tihedus kindlal lainepikkusel. Optiline tihedus määrab aine kontsentratsiooni. Töö käik Ettevalmistus · Kolonni üleosa suletakse korgiga, mida läbib klaastoru. · Kolonni hoidva statiivi külge kinnitakse kolonnist kõrgemale eluendi reservuaar ja ühendatakse kolonniga. Kontrollitakse, et reservuaaris oleks küllaldaselt vedelikku. · Avades kollondi ja eluendi resesrvuaari vahel oleva kraani ning seejarel kolonni väljavooluava, hakkab vedelik aeglaselt läbi kolonni voolama. Lahuse sisestamine kolonni . · lahuse kolonni sisestamiseks kasutasin süstalt. Süstal täidetakse prooviga ja viiakse
Müoglobiin (6 mg/ml), DNP-aspartaat (0.3mg/ml), proovi lahusti ja eluent NaCl lahus. 2. Märgin ära kolonni andmed: geel on Sephadex G-75, koeffitsient k=0.1, geelisambla kõrgus L=27.4 cm, diameeter d=1.9 cm. 3. Arvutan vajalikud mahud: ; ; 4.Arvutan fraktsioonide üldarv: n= (tegelikult 29-s fraktsioonis oli nii vähe elueerivat ainet, et sellega ma lõpetasin fraktsioonide kogumist). 5. Asetan katseklaase statiivi ja nummerdan neid. 6. Geeli kohal olevat lahust kogun eraldi keeduklaasi (19.5 ml) 7. Kogun fraktsioone (29). Iga fraktsioon ~2 ml. 8. Mõõdan kogutud fraktsioonide absorptsioonid. 1-3 fraktsioonid lainepikkusel 670 nm, 4-10 fraktsioonid lainepikkusel 410 (4 fraktsioon kahel lainepikkusel) nm ja 11, 12, 19-29 fraktsioonid lainepikkusel 360 nm (fraktsioonid 13-18 on tühjad, nende A on 0). Arvutan eluuerimismahud arvestades, et iga fraktsiooni
vajalik maht (10ml). 1) 2) 3) Lahjenduste valmistamine Lahjenduste valmistamiseks võtan 3 puhast,kuiva katseklaasi,kuhu pipeti abil mõõdan eelnevalt väljaarvutatud kogus glükoosi standardlahust. Destilleeritud vett lisan pipetiga niipalju,kui on vajalik lahuse lõppmahu(10ml) saavutamiseks. Katseklaasid sulen korkidega ja loksutan kontsentatsiooni ühtlustamiseks. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsiooni läbiviimiseks asetan katseklaaside statiivi 6 puhast, kuiva katseklaasi ja numereerin. Kontrollkatse e 0-proov,mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni,viian läbi destilleeritud veega. Katseklaasi nr.1 pipeteerin 1ml dest.vett Katseklaasidesse nr.2,3 pipeteerin 1ml uuritavat lahust(2 paralleelproovi) Katseklaasidesse nr.4,5,6 pipeteerin igaühte 1ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. Igasse katseklaasi pipeteerin 3ml tööreaktiivi ja loksutan kohe,et saavutada ühtlast kontsentratsiooni.
esitasin need juhendajale. 2. Valmistasin propanooli kuue erineva kontsentratsiooniga vesilahust (50 ml igal kontsentratsioonil). 3. Pindpinevuse määramiseks tõmbasin uuritava vedeliku kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist stalagmomeetri kaelal (joonisel märgistatud A). 4. Seejärel eemaldasin kummiballooni. 5. Lasin vedelikul tilkuda statiivi alla pandud keeduklaasi. 6. Loendasin vedeliku tilkade arvu vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise märgini B. 7. Katset kordasin esimesel korral destilleeritud veega ja seejärel iga lahusega (alustades lahjemast ja lõpetades kõige kangemaga) vähemalt 2-3 korda. Valemid Pindpinevuse määramise meetod stalagmomeetriga põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti
punkti meridiaani tasandite vahel. 17. Joonemõõtmise iseloomustus statiividel invartraadi abil statiivide asukohad märgitakse mõõdetava joone trassile teodoliidi ja trossi abil iga 24 (48) meetri järel. Esimene statiiv, millel asetseb teodoliit, peab olema tsentreeritud täpselt polügonomeetriapunktile. Pärast kõigi selle komplekti statiivide paigaldamist eraldatakse teodoliit kolmjalandist ja asetatakse viimase paigaldatud statiivi kolmjalandisse, mille järel samad töötajad asuvad statiividevahelisi kõrguskasve nivelleerima ja seejärel vabanevaid statiive ümber paigutama. Pärast esimese kahe statiivi nivelleerimist asub ülejäänud meeskond mõõtma kaugusi. Selleks paigutatakse esimese statiivide paari kolmjalanditesse vertikaalteljemärgid M (joonis). Plokkseadised paigutatakse nii, et skaalad St ja Se asuksid nende märkide kohal
Vastavalt kolonni täitematerjalli iseloomustava teguri k väärtusele leitakse geelimatriksi maht Vg k = 0.1 Vg = k*Vt = 0,1* 97,37 = 9,734 cm3 Geelimatriksi mahust lähtuvalt leiame antud kolonnile iseloomulik maksimaalne elueerimismaht Vxmax Vxmax =Vt-Vg = 97.37 9,734 = 87,6= 88 cm3 Kui fraktsioonide mahuks võtta 2 ml, siis peaks kokku saama 88/2=44 fraktsiooni. Kromatografeerimissüsteemi koostamine Kolonni üleosa suletakse korgiga, mida läbib klaastoru. Kolonni hoidva statiivi külge kinnitakse kolonnist kõrgemale eluendi reservuaar ja ühendatakse kolonniga. Kontrollitakse, et reservuaaris oleks küllaldaselt vedelikku. Avades kollondi ja eluendi resesrvuaari vahel oleva kraani ning seejarel kolonni väljavooluava, hakkab vedelik aeglaselt läbi kolonni voolama. Proovide ettevalmistamine ja sisestamine Uuritav segu koosnes kolmest ainest: Dekstraansinine, müoglobiin ja DNP-aspartaat, millest kõik ained on värvilised.
- Glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses kindlaks teha, tuleb aluseks koostada koliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga lainepikkusel 410 nm. - Valmistame 3 kaliibrimislahuse: 0,25, 0,125 ja 0,062 mg/ml - Selle jaoks võtakse 3 puhast kolbi, ja samm-sammult lahjendamise meetodi kasutamisel valmistame kolme erineva glükoosilahuse. 4) Värvusreaktsiooni läbiviimine. - 6 Katseklaasi asetatakse statiivi. - Igale lisatakse erinevaid proovi: · 0-proov (destileeritud vesi). Kasutatakse võrdluslahusena. · 2 katseklaasi 1ml uuritava lahusega · 3 katseklaasi kaliibrimislahustega - Igasse katseklaasidesse pipeteeritakse 3ml tööreaktiivi ja loksutakse. - Katseklaasi hoitakse 20 minutit toatmperatuuril. - Mõõdetakse spektrofotomeetriga lainepikkusel 410 nm lahuste optilise tiheduse väärtused.
Klaasist lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder. Areomeeter AOH-2, 20 cm, 18481-81/ 20 o C kg/m3 , N.56 . Filterpaber. Töö käik Kaaluda keeduklaasi 5-9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes vältida pisemagi piisa kaotsiminekut
vett 7,5 ml, panin katseklaasi korgi peale ja loksutasin. Pipeteerisin esimest lahjendust 5 ml teise katseklaasi, kus oli juba 5ml destilleeritud vett ning loksutasin, nii sain 0,125 mg/ml lahjenduse. Teisest lahjendusest pipeteerisin 5 ml kolmandasse katseklaasi, kus oli samuti 5 ml destilleeritud vett ning loksutasin. Sain kolmanda lahjenduse, 0,062 mg/ml. Reaktsiooni läbiviimine (toatemperatuuril): 1. Markeerisin 6 kuiva ja puhast katseklaasi ja asetasin need statiivi. 2. Katseklaas nr. 1: pipeteerisin sinna 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni). 3. Katseklaasid nr. 2 ja 3: 1 ml greibimahla lahust (paralleelproovid). 4. Katseklaasid nr. 4,5 ja 6: pipeteerisin igasse katseklaasi 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. 5. Pipeteerisin igasse katseklaasi 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin koheselt. Fikseerisin aja ja hoidsin katseklaase 20 min toatemperatuuril.
Rf = Vx Vxmin / Vxmax - Vxmin Töö käik · Kontrollitakse kolonni vertikaalsust · kolonni täidis: Sephadex G-75, tegur k = 0,1 · geelisamba kõrgus l = 31,4 cm · diameeter d = 1,6 cm · täidise kogumaht Vt = 63 ml · geelimaatriksi maht Vg = 0,1 63 = 6,3 ml · maksimaalne elueerimismaht Vxmax = 63 6,3 = 56,7 ml · fraktsioonide üldarv n = 56,7 / 2 = 29 · statiivi võetakse vastav arv katseklaase · eluendi koostis: 50nM Tris-HCl, 150mM NaCl, pH = 7,5 · uuritav segu: o dekstraansinine (6mg/ml) o müoglobiin (6mg/ml) o 2,4-dinitrofenüülaspartaat (0,6mg/ml) · kolonni täidise pinnal olev eluent lastakse välja · kolonni voolukiirus reguleeritakse piiridesse 0,7 1,0 ml/min · kui vedeliku tase langeb täidise pinnani, suletakse kolonni väljavooluava
standart-lahust ja lisan 7,5 ml dest. vett. Et valmistada glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,125 mg/ml, võtan eelmisest lahusest 5 ml lahust ja lisan 5 ml vett. Et valmistada glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,062 mg/ml, võtan eelmisest lahusest 5 ml lahust ja lisan veel 5 ml dest. vett. Kõik katseklaasid loksutan hoolikalt. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsiooni viiakse läbi katseklaasides toatemperatuuri juures. Asetan statiivi 6 puhast ja kuiva katseklaasi ja nummerdan. Katseklaasi nr.1 pipeteerin 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov). Katseklaasidesse nr.2 ja nr.3 pipeteerin 1 ml apelsiinimahla lahust. Katseklaasidesse nr.4, nr.5 ja nr.6 pipeteerin igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. Igasse katseklaasi pipeteerin 3 ml tööreaktiivi. Kohe loksutan. Hoian katseklaasid 20 minutit toatemperatuuril, et jõuaksid toimuda teooria osas kirjeldatud reaktsioonid.
· Kontrollitakse, et kolonn oleks vertikaalne. · Märgitakse üles kasutatava kolonni täidiseks oleva Sephadex'i mark ja seda iseloomustav tegur k. · Mõõdetakse geelisamba kõrgus L ja ja diameeter d. · Arvutatakse täidise kogumaht Vt · Arvutatakse geelimaatriksi maht Vg = k · Vt ja sellest lähtuvalt kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimismaht Vxmax=Vt - Vg · Arvutatakse fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2 ml; seega n = Vxmax / 2. · Statiivi pannakse vajalik kogus kalibreeritud ja nummerdatud katseklaase. · Märgitakse üles voolutuslahus ja varustatakse end sobiva pipetiga, millega saab lahust kolonni lisada. · Varutakse väike keeduklaas, kuhu lastakse alguses täidise pinnal olev eluent. Segu komponentide lahutamine. · Avatakse kolonni väljavooluava ja kogutakse voolutuslahust kuni see jõuab täidise pinnani. Samal ajal reguleeritakse vooluiirus.
mg/ml glükoosi. Standardlahusest valmistatakse kolm lahjendust: 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Antud töös kasutasin samm-sammulist lahjendamist. Selleks valmistasin esmalt standardlahusest 10 ml glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml, mida seejärel lahjendasin 2 korda ning saadud teist lahjendust omakorda 2 korda. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon tööreaktiiviga viiakse läbi katseklaasides toatemperatuuri juures. Selleks asetatakse katseklaaside statiivi 6 puhast ja kuiva katseklaas, nummerdatakse. Kontrollkatse ehk 0-proov, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni, viiakse läbi destveega. Uuritava lahusega tehakse 2 paralleelkatset, glükoosi standardlahusest valmistatud lahjendustega igaühega 1 katse. Katseklaasidesse pipeteeritakse 1 ml lahust ning 3 ml tööreaktiivi ning loksutatakse ühtlase kontsentratsiooni saavutamiseks. Fikseeritakse reaktsiooni algusaeg ning hoitakse 20 minutit toatemperatuuril. Lainepikkusel 410 nm
Seejärel võtsin saadud lahusest 5 ml järgmisesse katseklaasi ning lisasin juurde 5 ml destilleeritud vett ja loksutasin. Sain lahuse kontsentratsiooniga 0,125 mg/ml. Viimaks võtsin saadud teisest lahjendusest 5 ml lahust ning lisasin 5 ml destilleeritud vett, loksutasin. Kolmanda lahjenduse sain kontsentratsiooniga 0,062 mg/ml. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsiooni tööreaktiiviga viisin läbi katseklaasides toatemperatuuri juures. Selleks asetasin katseklaaside statiivi 6 puhast, kuiva katseklaasi ning nummerdasin need. Katseklaasi nr 1 pipeteerisin 1 ml destilleeritud vett, katseklaasidesse nr 2 ja 3 1 ml mee tõmmist ning katseklaasidesse nr 4, 5 ja 6 igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust (mida olin eelnevalt valmistanud). Seejärel lisasin igasse katseklaasi 3 ml tööreaktiivi, loksutasin ning hoidsin katseklaase 20 minutit toatemperatuuril. Kaliibrismisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine
Osates neid näitajaid kasutada, saab vastavalt soovile teha foto mitut eri moodi. Nt kui pildistatakse liikuvat objekti, on lühema säriaja (nt 1/250) ja suurema avaga (nt f/4) see võrdlemisi terav. Lühike säriaeg eeldab aga häid valgusolusid või suuremat ISO tundlikkust. Kasutades pikemat säriaega (nt 1/30) ja kitsamat ava (nt f/11), võib objekt olla udukogu, kuigi pilt tervikuna on terav (sageli eeldab see aga statiivi kasutamist). Nii võib ühelt poolt aja näiliselt peatada ja teiselt poolt objekti udususega selle liikuvust rõhutada. Kusjuures, mida lähemalt objekti teravustada, seda kiirem peab olema säriaeg. Näide: esimene foto on tehtud kiire säriajaga (1/500), teine foto natukene aeglasema säriajaga (1/160). Mida aeglasem on olnud säriaeg, seda udusem on liikuv objekt. Seda, millist ava ja säriaja suhet oleks pildistamisel optimaalne kasutada, aitab mõõta kaamera valgusmõõtja (light
Sain 20 ml 1. lahjendust. 4. 0,125 mg/ml lahjendus: pipeteerisin katseklaasi 5 ml 0,25 mg/ml lahjendust ja lisasin sellele 5 ml destilleeritud vett, loksutasin. Sain 10 ml 2. lahendust. 5. 0,062 mg/ml lahjendus: pipeteerisin katseklaasi 5 ml 0,125 mg/ml lahendust ja lisasin 5 ml destilleeritud vett. Sain 10 ml 3. lahjendust. Reaktsiooni läbiviimine (toatemperatuuril): 1. Markeerisin 6 kuiva ja puhast katseklaasi ja asetasin need statiivi. 2. Katseklaas nr. 1: pipeteerisin sinna 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni). 3. Katseklaasid nr. 2 ja 3: 1 ml mee lahust (paralleelproovid). 4. Katseklaasid nr. 4,5 ja 6: pipeteerisin igasse katseklaasi 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. 5. Pipeteerisin igasse katseklaasi 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin koheselt. Fikseerisin aja ja hoidsin katseklaase 20 min toatemperatuuril. 6
(250 cm3 ), areomeeter, filterpaber. Kemikaalid: Naatriumkloriid segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Kaalusin kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~50 cm3 destilleeritud veega. Valmistasin filterpaberist kurdfiltri, asetasin selle klaaslehtrisse ja niisutasin vähese destilleeritud veega. Asetasin filterpaberiga lehtri statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutus vastu keeduklaasi seina. Valasin filtrisse ¾ lahust, veendudes, et klaaspulk oleks kaldu ja ei puutuks vastu filtri põhja. Keeduklaasis olevale jäägile lisasin NaCl täielik uks väljapesemiseks ~30…50 cm3 destilleeritud vett, segasin ja filtreerisin kolbi läbi sama filtr i. Kordasin sama ka pesuveega. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtr i destilleeritud veega.
kalibreeritud (jaotusega varustatud) katseklaasi, kuhu pipeti abil mõõdetakse eelnevalt väljaarvutatud kogus glükoosi standardlahust ja lisatakse destilleeritud vett nii palju, kui on vajalik lahuse lõppmahu saavutamiseks( antud juhul on vajalik 20 ml kokku). Katseklaasid suletakse korkidega ja loksutatakse ühtlustamiseks läbi. Reaktsiooni läbiviimine Reaktsioon viiakse läbi katseklaasides toatemperatuuril. Selleks pannakse katseklaaside statiivi 6 puhast ja kuiva katseklaasi. Asjalik on ka katseklaasid markeriga ära märkida. Kontrollkatse, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni, viiakse destilleeritud veega. Uuritava lahusega tehakse kaks paralleelkatset, glükoosi standardlahusest valmistatud lahjendustega igaühega üks katse: · Katseklaasi nr 1pipeteeritakse 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov) · Katseklaasidesse nr 2 ja 3 pipeteeritakse 1 ml uuritavat lahust (paralleelproovid)
Valmistasin standardlahusest 10 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/mL. Selleks pipeteerisin I katseklaasi 2,5 mL standardlahust ja täitsin destilleeritud veega kuni 10 mL-ni. Loksutasin. Lahjendasin saadud lahust kaks korda (II katseklaas) ning saadud teist lahust veel omakorda kaks korda (III katseklaas). Loksutasin. Värvusreaktsiooni läbiviimine Nummerdasin 6 puhast ja kuiva katseklaasi, asetasin need statiivi. Katseklaasi nr 1 pipeteerisin 1 mL destileeritud vett. See oli kontroll- ehk 0-proov, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni. Katseklaasidesse nr 2 ja nr 3 pipeteerisin kummasegi 1 mL uuritavat lahust ehk sidrunimahla (2 paralleelproovi) Katseklaasi nr 4 pipeteerisin 1 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/mL. Katseklaasi nr 5 pipeteerisin 1 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,125 mg/mL ja katseklaasi nr 6 1 mL glükoosilahust, mille kontsentratsioon oli 0,062 mg/mL
annaabi.ee 
