Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Segude lahtutamine koostisainetest (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tallinna Inglise Kolledž
Segude lahtutamine koostisainetest
Katse nr 1. Setitamine , nõrutamine, filtrimine , aurutamine
Katse nr 2. Jaotuslehtriga vedelike eraldamine
Koostaja : Margot Nõgisto 8a
Juhendaja : L. Kippasto
Liikmed: Magnus Kont , Jon Karl Jürgenstein
Tallinn 2010
Sisukord

Katse 1 Setitamine, nõrutamine
1. Eesmärk 3
2. Katse vahendid 3
3. Katse käik 3
4. Joonised 7
5. Analüüs 3
6. Hinnang 4
Katse 2 Aurutamine
1. Eesmärk 4
2. Katse vahendid 4
3. Katse käik 4
4. Joonised 7
5. Analüüs 4
6. Hinnang 5
Katse 3 Filtrimine
1. Eesmärk 5
2. Katse vahendid 5
3. Katse käik 5
4. Joonised 7
5. Analüüs 5
6. Hinnang 6
Katse 1 Setitamine, nõrutamine, filtrimine ja aurutamine

1. Eesmärk
Esimese katse eesmärgiks oli eraldada tekkinud vee ja soola lahusest liiv.
2. Katse vahendid
Katse vahenditeks oli meile antud:
* keeduklaas
* paber salvrätik
* sool
* klaaspulk
* lehter
*vesi
3.Katse käikKui olime tööülesande kätte saanud alustasime esmalt filtri valmistamisega. Selleks võtsime taskurätiku ja tegime sellest koonusekujulise filtri et panna see lehtri peale et hiljem liiva lahusest eraldada
Jätkasime lahuse valmistamisega. Lisasime soolale ja liivale vett ja segasime selle kuni oli ilmaga näha et sool oli lahustunud.
Seejärel asetasime lehtri koos taskurätikust valmistatud filtriga tühjale keeduklaasile ja võtsime klaaspulga ja hakkasime nõrutama – ehk aeglaselt sette pealt lahust ära valama .
Sealt oli näha kuidas vee ja soola lahus oli läinud läbi filtri ja liiv jäänud filtri(taskurätiku) peale.
5. Analüüs

Katse ise õnnestus ja liiv sai eraldatud. Fitri tegemine ei tulnud alguses kõige paremini välja aga pärast õpetaja toodud näiteid ja juhendeid, tuli koonus välja ja saime seda edukalt kasutada. Nõrutamiselt läks küll natukene lahust maha, aga saime sealt ka uusi teadmisi kuidas seda teha.
Saime ka teada et ei oleks tohtinud panna liiga palju vett liivale ja soolale, sest siis oli halvem nõrutada.
Samuti oleksime pidanud pärast katse lõppu käed ära pesema . Mida meist keegi ei jõudnud teha. Laborinõude puhastamine ja töölaua koristamine jäi meil samuti tegemata aja puudumise tõttu.
6. Hinnang
Meie rühmal tuli katse hästi välja – see õnnestus. Filtri tegemine ei tulnud meil kõige paremini välja, seda saaks teha teinekord korralikumalt. Halvasti läks ka lahuse segamine kui seda läks maha. Järgmine kord peaks kindlasti ka käed ära pesema. Oleks võinud ka samuti töölaua ära koristada ja töövahendeid puhastada. Rühma koostöö oli aga selle-eest hea ja kõik sai sõbralikult lahendatud. Halvasti läks ka see et alguses ei saanud päris täpselt aru kuhu pidi algselt vee panema ja panime selle kahjuks valesse nõusse. Järgmine kord peaks võtma seda tööd ka tõsisemalt ja tegema rohkem märkmeid vihikusse ja joonistama suuremad pildid. Tööjaotuse võiksime kokkuleppida juba enne töö alustamist.
Katse 2. Aurutamine
1. Eesmärk
Katse eesmärgiks oli eraldada vees lahustuv tahke aine vedelikust.
Vahendid :
* rõngas
* statiiv
* portselan kauss
* muhv
* piirituslamp
* soola ja vee lahus
3. Katse käik
Kõigepealt kinnitasin juuksed ja siis alustasin katse käiguga,et juuksed ei jääks ette ega ei süttiks. Seejärel kinnitasin rõnga muhviga statiivi külge – täpselt nii madalale et piirituslambi ja rõnga vahe oleks üks näpp et leek ulatuks kausini. Siis panin kausi rõngale ja kallasin peale lahuse. Järgmisena ootasime millal õpetaja süütaks piirituslambi ja lükkasime ettevaatlikult selle kausi alla. Katset me lõpetada ei jõudnud, ja kustutasime lambi.

5. Analüüs

Kas katse õnnestus seda me teada ei saanud sest,et meil oli liiga vähe aega. Arvestades,et me käitusime koguaeg täpsete käskude järgi ja tegime kõik õigesti,siis oleks see katse ka välja tulnud. Saime kogemusi piirituslambi osas - kui kõrgele pidime panema rõnga,et leek sinna ulatuks. Saime kustudada ka piirituslambi leeki asetades kindla käega korgi sinna peale. Oleksime pidanud varuma rokem aega et näha katse lõppu. Eeldavalt oleksime me saanud sealt kätte soola.
6. Hinnang

Meie rühma töö oli hästi teostatud ja katse oleks tulnud välja kui meil oleks olnud rohkem aega. Sellele peame järgmine kord rohkem tähelepanu pöörama. Hästi läks rõnga kinnitamine statiivi külge, panime muhvi õiget pidi ja samuti ka rõnga. Oleksime pidanud pöörama tähelepanu ka sellele et me liiga palju ei oleks seal tuult tekitanud sest vastasel korral oleks leek ära kustunud. Muidugi järgmine kord ei tohiks me tõsta statiivi kastist välja. Seda me tegime ka puhtalt arusaamatuse tõttu. Samuti peaksime olema ettevaatlikum kõikige laborinõudega sest kui olla ettevaatamatu võivad osad asjad ümber minna või katki kukkuda .
Katse 3 Filtrimine (joonis 3)

1.Eesmärk
Kolmanda katse eesmärk oli eraldada vesi ja õli.

2. Vahendid:
*jaotuslehter
*käpp, muhv
*statiiv
*toiduõli
*vesi
*keeduklaas
*salvrätik
3. Katse käik
Alustuseks pidime ära võtma jaotuslehtrilt korgi. Jaotuslehter oli juba statiivile kinnitatud – seda me ise tegema ei pidanud. Kontrollisime et kraan oleks kinni,seejärel valasime sisse õli ja vee. Korgi jätsime lahti, et õhk pääseks ligi. Jaotuslehtri alla asetasime keeduklaasi ja keerasime õrnalt kraani lahti toetades seda teistpoolt et klaasist lehter katki ei läheks. Siis pidime väga täpselt vaatama millal vesi oli välja valgunud ja õlikiht hakkas alla jõudma ja sulgema kraani õigel ajal. Katse saime sooritatud.
5. Analüüs
Meie rühmal katse jällegi õnnestus. Pidime küll tegema katset kaks korda, aga saime palju teada jaotuslehtrist ja statiivist – jaotuslehter ja statiiv ei tohi kunagi olla otseses kokkupuutes, alati peab midagi nende vahel olema, sest klaasil ja metallil on erinev soojuspaisumine ja vastasel juhul klaas puruneks. Sain ka teada et alati tuleb kraani keerama hakata varem ja seda peab alati teiselt poolt toetama .
6. Hinnang
Hästi läks see et katse õnnestus, küll mitte esimesel korral, aga teisel korral küll. Järgmine kord peaks kindlasti tegema selle katse ühe korraga ära ja ilma vigadeta. Samuti ei tohiks statiivi maha tõsta ja peaks vaatama korralikult kõik kinnitused üle, seekord tuli välja et jaotuslehter oli natukene lahti. Hästi läks aga see et kraani avamised tulid hästi välja ja olime nõudega ettevaatlikud. Kõik katsevahendid oleks tulnud puhtaks pesta.
4.Joonised
Vasakule Paremale
Segude lahtutamine koostisainetest #1 Segude lahtutamine koostisainetest #2 Segude lahtutamine koostisainetest #3 Segude lahtutamine koostisainetest #4 Segude lahtutamine koostisainetest #5 Segude lahtutamine koostisainetest #6 Segude lahtutamine koostisainetest #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Margot Nõgisto Õppematerjali autor
laboratoorse töö raport

Sarnased õppematerjalid

Anorgaaniline keemia I protokoll
21
docx

Anorgaaniline keemia I protokoll

Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega ­ M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass m3=0,04

rekursiooni- ja keerukusteooria
Anorgaaniline keemia
21
doc

Anorgaaniline keemia

Alari Allika pedl-2 092126 Anorgaanilise keemia I Laboritöö Töö nr. 2- Metalli aatommassi määramine, katse 1. metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. Kaaluda kalorimeetri sisemine klaas, valada sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluda uuesti ja asetada klaas veega tagasi kalorimeetrisse. Mõõta kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metal ja asetada kalorimeetri siseklaasi. Kalorimeeter katta kaanega, segada termomeetriga ettevaatlikult vett ja märkida vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed:

Anorgaaniline keemia
Ekstraheerimise ja planaarkromatograafia protokoll
12
docx

Ekstraheerimise ja planaarkromatograafia protokoll

Analüütiline keemia Töö pealkiri: Taimelehtedest värvainete eraldamine Töö teostamise kuupäev: 11.okt 2017 Protokolli esitamise kuupäev: 12.okt 2017 Töö eesmärk: Taimelehtedest värvainete eraldamine ekstraheerimise ja planaarkromatograafia abil. Analüüsiks kasutatavad katsevahendid: Ained ja segud: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: värsked taimelehed heksaan (~3 ml) heksaan (~10 ml) etüülatsetaat (~1 ml) etanool (~5 ml) destilleeritud vesi Töövahendid: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: statiiv ja rõngas Eppendorfi tuub mõõtsilindrid planaarkromatograafiaplaat uhmer ja uhmrinui

Analüütiline keemia
Anorgaaniline keemia I praktikum 2 protokoll
9
docx

Anorgaaniline keemia I praktikum 2 protokoll

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati ka

Anorgaaniline keemia
Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
12
doc

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, konsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus- kahest või enamast komponendist (lahustunud ained), lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused- lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamilised püsivad süsteemid. Kolloidlahused- erinevalt tõelistest lahustest on need heterogeensed(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti- mittevesilahuste korral ai

Keemia alused
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
4
docx

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine sugust, kasutates nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Kaalud, mõõterilinder (250 cm3), aeromeeter Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge

Keemia
Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
7
docx

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tõmbe all soolhapet mõõtes ja valades kanda kaitseprille! Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 m

Keemia
Laboratoorne töö 2 - Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine-Sissejuhatus
6
docx

Laboratoorne töö 2 - Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused ­ lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti ­ mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi . Lahustuvus ­ aine omadus lahustuda mingis lahusti

Keemia alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun