· Ensüümid on endogeensed bioaktiivsed ühendid · Substraat- aine, mille muundumist ensüüm katalüüsib · Spetsiifilisus- ensüümi võime katalüüsida ainult ühe kindla substraadi või rõhma reaktsioone · Ensüümi aktiivsus- ensüümi katalüütilise aktiivsuse mõõt, mis näitab kui palju substraati ajaühikus suudab teatud kogus ensüümi muunduda (1U=1mol/min). ühikuks on katal. See on aktiivsus, mille korral ensüüm muundab standardtingimustes 1 mooli substraadi sekundis. · Koeensüümid (Co)- madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on ensüümi valgulise osaga ehk apoensüümiga enamasti mittekovalentselt seotud. Sageli vitamiinide derivaadid, võtavad otseselt osa katalüüsist. · Aktiivtsenter- valgu molekuli piirkond, mis võtab katalüüsist otseselt osa. Ensüümid eralduvad rakkudest suhteliselt kergesti: veega, nõrga konts soola, happe ja
hädavajalikud Co, Cu, Mn, Mo, Zn. (Kõrgel kontsentratsioonil on nad toksilised, sest võivad akumuleeruda (koguneda ja püsima jääda) organismis). Cd, Hg, Pb ei teata veel vajalikkusest, kuid ekstra mürgised elemendid. Rasked metallid on metallid, millede erikaal on suurem kui 5,5 g/cm3 Hg on raskeim vedelik (13,5 g/cm3 ); Os, Ir on raskeimad metallid (>22,6 g/cm3 ) Keemilised elemendid lihtainetena 116(?) teadaolevast keemilisest elemendist standardtingimustes gaasilises olekus 11 elementi, neist kuus on 8-nda rühma elemendid-väärisgaasid (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) ja 5 ülejäänut on molekulaarsed gaasid H2, N2, O2, F2, Cl2. Ainult 2 elementi on standardolekus (25° C ja1atm) vedelas olekus - Hg ja Br2. (NB! räägime keemilise termodünaamika keeles) Meteoroloogias STP standard temperature (273 K) and pressure (1 atm)
Samamoodi avaldub ka reaktsioonientalpia ΔHºreaktsioon= - ΔH1º + 3 ΔH2º + 2 ΔH3º = 2220kJ + 3 · (-394kJ) + 2 · (-572 kJ) = - 106kJ. ______________________________________________________________________________________________ tekkeentalpia Hf – soojusefekt 1 mol aine tekkimisel lihtainest nende standardolekus (tekkereaktsioon – aine tekkimine lihtainetest) reaktsiooni soojusefekt: Hreaktsioon = Hf,j (saadused) – Hf,i (lähteained) standardtingimustes püsivatel lihtainetel tekkeentalpia Hf = 0 eksotermilistes reaktsioonides Hf < 0 . mida suurem on eksotermiline efekt, seda stabiilsem aine on. põlemisentalpia Hc – soojusefekt 1 mol aine täielikul põlemisel / oksüdeerumisel reaktsiooni soojusefekt: HreaktsioonHc,i (lähteained)- Hc,j (saadused) kui kahel ainel on sama aatom molekul, siis suurem põlemisentalpia on sellel ainel, millel selle aatomi oksüdatsiooniaste on väiksem.
läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest. · Järeldused. 1. Pärisuunalise keemilise reaktsiooni soojusefekt on võrdnevastasmärgiga võetud vastassuunalise reaktsiooni soojusefektiga. 2. Astmelistes reaktsioonides on soojusefekt võrdne üksikute reaktsioonistaadiumite soojusefektide summaga. Entalpia muut ringprotsessis on 0. · Tekkesoojuseks nim soojushulka, mis vabaneb või neeldub liitaine tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest, kui vastav reaktsioon toimub standardtingimustes. · Põlemissoojuseks nim aine täielikul põlemisel standardtingimustel vabanevat soojushulka. 19. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid. · TD II ütleb, et ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. · Termodünaamilised protsessid: 1) pööratav protsess protsessi, mis saab kulgeda vastupidises
1 - pinnal on tugev jälg, pinna struktuur on muutunud, värvikiht on lahti Kestendamine värvikihi eraldumine aluspinnast. Seda põhjustab halb nakkumine aluspinna külge ja tavaliselt eelneb sellele värvikihi pragunemine ja mullistumine Kordusvärvimiskuiv pealevärvimise all mõeldakse seda, kui värvi- või lakikihile saab teise värvikihi peale panna, ilma et alumine kiht aluspinnast eralduks või krimpsu tõmbuks. Pealevärvimise võimalused määratakse standardtingimustes õhutemperatuuril +23...+2 C, õhuniiskuseks on 50 +/- 5% Kriidistumine värvi omadus moodustada ilmastiku mõjutusel pinnale jahutaoline kiht Kruntimine aluspinna esimene käsitsemisetapp. Selle eesmärk on järgmiste kihtide nakkumise parandamine ning aluspinna imamisvõime ühtlustamine või isegi imamise takistamine Kuivamisaeg kuivamise eri etappidest rääkides kasutatakse määratlusi: tolmkuiv, kuiv, värvimiskuiv ja lihvimiskuiv.
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED A.Veevahetus Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal w võrdub vee keemilise potentsiaaliga w, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potentsiaali ow suhtes. ( w ow ) Vw w= Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud w ow Vw = + 2.3 RT log aw + zFEw + P +mwgh ow - vee standartne keemiline potentsiaal; aw - vee kontsentratsioon (aktiivsus); Ew - vee elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); Vw
Liigitatav definitsioon: väide „see on kunst“ tähendab et see kuulub teatud kategooriasse (ei defineeri kas on hea või halb). Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks ehk „see maal on kunstiteos“ lauses sõna maal juba viitab et artefakt on kunstiteos. 5. Esteetiline kunstidefinitsioon: Kunstil on lähedane suhe „esteetilisega“. Esteetiline aktualism: kunstiteoseks on artefakt, mis (standardtingimustes) kutusb esile esteetilise kogemuse. Esteetiline intentsionalism: objekt/asi on kunstiteos siis (ja ainult siis kui) objekt on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Produtseerimise tingimus (loomine/esitamine/kogumine/muutmine/korrastamine esteetilise kogemuse esile kutsumiseks) peab olema täidetud. Esteetiline kogemus ehk teosesse neeldumine, mitte-kammitsetus reaalsest maailmast/ vabaduse tunne, objekt on emotsionaalselt eraldatud (nt
IV. Historistliku kunstiteooria kriitikat I. Esteetiline kunstiteooria · Monroe C. Beardsley · William Tolhurst · Nick Zangwill · Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." · Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. · Kaks versiooni: aktualism ja intentsionalism 1. Esteetiline aktualism (Osborne, Schlesinger): · Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2. Esteetiline intentsionalism (Beardsley): · x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. ,,Kunstiteos on ... tingimuste korraldamine, mis kavatsetud võimaldama märkimisväärse esteetilise iseloomuga kogemust" Monroe C. Beardsley (1982) Esteetilise kunstiteooria põhimõisted: 1. Loomise tingimus 2. Esteetiline kogemus 3. Esteetiline kavatsus 9 1
põlevkivi kütteväärtuse kalorimeetrilises pommis (Q b d ) ja põlevkivi üldniiskuse (W t r ) kaudu. Väljendatakse megadzhaulides kilogrammi kohta (MJ/kg) ühe sajandiku täpsusega või kilokalorite kilogrammi kohta (kcal/kg). 3.2 Kütteväärtus pommis Q b d Kvaliteeditunnus, mida iseloomustab soojusenergia absoluutväärtus (J), mis on mõõdetud kuiva põlevkivi ühe massiühiku (kg) täielikul põlemisel kalorimeetrilises pommis, jääval mahul hapnikuliias, standardtingimustes laboratooriumis vastava metoodika alusel. 3.3 Üldniiskuse sisaldus W t r Määratakse laboratooriumis vastava metoodika alusel (%). 4. Põlevkivi liigid ja klassid, kvaliteedigrupid: Klassi Alumise kütteväärtuse grupid (MJ/kg) ja Põlevkivi tähis põlevkivi kvaliteedigrupi koondtähis ³11,86 11,2 10,62- 10,00 9,00- 8,00- 7,00- 6,00- 4- - Liik Klass -11,85 - - -9,99 -8,99 -7,99 -6,99
en. suureneb ja see avaldab survet sisemassile) difusioon - väljendab vedelikumolekulide dünaamilisust. van der Waalsi jõud - neutraalsete molekulide vahel toimiv Ep = Eor + Eind + Edisp molekulide vastastoime pot.koguenergia = orientats.energia + indukts.energia + dispersioonienergiia Gaasiseadused - Funktsionaalsed seosed gaaside rõhu, temperatuuri, ruumala (olekuparameetrite) vahel. Ideaalgaas - lihtsustatud mudel, reaalsuselähedane. Gaasi molaarruumala - Vm - 1 mooli gaasi ruumala standardtingimustes Vm = 22,4 l Osarõhkude (partsiaalrõhkude) seadus (J.Dalton, 1801): gaasisegu üldrõhk (P) võrdub kõikide komponentide osarõhkude (pi) summaga . P = p1 + p2 + … pn = pi Osarõhk - rõhk, mida segukomponent omaks, kui ta (antud t-ril) üksinda täidaks segu koguruumala. Reaalgaasid - Erinevalt ideaalgaasist on kõik reaalgaasid muudetavad vedelateks ja tahketeks - küllalt kõrgel rõhul ja madalal t-l.
kui reaktsioon kulgeb standardolekus.) dG0 kaudu saab leida vastava reaktsiooni tasakaalukonstandi ja vastupidi. Tuleb silmas pidada, et dG0 näitab vabaenergia muutu standardtingimustel ning dG0 ja tasakaalukonstant sõltuvad temperatuurist ja rõhust. 17. Reaktsiooni: glükoos-6-fosfaat fruktoos-6-fosfaat G0 on +1,7 kJ/mol. Kas tasakaaluolekus leidub reaktsioonisegus rohkem glükoos-6-fosfaati või fruktoos-6- fosfaati? Põhjendage. Eeldades, et reaktsioon toimub standardtingimustes, siis teame, et K=1. K on võimalik välja arvutada väga lihtsalt, kasutades valemeid. NB VAATA VIHIKUSSE!! Kuna, vabaenergia muutus on positiivne, siis see tähendab, et soodustatud on vastassuunaline reaktsioon. F6P arvelt hakkab moodustuma G6F-i. Siit me järeldame, et tasakaaluolekus leidub segust rohkem G6Pd. 18. Reaktsiooni: ATP + H2O ADP + fosfaat G0 = -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni: ADP + fosfaat ATP + H2O Gºväärtus?
termiline tasakaal: süsteem ja ümbrus on samal temperatuuril; faasitasakaal, nt sulamistemperatuuril olev vee ja jää segu; mehaaniline tasakaal, nt gaasi rõhk silindris tasakaalustab kolvil oleva keha kaalu. Gibbsi energia – G = H – TS. Konstantsel temperatuuril ja rõhul toimub spontaanne muutus süsteemi Gibbsi energia (vabaenergia) vähenemise suunas. G = H - TS Reaktsiooni Gibbsi energia: G = nGm (saadused) - nGm (lähteained) Kui reaktsioon toimub standardtingimustes (298 K; 1 bar; 1M) siis saame kasutada standardset reaktsiooni Gibbsi energiat: Go = nGmo (saadused) - nGmo (lähteained) Gfo on aine tekke standardne Gibbsi energia, mille arvutame analoogselt Hfo-ga: lahutame aine Gibbsi energiast seda moodustavate puhaste lihtainete Gibbsi energiad. Aine on termodünaamiliselt stabiilne, kui selle Gfo on negatiivne, kui see on positiivne on mittestabiilne- on kalduvus laguneda lihtaineteks. See
Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne Pöörduv deltaS=q/T Mittepöörduv deltaS>q/T 41. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel 42. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes. 43. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi energia (tuntud ka kui Gibbsi vabaenergia, tähistatakse ΔG) on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul. Püsival rõhul ja temperatuuril saavad spontaanselt toimuda vaid need protsessid (keemilised reaktsioonid), mille Gibbsi energia väheneb.
Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega Keha on tasakaalus, kui F<=Fn*/r, kus r on silindri raadius. ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. Hõõrdejõud liugehõõrdumisel. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Liugehõõre tekib eri kiirustega kehade kontakteerumisel. Liugehõõre on kehade suhtelise Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. liikumise takistus, mis mõjub puutuja sihis kehade puutekohtades. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet Amontos-Coulumbi seaduse järgi Fhmax <= Fn, kus Fh on hõõrdejõud ja Fn normaaljõud vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda kehade kokkupuute pinnal ning on hõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F h
• Nende dokumentide ratifitseerimine tähendab, et nt Eesti eksportöörid/importöörid saavad kasutada tunnustatud rahvusvahelise õigusallika eeliseid, kuid selle õigusallika nõudeid tuleb ka täita. Standard- (tüüp-)tingimused • Advokaadibüroo poolt kliendile välja töötatud standardid • Majandusharus tervikuna välja töötatud standardid (nt ELEA üldtingimused) • Rahvusvahelised standardid (sh konventsioonid, nt CISG) • Dispositiivsus – standardtingimustes sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seadusest või standardtingimustest ei tulene selget sellekohast keeldu • Imperatiivsus – standardtingimused on absoluutsed ja täitmiseks igal juhul kohustuslikud 1. Riskid ostu-müügilepingutes a. Riski definitsioon - Risk on mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise või muu kahju tekkimise võimalus (EE) Riskijuhtimine - Süsteemne, järjepidev ja korratav protsess, mille käigus:
Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: DeltaS=qrev/T (pöörduv prots.) =0 DeltaS on suurem qrev/T (mittepöörduv) on suurem 0st. 30. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes. Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T)=S(0)+DeltaS(soojend.0 KT) 31. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi vabaenergia on olekufunktsioon. Gibbsi vabaenergia absoluutväärtust ei saa mõõta, küll aga tema muutust
(plaadil). Teatud ained muutuvad kromatogrammil tumedate laikudena nähtavaks joodikambris ilmutamisel. Ideaaljuhul on kõik segu komponendid ruumiliselt lahutatud ja paiknevad kromatogrammil selgepiiriliste väikeste laikudena. Jaotuskoefitsient, Rf (retention factor) jaotuskoefitsient (retentsiooni koefitsient), aine poolt kromatograafilisel plaadil läbitud tee pikkuse ja vooluti frondi poolt läbitud tee pikkuse suhe. Võimaldab väljendada individuaalse aine liikumist. Rf on standardtingimustes konstantne kindla aine ning voolutisüsteemi jaoks ja iseloomustab aine jaotuvust statsionaarse faasi ja liikuva faasi (vooluti) vahel. Jaotuskoefitsiendi konstantsuse tagab ühesugune: · liikuv faas (vooluti, eluent), · statsionaarne faas (sorbent), · statsionaarse faasi kihi paksus, · uuritava aine kogus, · temperatuur. Ainete Rf väärtused kindlates voolutisüsteemides on esitatud vastavates käsiraamatutes, kuid
algpiirkonnaga CP paralleelnr sirge ST, kuid punktile S vastavast kogudeformatsioonist kaod elastne osa, kuid on tekkinud plstne ehk jääkdeformatsioon. Tõmbediagrammi kõrgeima punkti U juures hakkab proovikeha ühes kitsas piirkonnas ahenema (moodustub „kael“). Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. 30. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni. Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. 31. Paindepinge. Tugevustingimus paindel. 32. Normaalpinge arvutus puhtpaindel.
suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne. DeltaS on suurem kui 0. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne 75. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel 76. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes. 77. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Polümeeride keemia 78. Polümeeride olemus ja liigitus. Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest –elementaarlülidest. Polümeeride liigitus. Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) ja sünteetilised
2. Astmelises reaktsioonis on summaarne soojusefekt võrdne üksikute reaktsioonistaadiumide soojusefektide summaga. Olekufunktsiooni H üldine muutus ringprotsessis peab olema 0. 3. Tekkesoojus on ühendit iseloomustav suurus, mis ei sõltu ühendi saamise viisist. Termokeemias nimetatakse tekkesoojuseks soojushulka, mis vabaneb või neeldub liitaine tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest, kui vastav reaktsioon toimub standardtingimustes (rõhk 1 atm, temp 298K=25oC). Hessi seaduse järgi tuleb mingi reaktsiooni soojusefekti H arvutamiseks produktide tekkesoojuste summast lahutada lähteainete tekkesoojuste summa. H v j H j vi H i , kus H on ühendi tekkesoojus, v on stöhhiomeetriline koefitsient reaktsioonivõrrandis, i on lähteaine ja j on saadus. 4. Kui kahes eri lähteainetest koosnevas süsteemis kulgevate reaktsioonide tulemuseks on
..Reeglid peavad olema ja siis toimubki mõõtmine. 19. Testid. Mensa. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Testid: Lühiajaline katse, mille alusel on võimalik inimesi reastada teatud omadust aluseks võttes. Leiab aset mõõtmine vastavalt reeglile.Test mõõdab teatud käitust, 5 näiteks, ekstravertsust või võimeid. See käitumine (ekstravertsus / võimed) on saadud (mõõdetud) standardtingimustes. On olemas skoorimise reeglid. Viis kuidas panna numbreid sellele käitumisele, ekstravertsusele / võimetele. Mensa: intelligentsustest Objektiivsed testid: koostatud sageli küsimustikena, võimaldavad saada vastuiseid isikliku elu seikade ja teda iseloomustacate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmdandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või pidamatust. Nt MMPI test koosneb suurest hulgast küsimustest, millel tuleb vastata õige/vale, ja/ei
Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu ΔS arvutada valemist: DeltaS=qrev/T (pöörduv prots.) =0 DeltaS on suurem qrev/T (mittepöörduv) on suurem 0st. 58. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes. Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T)=S(0)+DeltaS(soojend.0 K→T) 59. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi vabaenergia on olekufunktsioon. Gibbsi vabaenergia absoluutväärtust ei saa mõõta, küll aga tema muutust
antud piirkonna kultuuritaustast, poliitilise ja sotsiaalse keskkonna eripäradest jne · Seetõttu on astutud samme, et välja töötada reegleid ja soovitusi ühtlustamaks arusaamisi ärikeskkonnast ja tavadest · Tulemuseks on suure üldistusastmega kokkulepped Standard-(tüüp-)tingimused: · Advokaadibüroo poolt kliendile välja töötatud standardid · Tööstusharus tervikuna välja töötatud standardid (nt ELEA) · Rahvusvahelised standardid Dispositiivsus standardtingimustes sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seadusest või standardtingimustest ei tulene selget sellekohast keeldu Imperatiivsus standardtingimused on absoluutsed ja täitmiseks igal juhul kohustuslikud 6. Riskid ostu-müügilepingutes a. Riski definitsioon, riskijuhtimine, riskijuhtimise (-ohjamise) protsess, riskide maandamise taktikad - Risk on mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise või muu kahju tekkimise võimalus - Riskijuhtimine ja selle protsess:
2. Kõigile kunstiteostele ühiste tunnusjoonte otsimine on viljatu ettevõtmine 3. Ei tohiks ignoneerida esteetikute definitsioonide kasulikkust. 4.Traditsiooniline esteetika oletab ekslikult, et vastutustundlik kriitika on võimatu ilma kõigi kunstiteoste kohta kehtivate reeglite kogumita. 3. loeng: Kunsti definitsioon II 1. Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme. 1.Esteetiline aktualism: Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2.Esteetiline intentsionalism: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. 1.Objektile suunatus – teosesse neeldumine. 2.Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3.Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud – nt õudne ent turvaline. 4
kasv. Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. 32. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. 33. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes. Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. 34. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi energia (ΔG) on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.
see väide on väär: Tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi.); seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 3. loeng: Kunsti definitsioon II 1. Selgitage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! (MonroeC. Beardsley, William Tolhurst, NickZangwill, HaroldOsborne, George Schlesinger) defineerivad kunsti esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Kaks versiooni aktualism ja intentsionalism: Esteetiline aktualism: kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. Esteetiline intentsionalism: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisted: 1.Loomise tingimus 2.Esteetiline kogemus 3.Esteetiline kavatsus 1. Mis on "loomine"? Igasugune produtseerimine väga laias mõttes: "tegemine", "esitamine" , "kogumine", "muutmine", "korrastamine / korraldamine", ,,...esteetilise kogemuse esilekutsumiseks
.. liigitav tähendus objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on ,,hea" või ,,halb". 6. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe ,,esteetilisega". Nt: ,,kunst on esteetiline fenomen" või ,,kunsti tähtsam funktsioon on esteetiline" Defineeritakse kunsti ,,esteetilise kogemuse" mõiste kaudu. Kaks versiooni: .. aktualism kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. .. intentsionalism ,,x" on kunstiteos ainult siis, kui ,,x" on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiilist kogemust. Põhimõisted: .. produtseerimise tingimus igasugune loomine esteetilise kogemuse esilekutsumiseks .. esteetiline kogemus (1) esteetiliste omaduste kogemine (2) keskendumine sellele, mida tähendab omada esteetilist kogemust. .. esteetiline kavatsus ei pea olema kunstiteoses tegelikult täide viidud. 7
Visiiditasu ei nõuta, kui: 1) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse rasedale; 2) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse alla kaheaastasele kindlustatud isikule; 3) vältimatu ambulatoorse eriarstiabi osutamisele järgneb vahetult statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine. Koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär on 5 eurot. Statsionaarse eriarstiabi osutaja võib kindlustatud isikult nõuda majutuse standardtingimustes osutatud teenuse eest voodipäevatasu. Voodipäevatasu võib nõuda iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 kalendripäeva eest ühe haigus juhtumi kohta. Voodipäevatasu ei saa nõuda intensiivravi osutamise aja eest, raseduse ja sünnitusega seotud statsionaarse eriarstiabi osutamisel ning statsionaarse eriarstiabi osutamisel alaealisele. Voodipäevatasu kehtestab tervishoiuteenuse osutaja nõukogu. Voodipäevatasu piirmäär on 2.50 eurot.
Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. 21.Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel? Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T )= S(0 + S(soojend.0K T ) Arvestama peab ka, et suurema temperatuurivahemiku korral sõltub aine soojusmahtuvus temperatuurist: 22.Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes? Entroopia tähtsus keemias on selles, et ta võimaldab ennustada reaktsioonide iseeneslikku kulgemist või mittekulgemist. Arvestama peab, et reaktsiooniga kaasnev entroopiamuut koosneb kahest osast: saaduste entroopia erinevus lähteainetest; reaktsioonil eralduv soojus tõstab keskkonna entroopiat. Kui reaktsiooni käigus kulub või tekib gaas, on vastav entroopiamuut domineeriv ja reaktsioonientroopia märki saab sellest lähtuvalt ennustada.
Traditsiooniline esteetika oletab ekslikult, et vastutustundlik kriitika on võimatu ilma kõigi kunstiteoste kohta kehtivate reeglite kogumita. III. Kunsti definitsioon II 1. Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme. Esteetiline kunstiteooria on igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe ,,esteetilisega." Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Esteetiline aktualism(kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse) ja esteetiline intentsionalism(x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus). 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. Objektile suunatus teosesse neeldumine. Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest. Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus
seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus. 3. KUNSTI DEFINITSIOON II 1. Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe „esteetilisega“. Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse kaudu. Kaks versiooni: 1) Esteetiline aktualism (Osborne, Schlesinger): kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2) Esteetiline intentsionalism (Beardsley): x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. 1. Objektile suunatus – teosesse neeldumine 2. Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud – nt õudne ent turvaline
A. veevahetus taimes 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Mõistet kasutatakse vee liikumise suuna iseloomustamiseks (muld, taim, atmosfäär). Iseloomustab vee energeetilist seisundit. Vesi liigub kõrgema vaba energiaga süsteemist madalamasse piirkonda. Võrdub vee keemilise potensiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potensiaali suhtes. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud Energia (J/mol), mis kombineerib keemilise pot. ja elektrilise pot. 3. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Mõjutavad samad tegurid, mis vee elektrokeemilise potensiaali valemis. Lisaks sõltub neljast erinevast potensiaalist gravitatsiooni, maatriks, rõhu, kontsentratsiooni. 4
Hooke'i seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega): Fe = -kl kus k on deformeeritud keha jäikus ja l on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga). Miinusmärk Hooke'i seaduses kirjeldab asjaolu, et elastsusjõud on vastassuunaline deformeeriva jõuga. 28. Eri liiki deformatsioonid 29. Tõmbediagramm mis on, mida näitab? Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni. Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. 30. Hõõrdejõud (definitsioon, valem, valemianalüüs) + põhjused ja omadused
1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes. Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud elektrokeemiline pot. on 1 mooli aine energia elektriväljas, mõõdetakse voltides (V) 4. Osmolaarsuseks nimetatakse erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summat 5
Viimasel ajal soovitatakse kasutada mõistet standardtingimused järgmises tähenduses: T = 0 °C = 273,15 K P = 1 bar = 100 000 Pa Standardtingimused termodünaamikas tähendavad: T = 25 °C = 298,15 K; P = 1 atm; uus süsteem kasutab mõistet standardolek: T = 25 °C = 298,15 K; P = 100 kPa 1 mool gaasi hõivab ruumala 0°C ja 101 325 Pa juures (st normaaltingimustel) 22,414 liitrit. Kui rõhu ja temperatuuri väärtused muutuvad, siis muutub ka molaarruumala. Standardtingimustes (0 .C ja 100 000 Pa) on 1 mooli gaasi maht 22,7 dm3. Rõhk Rõhk on pinnaühikule avaldatav jõud Rõhu ühikuid : SI süsteemis Pa (paskal)= N/m2 atm (atmosfäär): 1 atm = 101 325 Pa bar (baar): 1 bar = 100 kPa = 100 000 Pa Ideaalgaas Gaasilise agregaatoleku mõtteliseks mudeliks on valitud ideaalgaas. Ideaalgaas on paljudest kaootilises soojusliikumises olevatest molekulidest koosnev süsteem, kus · molekulidel puudub ruumala, on ainult mass (punktmass);
[ ] eemaldamiseks vajalikku tööd. = + ln [ ] Nernsti võrrand on sisukas ka siis, kui elektroode ei ole ja reaktsioon toimub lihtsalt lahuses siis saab Nernsti võrrandiga iseloomustada lahuse üldist redokspotentsiaali mida positiivsem, seda oksüdeerivamad omadused. Standardpotentsiaaliks E0 nimetatakse elektroodi potentsiaali standardtingimustes, ehk kus kõikide potentsiaali määravate osakeste aktiivsused on 1 mol/l. POTENTSIOMEETRIA 88. Potentsiomeetria põhimõte. Nernsti võrrand. Otsene potentsiomeetria ja potentsiomeetriline tiitrimine. Mõõdetakse indikaatorelektroodi ja võrdluselektroodi potentsiaalide vahet, kusjuures võrdluselektroodi potentsiaal ei ole mõjutatud lahuse poolt (see on konstantne). Selektiivsus saavutatakse indikaatorelektroodi abil. Meetod on tasakaaluline st tasakaaluolekus voolutugevus on null
sisekülg on negatiivse väärtusega) R universaalne gaasikonstant (on katseliselt määratud füüsikaline konstant, mis väljendab ühe mooli ideaalse gaasi tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures, R = 8,3 J · K -1 · mol-1) T absoluutne temperatuur F Faraday konstant (füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide elektrilaengu absoluutväärtust, 96 485,3 C/mol) Standardtingimustes on PMF-i arvutamiseks kasutatav valem lihtsam: 59× pH PMF ( mV )=-¿ ) Kuna bakterid on võimelised elama väga erineva pH-ga keskkondades, siis on neil ka PMF erinev. Ekstreemsetel atsidofiilidel nagu Acidithiobacillus ferrooxidans on pH erinevus rakus sees ja keskkonnas väga suur, mis loob väga suure pH (keemilise ehk H+) gradiendi. Seda tasakaalustab vastupidine elektriline potentsiaal. Atsidofiilidel on väga madala pH juures rakus positiivne laeng ja
annaabi.ee 
