Ma tooksin välja kaks suurimat põhjust, mis rikkusid maarjamaa sportlaste karjääri. Esiteks avaldas suurt mõju nii-öelda raudne eesriie, mis piiras peaaegu kõikvõimalikud välismaareisid. Nõukogude Liidu poliitika kaitses oma poliitilist mõjuala võõrmõjutajate eest mitmesuguste abinõudega, näiteks piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll jne. Nõukogude Liit kartis liiduvabariigi sportlasi lubada välisriikidesse võistlema. Peamine hirm oli, et sportlased lähevad otsemat teed poliitilist varjupaika paluma ning ei naase enam koju. NSV Liit ei saanud seda lubada, sest võimas riik pidi näitama, et riigis on kõik korras. Seepärast enne koondise komplekteerimisi uuriti põhjalikult sportlaste taustad, et neil puuduks seos riigivaenulikkusega. Teine põhjus miks Eesti või teiste liiduvabariigi sportlasi ei tahetud valida NSV Liidu koondisesse oli suured preemiad
Sport-äri või meelelahutus? Spordi populaarsus on viimaste aastatega tohutult tõusnud. Jalgpalli ja kergejõustiku suurvõistlusi jälgivad ka kõige spordikaugemad inimesed. Tuntakse edukaid sportlasi ja neile elatakse valjuhäälselt kaasa. Samas loeme iga päev uudiseid dopinguskandaalidest, altkäemaksu maksmisest kohtunikele ja ebasündsast käitumisest võistkonnakaaslaste, treenerite ja fännidega. Kõik see on seotud suurte rahasummadega. Siit tekibki küsimus: kas sport on äri või meelelahutus? Kuna maailm, sellega koos ka inimesed ning tehnika arenevad jõudsalt, siis on paranenud ka kontroll spordimaailmas toimuva üle. Näiteks avastatakse iga aasta väga suur hulk dopinguga
kui inimene tahab tipptaseme spordiga tegeleda ja näeb ,et see on võimalik ehk inimene leiab endale iidoli . Inimesed tunnevad ,et kui nad elavad kaasa sportlastele siis võivad nad neid aidata. Ning sellepärast käivad mängudel peal vaatamas ja kaasa elamas. Ning sportlased ühendavad riike kuna nad mängivad erinevate riikidega. Sportlased aitavad inimesi tunda ennast Eesti vabariigi kodanikkudena kuna nad esindavad riiki ja kaasavad ka inimesi kes toetavad neid sportlasi ning sellega ka hakkavad inimesed tundma uhkust ,et meie Eesti riigi rahvas oskab mõnda spordiala mõne teise riigi rahva omast paremini . Kokkuvõttes Eesti rahvas toetab üsnagi hästi oma sportlasi ning seda näitab see ,et meil on üsna head sportlased kes saavad häid kohti erinevates võistlustes. Ning rahvas tunneb end riigi kodanikuna ja on uhke oma riigi üle, mitte ainult Eesti vaid ka teistes riikides on nii, ning tunneb ennast ka riigi osana ja selle kodanikuna
uudiseid sportlastest, kes on dopingu tarvitamisega vahele jäänud. Suurte võitude nimel on sportlased valmis kõigeks ja paljud atleedid valivad illegaalse tee, et saavutad see kõige teravam tipp. Kuid millega nad riskivad ja mis on selle tagajärjed sportlasele endale, tema perekonnale, riigile, spordialale ja kogu spordile? Suur osa dopingu kasutajatest ei jää vahele, sest koondistel on omad laborid, mis on sammukese dopinguküttidest ees ja see võimaldab selle, et üha enam sportlasi ei karda keelatuid aineid manustada. Pärast sportlaskarjääri lõppu hakkab paljudel dopingu kasutajatel ja sellele kaasa aidanud inimestel südametunnistus piinama ja nad ei suuda saladusi ning telgitaguseid enam enda teada hoida ja nad soovivad kõik ausalt ülestunnistada. Tänu nendele inimestele oleme teada saanud, kes on kasutanud dopingut, kuidas seda on tehtud, mis aineid on kasutatud ja palju muud sellega seonduvat. Hea näide
ja jalgpall, on kõige olulisem vanus ja füüsiline vorm. Paljud suusatajad ja jalgpallurid lõpetavad oma karjääri juba enne 40ndat eluaastat,sest nende tervis ei pea enam nii suurele koormusele vastu. Sporti võib pidada ka äriks. Spordis on omavahel seotud nii võistleja, sponsor, treener kui ka palju organisatsioone, kes on omavahel sõlminud lepingu. Iga osapool võidab ja teenib teiste pealt kasumit. Eestis tegeletakse tippspordiga vähe, kuid sportlasi, kes on saavutanud mõnel võistlusel hea koha, on Eesti kohta üpris palju. Andrus Veerpalu on minu arvates üks märkimisväärsemaid sportlasi Eestis, sest ta tõi meie riigile 2002. aastal palju kuulsust, võites Salt Lake City's olümpiakulla 15km distantsi läbimisel. Lisaks Veerpalule on kiiduväärt ka kettaheitja Gerd Kanter, kes võitis samuti olümpiakulla 2008-l aastal Pekingis. Lisaks neile on teisigi tublisid ja rahvapoolarmastatud sportlasi.
spordis osalejate õiget suhtumist ja õiget vaimsust, milles nad end teostavad, näidates üles austust teiste vastu ja hoolt omavabaduse säilitamisest, kaitstes seda füüsilise või psüühilise kahjustamise eest. Ausus on püüd asetada iseend teise asemele ja käituda vastavalt. Aus mäng on eelkõige inimese isikliku kohustumise küsimus. Olümpiamängude avatseremoonial annavad üks sportlane ja üks kohtunik vande kõigi sportlaste ja kohtunike nimel. Need vanded kohustuvad sportlasi ja kohtunikke kinni pidama reeglitest, mis juhivad mänge “tõelise sportlaslikkuse vaimus”. Seega on olümpiavandes kaks osa – järgida reegleid ja käituda sportlikus vaimus. Sport ilma reegliteta on võimatu ja sport milles reegleid sagedasti rikutakse lõhub spordi ja sellest loobutakse. Seega on iga sportlase huvides, et reegleid järgitaks ja neid, kes reeglitest kinni ei pea peab karistatama. Sportlaste ja kohtunike vanded ei ole lihtsalt administratiivsed deviisid;
Berliini OM (01.08-16.08 1936) Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid I maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Ametlik otsus Berliinis olümpiamängude korraldamiseks võeti vastu 1931. aastal Barcelonas, kus otsustavas hääletuses võitis Berliin Barcelonat 27 häälega, kaheksa liiget ei hääletanud. Sel aastal toimunud olümpiamängudel osales 49 riiki, kõige rohkem sportlasi oli välja pannud korraldaja riik Saksamaa- 406 sportlast. Kokku oli sportlasi 3962, kellest 328 olid naised. Nendel mängudel oli 144 võistlusala ning 2 näidisala- pesapall ja purilend. Edukaim riik võidetud medalite arvult oli Saksamaa(89 medalit), ka kuldmedaleid oli neil kõige rohkem(33). Noorim medalivõitja oli 12-aastane ja vanim 52-aastane. Selleks olümpiaks sai õiguse kavandada staadioni Otto Marchi poeg Werner March. Koos
Erki Noolele, kes saavutas väga häid tulemusi, saades isegi olümpiakulla. Viimastel aastatel olen kaasa elanud ka Gerd Kanterile, kes on samuti võitnud kuldmedali kettaheites. Talvel elasime kaasa suusatajatele Andrus Veerpalule ja Kristina Smigunile, kes on ka olümpiavõitjad. Need sportlased on alati eesti rahvale toonud häid tulemusi, ning nende üle võib alati uhkust tunda. Praegu ei ole nii põnev võistluseid vaadata. Seda põhjusel, et meil ei ole praegu nii tugevaid sportlasi. Üks tugevamaid on ikkagi Gerd Kanter, kellele me saame kaasa elada. Tegelikult on toredad ka niisugused sportlased, kes oskavad üllatada. Sportlased, kes ei ole eelnevalt midagi suurt saavutanud, ning kellelt ei oska midagi oodata. Ning siis ühel hetkel nad saavutavad super hea tulemuse. Selline sportlane on näiteks Heiki Nabi, kes maadles ning saavutas väga hea teise koha ning tõi Eestisse hõbemedali. Selliste sportlaste üle võivad eestlased alati rõõmu tunda.
ning ka erilisi taimi. Ma arvan, et me võime olla uhked meie kodumaa looduse üle. Mille üle veel Eesti riik rikas võiks olla? Kas peale inimeste, eesti keele ja looduse on Eestimaal veel midagi mille üle uhke olla? Jah eestlased on ju veel ka laulu- ja tantsurahvas. Toimuvad meil siiamaani laulu- ja tantsupeod, mis on omanäolised kogu maailmas ning on nagu muudki väga hea tasemega. Eestist on pärit palju tuntuid lauljaid, muusikuid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi ja veel muid tegelasi, kes on head igaüks omal alal. Me võime öelda, et eestlased on jõudnud tippu erinevatel aladel. Hiljutigi leiutasid meie kodumaa mehed skype, uue internetitelefoni. Sellega on rahul paljud inimesed, kes seda kasutavad. Kingiti ju see ka USA presidendile kui ta tuli külastusvisiidile Tallinna. Eestist on sirgunud ka palju muusikuid ja sportlasi nagu näiteks rallisõitja Marko Märtin , suusatajad Kristiina Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu jt.
kuritarvitamisest omakasu eesmärgil. Ajalehed räägivad pidevalt, et jälle on korruptsiooni kahtlusega vahistatud mõni tuntud riigikogu liige või politseinik, kes on võtnud arvatavasti altkäemaksu. Seadusega on see keelatud, kuid see ei huvita neid inimesi. Nad ei taha kunagi oma süüd tunnistada, sest arvavad, et tegid õigesti, kuid tegelikult see nii ei ole. Ega Eesti ainult negatiivselt teisele riikidele silma paista. Eestis on väga palju häid sportlasi, kes on saavutanud väga head tulemused olümpial, kuid ka väiksematel võistlustel. Silmapaistvamad sportlased Eesti ajaloos on Andrus Veerpalu, Markko Märtin, Erki Nool, Kristina Smigun-Vähi. Ma arvan, et Eestis on palju häid sportlasi just sellepärast, et siin on neli aastaaega ja inimesed saavad valida, milline spordiala just neile meeldib ja millisel spordialal on tulemused parimad. Kevad, suvi, sügis ja talv võimaldavad tegeleda paljude spordialadega
kodumaad ja ka kaasa rääkima otsuste langetamisel. Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik? Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt- tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud kolmel korral saanud olüpiamängudel medaleid, millest kaks kuldmedalit ja üks hõbemedal. Sama tulemus on ka maailmameistrivõistluselt. Teiseks kuulsaks sportlaseks võiks nimeteda Kristina Smigun Vähi, kes on samuti, nagu Veerpalu, oma karjääri juba lõpetanud.
tulemused oleksid paremad, rekordid sünniksid ja medalid tuleksid. Kõik lihtsad asjad on siiski keerulised. Üks asi on, mida teavad dopingust atleedid, treenerid, mänedzerid, teine tera, et arste pannakse kutse-eetikat silmas pidades proovile. Kui harjutava atleedi organismis langeb testosterooni tase ja jätkates võib tekkida ohtlik ületreenitus, siis ongi tegu juba haigusega. Arstide püha kohus on ravida haigusi, kimbutavad need siis pinguli lihastega sportlasi või lihtsurelikke. 8. augustil Tour de France´ist ajendatuna lahvatanud dopinguskandaal ning prantsuse ja austraalia arstide dopinguavastamise viisid võib aga lahterdada oodatud sündmuste hulka - midagi niisugust pidigi maailm enne Sydney OMi teada saama. Kuid Sydney OMist võttis osa kirev rahvaste paabel - Austraaliasse kogunes ka nende rahvuste esindajaid, kes juba usulistel kaalutlustel ei saa verd anda, mistõttu
Tegelikult olin professionaalne korvpallur. "Silikaadiga" ei sidunud mind muu kui tööraamat ja koht, kust sain palka. Mina vähemalt mäletasin, kuhu oma palga järgi minna, kuid tõelisel tegijal Aleksei Tammistel oli palgasaamise kohti rohkem kui üks ja need ei seisnud tal meeles! Miks balletitantsijad ja näitlejad saavad pensioni, sportlased aga mitte? Kas mitte ka nemad pole oma parimad aastad pühendanud rahva emotsionaalse nälja rahuldamisele? Täna näen, et eelistan sportlasi ja endisi sportlasi ka töökaaslastena, kuna sportlastel on sees pürgimus olla parim. Ettevõtet viib see edasi. Cisco Systems'i juhatuse esimees John Chambers ütleb, et tema ei ole mitte boss, vaid treener. Ettevõte peab tahtma olla parim, muidu ei püsi ta konkurentsis. Ettevõtted jooksevad samuti iga päev oma võidujooksu. Mõned on suurema potentsiaaliga kui teised. Esimesi kohti on ainult üks, teine koht on juba kaotus. Tegija on see, kes on teistest parem.
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eestlaste jaoks on sport üsna tähtsal kohal. Meie, kui üsna väike riik maailmas, olemegi oma kuulsuse saanud tänu meie headele sportlastele ning üritustele. Inimesed ei tea kus me asume või mis me oleme, vaid teavad meie kuulsaid sportlasi ning põnevaid üritusi. Kindlasti viimase aja kuulsus on Andrus Veerpalu ta on Eesti murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Hetkeseisuga talle on kuulsust toonud dopingu süüdistus (3aastane võistluskeeld), milles ta mõisteti õiges nüüd märtsis ja tühistati keeld. Ta on alles 42aastane meesterahvas ning juba on saavutanud nii palju, sellises väikses riigis nagu seda on Eesti.
mõistma, et ei tasu saavutatud kuulsusest uhkeks minna ja rumalaid tegusid tegema hakata. Tuleb jääda iseendaks, sest siis on kindel, et esindatakse ainult iseennast, mitte ei matkita kedagi teist. Spordiajaloost võib tuua mitmeid näiteid, kus üliandekad noored on kuulsuse saabudes valinud vale tee ning lõppude lõpuks hävitanud oma suure võimaluse pääseda tippude sekka. Samas leidub ka positiivseid eeskujusid sportlasi, kes on valinud õige tee ning leidnud endale pärast kuulsusrikast noorpõlve ning tipus püsimist kindla koha spordiajaloo suurkujude kõrval. Üks selline isiksus oli Heino Lipp. Ta oli Eesti tippkergejõustiklane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister kümnevõistluses ja edukas mitmel teisel võistlusalal,. Ta saavutas oma eluajal väga palju ning oleks saavutanud isegi rohkem, kui teda oleks lastud tema kõrgaastatel olümpiamängudele, kus Heino oleks olnud
muidugi ei saa ka mainimata jätta meie negatiivset poolt ehk siis suure koguse alkoholi tarvitamist.Eestlaste haridustase on olnud pidevalt kõrge , kuid viimasel ajal hakkab ka see langema. Olenemata raskustest ma tean, et me saame alati kõigega hakkama, kuna oleme siiski ühtehoidev rahvas ja usun, et paljudki tunnevad eestluse üle uhkust. Eesti on äärmiselt väike riik. Seda rahvaarvult kui ka pindalalt. Vaatamata sellele leidub ka meie riigis palju ütlemata häid sportlasi ja talente. Juba ammustest aegadest saati saame olla uhked oma olümpiavõitjate üle. Tänapäeval on Eesti mainet tõstnud nii suusatajad, kergejõustiklased, sõudjad kui ka vehklejad. Nemad ongi meie pisikese riigi maailmas tuntuks teinud. Kui vaadata noorsportlaste indu ja tahtejõudu tippu jõudmiseks, võime kindlad olla, et ka tulevik on meil tublide sportlastega kindlustatud.Usun, et meil leidub tulevikus veel palju
Praegu on väga suureks sündmuseks muidugi olümiamängud, kus on võistlustules mitmed medalilootused. 24.02.2010 seisuga on Eesti Vancoveri Olümpiamängudelt juba saanud ühe hõbemedali, selle eest võime tänada meie naissuusatjat Kristina smiguni. Eestlased võisid tunda uhkust, pididki tundma, sest see oli suur sündmus, meie väikese riigi kohta. Usun, et rõõmu olid kõik eestimaa kodud täis ja jututeemat jätkus. Meil on ka peale suusatajate teisi häid sportlasi. Gerd Kanteri võib tuua heaks näiteks. Ta on eestile toonud mitmeidki medaleid ja maailma meistritiitli kettaheites. Uhkusega võib öelda, et eeltoodud näited on vaid vähesed, häid ja mainimisväärseid sportlasi on meil veel palju. Meil on veel mitmeid sündmusi, mis ühendavad rahvast. Meie riik on olnud iseseisev juba 92 aastat. Igal aastal 24. veebruaril tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva. Toimub paraad, kus on esindatud meie sõjaväe paremik. Samuti 21
Olümpialiikumine -on liikumine, kuhu on kaasatud kõik Rahvusvahelise Olümpiakomitee tunnustatud organisatsioonid, eelkõige sportlased, kohtunikud, treenerid eesmärgiga kasvatada noorsugu spordi kaudu, ühendades keha, vaimu ning tahte omadused harmooniliseks tervikuks.Olümpialiikumine on globaalne ning toob kokku kõikide riikide sportlasi olümpiamängudele. Kaasaegsed olümpiamängud on antiikolümpiamängude jätkutraditsioon.Nüüdisaegsed mängud koosnevad suve- ning taliolümpiamängudest, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant. Sätestuste kohaselt ei tohi mängude kestus ületada 16 päeva. Mänge korraldab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Suvemängude kavas on suvised spordialad, näiteks aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, ujumine, purjetamine jt.Talimänge peeti algul samal aastal suvemängudega, ent alates 1994
Me lõpetame põhikooli ja jätame teineteisega hüvasti, selleks et oma eluga edasi minna. Üheksa aastat oleme teineteist toetanud ja aidanud. Oleme väga kokkuhoidev klass olnud. Mõned meist on tulnud meie sekka hiljem, kuid me võtsime neid lahkelt vastu . Meie klassis on erinevaid isikuid olnud: sportlased, kirjanikud ja lihtsalt head sõbrad. Oleme palju asju korda saatnud: käinud mitmel ekskursioonil, olümpiaadidel, kus saime head kohad. Meie klassis on ka mitmeid sportlasi olnud, kes tõid jalgpalliga ja saalihokiga meie kooli karikaid ja võite. Samuti on meie hulgas, need, kes osalesid ellujäämisoskuste maakondlikul võistlusel " Kaitse end ja aita teist!" ja toonud meie kooli 2 aastat järjest esimese koha. Oleme enda üle väga uhked. Õpetajatega on meil alati soojad suhted olnud. Nad ütlevad, et me jääme neile kauaks meelde. Oleme tänulikud õpetajatele, noorematele koolikaaslastele, meie kokkadele,
linnade loomad vaidlema. Et millises külas või linnas siis ikka elavad need kõige tublimad loomad, kes kõige tublimad loomad, kes kõige rohkem ja kõige paremini sporti teevad. Vaieldi mitu ööd ja mitu päeva, aga kokkuleppele ei jõutudki. Tüli paisus aga nii suureks, et vaidlesid terve maailma metsloomad omavahel. Otsustati siis, et korraldatakse loomade taliolümpia ja kohaks valiti kauge maa Kanada linn Vancuver. Hakati ka meil neid kõige paremaid sportlasi otsima. Mõned ka leiti. Kõige tublimateks peeti aga kolme jänes. Kikut Veerbalut ja Maed. Kiku oli ainus naissportlane. Nende metsloomade eriala oli suusatamine. Seda olid nad õppinud juba lapsest saati, et huntide eest talvel minema lipsata. Jõudiski kätte aeg, mil metsaloomad sõitsid Vancuverisse. Ikka suusad kaasas ja võistluseks valmis. Seal oli juba koos igasuguseid imelikke loomi kes kelgutas, kes uisutas ja tantsis jääl. Meie
selle maa kätte võideldud, kuid peagi olime jälle teiste võimu all. Nüüd on Eesti uuesti meie ning üritame iga hinna eest seda ka nii hoida. Eesti on ometi nii väike kaardi peal, kuid üsna silmapaistev. Oleme tuntud oma teotahte ja jonnakuse poolest, mis on paljudes kohtades kasuks olnud. Meie riik on tulnud omadega toime palju paremini kui mitmed teised. Tänu meie koolidele, eriti Tartu ülikoolile, on siin haridus ja teadus kõrgel tasemel. Eestis on palju häid sportlasi. Keegi neist ei häbene, et nad eestlased on. Mis siis ühele eestlasele tähtis on? Olulised on kindlasti meie vaimuvara ja ajalugu, mida me esivanemad põlvest põlve on pärandanud. Rahvaluule maht on nii suur, et üks inimene ei suudaks seda eales läbi töötada. Seda kõike anti sajandeid edasi ainult suuliselt. Kõige tähtsam on ikkagi meie keel, eesti keel, millele on sageli omistatud ilusaima kõlaga keele tiitlit. Samas keeles toimuvad meil ka regulaarselt üldlaulupeod,
Pere Leib, Acroe Rakvere võrkpalliklubi Rivaal, Valio Võru, Viljandi Metall KERGEJÕUSTIK 20.Kirjelda kõrgushüppe peakohtuniku ülesandeid võistluste ajal. Jälgib, et inimesed ikka mati peale maanduks ja lati õigesti ületaks ja kontrollib, et kõike tehtaks reeglite kohaselt. 21.Mis kaal on sinu vanuserühma kuulil ja odal. Naiste kuul kaasub 4 kilogrammi ja oda 600 grammi. 22.Nimeta Eesti sportlasi, kes on võitnud olümpiamängudelt medaleid. Kuldmedalistid nimetatud 8. küsimuse vastuses. Hõbemedalistid: Martin Klein, Jüri Lossmann, Alfred Schmidt, Alfred Neuland, Arnold Luhaäär, Nikolai Stepulov, August Neo, Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov, Edvin Vesterby, Hanno Selg, Aleksandet Tsutselov, Jaak Lipso, Rein Aun, Jaan Talts, Nikolai Poljakov, Toomas ja Tõnu Tõniste, Andrus Veerpalu, Jüri Jaanson, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, Kristina Smigun-Vähi.
kohmakas Kehade propotsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõju Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed Klassikaline ehk õitseaeg (5-4 saj. Ekr.) Figuurid muutuvad vabaks Kujutatakse ka keerukamaid liikumisi Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad Kujtatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid Kuulsamad skulptorid on Polykleitos, Myron, Praxiteles Hellenistlik periood Suurepärane tehnika Suurte mõõtmetega figuurid Keerukamad ja dramatilised poosid Teosed muutuvad emotsionaalsemaks Täname kuulamast!
interneti viia igasse Eestimaa kodusse, et kõik inimesed saaksid olla kursis tähtsate uudistega nii meilt kui ka mujalt. Alandame ravimite hindu ja teeme nad paremini kättesaadavaks, sest hea tervis on kõigile tähtis. Kindlasti tõstame me veel pensione ja arendame kultuuri kättesaadavust. Aitame levitada eestipäraseid filme ja rajame olulisi kultuuriehitisi. Tutvustame Eesti kultuuri ka maailmale ja püüame tõsta turistide huvi meie riigi vastu. Toetame noori sportlasi ja Eestis korraldatavaid rahvusvahelisi spordivõistlusi. Samuti hoiame oma põllumehi ja lubame, et alates 2014. aastast on Eesti põllumeeste konkurentsitingimused võrdsed Euroopa Liidu tootjate omadega. Loome ühe maaeluministeeriumi maaelu- ja regionaalpoliitika paremaks juhtimiseks. Me teeme veel palju muudki, selles kindel olemiseks vali Reformierakond. Meie teeme Eesti nähtavaks maailmas ja tõstame oma riigi taset. Majandus on taastunud, nüüd on vaja ainult seda tõsta
saavutada viske hetkel maksimaalne kuuli liikumise kiirus. Samuti, et teha pikk heide, keerutatakse vasarat hoovõtu alguses ka pea kohal. Heitjad teevad ühe kuni neli ringi. Enamasti tehakse kolm või neli. Pidevalt kiiruse kasvades, on kuul heiteringi eesosas kõrg- ja selle sektori taga osas madalseisus. Loomulikult laseb sportlane vasarast lahti ringi ees osas. Kõrval kaitseb pealtvaajataid ja teisi sportlasi kaitsevõrk. Olulisemateks teguriteks , et teha pikk vise, on õige nurga saavutamine (maapinnast kuni 45 kraadi) ja palli kiirus peab olema võimalikult suur. Treenimises on igapäevane lihastega töötamine väga oluline. Pikem paus võib maksimaalset võimekust vähendada. Meeste vasar kaalub natukene üle 7 kilogrammi. Selle pikkuseks koos kõigi osadega on 121,5 cm. Naiste vasar kaalub 4 kilogrammi ja pikkuseks on 119,5 cm. Eestis praegu on selle alaga tegelevaid naisi rohkem kui mehi
inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas.Mida saab näha iga aasta, kui toimub üldlaulu-, ja tantsupidu. Ja peame tõdema, et see on tõesti väga suur sündmus ja kõigile läheb see hinge, kõik vaatavad ja paljud paljud osalevad seal. Ja nii võibki öelda, et kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub samuti andekaid muusikuid, lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas raadio, teatri, filmi, kirikute ja vaatamisväärsustega. Mille üle me kõik eesti rahvas uhked oleme. On olemas veel rahvuslill, -puu, -lind, ning peale selle ka veel rahvuseepos Kalevipoeg. Mida peaks teadma iga tavakodanik.
· Nike turustab oma tooteid oma tootemärgi all, nagu näiteks Nike Golf, Nike Pro, Nike+, Air Jordan, Nike Skateboarding ja toetab ka Cole Haan´i, Hurley International´i, Umbro´t ja Converse´t. ·Nike omandas ka Bauer Hockey (hiljem nimetatud Nike Baueriks) 1995. ja 2008 aasta vahel. Lisaks spordi rõivaste tootmisele, spordi varustuse ning spordi jalatsitele tegeleb Nike ka jaemüügi poodidega, mida kutsutakse Niketown ´iks. · Nike sponsoreerib mitmeid kuulsaid sportlasi ja spordi meeskondasid hästi tuntud kaubamärkidega ,,Just do it" ja Swoosh´i logoga. Omapärased tunnused Tootjad · Nike ei soovi oma tootjate ega tehaste nimetusi avaldada tänu mõnede organisatsioonide nagu näiteks CorpWatch karmile kriitikale. Aga teada on, et enamus tehaseid asuvad Aasias. Tuleva hooajakaup · Tegu on Nike WiFi ketsidega. Jalatsi keele katte sisse on ehitatud WiFi(traadita inerneti) otsija ja kanna sisse surve tundlik sisetald,
Referaat on kirjutatud arusaadavalt, kuid teemasid oleks võinud kindlasti rohkem olla, millest rääkida. Referaat on kindlasti paraja pikkusega ja vastab ka nõuetele. Samuti saan ka väita, et referaat oli kirjanduslikult korrektne ja viisakas. Tekst on liigitatud aga puuduvad taandread, mille puudumise tõttu tekib kohati raskusi ühelt teemalt järsku teisele süveneda. Töös arutleti põhimõtteliselt Eesti häid ja halbu külgi, et head küljed on eestlaste haridustase, sportlasi on meil häid, ilus loodus ja sõbralikud inimesed. Halbadeks külgedeks nimetati liigset alkoholi ja suitsutarbimist ning mõnuainetest põhinevaid õnnetusi ja tervisekahjustusi. Aga ma kipun arvama, et see palju inimesi Eestis elab ja mis keelt eestlased enamjaolt valdavad ning kliima ei kujunda nii palju Eestit kui näiteks inimeste teod, saavutused jms. Referaadis pole räägitud ajaloost, kultuurist, eestlaste kommetest läbi aegade.
Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest õelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas. Kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub andekaid muusikuid, lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas radio, teatri, filmi, kirikute ja vaatamisväärsustega. On olemas veel rahvuslill, -puu, -lind, ning peale selle ka veel rahvuseepos Kalevipoeg. Kahjumeelt teeb kultuuri valdkonnas see, et kunagi oli sport kultuuri vaieldamatu osa, kui nüüdseks on pöördunud üle äriks. Oleme kuulnud, et eestlase lemmik toit on teine eestane. Arvan, et see tuleneb sellest, et rahvas tunneb, et neil pole mõjuvõimu riigi elus ja kultuuris kaasa rääkida ning ei usum et see problem
Samuti makstakse tiitlivõistlustelt medaliga koju naasnud spordimeestele või naistele üüratuid autasusid. Seda kõike juhib ja korraldab poliitika. Kui linn maksab olümpiavõitjale suure preemiasumma, on selle taga poliitilise üksusena linnavalitsus. Eestis on peagi tulemas riigikogu valimised, mis sarnaselt kõigile eelmistele kergitab taaskord küsimuse : ,,Kas üldse on piir spordi ja poliitika vahel?" Erakonnad meelitavad enda ridadesse üha enam sportlasi, kes neile peibutuspartidena hääli koguvad. Nii näiteks võib Keskerakonna nimekirjast leida Ksenija Balta ja Andres Operi, kodukandist meenub esimesena käsipallur Olari Paumets. Tõsi on see, et tänapäeval enam poliitikas ilma rahva poolt armastatud sportlasteta läbi ei löö. Seega, sport trügib üha enam poliitikasse; kas ka vastupidi? Konkreetne piir nende kahe vahel tuhmub veelgi, kui hakata äsja püstitatud küsimuse üle pikemalt juurdlema. Hiljuti
Minu arvates, et niikaua, kui Eestis valitseb ,,MASU" ei tule ilmselt paljud inimesed oma kodumaale tagasi, kui tegemist ei ole just patrioodiga. Seega jäävad Eesti riigil paljud maksud saamata. Märkimist väärivad ka Eesti sportlased erinevatel spordialadel, kes on esindanud Eestit välismaal ja on saanud häid tulemusi. See on aidanud Eesti riigil tõsta oma mainet teiste riikide seas. Alati on mul olnud hea tunne näha eesti sportlasi võitmas ning sini-must-valget lippu lehvimas. Sellised kodanikud vajavad riigilt suurt tunnustust tehtud töö eest. Arvatakse, et eestlane on kinnise loomuga, aga nähes meie suuri laulu ja tantsupidusid, kus osalevad 10 tuhanded inimesed, siis mina seda küll ei arva. Neil pidudel on näha kuidas eestlane hoiab kokku ja iga kodanik annab endast parima. EESTLANE OLLA ON UHKE JA HÄÄ... Kõik inimesed on oma riigi kalleim vara. Kui riik ei väärtusta oma kodanikke,
treeningutel käima. Eestis on selliseid alasid kus sportimine võib olla elukutse, näiteks jalgpall, võrkpall, tennis jne. Proffesionaalsel tasemel sportlased teavad, et nende tööaeg ei ole pikk ning on majanduslikult ebastabiilne ehk siis kõik oleneb nende saavutustest ja tegevusest, pärast nad võivad nad töötada treeneri või kohtunikuna. Spordis on väga tugev konkurents ning tihe rebimine esikoha eest, tagasilöögid on paljusi sportlasi jätnud tagaplaanile, nad kaotavad eneseusu kuna kõik pole nii tugeva võitlushingega atleedid, et suudaksid pidada vastu selles stressis. Sportlase elu on avalikusele avatud, seega väga palju eraelust ja muust sarnasest tuleb teistele nähtavaks, samuti ka skandaalid ja probleemid väljastatakse maailmale. Selle kohta on hea näide Andrus Veerpalu dominguskandaal, kus mõisteti ta mõjuainete kasutamises süüdi . Talle määrati 3-aastane võistluskeeld.
Kas kirjanik on avaliku elu tegelane? Et teada saada, kas kirjanik on avaliku elu tegelane, tuleks kõigepealt defineerida kes on avaliku elu tegelased, mida see tähendab. Kuuldes sõna avalik, eeldavad inimesed enamasti, et tegemist on kellegagi või millegagi, mis seostub kuidagi ajakirjanduse, kuulsuse ja tuntusega, näiteks poliitikud kes oma elukutselt ja igapäevaselt tegelevadki riigis toimuvaga. Samuti võib sel juhul avaliku elu tegelasteks pidada sportlasi, õpetlasi, telestaare. Küsimus on aga, kas kirjanikud on avaliku elu tegelased? On mitu võimalust, kas kirjanik avalikustab oma tööd oma õige nime all, oma varjunime all või kirjutab ta üleüldse vaid kodus, üksinda, ehk ei publitseeri neid. Esimesel ning teisel juhul võib öelda, et kirjanik on avaliku elu tegelane. Ta annab kõigile võimaluse oma teosega tutvuda ning seda lugeda. Kui tegemist on poliitilise või päevakorras olevate teemadega, annab kirjanik teada oma arvamusest
Skulptor, teosed:myron, praxiteles Teater: osad, mis seal toimus? Skeene- orkestra, kus istusid inimesed Hellenismi ajastu: skulptorid, mida rõhutati? Rõhutati tundeid Laokooni grupp: skultuuri sisu, kirjeldus, kus hoitakse?küllaltki väike skulptuur... vatikanis...on iga nurga alt täiuslik! Kreeka maalitud vaasid : milliseid värvew kasutati, mida kujutati? Mustad ja kollased. Kujutati loomi , sportlasi ja jumalaid. 2. Etruski kunst Etrsukid: kus nad elasid, kes nad olid?nad olid itaallased või asiaadid. Mõned arvavad, et nad olid lüüdiast Mida teha oskasid? Oskasid sulatada rauda, oskasid valmistada pronksesemeid, tegelesid merendusega ja piraatlusega, tegid veehoidlaid, teid jne. Kelle eeskujul etruskid oma kunstiga tegelesid? Etruski hauakambrite kunsti väärtus:väga ilusad... neid ei hävitatud, sest oldi
Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Arendav vaba tants Sotsiaalsete oskuste arendamine Matkiv tants Teiste ainevaldkondade mõistetega lõimine Kindla liikumisega tants Mängureeglitega arvestamine Kombineeritud tants ERINEVAD SPORDIALAD: Oskab nimetada erinevaid spordialasid. Eesti sportlasi Mängib jalgpalli, korvpalli, rahvastepalli, juurdeviivaid mänge Valdkonna Mina ja keskkond sisu: 1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed 2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, inimese mõju loodusele; 3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, turvavarustus, virtuaalkeskkond. (2) Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. Valdkonna Kunst sisu:
Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jäähoki olümpiamängud Maskotid olid lumepall Nerve ja jääkuubik Gliz Medalid Logo Avatseremoonia 79 riiki Sportlasi 2494 (naisi 955) Mängude avaja: Carlo Azeglio Ciampi, Itaalia president Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine Eesti lipu kandja: Eveli Saue (avamisel), Kristina Smigun (lõpetamisel) Eesti koonids olümpiamängudel laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing,Priit Viks, Eveli Saue
siis nendeks meie kuulsad olümpiavõitjad kes panid iga eestlase oma päritolu üle uhkust tundma või tavalised kodanikud kes on midagi head teinud ja said Eestimaa uhkuse tiitli. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud leidsid aset 1896.aastal Ateenas. Selle 112-aasta jooksul on eestlased võitnud 25 kuldmedalit. Seda kogust ei anna võrreldagi venelaste või ameeriklastega, kuid uhke tunne on isegi selle vähese üle. Eesti on väga väike riik ning siit ei võrsu palju andekaid sportlasi, kuid see käputäis on teinud ära suure töö, mis läheb paljudele hinge. Näiteks,siis kui toimusid 2006.aastal Torinos taliolümpiamängud küsisime ma klassijuhataja käest luba, et kas me võime teleka klassi tuua, et vahetundide ajal saaks mänge vaadata. Meile anti luba juhul kui me lubame korralikult käituda. Kristina Smigun oli just võitnud kuldmedali ning autasustamine pidi toimuma just siis kui meil oli matemaatika tund.
ränk on nagu orjaks müüa end." Ei saa öelda kindlaid iseloomujooni, mis eestlastel on. Iga inimene on isemoodi ja kõikidel on erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest. Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlased kardavad olla teistsugused. Eestlased on väga töökas ja tubli rahvus. Eestis on palju häid sportlasi ja muusikuid. Näiteks Kristiina Smigun-Vähi ja Andrus Veerpalu on toonud Eestile palju medaleid. Samuti on hästi läinud ka Eurovisioonil, ühe korra on see lauluvõistlus isegi võidetud. Mõned Eesti muusikud on mitmel pool maailmas väga tuntud. Näiteks Kerli Kõiv vallutab Ameerikat. Kunagi oli Vanilla Ninja väga tuntud Saksamaal. Eestlased hoiavad rasketel aegadel kokku. Nad võitlesid oma vabaduse eest Eesti Vabadusõjas.
4.Milliseid materjale kasutati krüselefantiintehnika juures kus mida? (1p) puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust 5. Keda kujutasid enamasti VanaKreeka skulptorid? (1p) Peamine kujutamisobjekt inimene 6. Iseloomusta klassikalise ajastu skulptuuri (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Figuurid muutusid vabaks, kujutatakse ka keerukamaid liikumisi, näoilmed tõsisemad ja rahulikumad, kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. 7. Iseloomusta skulptuuri hellenistlikul ajastul (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Suurte mõõtmetega figuurid, keerukamad ja dramaatilised poosid, teosed emotsionaalsemad 8. Ühenda autor loodud skulptuuriga! (5p) Praxiteles "Hermes Dionysoslapsega" Lysippos "Kaapija" Polykleitos "Odakandja" Pheidias Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron "Kettaheitja" 9
hiiest ning vahepea seoti võitjate käe ümber ka punane pael. Võitjal oli õigus süüdata olümpiatuli Zeusi templi altaril. 3.-kordsele võitjale püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. 1.olümpiavõitjaks peetakse Elisest pärit kokka Koroibost. Esimestel mängudel võisteldi ainult ühel spordialal ja selleks oli staadionijooks. Alguses võisid osaleda ainult ülikud, kuna neil oli rohkem aega treenimiseks, aga hiljem hakati toetama ka lihtrahvastest andekaid sportlasi. Mõnedel võistlejatel oli võimalus teenida võitude eest raha, aga samas pidi mõni kuulus sportlane maksma stardiraha. Antiikolümpiamängud lõpetas see, kui ristiusk sai Rooma impeeriumi ametlikuks usuks. Antiikaja kuulsamaiks atleediks on peetud kuuekordset olümpiavõitjat Krotoni linnast pärit maadlejat Milonit, kellest räägiti palju legende. Kahe olümpia vahelist aega nimetati olümpiaadiks. Pealtvaatajateks võisid olla ainult vabad mehed ja vallalised naised. Need, kes
hakkama saama. Vanaduse probleem tuligi välja sel hetkel, kui mehed kahekesi selle liigutamisega hakkama ei saanud. Orav küll ütles, et jõus pole asi, kuid ilmselgelt jäi raskus siiski vanaduse kaela. Teine probleem tuli välja Eesti sportlaste näol. Erki Nool ja Andrus Veerpalu olid enne olümpiavõistlusi teinud kolimisfirma, mille pärast toodigi see kirjutuslaud just Lennart Meri pööningule. Probleem ilmes selles, et meie riigis ei rahastata sportlasi piisavalt, et nad ei peaks tegema mingit lisatööd, seistes selle kõrvalt meie riigis sportlikel tasemetel. Kolmas probleem oli Eesti riigi kallis hambaravi. Ivan Orav rääkis, kuidas ta peab endal ise hambaid välja tõmbama ning plommi asemele panema, sest hambaravi on ääretult kallis. Minule see etendus väga meeldis. Kordagi ei tekkinud soovi, et see juba läbi saaks. Näitlejad olid oma rolli sügavalt sisse elanud ning oskasid hästi huumori välja tuua. Publikule paistis etendus
algusesse. See oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatseslav Platonov. Lahkus Loor, lakkasid võidud ... 1984. aasta suvel lõi tärkav USA meeskond võitmatuid ``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas kodus. See juhtus Harkovis, paar kuud enne Los Angelese olümpiamänge. Need olid küll sõprusmängud, kuid märgid näitasid halastamatult, et võitjatna lahkuda koondise põhiturniiri meestel ei õnnestu. Los Angelese olümpiale Nõukogude riik oma sportlasi ei lähtetanud ja kulla võttis kergelt USA. Aasta pärast oli Platonovil võimalus revans saada. Kuid enam polnud meeskonnas Loori, polnud Kondrat, Molibogat.... Maailma karika finaalis lõi USA N. Liitu, aga mis veelgi ootamatum N. Liit alistus ka Tsehhoslovakkiale. See aga tähendas, et kogu karjääri jooksul üksnes ühe ametliku tiitlivõistluse kaotanud Platonovil tuli oma kohast loobuda. Lahkus Loor, lakkasid võidud .....
Kiirus ja selle arendamine • Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. • Suurimad võimalused kiirusvõimete arendamiseks on: 1) liigutuste koordinatsiooni, ala tehnika täiustamise ja 2) lihaskontraktsioonide võimsuse (kiirusjõu) arendamise kaudu • kiiruse arendamine nõuab aega ja kannatust • enamik sportlasi sooritab lõike maksimaalsele lähedase kiirusega. Soorita lõike 1-5% kiiremini, kui on sinu distantsi kiirus. • puhkepausid lõikude vahel peavad tagama taastumise, mis võimaldab järgmisi sooritada vajaliku kiirusega. Ühes treeningus peaks sportlane sooritama nii palju lõike, kuni vajalik kiirus säilib. Vastupidavuse arendamine • Vastupidavustreeningu efektiivseks läbiviimiseks on vaja tunda organismi funktsionaalseid ja morfoloogilisi reserve, nende
Teatri keskmes paiknes ringi või poolringikujuline näiteplats orkestra, kus esines koor. Näitlejad ja kooriliikmed olid ainult mehed, täites ka naiste osi. Trgöödiad olid tõsised ja tihti kurvad. Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid, mis ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid, näiteks Periklest. Euroopa omandas suure osa VanaKreeka teatrist. Sport oli varastest aegadest peale üks meelisharrastusi VanaKreekas. Sportlasi hinnati väga ja aristokraadid kandsid suurt hoolt oma füüsiliste võimete eest. Spordiväljakut nimetati kreekas gümnaasiumiks. Hiljem hakkasid gümnaasiumides õpetlased ka loenguid pidama ja õpetusi jagama. Kreekas korraldati ka palju spordivõistlusi, kus võisteldi alasti. Võistelda võisid ainult mehed. Kuulsaim võistlus VanaKreekas oli Olümpiamängud, mida peetakse tänapäevani. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna Kreekas
Kehakultuuriteaduskond Jooksutehnika õpetamise kolm staadiumit Referaat 2011 Verbaal-kognitiivne staadium Verbaal-kognitiivses staadiumis tuleb treeneril anda üldine ettekujutus korrektse jooksutehnika põhilistest aspektidest. Alustuseks saab treener ise näidata, missugune saavutatav tulemus peaks välja nägema ning samal ajal selgitada, miks on vajalik selline oskus. Selgitamisel saab kasutada ka korrektse jooksutehnikaga sportlasi või vastavat videomaterjali. Viimane variant on eriti hea, kui treeneril on võimalus oma õpilasi jooksul filmida. Saadava materjali abil saab analüüsida ja efektiivselt võrrelda õpilast profiga ning anda parem ettekujutus sooritatavast harjutusest. Et jooksu liigutus koosneb mitmest faasist, saab seda ka faasiliselt õpetada. See aitab ka asja lihtsana hoida ja vältida liigutustegevuse valesti omandamist. Kui üksikute komponendidega
Doping Sport mida me selle all näeme? Sportlasi kes üksteisega võistlevad? Pinnapealselt võib nii öelda küll. Tegelikkus on aga hoopis midagi muud. Kas sport on puhas ja aus? Naiivne ja rumal oleks ju nii mõelda. Doping mis see on? Dopingu all peame me silmas vahendit, mida kasutatakse paremate tulemuste saamiseks. Kas see on siis seda väärt? Dopingu kasutamine on maailmas niiöelda tõusev trend, vahendid selle tootmiseks aina arenevad,
sportlase puhul on, ei ole tingimata õiglane või sportlaslik. Treenerid: - olema eeskujuks sportlastele ja pealtvaatajatele; - õpetama sportlaslikkuse väärtusi, toimima nende järgi ja ootama ka teistelt sama; - mitte kunagi vaidlema kohtunikega ja teiste treeneritega sportlaste või pealtvaatajate ees; - säilitama ja järgima kirjapandud reegleid ja tegema noomitusi reeglite vastu eksinutele; - austama ja kohtlema sportlasi kui indiviide, tunnustades nende erinevat võimete taset; - kasutama ainult konstruktiivset kriitikat ja õhutama sportlasi olema distsiplineeritud ja ausad; - mitte soodustama suhtumist - "võit iga hinna eest". Kohtunikud: - säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega; - olema teadlikud mängureeglitest; - kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks
relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult vabad mehed ja vallalised naised. Selle reegli vastu eksinud visati lähedal asuvast künkast alla. Kokkuvõte Selle referaadi tegemise käigus sain teada palju uusi asju Olümpia mängude ja nende ajaloo kohta.
· pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks on peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Suitsetaja haigestub
Eesti riigil on nii häid kui ka igasuguseid halbu külgi. Minu jaoks on Eesti kodu ja ma ei vahetaks enda elukohta mingi muu riigi vastu. Räägiks siis nüüd Eesti headest külgedest. Hariduse poolest on Eesti Euroopas teisel kohal ning esimesel kohal on meie kuulus naaber Soome. Hariduse poolest oleme sellepärast nii heal kohal kuna väga hea protsent meie riigi kooliealistest käivad ilusti koolis ning saavad nii häid teadmisi kui ka tulemusi. Meie riigis on ka väga palju häid sportlasi olnud läbi aegade. Hiinas lööb lained näiteks Baruuto (Kaido Höövelson). Meil on ka palju teisi häid sportalsi ning maailmameistreid ja olümpiavõitjaid. Näiteks: Andrus Veerpalu (suusataja), Kristina Smigun (suusataja), Gerd Kanter (kettaheitja). Meie riigis on halvaks küljeks liigne alkoholi tarbimine väga suureks probleemiks. Ka liigses alkoholi tarbimises oleme Euroopas üks esimest riikidest. Meil on väga palju inimesi kes joovad
annaabi.ee 
