Julia ja Romeo Žanr: teatritükk. Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris. Lavastus: rühmatöö. Kunstnik: Inga Vares. Tõlkinud: Maimu Berg. Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Sisukokkuvõte: Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid. Rongi depoos on toimunud ka rike, mistõttu ükski rong ei välju kahe tunni jooksul. Tänu sellele on Julial ja Romeol palju aega üksteise kallal norida ja heietada. Vestluse käigus selgub, et Romeo on vahetanud mitu korda naisi ning töötab ärialal. Julial aga on olnud pika perioodi vältel vaid üks poissmees, kellega suhe pikalt ei k
Ühe kaupmehe poeg F. Volkov asutas oma teatri, mis näitab suuri muudatusi vene kultuurielus ja ka mentaalsuses. Inimesed läksid teatrisse ja tegid teatrit juba omal algatusel. Peterburist tulnud kõrge ametnik nägi seda teatrit. Ta kandis selle ette tsaarinnale, kellele see teater meeldis. Tsaarinna pani noormehed õppima kadetikorpusesse. Kadetikorpuse oma trupist ja Volkovi teatri trupist sai ühtne trupp, mis andis esimese ametliku teatrietenduse 1756. aastal. 18. saj vene raamatute produktsioon koosneb valdavas enamuses tõlkekirjandusest. Tekkis teooria, et ainult tõlkimisest on vähe need lood tuleb ka venestada, kohandada vene oludega. Tekkis teooria ümbertegemine vastavalt vene kultuurile. Pärast Sumarokovit oli teatri direktoriks I. Delagin?. Tema ümber tekkis ring noori kirjanikke, kes hakkas kirjutama draamat. Üheks selliseks kirjanikuks oli Denis Fonvizin, keda võib pidada vene komöödia rajajaks
11 pidid kandma nii tulijaid kui minejaid. Polnud ühtki etteastet, ühtki sündmuste sõlme, ühtki lavaefekti, kus seda redelit oleks saanud vältida. Oh seda kunsti ja tehnika süütut ja austusväärset lapseiga! Marmorlaua neljal nurgal seisid sirgelt neli palee-foogti seersanti, neid kõigi rahvalõbude kohustuslikke kaitsjaid olgu pidu- või karistuspäevadel. 5 Etendus pidi algama alles keskpäeval, kui Palee suur kell kaksteistkümmend hoopi lööb. See aeg oli kahtlemata hiline teatrietenduse jaoks, aga tuli arvesse võtta suursaadikutele sobivat aega. Kogu rahvahulk aga ootas juba hommikust peale. Paljud lihtsameelsed uudishimulikud lõdisesid juba koidust saadik Palee suure trepi ees; mõned kinnitasid isegi, nad olevat kogu öö peaukse ees maas valvanud, et esimestena sisse pääseda. Rahvahulk kasvas vahetpidamata ja hakkas üle kallaste ajava veena piki seinu kõrgemale kerkima, sammaste ümber
Von Krahli teater Henrik Ibseni "Hedda Gabler" Lavastaja Mara Kimele tõlgendus Ibseni draamast "Hedda Gabler" oli Von Krahli teatritudengite esituses energiline ja tempokas, eriti kuna kõiki rolle oli kaks (v.a. Berte). Noored näitlejad tulid oma rollide veenva esitamisega väga hästi toime, ning ehk just tänu nende noorusele on eriti selgelt näha, et Ibseni kaasaja inimese psühholoogilised vastuolud on ka tänapäeval aktuaalsed. Lavastuse nimikangelanna, Hedda Gableri puhul on tegemist on väga jõulise naiskarakteriga, kuulsa kindral Gableri tütrega, kes olles pärit nn. aristokraatlikust lastetoast ei ole rahul nii oma uue ebaprestiizika mehe kui ka nende majandusliku olukorraga. Ilmselt ongi sellepärast näidendis kasutatud tema neiupõlvenime, kuna naine oli oma akadeemikust abikaasast üle ja seega oli pigem oma isa tütar kui mehe naine. Hedda, kas siis igavusest või trööstitusest manipuleeris kõigiga, mis
Robin Soolind Teatrietenduse retsensioon Becky Mode ,,Kõik on täis" Käisin 27. novembril Eesti Draamateatri väikses saalis vaatamas Priit Pedajase lavastatud monoetendust ,,Kõik on täis". Esmakordselt etendus antud näidend 18. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatri maalisaalis. Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulikkuse säilitamist. Näitemängu
Duremar aga rääkis Tortila saladuse Carabas Barabasile ära. Lühike sisukirjeldus Papa Carlo meisterdab puuhalust nuku, kelle nimeks saab Buratino. Vallatu poiss ei kuula sõna. Kõnelev Kilk üritab puupoisile aru pähe panna. Poiss otsustab hakata mõistlikuks ja läheb kooli. Tee peal kooli näeb ta nukuteatrit ja läheb teatrietendust vaadama. Seal ta saab tuttavaks teiste puunukkudega. Teatri direktor Carabas Barabas tahab Buratinot teatrietenduse rikkumise eest karistada, aga lõpuks kingib Buratinole viis kuldmünti kui saab teada, et Carlo kambris on lõuenditükile maalitud kolle. Kerjused Alice ja Basilio viivad Buratino Lollidemaale imedepõllule. Oma lihtsameelsuse tõttu jääb puupoiss oma müntidest ilma. Kilpkonn Tortila kingib talle lohutuseks kuldvõtmekese. Carabas Barabas saab teada, et võti on Buratino käes ja tahab iga hinnaga temalt selle ära võtta. Oma sõpradega Pierrot, Malvina ja Artemoniga nad
väikeses ja suures rühmas; vestleb oma kogemustest ja loetust; Kõnelemine annab õpetaja abil edasi Sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine aktiivse lugemispala, õppeteksti, sõnavara laiendamiseks. filmi ja teatrietenduse sisu; Kuuldud jutu ümberjutustamine; pikema dialoogi koostab õpetaja abil jutu jälgimine, hinnangud tegelastele ja sisule. pildiseeria, pildi või küsimuste toel; mõtleb Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Eneseväljendus jutule alguse või lõpu; dramatiseeringus ja rollimängus. Kõne eri nüansside vaatleb ja kirjeldab nähtut, (tempo, hääletugevus, intonatsioon) esiletoomine märkab erinevusi ja
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Kõik kommentaarid