Treeningu mõju inimese füsioloogiale Miks sporti tehakse? Et ennast vormis hoida Vabaaja sisustamiseks Kehaliste võimete arendamiseks Tervise tugevdamiseks Võimalus kohtuda uute inimesega (rühmatrennid) Lühiajaline mõju sporti tehes Pulsi sagenemine Hingamise kiirenemine Vererõhu tõus Pikaajaline mõju sporti tehes Lihaste tugevnemine Vastupidavuse suurenemine Kopsumaht suureneb Rasvkoe vähenemine Verevarustuse paranemine Aitab hoida noorena Ainevahetuse paranemine Pikaajaline mõju sporti tehes Paraneb rüht Ennetab haigusi Erinevate treeningute mõju Jooksmine Jõusaal *kõigi *teatud lihasgruppide lihasgrupi
Miks mulle meeldib sporti teha Miks mulle meeldib teha sporti?!See on hea küsimus,sest ma pole kunagi sellepeale mõelnud.Sport on väga tervislik ja kasulik tegevus.Minuarvates peaks tegema iga inimene sporti,kui tal vähegi tervis lubab.Minul kahjuks tervis peaaegu üldse ei luba sporti teha.Sport arendab su lihaseid ja füüsilisi võimeid.Näiteks üks spordiala mis mulle väga meelt mööda,kuid ta ei ole kuidagi tervist edendav on tugitooli sport,vahel istume sõpradega kellegi pool ja vaatame telekast auto sporti või siis jalg või korvpalli.See on väga mõnus,sest siis saab veeta aega sõprade seltsis.Pärast seda lähme tavaliselt autoga sõitma(see on ka sport ikkagi) me rallime mööda kruusateid ja hängime niisama külavahel ringi BMW-ga
Miks mulle meeldib sporti teha. Sporti meeldi mulle teha küll, aga mitte väga palju päevas ja järjepidevalt. Sport meeldib mulle ,sest siis saab liikuda, mitte päevad läbi istuda tundides ja siseruumides. Mulle meeldib rohkem sporti teha koos sõpradega või kellegi sugulastega. Koos on lõbusam ja tahe ka suurem sporti teha. Sportida meeldib mulle nii väljas kui ka kuskil siseruumides. Kahjuks jääb mul spordi tegemiseks väga vähe aega, kuna rohkem aega kulub mul õppimisele, kodutöödele ja muudele tegevustele. Liikuda tuleks piisavalt palju, et ei tekkiks ka vähe liikudes ülekaalulisust. Vähene liikumine võib viia ka mõningateni haigusteni. Samas ei tohiks aga üle oma võimete sporti teha, näiteks joostes väga pikka aega võib hiljem ka halb hakata.
Lemmikspordiala Minu lemmikspordialaks on jooksmine. Harrastan seda 2 korda nädalas. Sporti teen selleks, et olla heas vormis ning samuti ka vereringe parandamiseks. Jooksmise üheks tähtsaks energiaallikaks on ATP-d. Lihastel on kolm energiaallikat, mis tagavad kestval pingutusel organismi pideva varustamise energiaga. Jooksmise alguses tarbin oma lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Seda jätkub mul umbes 10 sekundiks. Kui minu jooksmine kestab 10 sekundist 1 minutini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP
Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Kaks aastat tagasi sain kauaoodatud pimesoole operatsioonile ning juba teisel päeval tuli mu füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda
Canada Geography The geography of Canada is vast and diverse. Occupying most of the northern portion of North America, Canada is the world's second largest country in total area. The highest point in Canada is Mount Logan 6,050 m, which is in the Yukon. The two principal river systems are the Mackenzie and the St. Lawrence. The St. Lawrence, with its tributaries, is navigable for over 3,058 km. The largest lake situated entirely in Canada is Great Bear Lake at 31,328 km2 in the Northwest Territories. The largest lake which is at least partly in Canadian territory is Lake Superior Climate Canada's climate is as diverse as its landscape. Generally, Canadians enjoy four very distinct seasons, particularly in the more populated regions along the US border. Daytime summer temperatures can rise to 35°C and higher, while lows of -25°C are not uncommon in winter. More moderat...
The Best Country in the World The Best Country in the World Estonia ● Area: 45,227 km² ● Population: 1,36 million ● Capital city: Tallinn (405 000 inhabitants) Sport ● Kiiking ● Kelly Sildaru ● Wife carrying Fun facts ● Tallinn is the city of the first Christmas tree ● Free public transport ● The first country to introduce online political voting ● Skype was invited in Estonia ● Estonian education system is the best in Europe ● 75.7% are irreligious ● 16% say that they believe in God Estonian nature History ● Human settlement was around 11 000 years ago ● Has been under Danish, Swedish, German and Russian ruling ● Achieved independence 24th of February 1918 ● Re-independence 20. August 1991 ● Regained its independence without a war ● Baltic Way Baltic Way The Estonian Song and Dance Festival https://youtu.be/ieKfoxVWUSo
Sellisest arusaamast, et sportides võib kõike süüa ei pea paika, kuna sellest võib kasvada haigus, mida nimetatakse buliimiaks. Buliimia on söömishäire, mille iseloomulikeks tunnusteks on liigsöömine ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu mõju kaotada oksendamise, lahtistite söömise või siis näiteks spordi abil. Paljud sportlased kannatavad buliimia all, mis justnimelt võibki tähendada seda, et tehakse liiga sagedasti sporti, nädalas 35 kuni 40 tundi, ning samal ajal ainult ühe korra päevas süües, aga siis meeletus koguses. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Buliimikute kehakaal on
.............................................................8 Sissejuhatus Hamstringlihaste vigastused võivad olla ühed kõige sagedasemad ja raskemad vigastused sportlaste seas, kelle spordiala nõuab suuri kiirendusi. Samuti on need ühed kõige raskemini välja ravitavad vigastused, kuna juba neljandik hamstringi vigastustest kordub uuesti kuu aja jooksul. Seetõttu tuleb ravile pöörata tõsist tähelepanu ja füsioterapeudil tuleb teha raskeid otsuseid, et kuna on sportlasel õige aeg sporti naasta? Järgnev referaat annab ülevaate mõnedest hamstringlihate vigastuste rehabilitatsiooni etappidest ja ravivõimalustest. Anatoomia ja vigastuse mehhanism Hamstringlihased koosnevad kolmest lihasest, semitendinoosusest, semimembranoosusest ja biceps femorisest. Hamstringlihaste ülemine osa kinnitub istmikku kõrgendikule vaagnaluul ja reieluul ning alumine osa kinnitub sääreluu ja pindluu välisservale. Üle kahe liigese kinnitusega on hamstringlihased
Küsimustik: "Kas sa sööd õigesti?" Tervislik eluviis pole mitte ainult füüsilise vormi säilitamine, sporti tegemine, vaid ka toit, sest "me oleme, mida me sööme". See sõnum peegeldab lühidalt probleemi olemust. Meie keha rakud on varustatud energiaga ja on valmistatud toidust, mis on saadud toiduga. Kui toit sisaldab kõiki keha jaoks vajalikke orgaanilisi ja mineraaltoitaineid, siis on inimene alati tervislik. Kuidas sa sööd? Katsetage ennast rohkem teada saada, täites küsimustiku. Vastake testi küsimustele ükshaaval.
Kas kehaline kasvatus on vajalik? Kehaline kasvatus algab igal lapsel alates esimesest klassist. Ka varem teevad loomulikult väikesed lapsed sporti, kui nad alustavad kõndimist, jooksmist, mängimist. Aga kooli minnes muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet
Oo, sport, sa oled raha Sport on tänapäeval väga laiaulatuslik teema. Suurem osa inimesi teeb sporti, olgu selleks siis tippsport, tervisesport või tugitoolisport. Mõned inimesed tegelevad korvapalliga, mõned jalgpalliga, teised aga jällegi suusatamise ja kergejõustikuga. Spordi liike on tohutult palju ja ma usun, et igaüks leiab endale sobiva ala. Samuti on spordi tegemiseks palju erinevaid põhjuseid. Kas sporti tehakse siis pigem raha pärast või on selleks mingeid muid põhjuseid ? Ma usun, et suurem osa inimesi teeb sporti selleks, et ennast vormis hoida, samuti kaalu jälgimiseks. Ka mina teen sporti nendel põhjustel. Kuid lisaks sellele, et inimesed teevad sporti enda jaoks, tehakse sporti ka tipptasemel, millega kaasneb ka raha teenimine. Nende inimeste jaoks on see töö ja nad peavad seda suureks karjääriks. Ma arvan, et on tore, et
Sport - kas kultuur või äri? Sport on tänapäeval üks paljudest ajaveetmis võimalustest, mida harrastavad miljonid inimesed üle maailma. Sport haldab suures valdkonnas erinevaid alasid, kus peaks iga inimene leidma midagi, millega talle tegeleda meeldib. Inimeste jaoks on sporti kas hobi, enda kehaliseks treenimiseks või igapäevaseks raha teenimis viisiks ehk tippsport. Sellest tekib küsimus, kas sport on siiani üks kultuuri osa või on muutumas tänapäeva maailmas üheks ärisuunaks? Kahtlemata saab öelda, et sport on äri. Tänapäeva tippsportlased teenivad miljoneid ning nende treenerid suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid. Tippsportlane teeb samamoodi tööb nagu kontoriinimene. Ta ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse
Sport või tugitoolisport? On olemas kahte liiki sporti.Tavaline sport(rahvasport;võistlussport) ja tugitoolisport.Kuid ,mis on tugitooli sport ? Spordil on head ja ka halvad küljed(surmad väljakutel).Tekib kahtlus kas on sporti üldse vaja , väljaarvatud see veetlev tugitoolisport. Inimesed arvavad kui nad lähevad rattaga või jalgsi tööle, et siis nad teevad sporti.See on õige, aga sama spordi mõiste alla kuulub veel paljugi rohkem kui ainult tööl jala või rattaga käimine.Inimesed harrastavad sporti erinevalt.Mõned inimesed teevad lihtsalt sporti selleks , et oma igapäevased mured unustada.Osa neist teevad regulaarselt sporti.Meie kõigi jaoks on väike trenn oluline, sest me tahame olla terved ja hea väljanägemisega kodanikud .Veel on olemas tippsportlaseid.Nende igapäevane ajakava on vägagi reguleeritud
võistlused Citius altius fortius Mens sana in corpone 1.Kes teevad sporti motivatsiooni kasuks? 2.Mille nimel sport pakub rahulolu? 3.Kelle jaoks on sport tervisele kasulik? 4.Mille nimel on spordis tulnud sportimisharjumused? 5.Mille nimel sportijaid tunnustatakse? 6.Miks sport investeerib tulevikku ja kelle jaoks? 7.Kuidas arendab sport enesedistsipliini ja kelle jaoks? 1
Head klassikaaslased, Soovime jagada teiega mõtteid tervislikest eluviisidest. Mida aga arvate teie, kas elate tervislikult? Olete vahel mõelnud, mida te tegelikult sööte ning palju te sporti peaksite tegema? Nüüd me räägime siis sellest lähemalt. Tervislikud eluviisid annavad hea enesetunde ning hoiavad tervist. Tervislik toit pole ainult taimetoit, vaid see on mitmekesine ning sinna kuuluvad mahe- ja ökokaubad, ise kasvatatud köögi- ja puuviljad, metsaannid jpm. Tervisliku toidu hulka aga kindlasti ei kuulu rämpstoit, näiteks friikartulid, krõpsud, hamburgerid, mis ei tähenda nüüd seda, et me neid üldse tarbida ei
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, see on kasulik, see aitab hoida keha vormis ja samuti on see tervisele hea. Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või selleks, et hoida ennast heas vormis. Sport arendab lihaseid ja füüsilisi võimeid. Sport on minu vaba aja suur sisustaja. Miks on sport kasulik? Spordist sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. Seda sellepärast, et paljude spordialade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased. Inimeste igapäeva elu on kiire, tehakse palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Sport vähendab stressi ja inimene tunneb end paremini ja vabamalt. Sporti tehes on vaja palju kannatust. Kui esimesed tulemused on käes siis tekib motivatsioon ja kohusetunne
Tervislikud eluviisid. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja, et tänapäeva ühiskonnas toime tulla, tuleb elada tervislikult, see tähendab süüa tervislikku toitu kui ka sporti teha. Me kõik arvame, et teame, kuidas tervislikult elada, kuid kas see ikka on nii? Ma arvan, et see on üsna selge, et enamik meist soovib süüa otse loodusest ja Eesti tootjatelt tulevat naturaalset toitu, mitte säilitusainetest kubisevaid tööstuslikke tooteid, kuid ometigi lähevad paljud tarbijad kergemat teed pidi ja asetavad toidukorvi taluvõi asemel kunstlikult valmistatud rasvaine, naturaalse mahla asemel toiduvärvidega mullivee ning lihtsa
..........................................5 Kasulikud toidud........................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne mõju ja tervistav tulemus, on vaja ka jägida toitumisharjumusi. Oma referaadis käsitlen toitumise ja treeningu vahelisi seoseid ning leian optimaalseima ja kasulikema viisi terveks elulaadiks seoses toitumisega ja kehalise aktiivsusega. TIPPSPORTLASED
Kehaline kasvatus koolis Enda nimi Kehaline liikumine algab juba sünnist. Lapsed teevad sporti muidugi ka enne kooli minemist end kooli minnes muutub see neile kohustulikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Esimesest klassist muutub kehaline kasvatus lastele kohustuslikuks. Kehalise kasvatuse tundides joostakse, hüpatakse, mängitakse pallimänge, võimeldakse ja venitatakse. See parandab inimese füüsilist vormi ja selle käigus tekib lapsel huvi spordi vastu. Kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine ning venitamine. Võimlemisega teed lihased soojaks ning
VÕIDUD JA REKORDID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1) Iidsed maajad tegid sporti kasutades inimese pead pallima. Õige või vale? 2) Milliseid loomi võib näha võistlemas hipodroomil? 3) Mitmelt meetrilt lüüakse jalgpallis penateid? 4) Mis on maailma enimmüüdud raamat? 5) Maailmarekord ühel jalal seismisel on üle 76 tunni. Õige või vale? 6) Kus asub Eesti spordimuuseum? 7) Millise spordialaga tegeleb Aleksander Tammert, hüüdnimega Sass? 8) Kui jalgpall leiutati, kasutasid inglased jalgpallina seapõit
enda heaolu. Sport on inimesele kasulik, sest see pikendab inimese eluiga tunduvalt. Terve inimene elab kauem! Spordist ja lihaste aktiivsest töötamisest sõltub meie sisemine vaimne heaolu. Inimene, kes ei tegele natukenegi spordiga, justkui närbuks kogu oma olemuselt. Närbunud olek põhjustab aga inimestele stressi. Inimeste elu on kiire, neil on palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Nad ei teadvusta aga endale, et natuke sporti tuleks kiiresse ajagraafikusse kuidagi mahutada, sest see leevendab stressi, kergendab olekut ja inimene tunneb end paremini ja õnnelikumana. Lisaks aitab sport hoida keha heas vormis. Praegu on esile tõstetud probleem, et rasvumine on saanud inimeste seas tavaliseks nähtuseks. Rasvumine omakorda põhjustab muid raskeid haiguseid (nt suhkruhaigus). Sport tagab inimesele hea ainevahetuse, mis selle probleemi kõrvaldab. Sport tagab inimestele tugevad luud ja hambad
teaduslikult põhjendatud järelduse. Sissejuhatus Kuna tegelen ise väga palju spordiga siis otsustasin uurida, kui populaarne on sport Nõo Reaalgümnaasiumis (edaspidi: NRG). Eesmärgiks oli ka selgitada välja, mil määral mõjutab spordi tegemine NRG õpilaste tervislikku seisundit ja kuidas on omavahel seotud alkoholi ja tubaka tarbmine ning spordi tegemine. Küsimused: 1.Kui vana oled? 2.Sugu 3.Mitu tundi nädalas teed sporti? 4.Kas toitud tervislikult? 5.Kui tihti on sul nohu või köha? 6.Mitu tõsisemat vigastust on sul olnud (luumurrud, väänamised, mõrad, põrutused)? 7.Mitu neist vigastustest said sporti tehes? 8.Kas tarbid alkoholi tihemini kui kord kuus? 9.Kas suitsetad? Valimiks võtsin ma 48 inimest, kellest pooled olid tüdrukud ja pooled poisid. Vanuselise koosseisu osas jagunesid õpilased võrdselt 16,17 ja 18aastasteks. Küsitlus oli anonüümne ning suuline. Hüpoteesid:
Gerd Kanter: 15 sammu võiduni Raamat ,,Gerd Kanter: 15 sammu võiduni" oli väga põnev ja motiveeriv. Minule isiklikult see raamat väga meeldis. Raamatus räägiti põnevalt tema sportlaskarjääri arengust. Peatükk 12. ,,Tunne sporti", meeldis mulle kõige rohkem, kuna viimasel ajal on nii palju kuuldud sportlastest, kes jäävad dopinguga vahele. On hea kuulda et ühele Eesti parimale sportlasele ei tule mõttessegi dopingut kasutada. Ka peatükk 13. ,,Ole järjekindel" oli väga õige suhtumisega. Paljud sportlased annavad kohe alla, kui neil tulemused halvenevad ja neil motivatsioon ära. Sporti peab ikka tegema tahtega ja hea meeleoluga.
1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui 5. Spordi globaliseerumine ja kommertsialiseerumine (kirjelda globaliseerumise teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) ilminguid spordi lokaalsel, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil; millised on spordi Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja kommertsialiseerumise olulisemad tunnused) selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, Hannerz eristanud lokaalses kultuuris kolm võtmevoolu (vt Houlihan 1994). Esimene puudutab sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. kultuuritarbekaupu, mis ringlevad turul (s.h spordikaubad ja spordiülekanded televisioonis).
Miks on vaja sportida? Tere kõik spordi - ja mitte spordihuvilised. Minu nimi on Kairi Lenk ja sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei
Tervislikud eluviisid Austatud klassikaaslased, lugupeetud õpetaja! Tervist tuleb hoida ja kaitsta. Ärge sööge palju magusat ja pange soojalt riidesse. Sporti tuleks teha tihti, et hoida enda tervis tugevana ja tervena. Sport aitab olla terve ning heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Kindlasti ei tohiks palju süüa rämpstoitu ja magusat. Toit peaks olema tasakaalustatud ja tervislik. Rohkesti peaks sööma puu-ja juurvilju ning ka köögivilju. Vältida tuleks ka toite, kus on palju rasva. Suitsetamine ning teiste mõjuainete tarvitamine on teie tervisele väga kahjulik
kontroll spordimaailmas toimuva üle. Näiteks avastatakse iga aasta väga suur hulk dopinguga patustanud sportlasi. Üks suuremaid hiljutisi dopinguskandaale on seotud seitsmekordse Tour de France'i võitjaga Lance Armstrongiga. Peale süüdimõistvat otsust tühistati kõik tema varasemad saavutused ning USA dopinguagentuur (USADA) määras talle eluaegse võistluskeelu. Dopingutarvitamise avastamine tekitab tunde, et sporti tehaksegi ainult kuulsuse ja rahateenimise nimel. Ei peeta tähtsaks enam emotsioone ja võidurõõmu, vaid saavutuse rahalist väärtust. Riskitakse ja tehakse kõik, et saada tähtsad võidud ning teenida kopsakas tasu. Patustajad küll räägivad tavaliselt, et ei teadnud keelatud ainete tarvitamisest ise midagi või kahetsevad seda südamepõhjani, kuid see tundub olevat vale ning sellise jutuga püütakse vaid oma nime halvast kuulsusest puhastada
1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud.
Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud
kirjutama. Kooli toit on koolis tasuta. Töövihikud on riik õpilaste eest ära maksnud, aga ka vahepeal pidid koolilapsed ise oma töövihikud ostma. Päevikud ja vihikud ostavad koolilapsed ise ja kirjutusvahendid. Kui koolis pahandust teed, ei panda nurka ega midagi. Tänapäeval on ka suitsetajaid koolis väga palju, kui suitsetamisega jäävad lapsed õpetajatele vahele , siis ei tehta midagi, vaid pannakse õpilane seletuskirja kirjutama. Sporti tehakse ikka nagu vanasti, võib-olla mõni muutus on. Kui ilmad soojemaks lähevad, tehakse sporti õues, ja kui viletsad, siis sees. Kui on mõni võistlus, siis minnakse võistlustele, kui raha on, et bussisõit kinni maksta. Kool on ikka nagu kool kas vanasti või tänapäeval.
...........................................................11 Mida peavad õpilased tervislikuks eluviisiks?.....................................................12 Kas õpilased peavad oma eluviisi tervislikuks?...................................................14 Paljud mehed peavad oma eluviisi tervislikuks?................................................14 Paljud naised peavad oma eluviisi tervislikuks?.................................................15 Mitu tundi teevad õpilased nädalas sporti?.......................................................16 Mitu korda on õpilased aastas haiged?..............................................................17 Kas õpilased valivad, mida nad söövad?.............................................................18 Kuidas hindavad õpilased Nõo Reaalgümnaasiumi koolitoitu?..........................18 Kuidas saaks muuta Nõo Reaalgümnaasiumi koolitoitu tervislikumaks?...........20 Kas naised valivad rohkem, mida nad söövad kui mehed?.......
Ehitajate tee 68-97 [email protected] 55536221 Juhendaja: Marina Rüütel Tallinn 2014 Liikumine tervendab maailma Viimasel ajal inimesed tihti väidavad, et sportlik eluviis on hea tervise vundament. Olen sellega täiesti nõus, kuid kunagi ei tohi üle oma jõu sporti teha, näiteks ei või ülepingutada igasuguse võistkondliku spordi tegemisega nagu korv- ja jalgpall.Inimesed hakkavad spordiga tegelema oma lapsepõlvest saadik. Tihti vanemad valivad nendele spordiala, kuid see ikka tuleneb laste eelistest.Lapsed alati armastavad erinevates spordiklubides käima, sest sel ajal kui nad on noored, nendel on palju energiat, mida nad peavad ära kulutama.Minu arvamus on selline, et vanemad peavad oma lapsi sundima sporti tegema kuni nad saavad täiskasvanuteks
järgmiseks tunniks õppida jäi. Kõik õppimised on üleval arvutis kooli kodulehel. Ka need, kes on haigeks jäänud või võistluste pärast puudunud saavad kergelt kooli kodulehelt õppimised järgmiseks tunniks. Õpilased ei pea igal aastal ostma töövihikuid, millest pool või ainult kolmandik õppeaastal ära täidetakse. Õppeülesanded on samuti üleval kooli kodulehel, neid saab koolis täita arvutis või lasta välja printida. Mulle meeldib teha kõige rohkem sporti. Sellepärast ma tahaksin, et selles koolis oleks väga palju võimalusi sporti teha ja veel ma tahaksin, et koolis käiksid minu sõbrad, kellega ma saaksin seal isupärast jalkat mängida ning korvpalliplatsil olla ja jalkavõistlustel käia. Meil oleks selles koolis oma täismõõdus spordiväljak ja jõusaal. Spordiväljak võiks olla kohe katuse all, et me saaksime seal sportida aasta läbi. Koolis võiksid olla tõelised jalgpallitreenerid ja pesapallitreenerid. Treeneritel peaks olema
......................................................................................................................7 6 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................8 7 Lisad................................................................................................................................9 SISSEJUHATUS Palju on tehtud uuringuid selgitamaks välja, kui palju liigutakse, tehakse sporti ja ollakse füüsiliselt aktiivsed, aga lastele, kes peaksid kõige rohkem liikuma, pole need uurimustööde tulemused kohale jõudnud. Õpilastele on küll selgitatud terviseõpetuse tundides liikumise vajalikkust, aga paljudel oleks vaja veel rohkem teavet liikumisharjumuste kohta. Eesmärkideks seadsin välja uurida: 1) Kui tähtis on liikumine ja millised ohud kaasnevad liikumisvaegusega? 2) Kas on piisavalt kohti ja rajatisi aktiivseks eluviisiks?
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja. Viimasel ajal on esile kerkinud kehalise kasvatuse tundide teema - väidetavalt ei taha paljud õpilased tundides osaleda ning selle nimel käiakse arstide käest tõendeid toomas. Tunnist pääsemise nimel haigeks jäämine või enda haigeks tembeldamine ei ole kindlasti mitte lahendus. Tavaliselt on põhjuseks öpetaja, kes ei tohiks oodata igas kehalise kasvatuse tunnis tipp-sporti, hinnata tuleks tunnis kaasa tegemist ja iga õpilase isiklikku arengut. Kehalise kasvatuse tund ei tohi õpilasi sporti vihkama panna, vaid vastupidi, see peaks innustama igaüht leidma endale sobivaima ala, millega tegeleda. Ma väga ei imesta, et õpilased ei taha just kõige meelsamini kehalise kasvatuse tundides käia. Piiratud aeg keset teisi ainetunde - näiteks otse jooksurajalt tormad matemaatika kontrolltööd tegema või midagi muud sellist.
Hea tervise aluseks on kindlasti tervislik toitumine, mõõdukas spordi tegemine, kindlasti ka õige riietumine, puhkus ja uni. Tervislik toitumine on väga tähtis! Süüa tuleb regulaarselt ja mitmekesiselt. Vähem tuleks süüa palju suhkurt, soola ja rasva sisaldavaid toitu. Toidus peab olema ka piisavalt vitamiine ja mineraale. Alkoholile, tubakatoodetele ja narkootikumidele tuleb kindlasti EI öelda. Kui sa soovid, et sul oleks hea tervis, siis peaksid sa tegema mõõdukas koguses sporti. Liigne spordi tegemine pole väga hea, kuna pingutad lihaseid liiga palju. Mõõdukas sport on sulle endale hea ja ka sinu tervisele. Õigesti riietumine on oluline. Kindlasti ei tohiks talvel käia nii, et selg paljas. Aga jällegi suvel ei tohiks end liiga soojalt riietuda. Riietuma peaks vastavalt aastaajale. Inimene peaks saama piisavalt puhkust ja und. Kui sa saad end korralikult välja magada, siis on ka su enesetunne parem. Väga tähtis on ka puhkus
19. rasvad, süsivesikud, lipiidid b) valgud, rasvad, süsivesikud 20. valgud, rasvad, lipiidid 21. Mitu toidukorda on hea tervisliku toitumise jaoks? 22. 2 b) 3 c) 5 23. Kumb toiduainetest annab rasvu, valke, süsiveskuid, kas piim või jäätis? 24. mõlemad b) jäätis c) piim 25. Milliseid vitamiine peab inimene toiduga saama? a)A ja B b) A, B, C, D, E c) A, B, C, D, F, H 26. Mida peab tegema selleks, et olla terve ja rõõmus? a) teha sporti b) süüa mitmekesist toitu c) teha sporti, süüa mitmekesist ja tasakaalustatud toitu, liikuda, magada ja puhata 27. Kui võrrelda omavahel sea hakkliha ja veise hakkliha, siis kummas on vähem kaloreid? a) sea hakklihas b) veise hakklihas c) kaloreid pole kummaski 28. Millist toitainet sisaldab coca cola peale vee? a) süsivesikuid b) rasvu c) mitte midagi 29. Kas McDonalds´i hamburgeris leidub vitamiine? a) jah kõiki b) jah mõned c) ei 30
Ja kui ta veel võitis oli ikka uhke olla eestlane. Peale suusatamise on ka näiteks jalgpall. Jalgpallis pole küll eestlased niiväga Maailma tasemel kuid rahvas ikka vaatab ja elab kaasa omadele. Jalgpallis on samamoodi nagu suusatamises, et rahvas eelistab koos vaadata ja koos kaasaelada omadele. Kõige suurem tunne on eestlasena siiski kui vaadata näiteks kuidas rahvas suusatab Tartu Maratonil või jookseb SEB maratone. Nii suur hulk rahvast hoiab kokku ja teeb sporti. Seda vaadates või ise osaledes on hea tunne olla eestlane. Teatud spordialad aitavad inimestel tunda end tõeliste eestlastena. Ma avan, et üks spordiala on näiteks suusatamine. Läbi aegade on olnud palju suusatajaid, kes on olnud väga heal tasemel. Vahel suusatades kindlasti mõned inimesed mõtlevad, et nad on nüüd Andrus Veerpalu või Kristiina Smigun. Eestlased tahavad vahel end tunda teise suure eestlasena. Sportides tahavad
sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu ning milliste probleemidega nad sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt.
Nagu ka valkude või süsivesikute liigne tarbimine, võib ka liigne rasvade tarvimine meie organismile probleeme tekitada(nt. erinevad haigused, ülekaalulisus jne.). Eestlaste toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Ka mulle meeldib süüa rohkem ikka rasvasemaid toite, kuid siiski ei tohi sellega liialdada. Teen ka sporti ja üritan toituda rohkem ikka tervislikumalt. Enamasti ma siiski oma toitumist väga ei jälgi. Söön enamasti kõike mida tahan ,kuid siiski üritan oma keha vormis hoida ja aeg-ajalt sporti teha. Söön ka palju vähese rasvasisaldusega toitaineid nt. puuvilju, juurvilju jm. Rasvadeta ma elada ei saaks, need on vajalikud igale elusorganismile ning kõik peaksid tarbima neid nii, nagu vaja on, et olla tervem ja elulisem(nt. energilisem).
Mulle meeldib sport Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või mingil kindlal eesmärgil (näiteks: end vormis hoida, kaalu langetada, võita võistlustel vms.). Spordialasid on palju ja igaüks saab valida omale sobiva. Populaarsemad spordialad on suusatamine, korvpall, võrkpall ja jalgpall. Mulle meeldib sport, kuna see on asi mis viib mu mõtted mujale. Ma ei ole inimene kes koguaeg paigal istuks, mulle meeldib liikuda. Sport on osa minu vabast ajast. Tegelen
Vähene aktiivusus on levinud pigem täiskasvanute seas. On väidetud, et umbes üks kolmandik täiskasvanutest kogu maailmas ei ole piisavalt aktiivsed ning see on toonud sama palju surmasid kaasa kui suitsetamine. Mitte piisav aktiivsus toob kaasa erinevad haigused nagu diabeedi ja südamehaigused. Kuna füüsiline passiivsus on muutunud maailmas väga suureks probleemiks, siis tuleks inimesi hoiatata kaasnevatest riskidest ning suunata neid rohkem sporti tegema. Teiseks kahjulikuks eluviisiks on suitsetamine. Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles. Suitsetamisega kaasnevad suured terviseohud. Suitsetamine on ka üks levinum põhjus, miks inimeste eluiga lüheneb. Suureneb oht haigestuda kopsuvähki, suureneb südameinfarkti ja insuldioht. Suitsetamisega kaasnevad negatiivsed mõjud ka mittesuitsetajale
·MÄNGISIN ·JALUTASIN JA MÄNGISIN KOERAGA LEMMIKLOOMAGA ·MÄNGISIN ·SUHTLESIN SÕPRADEGA KASSIPOJAGA ·MÄNGISIN KLAVERIT... ·MÄNGISIN FLÖÖTI....KITARRI KUTSIKAGA ·MÄNGISIN ARVUTIMÄNGE ·MÄNGISIN HAMSTRIGA ·LUGESIN RAAMATUT ·KÄISIN ÕPETAJA JUURES ÕPPIMAS ·PALJU MAGADA ·TEHA SPORTI SAA ON ·KÄIA KÜLAS B TORE ·SUHELDA SÕPRADEGA KOOLIVAHEAJ ·REISIDA AL ·PALJU OLLA ÕUES ·MÄNGIDA MEELD LEMMIKLOOMADEGA IB MULLE ·KÄIA VANAEMA JA VANAISA JUURES
2. Kohtunike äraostmine 5 3. Populaarsed versus mittepopulaarsed spordialad 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal 8 2 Sissejuhatus Sport on ühiskonna osa , mida keskkond milles ta eksisteerib mõjutab. Spordi arengut suunab ühiskonna üldine heaolou, poliitika, meedia, majandus jne. Järgnevas referaadis uurin kuidas majandus sporti mõjutab ja millised põhilised probleemid spordis seetõttu ilmnevad. Käsitlen kolme teemat: 1.Sport ja reklaam, 2. Kohtunike äraostmine, 3. Populaarsed versus mittepopulaarsed spordialad. Kõikide teemade puhul näeme, et rahal on võimu sporti mõjutada. Nende teemade uurimine peaks andma ülevaate, et kuigi tugevad rahalised ressurssid on eduka sporditegemise aluseks, ilmnevad seejuures mitmed probleemid, mis eelkõige just eetiliselt spordile sobimatud on.
Põhjus on lihtne laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan, et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele, aitab liikumispuuetega inimestel paremini liikuda, hoiab vormis, annab hea enesetunde ja on ka väga mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba seetõttu, et hoida lihased töökorras. Kui näiteks pikka aega voodis lamada, hakkavad lihased kärbuma ja kui liigutakse väga vähe, siis jääb inimene lihtsalt nõrgaks. Öeldakse ka, et pärast sportimist ja sportimise ajal tulevad pähe kõige paremad mõtted. Tõenäoliselt on see sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad teised lihased. Kui joostakse tund aega, siis puhkab ka aju tund aega
INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Tänasel päeval saame vaadata, et elu on võtnud väga suur tempo, väga palju on rutiinseid asju ja inimestel üldse ei ole aega ise ennast ja oma lähedaste tervisest hoolida. Väga tihti kuuleme depressioonist, vitamiinide vaegusest, kroonilisest väsimusest, sportimis vajadusest jne. See juhtub nii täiskasvanutel kui ka meie koolilastel, aga saame seda muutuda ja kasvatada tervisliku põlvkonna. Iga inimene peaks tegema sporti. Sport aitab inimesel vormis püsida. Iga inimene, kes tegeleb aktiivselt spordiga, elab väga tervislikult. Väga oluline on ka toitumine. Peab pidama dieeti jne, et ennast vormis hoida. Ei tohi süüa rämpstoitu. Inimene peab saama ka vajalikul hulgal vitamiine, valke ja vähesel määral rasva. Hoiduda tuleks suhkrust. Selleks tuleb süüa erinevaid puuvilju, liha, muna jne, kust saab erinevaid vitamiine ja valke jne. 4
punkti. 5) Minu ema tulemused: jõudis 5 minuti jooksul vastata 9-le küsimusele millest 6 olid õiged. Ehk minu ema skoor oli 60 punkti. Isa tulemused: vastas 5-minuti jooksul 12-le küsimusele millest õiged olid 8. Ehk minu isa skoor oli 60 punkti. 6) Kuna minu isa punktisumma oli suurem siis mu hüpotees osutus tõeseks. III. Osa Spordipsühholoogia Tahaksin töötada spordipsühholoogia valdkonnas, sest mulle meeldib endale sporti teha ja nii saaksin ise ka targemaks, kuidas sport inimese psüühikat mõjutab. Alati räägitakse, et peale spordi tegemist on hea tunne, selline värske ja ollakse endaga rahul. Kui töötaksin spordipsühholoogia valdkonnas, siis motiveeriksin inimesi ning annaksin neile mõista, et sporti teevad nad enda jaoks, mitte minu. Minu arvates on fakt see, et peale trenni tunned ennast paremini, kui trenni ära jättes, sest kui jätatd trenni tegemata tunned süümepiinu ja üleüldiselt halvasti
Spordihooldus OÜ Telefon: 44556889 e-mail: [email protected] : 5 korda ja rohkem 1 3-4 korda 2 1-2 korda 3 Ei tee sporti 4 Kui vastate '' EI TEE SPORTI'', jätkake küsimusega number 5. 4. Millist sportimisviisi naudite enim (valige 1 või enam)? Kepikõnd 1 Jooksmine 1 Jalgrattaga sõitmine 1 Jõusaalis treenimine 1 Muu .......................... 1 5. Kas Teil on olnud ülekoormusest tingitud vigastusi? Jah 1
KORDAMISKÜSIMUSD 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) Olemus: Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad;
annaabi.ee 
