Mehe sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Munandid sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Spermi arengu tingimused: *madalam temperatuur; *ei tohi verega kokku puutuda (vere kaitserakud hävitavad spermi, otsesel kokku puutel). Ühe spermi arengutsükkel kestab u. 80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud
perekond Hiline küpsus: 60a,Vaimsed j kehalised võimed aeglaselt taandarenema Elotanuiga: 75a, Kahanebjõud, langeb õppimisvüime, nõrgeneb mälu, tervise häired, vererõhk tõuseb, kuulamine, haistmine, nägemise nõrgenemine Vanuri ja rougaiga: kuni 90a, organismi vaimne ja kehaline taandareng 2. Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded. Munandid: toodavad sugurakke, suguharmoone Munandi manused: säiltavad sugurakke Seemnejuhad: juhiavad sperme edasi eesnäärme ja seemnepõiakesed: toodavad seemne vedelikku kuseseemne juha: juhib sperme kehast välja munadikott: hoiab munandeid suguti: paaritamine 3. Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua). Tekkivad munandites, murdeeast- vanaduseni, moodustab mitu miljonid kuus, tekkivad 2 kuni 2.5 kuud, väiksed, viburiga, liikuvad 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded.
Lisaks olen õppinud geneetikat Maaülikolis veterinaarmeditsiini eriala raames. Ovogenees on munaraku areng. Naistel lõppeb ovogoonide paljunemine looteeas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas ning lõpeb menopausiga ~50. aastaselt. Spermatogenees on seemnerakkude areng ning saab alguse alles puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi, kuid ühest ovogoonist moodustab vaid 1 munarakk. Sperme on biljoneid, munarakke aga 300-400 tk. Viljastumine on munaraku ja spermi ühinemine emaka munajuhas. Peale viljastamist hakkab sügoot lõigustuma ning temast moodustub kobraloode, hiljem lootepõieke. Samal ajal liigub viljastatud munarakk munajuhast emakasse ning 6-12 päeva jooksul pesastub sinna. Algab gastrualatsioon ning loote areng. Embrüoloogia loengu ning seminari jooksul sain teada palju uusi mõisteid, nt menarche, lanugo, mekoonium
1.Kirjuta naise või mehe suguelundi osa nimetus Seda mööda liiguvad spermid... seemnejuhad Selles areneb loode...emakas Selles valmivad spermid...munandid Selles valmivad munarakud...munasarjad Selles viljastub munarakk...munajuha 2.Paranda vale sõna lauses õigeks Spermid moodustuvad munajuhades munandites.. Korraga valmib miljoneid sperme, mis talletuvad munasarjades munandimanustes. Küpse munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse mensturatsiooniks ovulatsiooniks Mitte viljastunud munarakk eemaldub organismist ovulatsiooni menstruatsioonikäigus. Kõik munarakud moodustuvad Murdeeas looteeas ja elu jooksul neid juurde ei teki. 3.Järjest numbritega loote arenguetapid 2.Rakukobar pesastub emaka limaskestas. 5.Kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega. 1.Viljastunud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja tekib rakukobar. 4
Munand - Mehe peamine suguorgan Sperma - Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme Ovulatsioon - Munaraku vabanemine munasarjast Viljastumine Munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Viljatus Võimetus saada järglasi Idulane Varajane arengukäik kus väline sarnasus inimesega puudub Platsenta Lootekest mille kaudu on ema lootega ühenduses Munasari Nais-suguorgan kus moodustuvad munarakud Loode Areneb idulasest, omab inimesega sarnaseid jooni Nabanöör Ühendab loodet platsentaga Bioloogiline surm Pöördumatu surm
Kokkuvõte: Sugunäärmed · Mehe sugunaarmetes ehk munandites sunteesitakse meessuguhormoone ja seal valmivad ka isassugurakud ehk spermid. · Spermide valmimine algab suguküpsuse saabumisega ja uusi sperme moodustub elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakud moodustuvad juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. · Sugukupsuse saabudes hakkavad munarakud ukshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses
Mehe suguelundite ehitus ja talitus küsimused-vastused Küsimused vastused Mis on munandite ülesanne? Munandid toodavad seemnerakke. Mis on munandimanuste ülesanne? Munandimanused toodavad seemnerakke (sperme) ning ka talletavad neid ja munandimanustes paikneb munandijuha, mida mööda liiguvad edasi seemnerakud umbes 2 nädala vältel. Mis on seemnejuhade ülesanne? Seemnejuhad juhivad seemnevedelikku sugutisse. Mis on seemnepõiekeste ülesanne? Seemnepõiekesed toodavad seemnevedelikku, milles seemnerakud liiguvad ja valmistab suurema osa seemneplasmadest. Mis on eesnäärme ülesanne? Eesnääre toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad ja mis moodustab viiendiku spermavedelikust.
· eesnääre mehe seesmine suguelund, lisasugunääre, mis ümbritseb kusepõie kaela ja kusiti alguosa, mille eritis moodustab viiendiku spermavedelikust · suguti mehe välimise suguelund, koosneb kolmest erektiilsest osast: paarilisest kogerkehast ja paaritust käsnkehast, milles paikneb kusiti spougioososa; suguti eesmist laiendit nimetatakse sugutilukuks 2. Talitus · munandid toodavad seemnerakke · munandimanused säilitab seemnerakke (sperme) · seemnejuhad juhivad seemnevedelikku sugutisse · seemnepõiekesed toodab seemnevedelikku, milles seemnerakud liiguvad; valmistab suurema osa seemneplasmadest · eesnääre toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad (ehk seemnevedelikku) · suguti väljastab seemnevedelikku organismist
Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme toodetud nõred. Need moodustavad kokku kõik sperma, mis väljub kusiti kaudu. Ühe korraga eraldub mitusada miljonid spermi.
Bioloogilised, keemilised ja füüsikalised nt. Viinerid ja bakterid. GMO Organism, kelle pärilikkusainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene. 7) Igas keharakus on 23 paari kromosoome, kus ühe paari moodustavad sugukromosoomid, kokku 46 kromosoomi. 8) Poiss sünnib, kui Y kromosoomi kanduv sperm viljastab munaraku. Tüdruk sünnib, kui X kromosoom kandev sperm viljastab munarakke. 9) Poisse ja tüdrukuid sünnib enam-vähem võrdselt, kuna X-ja Y kromsoome kanduvaid sperme on ligikaudu võrselt. 10) Ühemunakaksikute korral viljastub üks sperm ühe munaraku ning idulane jaguneb kaheks. Nemad on alati ühesugused, või sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, viljastatakse eraldi. 11) Muutlikkus on põhjustatud pärilikust ja mittepärilikest teguritest. 12) GMO toitude eelised: Suurem saak leevendab toiduprobleeme, väiksem võimalus haigestumiseks, keskonna saastamise vähendamine.
µ (µ) µ µ. µ , µ, µ. µµ. :- µ ,µ. () µ .µ µ 1.µ . µ µ. µ 1µ. 1µµ 3µµ µ,µ . 300µ. µ,µ 200., µ : , µ , µ , µ µ, µ µ. OVOGENEES SPERMATGENEES toimub munasarjades munandites aeg palj.lõppeb looteeas hakkavad paljun. alates murdeeast teke 1st ovogoonist tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk+3polütsüüdi 1st spermatogoonist tekib 4viljastamisvõimelist spermi säilitamine valminud munarakke ei säilitata sperme säilit. munandimanustes valmistamine 4550aastani elu lõpuni MÕLEMAD MÕLEMATE LÄBIVAD MEIOOSI EELLASTEKS ON OVOGOONID PROTSESSI JA SPERMATOGOONID MITOOS MEIOOS PROFAAS 1.PROFAAS 2.PROFAAS tsentrioolid liiguvad poolustele tsentrioolid liiguvad poolustele tsentrioolid liiguvad poolustele kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks kromosoovid keerduvad kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks MEIOOSI 2.JAGUNEMINE SARNANEB MITOOSILE algab kääviniidistiku kujunemine
Munarakkude areng naise organismis Spermide teke mehe organismis Munarakk tekib munasarjas Spermid tekivad munandites Munaraku eellased tekivad ainult looteeas Spermide eellased tekivad läbivalt terve elu Munarakk tekib murdeeas, kestab Spermid tekivad murdeeas ja kestab kõrge menopausini. (4550 eluaastani) eani Naisel tekib tsükliliselt ainult 1 munarakk Mehel tekib sperme pidevalt 5. Võrrelda kehavälist ja kehasisest viljastamist. Viljastumine on seemne ja munaraku ühinemine. See jaguneb kaheks. KEHASISENE KEHAVÄLINE Saab alguse emasorganismi suguteedes Saab alguse vees Juhuse osa väiksem järglasi saada Üsna juhuslik järglasi saada, ohtlik Sugurakke on vähem Sugurakke on palju Järglasi vähem Järglasi palju
peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u.80 päeva; sperme valmib pidevalt alates murdeeast kuni elu lõpuni; ühe seemnepurskega eritub mitusada miljonit spermi; spermid vajavad arenemiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri; spermid ei tohi kokku puutuda organismi verega, sest vere kaitserakud hävitavad nad; väikseimad ja kiiremad; meelemürgid kahjustavad
Munarakul: Eelasrakud jagunevad looteeas, munarakk on suurem ja liikumatu, munarakkude küpsemine ei kesta lõputult (50-...), looteeas algab meioosi 1.jagunemine, mis seiskub profaasis, korraga küpseb 1 munarakk. Spermil: Eelasrakud jagunevad alles murdeeas, on väike ja liikuv, tekivad surmani, kestab kõrge vanuseni (pidevalt), ööpäevas tekib sadu miljoneid sperme. 8.Miks suureneb naise vanuse kasvades väärarenguga laste sündimuse tõenäosus? Kuna naisel lõppeb munarakkude eellasrakkude paljunemine juba looteeas ja neid enam juurde ei teki, siis võivad igasugused kahjulikud mõjud (alkohol, tubakad, narkootikumid) kahjustada korraga kõiki munarakke. Vanematel naistel on suurem tõenäosus, et nende munarakkude varu on kahjustada saanud. 9.Kirjelda menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse. Munarakk liigub emaka
kuva abil spetsiaalset nõelpipetti. Munarakud viiakse pärast kontrollimist ja puuetega rakkude kõrvaldamist koos spermiga (tavaliselt 75 000 spermi munaraku kohta) vajalikke toimeaineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati 37 C juurde. Seejärel valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad kaht pronokleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad). Juhul, kui mehe sperma sialdav väga vähe viljastamisvõimelisi sperme, süstitakse üks valitud sperm mikropipeti abil otse omaraku tsütoplasmasse. Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud, kas moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele (tavaliselt munarakudoonorile endale) siiratakse 2-3 embrüod (mitte kõik neist ei hakka arenema). Keskmiselt igal kolmandal katsel viib protseduur elusa lapse sünnini. Seejuures
sugurakkude küpsemise lõppemine naistel, viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgmneb nende rakku tuumade ühinemine, toimub - munajuhas, eelduseks mehe ja naise suguühe, spermid satuvad naise suguteedesse, tulemus - munaraku ja seemneraku tuumade õhinemine, kus munarakk viljastatakse, viljastatakse munarakk, millest areneb loode, tingimus spermid teatud aja naise organismis, sperme peab olema teatud hulk, munarakk viljastub, areneb loode / ei viljastu, hukub, väljutatakse naise organismist, loote areng 36h pärast viljastumist hakkab munarakk lõigestuma, 1) kobarloode, 2) põisloode, lootekestad kaitse kuivamise ja põrutamise eest, säilitab temp, 1) kusekott (nabanäär), 2) vesikest (kaitseb arenevat loodet), (lootekott, vesi), 3) kõldkest (platsenta), idulane arengujärk, kus väline
Ntks imetajatel, kelle hulka kuulub ka inimene, esinevad X ja Y sugukromosoomid. Sugukromosoomide paar XX määrab ära emase isendi arengu, sugukromosoomide paar XY isase arengu. Mehe sugukromosoomid sisaldavad kahte erinevat sugukromosoomi: üks suur X kromosoom ja üks väike Y kromosoom. Inimese sugurakud sisaldava pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Kuna mehel on kahesuguseid sugukromosoome,valmib mehel kahesuguseid sperme e isassugurakke. Pooltes spermides on Xkromosoom ja pooltes Y. Erinevalt speridest sisaldavad kõik naise sugurakud e munarakud ühesuguseid sugukromosoome.Igas naise munarakus on sugukromosoomides vaid X kromosoome. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Viljastumise momendil moodustub uue organismi alge ja seejärel algab selle areng. Viljastamisel määratakse tulevase lapse sugu. Lapse sugu oleneb
Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Lõugkobija otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus (bulbus genitalis) mis tipul muutub peenemaks emboluseks (embolus). Sperma väljutatakse erilisele spermavõrgule ja imetakse eilise voolikulaadse pipettelunid poolt liikuvasse bulbusesse. Spermatosoid on isalooma suguteedest väljudes kaetud erilise kitiinilaadse, vees lahustuva kestaga, mis kaitseb sperme ebasoodsate keskkonnamõjude eest (taluvad temperatuuri kuni 100°C). Spermi ehitus on üsna tüüpiline ja sarnaneb suurel määral inimese spermile. -4- Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid. Isased ämblikud koovad spetsiaalse spermavõrgu, millele paigutatakse sperma. See
Suguelundkond. Mehel ja naisel ainuke erinev elundkond. Ülesandeks järglaste saamine. · Et kehasisene viljastumine oleks võimalik on vajalikud välimised suguelundid. · Sisemistes suguelundites valmivad sugurakud ja suguhormoonid. Mees. · Peamine suguhormoon on testosteroon. Mõjutab ka aju, aga selle mehhanisme veel ei tunta. On teada, et osaleb agressiivsusreaktsioonide kujunemisel. · Sperme toodavad munandid meioosi käigus. · Spermide tootmine algab murdeeas ajuriptasi hormooni toimel, mis mõjutab testosterooni tootmise algust · Sperme toodetakse murdeeast surmani kui munandid ei ole mürkainetest (alkohol, nikotiin, kekkonnamürgid) kahjustada saanud. · Ööpäevas moodustub sadu miljoneid sperme, mille eluiga on umbes neli kuud, misjärel need hävivad. Spermatogenees on pidev. Naine.
terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt.munajuha umbus). Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Osal juhtudel vajatakse siiratavate embrüote saamiseks doonorspermat või isegi –munarakke. Katseklaasis viibib embrüo 2-5 päeva. 8. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Selle pärast, et siirdamise käigus ühineb suurem hulk sperme munarakuga, kui loomulikul teel, seega suureneb ka järglaste hulk. Umbes 25% edukatest protseduuridest annab tulemuseks kaksikud. 9. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. Mõlemas kloonimises kasutatakse munaraku- ja tuumadoonorit, elektriimpulsi mõjul siirdatakse tuumata munarakku somaatilise raku tuum ning embrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps
Essee Astrid Strandberg Embrüotehnoloogia vahend parima elusolendi saamiseks Embrüodega on tänapäeval võimalik spermide seast eristada parima viljakusega sperme ja nii saada hea eluvõimega lapsi, palju loomi ja loodetakse ka leida selle abil ravim haiguste ravimiseks. Embrüode uurimine ja siirdamine on aga paljudele eetiliselt vastuoluline. Paljud inimesed leiavad, et kui laps peab tulema siis ta tuleb ja seda loomulikul teel. Neid inimesi, kes nii arvavad on üsna palju. On ka olnud olukordi, kus lapsi on tulnud nii palju, et seda peetakse ebaeetiliseks. Mina aga arvan, et kui on perekond, kes soovib lapsi saada aga
sugukromosoomid. Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. 8. Millistel tingimustel sünnib tüdruk, millistel poiss? V: Tüdruk sünnib siis, kui X-kromosoomi kandev sperm viljastab munaraku. Poiss sünnib siis, kui Y-kromosoomi kandev sperm viljastab munaraku. 9. Miks sünnib enam-vähem võrdselt poisse ja tüdrukuid? V: Et X- ja Y-kromosoome kandvaid sperme on ligikaudu võrdselt, siis sünnibki poisse-tüdrukuid enam-vähem ühepalju. 10. Võrdle ühemuna- ja kahemunakaksikuid! V: Ühemunakaksikute korral viljastab üks sperm ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Nad võivad olla kas
1. Selgita kuidas tekivad mehe ja naise sugurakud! +joonised SPERMID tekivad munandites, seal on mikroskoopilised seemnetorukesed. Tekkimine algab puberteedieas, suguküpsuse saabudes (1214). Korraga tekib palju sperme. Valminud spermid saab talletada mundandimanustes. Spermide tekkimine kestab kuni kõrge vanuseni. Oht: peab jälgima, et oleks madalam temperatuur. MUNARAKUD tekivad munasarjades. Teke algab juba looteeas, sündides on kõik munarakud munasarjades olemas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas. Küpsemine on perioodiline või tsükkliline. Tavaliselt valmib üks munarakk u. 28 päevaga
Perioodilisus Pidev protsess – ei ole Tsükliline tsükliline Arengutsükli pikkus 75-80 päeva 21-36 päeva (28 päeva keskmiselt) 2. Munasarjade ülesanded 1) Toodab suguhormoone (östrogeen ja progesteroon) 2) Valmivad sugurakud 3. Seemnesarjade ehk munandite ülesanded 1) Toodab suguhormoone (testosteroon) 2) Toodab sperme 4. Idulase ja loote võrdlus Idulane Loode Idulane on inimese algne arengu etapp, kus Loode on inimese arengu etapp, kus on sisemisest rakukogumist areneb inimalge. sarnasus inimesega olemas (alates 3. kuu). Esimese elukuu lõpuks kujuneb esmane Kolmanda kuu lõpuks on loorel kõige suurem närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge
palju sugurakke. Näiteks koeb angerjas ligikaudu pool miljonit munarakku, tursa kudemisel ulatub munarakkude arv aga üle viie miljoni. 5. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine? Rästik, kass, kana, harilik majaämblik. 7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? Inimese munarakk on viljastumisvõimeline umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni, ligikaudu 36 tundi. Kui sel perioodil viljastumisvõimalisi sperme ei ole, hävib ta järgneva paari päeva jooksul. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab umbes 4-5 päeva. Sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või juba hukkunud. Organismide lootejärgne areng 1.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumide. Eristatakse täismoondelist (liblikad) ja vaegmoondelist (rohutirtsud, lutikad) arengut
Hüpotalamuses on neuroendokriinsed rakud, mis sekreteerivad GnRH-d. Spermatogenees - protsess, mille abil toimub spermide tootmine munandi seemnetorukestes. Toimub 40-60 päeva. Spermatogeneesi käigus luuakse immunoloogiliselt priviligeeritud koht, kus seemnerakke ei hävitata isaslooma immuunsüsteemi poolt. Spermatosoidide küpsemine spermatogeneesis on tuntud kui spermiogeneesiks. Veri-munandi barjäär on oluline, läbi Sertoli rakkude saavad vaid kindlad ühendid läbi (kaitseb sperme immuunrakkude eest). Rasvlahustuvad molekulid saavad läbida (nt steroidhormoonid). Immuunsüsteem arvab, et diferentseerunud rakud on võõrad. Seemnetorukeste vahel esinevad Leydigi rakud, mis toodavad testosteroonid. Testosteroon stimuleerib spermatogeneesi, isaste tunnuste arengut, toetab skeleti ja lihaste arengut (anaboolne reaktsioon – võimendab skeletilihaste ja luude kasvu. Testosteroon stim. lihaste sünteesi ja inhibeerib proteiinide lagundamist)
C)bioloogiline surm- närvirakud on hävinud,elustamine ei ole enam võimalik. 2. Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded. 1) SISEMISED: munandid(valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused(säilitavad sugurakke), seemnejuhad(juhivad seemnerakke edasi), eesnääre ja seemnepõiekesed(valmistavad seemne vedelikku), kuseseemnejuha(juhib seemnerakke kehast välja) 2)VÄLISED: munandi kott(kaitseb munandeid), suguti(vajalik kehasiseseks viljastamiseks) 3. Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua). Vajavad madalat temp. ja ei tohi verega kokku puutuda, kuna on kehale võõrad rakud. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valmis sugurakud talletuvad munandimanustes. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. 1) SISEMISED: munasarjad(tekivad sugurakud ja suguhormoonid), munajuhad(munarakkude
paarina 16) Somaatiline rakk e keharakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk 17) Gameet- sugurakk 18) Kromosoomide ristsiire-meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid 19) Sügoot- viljastatud munarakk 20) Sperm- seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis 21) Sperma-Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme 22) Spermatogenees-seemnerakkude ehk spermatosoidide areng 23) Munarakk e ovotsüüt- emassugurakk 24) Ovogenees- munarakkude areng 25) Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast. 2. SELGITA 1) Miks paljundatakse kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? - Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. 2) Miks on järglased vegetatiivse paljunemise puhul sarnased oma vanematega?
Sugulisel paljunemisel toimub uue organismi tekkimine kahe organismi geneetilise materjali kombineerimisel. See on hea, sest järglased pole identsed ja see aitab paremini haigusetekitajatega võidelda (liik säilib). 2.Milleks on vaja neid elundeid, nende asukoht: Munasarjad – seal valmib munarakk Munajuha – seal toimub viljastumine Emakas – seal hakkab arenema loode Tupp – loode saab väljuda Munandid – moodustavad sperme Munandimanused – seal talletuvad spermid Seemnejuha – juhivad sperma mehe organismist välja Eesnääre – toodab seemnevedelikku Seemnepõieke – toodavad nõret, mis vedeldab spermat 3.Kuidas toimub viljastumine inimesel. Kirjeldus. Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte käigus viiakse tuppe umbes 300 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole.
2) spermid on kehale võõrad rakud (neis on ülejäänud organismist erinevaid valke), mistõttu ei tohi kokku puutuda verega, vastaval juhul hakkab immuunsüsteem neid hävitama. Seepärast saavad spermid seemnetorukestes arenedes toitaineid ja hapnikku läbi erilise rakkude kihi. 3) moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul. Spermi arengutsükkel vältab mehel ~veidi üle kahe kuu(75-85 päeva). Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba. Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid sperme enam ei moodustu. Spermide arvu vähenemine spermas põhjused: varjatult kulgevad põletikud, munandite verevarustushäired, suitsetamine, istuv eluviis, stress jm. NAINE Naisel paikneb enamus suguelundeid keha sees. Tähtsamad suguelundid keha sees: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Naiste suguelundite ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning
Spermide eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid on diploidne kromosoomistik. Suguküpsuse saabudes hakkavad arenema spermatogoonid. Neist jagunemise teel saadakse spermid. Neil on haploidne kromosoomistik. Ühest spermatogoonist saadakse neli erinevate omadustega aga võrdse eluvõimega spermi. Sperm on viljastumisvõimeline 48-56 tundi, sellest ajast kui ta satub tuppe. Spermid tekivad munandite väänilistes torukestes. Valmis sperme hoitakse munandi manustes. · Ovogenees ehk munaraku areng- algab tütarlastel juba looteeas ja areng toimub kuni 1. eluaasta lõpuni, siis seiskub. Edasi hakkab arenema alles puberteedi eas. Ühest ovogoonist saadakse 1 eluvõimeline munarakk ja kolm kaaslast ehk polotsüüdi, mis hävivad. Munarakke on elu peale 400. Igas kuus valmib üks munarakk, peale nende lõppemist algab menopaus. Munaraku eluiga on 36 tundi.
seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Spermatosoid on isalooma suguteedest väljudes kaetud erilise kitiinilaadse, vees lahustuva kestaga, mis kaitseb sperme ebasoodsate keskkonnamõjude eest (taluvad temperatuuri kuni 100°C). Skorpionide reproduktiivsüsteem koosneb nii isastel kui emastel omavahel ühendatud torudest, mis paiknevad tagakehas. Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid. Hingamine Laialt on tuntud ämblike raamatkopsud. Need on omalaadsed kotid, mille sees asub hulgaliselt lehekesi ehk kopsutaskuid
emakaseinale, lisakaitset suguhaiguste eest aga pole. Samas jääb ära mure näiteks tablette tarbida. -) Kui teie sõbranna väidab, et abort on ohutum, kui suguühtejärgsed tabletid (hormoonitabletid), siis mida arvate teie sellest? *) Igasugune kirurgiline sekkumine on ohtlikum kui tabletid. -) Miks võivad kahjulikud tegurid avaldada ovogeneesile suuremat mõju kui spermatogeneesile? (2p) *) Naisel on kõik munarakud korraga olemas, mehel tekib sperme aga tohutul hulgal juurde. Munarakkude kahjustamisel ei teki uusi juurde nind ininimene jääb viljatuks. -) Missugustel päevadel on rasetumine kõige tõenäolisem 21-/35-päevase menstruaaltsükli korral? Põhjendus, miks arvad nii? (2p) *) 14 (12-16) päeva enne oodatavat menstruatsiooni algust, kuna ovulatsiooni aeg ei sõltu tsükli pikkusest ja on orienteeruvalt kõigil sama palju päevi enne menstruatsiooni. -) Millest tekivad lootel väärarengud? Selgita!
. sugurakud. S sugurakke tekib ... tk, O sugurakke tekib ..... tk. Naissugurakke toodetakse munasarjades ja meessugurakke munandite seemnetorukestes. Ovulatsioon on tähtis, sest selle käigus liigub üks viljastunud munarakk munajuhasse, kus on ta viljastumisvõimeline 12-24h. Tervet last kahjustavad tegurid naistel: ei tohi juua alkoholi, tarbida narkootikume, tubakat jmp. Meestel: nad peavad hoidma oma sperme kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Kas meeste sugurakke ei mõjuta alkohol, tubakatooted jm ebatervislikud eluviisid? Kas naistel või meestel taastuvad sugurakud elustiili muutmisel? Kuidas see võiks mõjutada kummagi soo sugurakkude kvaliteeti? 4. Too näiteid sugulise ja mittesugulise paljunemise kohta, oska neid omavahel võrrelda. Millised on kummagi eelised, puudused? (õp lk 54- 57, vt tv ülesandeid)
viljastamisel on viljastumis tõenäosus suurem, kuna sperm süstitakse otse munarakku. Samuti on suurem tõenäosus, et tekkinud rakukogumik on elujõulisem kuna seda kasvatatkse kuni teatud staadiumini ning seejärel siiratakse emakasse. 5/27) Inimesel tehakse kehavälis viljastamist ja embrüosiirdamist, kui naisel on mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel viisil. Samas võib ka seda teha siis, kui mehel on sperme vähe või nende liikumine on puudulik. 7/27) Eestis ei ole see lubatud sellepärast, et seadus nõuab, et doonor jääks saladuseks. Asendusema oleks kui emaka doonor ja tema isik ei oleks salajane. Samuti loetakse emaks seda naist, kes on selle lapse ilmale toonud, kuid surrogaatema põhimõte seisneb selles, et ta sünnitab lapse ja seejärel annab teistele, kes peaksid olema tema vanemad, kuid seadusesilmis oleks surrogaatema selle lapse täieõiguslik ema.
Ühest seemnerakust piisab, et viljastada munarakk. Ühes seemnepurskes u 2-5 milliliitris on keskmiselt 300 miljonit seemnerakku. Seemnerakud on väliselt konnakullese sarnased, liikuvad rakud, mille liitumisel munarakuga saab alguse uues elu. Spermatosoidid on väga väikesed, silmaga vaadeldes nähtamatud. Seemnerakk koosneb peast ja sabast, on väga liikuv. Seemneraud saavad liikuda tänu oma pika viburi abil. Seemneraku eluiga on kuni 72 tundi. Arengutsükkel kestab u 70 - 85 päeva. Sperme valmib murdeeast kuni elu lõpuni. Küpsed spermid tallatatakse munandimanustes. Spermid liiguvad naise suguteedes 3mm/minutis. Happelises keskkonnas langevad nad happe tardumusse. (Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality") Seemnepurse võib toimuda iseeensest, tavaliselt toimub see öösel. Toimuvat seemnepurset nimetatakse pollutsiooniks. Seemnepurse leiab aset ka eneserahuldamisel ehk masturbeerimisel ehk onaneerimisel. Seemnepurse toimub samuti ka sugulisel vahekorral
Kehasisese viljastumise eelised kehavälise ees näiteks kehavälise viljastumise puhul vees on sugurakkude kohtumine küllaltki juhuslik, samuti hävivad sugurakud vees kiiresti ja võivad sattuda mõne vee-elaniku toiduks. Kehasisese viljastumise puhul on sugurakud rohkem kaitstud ebasoodsate välistingimuste eest. Viljastumine inimesel naisel on ovulatsioonijärgselt munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi, kui sellel ajal munajuhas viljastumisvõimelisi sperme ei ole, hävib ta paari päeva jooksul. Munaraku liikumine emakasse kestab 4-5 päeva, sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt juba jagunenud või hukkunud. Viljastumisjärgselt moodustunud sügoot pooldub mõned korrad mitoosi teel juba munajuhas ja emakasse jõudes kinnitub peagi selle limaskestale (6-7. päeval pärast viljastumist) 8. Inimese varane embrüogenees ligikaudu 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema, mille
kahte tüüpi eellasrakke. Esimesed rakud jäävadki eellasrakkudeks ega arene edasi. Need rakud on eellasrakkude varuks, millest moodustuvad hiljem uued eellasrakud. Teist tüüpi rakud jagunevad meioosi teel edasi ning moodustuvad haploidsed seemnerakud spermid. Neid toodavad munandid, milles on sadu väänilisi seemnetorukesi. Spermide moodustumine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Munandites tekib sadu miljoneid sperme ööpäevas, nii et mees jõuab oma elu jooksul toota tohutul hulgal sugurakke. Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. Küpsemise ajal liiguvad need vähehaaval seemnetorukeste õõnsuse poole. Tugirakud hoolitsevad nende toitainetega varustamise eest ning reguleerivad küpsemist. Lõpuks irduvad spermid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Munandimanustes on spermid 2-3 nädalat. Selle ajajooksul küpsevad nad viljastamisvõimeliseks. 9
(ligikaudu 28 päeva) * ovogenees toimub u 50-eluaastate alguseni (lõppeb, sest hormonaalne tase inimese vananedes muutub) * viljastumine toimub munajuhas teatud tingimustel 1) peab olema ovulatsiooni aeg ; 2) peavad olema tugevad ja terved spermid, mis suudavad ületada teatud keemilisi barjääre naise sees (spermide sabas on mitokondrid (mida rohkem neid on, seda kiiremad on spermid) * kui munarakk ja sperm kohtuvad, siis tungib spermi pea munarakku ja ühineb temaga * selleks, et rohkem sperme munarakku ei tuleks, kasvatab munarakk automaatselt enda ümber kaltsiumist kihi Menstruatsioonitsükli faasid: 1) Folleikuli faas ajuripats toodab reguleerivat hormooni, mille tagajärjel munasarjades hakkab läbima meioosi üks või mitu ovogooni 2) Ovulatsioon sel ajal (14 päeva alates menstruatsioonitsüklist) hakkab meioosi läbinud munarakk liikuma munasarjast emaka poole 3) Kollakeha faas munarakk tõmmatakse toitainetest tühjaks ja eritatakse verega organismist välja
4. Sigade lihajõudlus Lihajõudlust iseloomustatakse paljude näitajate alusel: lihakeha pikkus, seljapeki paksus, lihassilma pindala, tailiha sisaldus, lihakeha, pH, tapasaagis, sinkide suurus. 5. Suguküpsus ja sugulise kasutamise iga Emis on suguküps kui algab munasarjade regulaarne tegevus. Suguküpsuse saabumine sõltub eelkõige kehamassist, vanusest ja ka tõust. Puberteet saabub ristandemistel u 5-6 kuu vanuselt. Kuldil hakkavad suguküpsuse saabumisel sugunäärmed tootma sperme. Ristandkultidel saabub suguküpsus 4,5-5,5 kuu vanuselt. Sigimisvõime saavutavad nooremised 7-8 kuu vanuselt 110-140 kg kehamass juures ja pärast 1 või 2 innatsükli möödumist. Selleks ajaks peaks olema toimunud esimene seemendus. Aastavanuseid noorkulte võib kasutada intensiivselt. 6. Östraaltsükkel, selle faasid Alates puberteedist korduvad emisel östraaltsüklid iga 21 päeva järel. Erandiks on imetamis- ja tiinusperiood. Faasid: · Proöstrum e innaeelne faas
Distaalsest tsentrioolist kasvab välja aksoneem, hakkab moodustuma vibur; Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse moodustub mitokondriaalne ümbris. Kui spermiogenees on lõppenud, asendatakse haploidse tuuma histoonid protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. 14. Spermatogeenne tsükkel Spermatogenees ei toimu pidevalt ega sünkroonselt kogu seemnetorukeste ulatuses, vaid lainetena sperme vabaneb pidevalt. Tsükli moodustavad muutused seemnetorukeste kindlas paigas, koosneb (liigispetsiifiliselt erineval arvul) staadiumitest, inimesel VI (pullil, hiirel 12) Inimesel kulub IV spermatogeenset tsüklit spermatogoonist spermini – see 16 päeva iga tsükkel. 15. Spermiatsioon, spermid Küpsete spermatiidide vabanemine Sertoli rakkudest vääniliste seemnetorukeste valendikku Selleks, et see saaks toimuda, eemaldatakse Sertoli rakke ja spermatiide
Keharakkude liitmine võimaldab eritüübiliste rakkude omaduste ühendamist. Liidetud rakkude abil saame toota antikehasid, mis tunnevad ära kindla aine või haigusetekitaja meie kehas. (nt. rasedustestid) Toodetud antikehi kasutatakse: diagnostikaks (viiruste ja bakterite tuvastamine ), ravimite hulga mõõtmiseks proovides, vererühmade määramiseks, vähkkasvajate ennetamiseks. 5. Miks on inimesel vaja teostada kunstliku viljastamist. a) munajuhade umbsus, ei rasestu b) sperme vähe ja väheliikuvad c) viljakushäired 6. Millised kahjud võivad kaasneda abordiga? Ebaõnnestunud abort abordijäänused. Ei pruugi hiljem lapsi saada Ema hilisemad psühholoogilised probleemid Võib rikkuda suhteid Alandab iivet 7. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine.
ISASTE VÕITLUS EMASTE VALIK -otsene võitlus seksi eest -kui emane näeb otsest kasu -emase valvamine pärast paaritumist -isane aitab lapsi hoida -spermide võitlus -isane haldab suuremat ala (toit) -paaritumistropp järgmine ei saa -isane annab koos spermidega ka toitu (putukad) -kiili genitaal korjab vana sperma välja -isane annab palju sperme: kõik viljastatud -isane kaitseb emast teiste isaste eest Sooline valik ühe isendi partneri valik teatud teiseste tunnuste põhjal tulemus, need tunnused kinnistuvad. Näiteks paabulinnu suled. SV tulemusena on edukad ka sellised tunnused, mis ei mõjuta isendi edukust võitluses resursside nimel. See-eest võivad need tunnused järglaste edukuse kaudu suurendada emase kohasust (nt isane osaleb kasvatamisel)
Inimesel pole! Tagajärjel tekivad haploidsed enamasti, aga vahel ka diploidsed (emaste ainueksisteerimisel, areng algabki diploidsusest). 2. Günogenees Toimub viljastumine, kuid uue isendi areng lähtub munaraku infost, sperm on ainult arengu aktivaatoriks. Tagajärjel tekivad emased isendid. Nt hõbekoger, kellel isaseid esineb väga väikses koguses, emased kasutavad kõigi karplaste sperme, hübriide ei tule, sest genoomid ei segune. 3. Androgenees Toimub viljastumine, kuid uus isend areneb spermi info baasil, munarakk on vaid arengukeskkond. Esineb tubaka- ja maisisortidel, loomadest siidiliblikatel. Sugurakkude valmimine inimesel Spermatogenees 1. Koht - munandites, väänilistes seemnetorukestes, spermatogeenses epiteelis. 2. Algus - lõpp. Algab looteeas (munandi algmete eristumisega), siis pidurdub,
Korraga väljub mehe organismist 200 – 400 miljonit spermi ning nad on siis viljastumisvõimelised soodsates tingimustes umbes 48 tundi. Naise sugurakud küpsevad seevastu tsükliliselt, alates puberteedi east kuni 45. – 55. eluaastani. Seejärel saabub naisel menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastumisvõimeline soodsates tingimustes ligikaudu 36 tundi. Kui sel perioodil munajuhas viljastumisvõimelisi sperme ei ole, hävib ta järgneva paari päeva jooksul. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab umbes 4 - 5 päeva. Sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või juba hukkunud.4 3. RAKKUDE POOLDUMINE MUNAJUHAS 1 http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/sex/viljastumine_vi_menstruatsioon.html 2 http://www.slideshare.net/inni75/viljastumine 3 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?language=26&page=6 4 http://www.hariduskeskus
Loote areng Referaat Sisukord Viljastumine ja rasedus Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles munarakk ning seemnerakk ühinevad munajuhas sügoodiks ehk viljastatud munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni. Spermid ümbritsevad munarakku ning hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Munaraku suurus on ligikaudu 0.1 0.2 millimeetrit, seemneraku pikkus on umbes 0
Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti roomajad munarakke) Kehaväline Vees Väga suured Väike Kahepaiksed, kalad, (sugurakke on palju) sõõrsuud o Monospermia – munarakku tungib ja viljastab üks sperm o Polüspermia – munarakku tungib sadu sperme, kuid viljastab üks, teised lagundavad rebu ja on toiduks lootele. o Viljastumine inimesel § Toimub munajuha laienenud osas § Munaraku eluiga 24h (viljastumisvõime 12-18h) § Spermi eluiga naise organismis 48h, max 72h § Viljastumise eelduseks on ca 1000 spermi jõudmine munarakuni § Permid peavad alluma naise suguteede eritiste mõjudele, mis
paaritumiseks. 3) Partenogeneesil tagatakse pärilik muutlikkus, mis omakorda annab võimalusi kiiremaks evolutsiooniks 4) Teatud olukordades tagab partenogenees arvukuse järsu suurenemise ajas. Näiteks lehetäid suvel. Günogenees Günogeneesil toimub viljastumine, kuid uus organism areneb vaid munaraku geneetilise info baasil. Sperm on kõigest munaraku arenemise aktiveerija. Günogeneesil tekivad emased organismid, kasutatakse lähedaste liikide sperme. Eestis paljuneb günogeneetiliselt hõbekoger. Androgenees Toimub viljastumine, uus isend areneb vaid spermi geneetilise info baasil, munarakk on lihtsalt arenemiskeskkonnaks, see on võimalik ainult kunstlikult mitte looduses. On omane siidiliblikatele arenesid ainult haploidsed organismid. Suguline paljunemine Imetajatel/ inimeste näitel Spermatogees / ovogenees Koht:Spermatogenees toimub paarilistes munandites väänilistes seemnetorukestes spermatogeenses epiteelis.
(märksõnad: väänilised seemnetorukesed, Sertoli rakud, Leydigi rakud, müoidsed rakud. Milline on nende rakkude roll?) Munandid ehk testised vastutavad seemnerakkude tootmise kui ka nende arengut kontrollivate hormoonide eest. Imetajatel on sültuvalt liigist lisaks mitmeid lisasugunäärmeid nagu ampullaarnäärmed, seemnepõiekesed, bulbouretraalnäärmed, eesnääre ehk prostata. Eesmärgiks on: - Produtseerida, säilitada ja transportida sperme, ning seemnevedelikku - Vabastada spermid ejakulatsiooniga esmase reproduktiivsüsteemi - Tooda ja sekreteerida hormoone Imetajate munand koosneb kahest struktuursest osast – väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest seidekoelisest vaheruumist. Väänilised seemnetorukesed – sisaldavad nii sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevaid seemnerakke. Väljaspoolt on seemnetorukesed ümbritsetud basaalmembraaniga. Peenikesed tugevasti
· Passiivtransport ainete liikumine läbi membraani läbi kandjate. Seda mõjutab kõige rohkem vabade kandjate valkude huk. Näiteks biosüsteemides transporditakse nii mõningaid aminohappeid, orgaanilisi happeid, ravimeid. b) Vajab energiat · aktiivne transport 2. Liikumine a) Amöboidne liikumine, iseloomustab amööbe ja sabatuid sperme(puukidel). b) Membraani saab liikumiseks kasutada ka kandva pinnana, virvituskile iseloomustab keerdviburlast, kes liigub nii. 3. Plasma membraanide funktsioon · Tagab eritüüpi rakkude kokku panemis viisi · Plasma membraan tekitab pinnalaengu, aga eriti oluline on see muutumine närvirakkudes. · Membraani abil toimub ainete haaramine või eemaldamine ja selle protsessi aluseks on sopistumine
annaabi.ee 
