Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sparta ja Ateena". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ateena, sparta, laevastik, hellase, rahvakoosolekud, aristokraatlik, oligarhia, diktaktuur, spartiaadid, geruusia, efoori, bulee, juhtimiseks, strateegi, kasvatussüsteem, kolmekümneselt, julgenud, astusid, ateenlased, ateenale, polis, lakoonika, maakonnasSparta ja Ateena võrdlus Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki. Ateena, mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid.
Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi.
Ateena ja Sparta-kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Vana-Kreeka ajal kaks väga mõjukat riiki. Nende valitsemine toimus väga erinevalt ning seetõttu olid neil omad tugevused ja nõrkused. Sparta riigis oli kasutusel väga karm kord. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid ning ülejäänud riigi elanikkond oli nende võimu all. Enamik Sparta elanikke olid perioigid ning kõige arvukama grupi moodustasid heloodid- spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Riigi eesotsa kuulusid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Samuti juhtis riiki üle 60-aastaste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia, kelle seast valiti igal aastal viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate tegevust. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades.
Ateena ja Sparta - ühisosa ja erinevad väärtused? Vana-Kreeka ajal oli Kreeka killustunud mitmeteks väiksemateks riikideks - Ateena, Sparta jne. Olles geograafiliselt, ühiskondlikult ja kultuurselt erinevate väärtuste ja privileegidega, arenesid antud linnriikides välja erinevad omadused ning riigid olid tuntud erinevate oskuste tõttu. Geograafiliselt oli Ateena pigem halvemas seisus maateedega - inimestel ei olnud võimalus kanda kaupa edasi maadmööda ning sellest arenes välja ateenlaste suurepärane võime kasutada mereteid enda kasuks. Selle oskuse ja tuntuse tõttu jäi Ateena ka hiljem väga tähtsaks kultuuri keskuseks. Seevastu olid Spartal pigem head maateed, mida nad kauplemise jaoks ära kasutasid. Kuna maateed pidi läks kauba kohaleviimisega kauem aega
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena ja mis hõlmas kogu Atika. Sparta asus seeeest Peloponnesose kaguosas Eurotase orus. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: Lakoonikat ja Messeeniat. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Spartas ei tähtsustatud mitte akadeemilisi oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist õpetust. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma
SPARTA Spartiaadid ehk Sparta elanikkond moodustus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said heloodid ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust, kuigi nende seas olid suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises said osaleda ainult suursuguste perekondade liikmed. Spatiaate oli võrreldes mittekodanikega erakordselt vähe ja et sundida neid endale
Vana-Kreeka riigikorrad Ateena ja Sparta näitel Tolle aja linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Kodanikeks olid tavaliselt põliselanikest vabad mehed või siis jõukamad inimesed. Tavalises Kreeka polises oli elanike kuni kolme-neljakümne tuhandeni. Ateena ja Sparta olid erandid, kus oli paarsada tuhat elaniku. Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. Spata keskus koosnes vaid neljast kindlustamata külast, mille elanikud moodustasid Sparta kodanikud, spartiaadid. Sparta riigi juhid olid kaks päritava võimuga kuningat. Nad olid riigi kõrgemad preestrid ning neile allus sõjavägi. Ülejäänud valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, geruusia. Igal aastal valiti kodanike seast 5 valitavat riigiametniku, efoori, kes pidid olema vähemalt 60-aastased
Tänapäeval nimetatakse nii riigi ja ühiskonna juhtimist 2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. (nt spartas oli selline võim). c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Kreeka maaalal asuvad linnriigid, mis tekkisid umbes 600.a eKr. Linnriikides kujunesid välja omad seadused, kombed ja see tõi kaasa riikide erinevad ülesehitused. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas
Rahvakoosolek valis igal aastal riigiamtenikud,kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaeluSõjaväge juhtisid riigiametnikud ning kreeka lahingurivi nimetati faalanksiks.Sõjavägi koosnes ratsaväest ,jalaväest,lahingumeestest ja vibuküttidest. .Kui tavaliselt ei ületanud ka kreeka kõige suuremate linnriikide rahavaarv üle 30-40 tuhandet inimest , siis spartas ja ateenas ulatus rahvaarv paarisaja tuhande elanikuni. Sparta riik keskusega lakoonika maakonnas Lõuna-kreekas põhines vallutustel.Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta keskus koosnes neljast kindlustamatta külast ja nende külade lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond ehk spartiaadid.Sparta riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat.Kaks kuningat täitsid riigi kõrgeima preestri kohusesid ja neile allus sõjavägi.Muudes asjades juhtisid riiki
Polised Sparta ja Ateena: sarnasused ja erinevused Polised e. linnriigid tekkisid Kreekas arhailisel ajajärgul, kui seal algas uus tsivilisatsiooni tõus. Need olid linnad, koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Kreekas oli neid ca. 1500. Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised, kellevahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda.
Doorlaste sissetung 1100, ahhailased põgenevad III Tume ajajärk 1100-800 eKr · Lossid, kiri ja kultuur unustati · Osa kreeklasi lahkus Väike-Aasia rannikule · Raua kasutuselevõtt IV Arhailine periood 800-500 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus: · Elanikkonna kasv linnade teke (polised e linnrigid oma kaitsel ja valitsusel põhinev ühiskond) · Kihistumine: ülemkiht, lihtrahvas · Kolonisatsioon Mustal merel ja Vahemerel(Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa), kaubandus tihenes raha · Vaimne tegevus: alfabeet(foiniikia tähestikust), Homerose eeposed · Kunst: 1. Arhitektuur templiehitus, algselt palkidest, hiljem kivist (dooria stiilis); 2. Skulptuur arhailine naeratus, kange poos, Kuros ja Kore, ideaaltüübi kujutamine); 3. Vaasimaal algul mustafiguuriline, hiljem punasefiguuriline; rakurss · Ülekreekalised pidustused, Olümpia mängud 776 eKr ajaarvamise alguspunkt
kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Klassikaline periood: Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" 3 .oskab iseloomustada demokraatiat ja aristokraatiat Ateena ja Sparta näitel: asukoht, kodanikkond,
linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased oli jub VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Masseenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna, isegi siis, kui Spartast ei saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suuresr kindlustamata külast Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid peroigid (need, kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõijaväekohustuslikud mittekodanukud. Masseenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse.
Surnu sattus Osirise riiki. Kreeka ühiskonna struktuur · Aristokraadid rikkaim ja mõjukaim osa ühiskonnast · Talupojad - moodustasid kõige suurema osa kodanikkonnast, nendes koosens ka sõjavägi · Käsitöölised - olid madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta. · Orjad - nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad. Klassikaline kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara. Sparta ja Ateena võrdlus, valitsemiskorrladus jne. · Sparta riigiasju otsustas rahvavähemus spartiaadid (enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud). Ateena oli aga demokraatlik ning kõik otsused langetati rahvakoosolekul, millel osalesid kodanikud (vabad meessoost Atika põliselanikud). · Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele, Ateenas aga ühiskondlikule heaolule ja demokraatiale.
n�rgenenud suhted naabermaadega ********************************************************************'' ARHAILINE PERIOOD 800-500 a. eKr kujunesid linnad suursugune �lemkiht tihenesid sidemed v�lismaailmaga foiniiklaste vahendusel v�eti taas kasutusele kiri hakati korraldama ol�mpiam�nge, mis omandasid �lekreekalise t�htsuse kolonisatsioon V�ike-Aasia rahvaste eeskujul hakati raha m�ntima linnriiklik korraldus t�htsamad linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena (Balkanil); Mileetos (V�ike-Aasia l��nerannikul); S�rakuusa (Itaalias) seadused, mis andsid linnriigi koosp�simisele piirjooned tuli ette riigip��rdeid ja v�imuhaaramisi Sparta t�usis v�imsamaks linnriigiks L�una-Kreekas Ateenas l�petas Solon aristokraatia ja kehtestati demokraatlik riigikord *********************************************************************************** ******* ARHAILISE & KLASSIKALISE PERIOODI ELUOLU
Nad austasid jumalaid (ühiseid) ja kõnelesid murdeid. *Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu 5.saj. algul e.Kr. *Kreeklased nimetasid end helleniteks. Kõiki teisi rahvaid aga barbariteks (sõna "barbar" ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset). -Kreeklased pidasid end barbaritest paremaks ning uskusid, et barbarid on loomuselt orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm-linnriik. 1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika. (98) *Aristokraadid e. suurmaaomanikud moodustasid Kreeka ühiskonna ülemkihi. Nende põlde harisid orjad ning sõltlased. *Aristokraadid ei olnud elukutselised kaupmehed, kuigi vahel tegid tulusaid kaubaretki. *Majapidamine huvitas vaid nii palju, kui oli vaja seisukohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. *Riigimehed ja vaimuinimesed olid valdavalt aristokraadid. *Rikastel ja suursugustel oli rohkem aega pühenduda nii enda igakülgsele arendamisele ja
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad)
o Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 eKr : VI sajandi teasel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490.a eKr sai Pärsia kuningas Dareios Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahingus purustasid Kreeka linnriigid Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekas ja Egeuse mere piirkonnast välja o Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr : Sparta ja Ateena võimsaimad riigid Kreekas, kuid omavahelised suhted pingelised. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus-ja kultuurikeskus o Peloponnesose soda 431-404 eKr : vastuolud Ateena ja Sparta vahel lõid lõkkele suure sõjana. Laastav sõda lopes Sparta täieliku võiduga,mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele
1) Millised tunnused iseloomustavad Kreeka poliseid? Võrdle Sparta ja Ateena riike ja riigikorda. Perikles. Kreeka poliste ehk linnriikide tunnused: Linnriik asus tavaliselt akropoli ehk kaljunukile rajatud kindluse jalamil. Linnaelu keskus agoraa.Polis oli enamasti väike kogukond. Ateena ja sparta olid ületanud rohkem kui paarsada tuhat inimest. Kõik linnriigi kodanikud olid meessoost täieõiguslikud elanikud. Osalesid valitsemises, moodustasid sõjaväe. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Eksisteeris ka nõukogu-rikkad ja suursugused kodanikud. Memde seast valiti igal aastal riigiametnikke. Sparta Ateena Kodanikeks saadi 20- Meessoost vabad
käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung või sisetülid Peoloponnesose sõja lõpetanud rahu tingimused 1. Ateena võis alles jätta vaid 12 laeva 2. Spartale tuli maksta sõjahüvist 3. Ateena demokraatlikus kukutati 4. Ateena kindlused hävitati 5. Ateena mereliit saadeti laiali Sparitaatide kasvatus Sünd- ellu jäeti vaid elujõulised. Väetid ja vigased hukati vanemate nõukogu otsusega. Otsuse viis täide isa. 7-13 a. lapsed eraldati vanematest ning paigutati riiklikesse koolidesse, seal õpetati ennekõike
sõjaväele, kuid püüdsid ka kodanike enda poolele saada. · Türannid kehtestasid riigis kindla korra ja sageli muutsid elu paremaks. Vallutasid ka uusi alasi, nad kohtasid aga suurt vastuseisu teiste aristokraatide näol, kes tahtsid ka riigi asjades osaleda. · Türanniat püüti vältida seaduste üleskirjutamisega, kus määrati kindlad karistused kuritegude eest. Täpsemalt määrati ka kodanike õigused ja kohustused. Sparta linnriik. · Sparta asus Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas. Oli ainul polis mis hõlmas kahte maakonda. ( vallutasid Messeenia maakonna ja orjastasid selle elanikud.) · Sparta kodanikud olid spartiaadid, omasid võimu ülejäänud elanikkonna üle. · Enamik elanike olid perioigid, kes olid vabad, kuid neil olid andami- ja sõjaväe kohustused. Nad olid mittekodanikud. · Messeenia orjastatud kodanike kutsuti aga helooditeks. · Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle võim oli päritav
3.Arhailine ajajärk Peale tumedat ajajärku hakkas elanikkonna arvukus suurenema, kujunesid linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid suhtled välismaailmaga, eriti idamaadega ja kreeklased sattusid mõneks ajaks ida kultuuri mõju alla. Võeti uuesti kasutusele kiri. Hakati iga nelja aasta tagant olümpiamänge tähitsama. Olulisemad saavutused ja nähtused Hakati raha müntima, hakkas kujunema linnriiklik korraldus, kirjutai seadused, Sparta tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas ja Ateenas kehtestati demokraatlik riigikord. 4.Klassikaline ajajärk Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3
· Tsivilisatsiooni uus tõus ehk Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.m.a; tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega; ühiskonna kihistumine(aristokraatia), seaduste üleskirjutamine, välissidemete taastamine, raua ja maa puudus > kolonisatsioon > kaubavahetus > müntimine 7. saj e.m.a, aristokraatia, lihtkogukondlastel osaline sõnaõigus; tähestikkiri Foiniika eeskujul kreeka alfabeet, Homerose kangelaslood Odüsseija ja Iljas; Linnad > linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa linnad omavahel vaenujalal, ebastabiilsus; ülekreekalised religioossed keskused Delfi ja Olümpia; Olümpiamängud Zeusi auks. Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur · Minoiline kultuur Sai nime Minose järgi; kasutati lineaarkirja A; Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata, nende ümber olid rahvarohked linnad; domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika, freskod kujutasid loodust,
Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia".Sparta tõusis võimsaimaks linnriigiks Lõuna-Kreekas.Hakati raha müntima Klassikaline periood u 500-338 a. eKr-. Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr Vastuolud Sparta ja Ateena vahel. Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr
mittekodanikest (orjad, naised, välismaalased, mõnel pool ka käsitöölised ja rentnikud). Kodaniku õigustest olid nad ilma jäetud, sest: 1) neil puudus maaomand, 2) neil puudus sõjaline väljaõpe või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: 1) osaleda poliitikas, 2) osaleda riigikaitses. 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: 1) spartiaadid toorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega, nende põhiliseks tegevuseks oli sõdimine. 2) perioigid endised Lakoonika elanikud, kes spartiaatide poolt alistati. Nad olid küll isiklikult vabad, kui poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamist ja vajadusel minema sõtta. 3) heloodid olid endised Messeenia elanikud, kes muudeti orjadeks. 3. Sparta ja Ateena võrdlus
keskused (Delfi ja Olümpia). 776 eKr hakati korraldama olümpiamänge Uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene omast oluliselt. Ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Võim oli küll aristokraatide käes kui ka lihtkogukondlastel oli võimalus sõna sekka öelda. Kirja kasutati riigiasjades palju vähem. Kreeka-Pärsia sõjad 6. sajandil kujunes ülisuur Pärsia riik, mis alistas Kreeka äärealad. 490 eKr saatis ta laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuidas sai Maratoni lahingus lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. 480 eKr tungisid pärsia väed uuesti Kreekasse ning vallutasid Põhja- ning Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas aga kreeka laevastik pärslaste üle otsustava võidu ning aasta hiljem purustas spartalaste juhitud maavägi pärslased ka maismaal ning kihutas nad maalt välja. Klassikaline ajajärk (5. sajand 4. sajandi esimene pool eKr) Järgnes hiilgaeg. Kerkisid esile Sparta ja Ateena
Mükeene kultuur- elukohtadeks olid lossid, mis olid sõjaliselt kindlustatud. Kreeka ajalugu jaotatakse perioodidesse 1)Tume ajajärk 1180 899 ekr. 2)Arhailine 800 500 ekr. Tume ajajärk Mükeene kultuur hävines, lossid olid varemes, kõrgkultuuri ei olnud enam. Arhailine inimeste elujärg hakkas paranema, inimesi hakkas rohkem sündima, linnad saavutasid endise võimsuse, hakkasid kujunema linn riigid ehk polised, tuntumad neist Ateena, Spartaaaaaaaaaa, Korintos. Korintos ja Sparta asusid Peloponnesuse poolsaarel ja Ateena asus kesk Kreekas. Ühte suurt riiki ei olnud. Sellel ajajärgul võeti uuesti kasutusele ka kiri. Kujunes välja ka ülemkiht, kes hakkasid tegelema juhtimisega aristokraatia. Suhted naabritega muutub aktiivseks. Kreeklased hakkavad rajama asumaid ehk kolooniaid naaberriikidesse. Hakatakse ka korraldama esimesi Olympia mänge. Linnriigi keskus oli akropol, mis asus kalju otsas. Turuplats oli agoraa. Nende lähestikus
poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,
............. 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 421) ................................................................... 32
8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse.
Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud. Esimeste (teadaolevate)
annaabi.ee 
