Sotsiaalse struktuuri abil on võimalik seletada indiviidi ja grupi käitumist ning määrata nende koht sotsiaalses süsteemis. Mis on sotsiaalne süsteem? Sotsiaalne süsteem on korrastatud ja püsiv sotsiaalne tervik, mis koosneb paljude sidemetega ja vastastikuste tegevustega seotud sotsiaalsetest elementidest. Sotsiaalne süsteem on püsisuhetes olevate sotsiaalsete elementide kogum. Sotsiaalne süsteem on perekond, mingi muu institutsioon või organisatsioon, samuti kogu ühiskond. Mis on väärtus? Väärtus on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, idée või institutsioon, tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab elulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused on enamuse
põhiseisukohad? George Herbert Mead - people act toward things based on the meaning those things have for them Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? - Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. Kuidas me esitame/etendame ennast argipäeva elus" Mida inimesed teevad siis, kui teiste inimeste juuresolekul. Uurimisprobleem: Sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Mida tähendab paradigma? arusaam/konseptsioon/näide Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Millist kaks paradigmat saab eristada sotsioloogias? strukturaal-funktsionaalne paradigma ja sotsiaal-konflikti paradigma Milline teooria tunnus on kõige olulisem Karl Popperi väitel? - Ümberlükatavus Nimetage kolm uurimistöö põhieesmärki ning nende uurimis küsimusi? kas, miks, mis juhul Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee? empiiriline,
solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat
1.7. Max Weberi teooria...................................................................................146 19.1.8. Kihistumise funktsionalistlik käsitlus........................................................148 19.1.9. Melvin Tumini kriitika:............................................................................. 148 19.1.10. Sotsiaalne klass........................................................................................149 19.1.11. Sotsiaalne mobiilsus................................................................................ 149 19.1.12. Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus:..................................................................150 19.1.13. Ühiskonna sooline kihistumine............................................................... 151 19.1.14. Soolise kihistumise sotsioloogiline mudel.............................................. 152 19.1.15. Vanuseline kihistumine.......................................
mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Mõistva sotsioloogia rajaja · Majandussotsioloogiale aluse panija. Pareto Itaalia insener, majandusteadlane, sotsioloog, filosoof. Matemaatilise majandusteaduse rajaja. Tunnetas vastuolu majandusliku ratsionaalsuse ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel. · Mis on paradigma teaduses? Th. Kuhn teadusrevolutsioonidest. T. Kuhn. Teadusrevolutsioonide struktuur. Tartu, 2003 (1962) Lükkas ümber tavaarusaama teaduse kumulatiivsest arengust ja tõestas, et teadus areneb läbi teadusrevolutsioonide. Iga revolutsiooni tulemusena võetakse teaduses kasutusele uus paradigma. Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel
Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 5 Sotsioloogia alused Liina Käär 22. Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone? Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Sotsiaalne institutsioon on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi. Perekond kui institutsioon-reeglid abiellumise, lastesaamise kohta Haridus kui institutsioon- kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad Religioon kui institutsioon- kirikud moseed jne 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
selline väide esindab? 19. Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel? a) Interaktsionism a) Põlvkondade vahelist b) Funktsionalism b) Põlvkondade sisest c) konfliktiparadigma 20. Kas tabeli järgi toimub strukturaalne 17. Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige mobiilsus? paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi? a) Jah töökohti tekib juurde a) Mõned keeled on teineteisest väga erinevad b) ei b) Maailmas on mitu tuhat erinevat keelt 21. Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus? c) Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on a) Ülenev madalamast kõrgemasse tihti väga raske b) Alanev 18
- loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema, kui tegelikku teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon – teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid teavad üldjoontes mis teadus on, teatud spetsiifilisele inimgrupile omistatakse aga “teadlase” roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid (milledest ühed olulisemad on ülalpool nimetatud teadusliku mõtlemise tunnused).
-tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena. - rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele. 6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
· Ideaalne tüüp loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda. 16. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses? mõistmine viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksd näha teised inimesed, ning mõista protsesse, mille kaudu teised inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub. 17. Ratsionalism? (Weber)
2. vastastikune sotsiaalne tegevus, mille tulemusena tekivad sotsiaalsed suhted ja grupid 3. gruppide vaheline vastastikune tegevus üldistel tingimustel 4. sotsiaalsete positsioonide (staatuste) hierarhia 5. väärtuste ja normide hierarhia SOTSIAALNE SÜSTEEM ON KORRASTATUD JA PÜSIV SOTSIAALNE TERVIK, MIS KOOSNEB PALJUDE SIDEMETEGA JA VASTASTIKUSTE TEGEVUSTEGA SEOTUD SOTSIAALSETEST ELEMENTIDEST. SOTSIAALNE SÜSTEEM ON : - PEREKOND - MINGI MUU INSTITUTSIOON - ORGANISATSIOON - ÜHISKOND 17.Väärtus ja väärtusorientatsioon VÄÄRTUSED ON ENAMUSE POOLT AKTSEPTEERITUD IDEAALID VÕI ORIENTIIRID, MILLEST INIMESED OMA TEGEVUSES JUHINDUVAD. VÄÄRTUS ON ÜKSKÕIK MILLINE ASI, MATERIAALNE VÕI IDEAALNE, KÕIK SEE, MILLE SUHTES INIMENE VÕTAB HINNANGULISE POSITSIOONI, MILLE KOHTA ARVATAKSE, ET SEE ON OLULINE, ETENDAB ELULIST ROLLI, NING SELLE SAAVUTAMINE, SELLE POOLE PÜÜDLEMINE VÕI SELLE TÕRJUMINE ON
erinevalt. Nt tassi kohvi joomine: Rituaal - Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua - globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Durkheimi järgi on sotsiaalsed institutsioonid teatud liiki ühiskondlikud suhted, mida ühiskond pidevalt vajab ja mis seetõttu üha uuesti sünnivad. Perekond- soo jätkamise institutsioon Religioon- hingeliste vajaduste rahuldamiseks Majandus- vajadus eluks vajalike vahendite järele Haridusinstitutsioon- teadmiste edasiandmiseks Korrakaitse institutsioon- vajadus turvalisuse järgi 5. Mis on sotsiaalne fakt
olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 14. Institutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3
muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus
gruppides Sümboolse interaktsiooni paradigma- kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad teineteist ja määratlevad seda, kes nad on ning mida nad ühiskonnas teevad · Maailm tuleb filtreerida läbi individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada valikute ehk tahte läbi. · Need sotsiaalsed mustrid, mida arvame seisvat meist väljaspool ja piiravad meie käitumist on ise inimestevaheliste interaktsiooni tulemus · Sümboolse -interaktsionistliku paradigma juures alluvad sotsiaalse korra reeglid alati muutustele ja muutmisele · Sotsiaalse elu jälgimisel säilib ebakindluse ja püsimatuse element; inimesed ei ole lihtsad süsteemi strukturaalsetele nõudmistele reageerivad vaid pigem tähenduste aktiivsed loojad Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst Keel ja taju: Sapir-Whorfi hüpotees oska selgitada, milles see hüpotees seisneb.
et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus
vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik mõtlemine on: - Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria piires - Kontrollitav - Päritolu on selge Need tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema. Institutsionaalne definitsioon - Teadus on see, mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Teisisõnu, teadus = institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ning mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reeglid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmetes teavad üldjoontes, mis teadus on, teatud spetsiifilistele inimgruppidele omistatakse aga teadlase roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid. Samasugune definitsioon käib kunsti, religiooni, perekonna jms. kohta.
1. Positiivne eneseteadvus Ch. Horton Cooley: "peegel-mina" G. Herbert Mead: "tähtsad teised" ja "üldised teised" 2. Sotsiaalsed oskused 3-komponendit kontseptsioon (G. H. Mead): "mina"- intuitsioon, "sotsialiseerunud mina" - mäng, "teiste rolli võtmine" teadlik mäng 3. Keele omandamine 4. Väärtuste omandamine 5. Rollieesmärkide teadvustamine 6. "Üldiste teiste" teadvustamine Sotsialiseerumise tüübid: ettevalmistav, vahetu, resotsialiseerumine Totaalne institutsioon: Erving Goffmani poolt pakutud mõiste tähistamaks indiviidi eksistentsi täielikult reguleeritud ja pealesurutud süsteemis eraldatuna muust sotsiaalsest maailmast. Sotsialiseerumise etapid: lapsepõlv, nooruki-iga, täiskasvanuiga, vanadus, ettevalmistus surmaks Sotsialiseerumise agendid kõik rühmad või sotsiaalse tegevuse kontekstid, kus sotsialiseerumine aset leiab. Näit. perekond, eakaaslased, kool, töökoht jne mõjutavad sotsialiseerumisprotsessi. Loengumärkmed 8 K. Paadam
muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus
neid seoseid seletada. Nagu juba öeldud, soovitakse ühiskonda mõista. Üldjuhul ei tehta siiski uuringuid oma lõbuks, vaid selleks, et protsesse reaalselt mõjutada. Väga oluline roll poliitikakujundamisel et lähtutaks õigetest andmetest. Näiteks selleks, et kujundada perepoliitikat ja soodustada sündimuse tõusu, on vaja teada, mis on need tegurid, mis lastesaamist takistavad? 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Teaduslik uurimismeetod eeldab uurijalt teatud protseduurireegleid, mida peab järgima, et uuring ei oleks mitte suvaline udutamine, vaid tõsiseltvõetav ja adekvaatne nähtuse kirjeldus. Eeldab: Objektiivsust, empiiriliste andmete kogumist ja uurimistulemuste avaldamist. Objektiivsus tähendab eelkõige seda, et teadlane peab endale aru andma, kuidas tema enda suhtumine, kogemused, väärtused, ootused uuringu tulemuste suhtes jne võivad mõjutada uurimistulemusi. Uuringut
halvaks panevad. Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? Autor on Georg Herbert Mead. Mead arvab, et individuaalne meel ja mina tekivad sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda
Jälgis sotsiaalse struktuuri etteaimatav mõju inimkäitumisele. Reeglid, mis peavad kehtima süsteemile, peavad kehtima ka selle üksikute osade suhtes. Vahe avalike ja varjatud funktsioonide vahel. Düsfunktsionaalne käitumine - mõned käitumismustrid võivad vähendada süsteemi keskkonnamuutustega kohanemise ja enesesäilitamise võimet. 1.15. Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua strukturaal- funktsionalistliku paradigma kohta? Põhihuvi on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Üsnagi optimistlik positsioon. Ühe mudeliga selgitus ei võimalda saada informatsiooni konkreetsest sotsiaalsest probleemist, sest ideed on liiga üldised ja tegelik elu ei mahu ühe teooria raamidesse. See teooria on liiga abstraktne ja kaugel individuaalse kogemuse tasandist. Sellel teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale,
Küsitlus Ankeetküsitlus samade küsimuste (küsimustiku e. ankeedi) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele). Tihtipeale suletud küsimused. Intervjuu väiksema hulga inimeste põhjalikum küsitlemine. Avatud küsimused. Olulised mõisted seoses küsitlusega (tegelikult puudutavad ka teisi meetodeid) · Populatsioon ehk üldkogum see inimeste hulk, kelle kohta me tahame oma küsitlusega infotmatsiooni saada. Tihtipeale on populatsioon väga suur. · Valim see inimeste hulk, keda me seaalselt küsitleme. Valim võiks olla võimalikult suur. Ideaalne variant on, et kõik popultatsiooni liikmed on valimis. · Valimi reprenetatiivsus e esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab · Juhuvalim selline valim, mis on populatsioonist juhuslikult valitud. Eesti rahvastikus võiks valimi suurus olla umbes 1000 inimest. Juhuvalimi suurus sõltub ka selles, mida küsitakse. Georg Gallup ankeetküsitluse meetodi pioneer
* et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad *mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Durkheim: olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Merton: kasutas anoomia mõistet norsookuritegevuse uurimisel. Märgib, et iga kord polegi probleemiks see, et kurjategija ei järgiks norme, vaid et ta teeb seda vastuoluliselt. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde 1. Bioloogiline ja 2. Sotsiaalne 3.Interaktsioonilised 4. Strukturaalsed
kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused) Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma Sümboliline interaktsionism inimese minapilt kujuneb suheldes teistega Fenomenoloogiline sotsioloogia uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad Loomulik hoiak suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam asjadest Inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma ise Sotsiaalse vahetuse teooria inimene tahab võimalikult palju naudinguid ja vähe kannatusi
kehtivate seaduste põhjal. Legitiimsus tähistas algselt ametlikult abielus olnud vanemate lapsi. • Institutsiooni legitiimsus: kui võimustruktuurid valitakse korrektse menetluse teel. • Seadusloome legitiimsus: legitiimse institutsiooni menetluse teel saadud formaalne seadus, mida järgitakse. • Konformism- enda normide või väärtuste mugandamine nii et need ühtiks grupi omadega • Sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. • Gini koefitsen tehk Gini kordaja [džini] on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Näitaja võttis kasutusele Itaalia statistik Corrado Gini. • Hegemoonia - võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioo
Sissejuhatus sotsioloogiasse Tänapäeva sotsioloogia teooria Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus.
seletada, ongi vaja mõistmist. 3. Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine. Vastus: Teaduslik uurimus eeldab uurijalt teatud protseduurireegleid: objektiivsus, empiiriliste andmete kogumine, uurimistuemuste avaldamine. Objektiivsus-uurija annab endale aru, kuidas tema enda suhtumine, väärtused, veendumused võivad mõjutada uurimistulemusi. Empiiriliste andmete kogumine-ei saa oletada, vaid küsima peab inimestelt endilt. Oluline, et õigeid küsimusi küsitaks õigetelt inimestelt. Valim ja üldkogum. Uurimistulemuste ja kasutatud metodoloogia kirjelduse avaldamine oluline selleks, et soovi korral saaks teha kordusuuringuid. 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Vastus: Sotsiologia uurimismeetodid jagunevad kvalitatiivseteks (nt avatud intervjuud, osalusvaatluse tulemused) ja kvantitatiivseteks (küsitluste tulemused, arvulised andmed). 5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Vastus: Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones
17. Vladimir Iljits Lenin konfliktiparadigma, Marxist mõjutatud. Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad neid aitama. Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, ekspluateeritakse riikidevaheliselt. Sotsialism vajalik vaheaste kommunismini, võetakse võimete kohaselt ja antakse töö alusel. Kommunism võetakse võimete kohaselt ja antakse vajaduste alusel. 18. Antonio Gramsci konfliktiparadigma. Sotsioloogiline paradigma ei ole paratamatus, saab tekkida vaid siis, kui inimesed teadlikult kujundavad ajalugu. Töölisklassil ei teki eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on nii nagu peab ja kõik on õiglane, teist võimalust ei nähta. 19. Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria
Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: Küsitlus nt ankeetküsitlus (tüüpiline) kogum standardiseeritud küsimusi. Küsimused on enamasti suletud, vastusevariandid on ette antud. Intervjuu inimest küsitletakse põhjalikumalt, tegetud on avatud küsimustega. Võimaldab saada põhjalikumat infot, samas pole võimalik niipalju inimesi uurida. Olulisemad mõisted: Populatsioon e üldkogum inimeste hulk, kelle kohta tahetakse infot saada. Valim inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme. Kas valim esindab ikkagi populatsiooni? Probleem Valimi representatiivsus e esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab. Juhuvalik selline valim, mis on populatsioonist juhuslikult valitud. Seega on see ka esinduslikum, kuna need peaksid esindama kõikvõimalikke inimtüüpe populatsioonist. Valim võiks olla ka võimalikult suur, mis tõstab selle usaldusväärsiust. Tavaliselt on
olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 11. Iinstitutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ühiskonna (grupi) sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism, mille komponendid on: 1. ühiskonna vajadustest lähtuvad väärtused, normid, mudelid, mis reguleerivad inimeste toimimist antud valdkonnas, 2. nende (väärtuste, normide, mudelite) järgimist kindlustav organisatsiooniline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
