Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsialistliku süsteemi lagunemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
opositsioon, gorbatsov, reziimi, solidaarsus, doktriini, noorema, jaruzelski, meeleavaldused, rumeenias, bulgaaria, breznevi, moskva, revol, langemine, ametliku, järelandmisi, tsehhoslovakkia, kommunistid, vastuhakk, nicolae, ceausescu, nato, maailmasüsteemi, lagunemine, euroopale, mõjutama, vanameelsed, mainet, tõstma, sugugi, vaimustatud, mõistis· Keskvõimude uue poliitika sisuks oli Nõukogude ühiskonna sisepingete vähendamine poliitilise ja majanduselu mõningase liberaliseerimise hinnaga. · Reagan, nähes NSVL-i uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, tugevdas survet NSVL-ile veel Ühendriigid toetasid rohkem Aganistani sisse ning vastupanuliikumist Kesk- ja Ida-Euroopas, eriti Poolas II Muudatuste algus NSVL-is · 1985. Aasta aprillis teatas Gorbatsov, et peab oma ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ehk perestroika abil. · 1986. katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. - mahavaikimine ärritas rahvast ning Gorbatsov tunnistas toimunut. Tsensuuri lõdvendati, võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ning Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas. · 1988
Paavsti kogunes vastu võtma üle miljoni inimese ja visiidil oli Poolale tohutu mõju. Johannes Paulus II kuulutas, et inimestle on õigus vabadusele ning kutsus neid üles hirmust üle saama. Paavsti sõnum aitas hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse aastakümnete jooksul süstitud hirmu- ja jõuetustunnet. NSV Liidu juhtkond oli Johannes Paulus II tegevuse pärast selleks ajaks juba üsna mures. 1981. aastal sooritati paavstile Roomas atentaat, mille uurimisel jõuti Bulgaaria salateenistuse ning sealt KGB-ni. Imekombel õnnestus paavstil ellu jääda, tema tegevus kommunismi lagundamisel sai sellest vaid kindlust juurde. Solidaarsuse loomine Poolas leviv rahulolematus oli olnud nii kohalikele kommunistidele kui ka NSV Liidule juba mõnda aega probleemiks. 1970. aastal puhkesid Gdanskis rahutused, mille mahasurumiseks kasutasid Poola juhid sõjaväge. Surma sai üle saja inimese. Wladyslaw Gomulka oli sunnitud Poola
46. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Breznevi doktriini lõpp Vanameelsed parteijuhid taheti asnedada noorte kommunismimeelsetega, kes oleksid teistele eeskujuks. Satelliitriikide parteijuhid ei olnud Gorbatsovi perestroikast vaimustatud, sest nende arvates õhutas see opositsiooniliikumisi ja oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langetamistega. Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine ja jälgiti NSVL-s toimuvat. Pärast Laulvat revolutsiooni levisid arvamused, et NSVL ei suuda isegi mitte oma kasutuses oleval territooriumil korda hoida
tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist. Poola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub AÜ-d ise maha või tulevad Poolasse NSVL tankid. 13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Tegelikult suruti nad lihtsalt põranda alla.
aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti. Sõda Afganistanis kurnas NSV Liitu nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ja oli selge, et NSVL on haavatav. 1978. valiti uueks Rooma paavstiks kardinal Karol Wojtyla(poolakas), kes võttis paastina nimeks Johannes Paulus II. Ta oli kiriku juht, kes oli näinud ja kogenud nii natsismi kui kommunismi. Ta oli Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja. Kujutas endast ohtu kommunistliku reziimi lagunemisele õhutamisele. 1981. sooritati paavstile Roomas atentaat, milles ta imekombel ellu jäi ning juhtumi uurimisel jõuti KGB-ni. Poola: Poolas leviv rahulolematus viis 1970. aastal rahutusteni Gdanskis, mille mahasurumiseks kasutasid Poola juhid sõjaväge. Rahva rahustamiseks sai uueks juhiks Edward Gierek, kuid ta ei suutnud Poolat kriisist välja viia. Ka majandusreform kukkus läbi. Samal ajal moodustasid haritlased
Tsensuuri lõdvendus peale 1986 Tsernobõli katastroofi. Glasnost juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise. 1988 juunis reform, Rahvasaadikute Kongress, presidentaalne valimissüsteem. Käsumajandus langes, turumajandusele ei suudetud üle minna. Suhete reguleerimine Läänega Tähtis USAga suhete parandamine. Desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse. Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult. Kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Väed 1989 Afganistaanist välja, Nicaraguas kodusõja lõpp. Vabastati poliitvange ning läbikäik NSVL ja maailma vahel suurenes. Rahvuslik vabadusliikumine NSVL Tekkisid rahvuslikud pinged. Neid kasutasid ära Baltimaad, keskkonnakaitse loosunigte all alanud vabadusliikumine kasvas 1987. aasta teiseks pooleks poliitiliseks. Nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist
oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist. Poola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub AÜ-d ise maha või tulevad Poolasse NSVL tankid. 13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Tegelikult suruti nad lihtsalt põranda alla.
poolest võis liitu võrrelda juba arenguriigiga. Majanduslanguse põhjuseks on kindlasti ka USA majandussõda. Reagan takistas NSV Liidu uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, surus alla naftahindu, vähendas relvakaubandust ja üritas piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Kõik see mõjutas oluliselt NSV Liidu ning sotsialismileeri majandust ja viis selle 1980. aastate keskpaigas panktrotti. 1985. aastal tuli NSV Liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes hakkas riigis tegema ümberkorraldusi, lootes vabaneda riiki piiravast madalseisust. Perestroika, mida ta viis läbi kommunistliku partei juhtimisel, kujutas endas avalikustamist, kus toodi välja kõik ajaloo ,,valged laigud". Välispoliitikas kehtestati mõte, et julgeolek kõikidele või seda pole üldse. Toimus demokratiseerimine, mis andis alguse arvamuste paljususele ja erinevatele huvigruppidele. Gorbatsov viis perestroikaga inimesed nii kaugele, et kogu kommunistlik
toetuseks streik, nõuti palga tõstmist → streigi eesotsas elektrik Lech Walesa, esitas ka pol nõudmisi streik kogu Poolas, Walesa juhtimisel tehastevaheline streigikomitee, esitati võimudele 21 nõudmist 31. aug 1980 – kardeti üldstreiki, valitsuse esindajad ja Walesa kirjutasid alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstes töötajate palka ja parandades töötingimusi → ametiühingukoondis Solidaarsus tekitas ka teistes maades põnevust, andis märku, et nõukogude süsteem nõrgeneb Poliitiline kriis Poolas: Gdanski kokkulepped aitasid kaasa pol elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt Solidaarsusega ühines pea kogu tööliskond, u 10 mln in, Poola juhtkond kaotamas kontrolli nõukoguliku süsteemi lagunemine tekitas Kremlis hirmu, kardeti ametiühingute levikut NSVL-i
KUIDAS IDABLOKK LAGUNES? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste
Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine
NSV Liit Liiduvabariigid Euroopa sotssüsteem 1985 Gorbatsov võimule; Perestroika Perestroika, reformid, alkoholi keelustamine; Glasnost; 1986 Katastroof Tsernobõli aatomielektrijaamas; 1986-1987 Baltimaades vabadusliikumine, peamiselt keskkonnakaitse loosungite all 1987 Tsensuuri lõdvendati (KK pleenum 1987); Vabadusliikumine kasvas üle poliitiliseks Ungaris alustas kommunistide suhteliselt
XI. Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp: 1. NSV Liit M.Gorbatsovi ajal (1985.a.-1991.a.): · Mihhail Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. pärast eelkäija K.Tsernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes "noormees"- 54 aastane. · Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. · Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatsovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatsov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid)
tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja Ida-Euroopa riikides. Millest sõltus reformide kiirus ja edu erinevates riikides? Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata (sametrevolutsioon). Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu
endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1. Pärast II maailmasõda kehtestas NL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult ülemvõimu. Moskva/sõjaväe/julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari), hiljem laiendas oma mõju SDVle, Hiinale,
Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud
Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti sunnitööle või Siberisse. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem - GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks Albaania, 1929 Jugoslaavia. 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia. Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks. President Hoover seadis eesmärgiks vaesuse likvideerimise, mis näis täieliku majandusliku liberalismi tingimustes täiesti võimalik. Võeti vastu nn kuiv seadus, mis tõi kaasa organiseeritud kuritegevuse plahvatusliku kasvu. Siis tabas Ühendriike majanduskriis. 1932 valiti presidendiks Franklin
Nõukogude Liidu taandumine. Kõige olulisemaks välisteguriks oli Nõukogude Liidu mõju taandumine. Järk-järgult nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov ei pidanud enam vajalikuks sekkuda sotsialismileeri riikide siseasjadesse ja ta heitis ette mitmele sotsialismileeri riigile, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia. Tema lähedased seda heaks ei kiitund, et ei sekkuta, nad nõudsid korra jaluleseadmist. 1990.a lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1990.a keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja. Sotsialismi ammendumine Ida-Euroopas. Sotsialismimudel oli end sisemiselt
Liiduga d) Gollistid taas võimul · presidendiks Jacques Chirac (1995 - 2007), endine Pariisi linnapea ja peaminister · alates 2007 presidendiks Nikolas Sarkozy, kes jätkab Chiraci poliitikat Kommunistliku süsteemi kujunemine ja areng 1. Sotsialismimaad a) Kujunemine: · II maailmasõja lõppedes kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevas 7 Ida-Euroopa riigis oma ülemvõimu Poolas, Jugoslaavias, Rumeenias, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Bulgaarias ja Albaanias · sõjaväe ja julgeolekujõudude abiga aidati võimule kommunistid · hiljem laienes NSVL mõju Ida-Saksamaale (SDV), Hiina RV-le, Mongooliale, P.-Vietnamile ja P.- Koreale · tulid võimule F. Castro juhitud kommunistid Kuubal b) Sotsialismileer: · ise nimetasid nad ennast rahvademokraatiaks, hiljem sotsialismimaadeks (1950ndaist)
Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse reziimi rajamise neis riikides ning lisaks juurutati nõukogulikku majandussüsteemi. Neid enda mõjule allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 1947 märts tegi Kongress ettepaneku osutada abi Türgi ja Kreekale. Seda nim. Trumani doktriiniks. Kavas oli anda sõjalist ja majanduslikku abi endele riikidele , keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht.
1985 märts NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 päevakorda tõusis uus märksõna glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümbole. See eraldas vaba maailma ja totalitaarsust. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter.Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Gorbatsov mängis tähtsat osa 1989. aasta sündmustes, mis viisid lõpuks Berliini müüri langemiseni. Esimene mõra Tegelikult algas Berliini müüri murenemine Ungari otsusest võtta maha piiritõkked Austriaga. Pea igal Ida-Euroopa riigil oli lähiminevikus mõni hell koht, mille 80. aastate lõpu tormilised sündmused kiskusid lahti nagu armistunud haava. Ungaris oli selleks 1956. aasta rahvaülestõus, millest vene tankid veriselt üle sõitsid. 1980ndate lõpul oli rahvas taas muutumas rahutuks
4) Detsember 1989 4)Solidaarsuse tegevuse lõpetamine 5) 3. oktoober 1990 5)NSV Liidu juhi Breznevi vastuvisiit Prantsusmaale 6) aasta 1966 6) Idalepingu sõlmimine 7) aasta 1971 7) Rumeenias puhkenud vastuhakk Nicolae Ceausescu reziimile 8) aasta 1970 8) Gorbatsovi loobumine Breznevi doktriinist 9) 1972. aasta mai 9) 33 Euroopa riiki, Ameerika Ühendriigid ja Kanada allkirjastasid nõupidamise
NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine Kontrolltöö Nõukogude Liidu lagunemine: 1. Millal sai M. Gorbatsov NSV Liidu juhiks ning miks alustas ta reforme? (õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus
vabadusvõitlust innustav sümbol* Rahvarinne - Kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis* Balti kett - 23. augustil 1989 Nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Demonstreeriti oma hoiakut Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise suhtes * Sametrevolutsioon Tsehhoslovakkias toimunud meeleavaldused ja hoiatusstreigid, mille tulemusega oli valitsus kohustatud alustama läbirääkimisi opositsioonijõududega ning selle tulemusena moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon* Interrinne - Impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele* RESK Erakorralise Seisukorra Komitee* Augustiputs - 18.22. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse* SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus. Riikide ühendus, mille
suurte lääneriikidega parandada, tehti relvastuse vähendamise kava. NSV-USA suht paranesid pärast 1986 Reyjkavjiki kohtumist, 87 sõlmiti Washingtonis kokkulepe tuuma tuumarakettide likvideerimiseks, lõpetati sõda Afganistanis, see kõik viis kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades 89-90. Sisepoliitikas- vähenes parte juhtroll riigi poliitilises elus, paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma, kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, Gorbatsov NL Ülemkogu Presiidiumi esimeheks, kel olid senisest suuremad volitused riigi volitused riigiasjade juhtimisel. 89.valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan- NSVL Rahvasaadikute Kongress, kes valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis presidendiks Gorbatsovi. Ühiskonnas tekkisid mitmed poliitlised liikumised, mis hiljem muutusid erakondadeks. Kõik see rõi päevakorrale rahvuste enesemääramise küsimuse, osades liiduvabariikides võeti vastu suveräänsusdekl.ja püüdeldi iseseisvu
NSV Liidu ja Idabloki lagunemine Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid. NSV Liidus surid üksteise järel vanadusest nõdrad riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine.
riigi korda Afganistaani sõda (1979-1989) NSVL soovis saada maad. Ja sealt edasi · Johannes paulus II sai 1980 aastal paavstiks, (eelnevad olid kõik Itaaliast, tema aga poolat), peale tema paavstiks saamist puhkesid poolas rahutused. Loodi uus majandusplaan mis kukkus läbi (võtta välislaenu ja müüa kaupa, kuid kaupa ei tahetud, tekkis suur võlg. o Algasid poolas streigid ja töölise meeleavaldused. ,,solidaarsus" Poola vaba ametiühing. o L. Walesa solidaarsuse juht, hiljem Poola president (elektrik) November 1982: · Breznevi surm · J. Andropov Uus NSVL valitseja (1982-1984) o Tervislikult halvas seisus o Ei saanud oma tööga hakkama o Ainus mis sai algatatud oli töödistsipliin Vabal ajal tungiti sotsiaalsetesse asutustesse, ning uuriti miks inimesed tööl ei ole. · K
rohkem teada, nendest rääkisid ka minu intervjueeritavad isikud. Oma uurimustöös panin suuremat rõhku ikka Eesti taasiseseisvumisele kuna see on huvitavam kui Nõukogude Liidu lagunemine. Eesti taasiseseisvumise teemast ma huvitvusin rohkem Balti ketist ja toidu- ja tarbekaupade puudusest ning nende järjekordadest, kuid ka huvitav osa oli ka Laulev Revolutsioon, kus kõik eestlased läksid Tallinna lauluväljakule ja hakkasid laulma. Intervjuud otsustasin teha noorema täiskasvanuga ja ka vanuriga, kes on rohkem näinud ja teab ka rohkem. Tundus, et nii on huvitavam, kui üks on vanem ja teine on noorem. Need inimesed olid mu ema Kare ja mu vanaema Karmen. Mu töö koosneb kolmest osast ajaloolisest taustast, intervjuudest ja analüüsist. Oma tööga püüan näidata, et ajalugu on tõesti sündind ja inimesed mäletavad seda veel ning see ei unune neil iial. Tänusõnad annan ma kindlasti oma juhendajale Tiina Kullile, kes andis sihukese mõtte, et
· kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin) · üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatsovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas (näiteks Balti vabariigid said hea võimaluse NSVL-ist lahkumiseks ja läänelt diplomaatilise tunnustuse saamiseks). 1991.a
Gorbatsovi tõus NSVLi eesotsa. 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi.G. oli veendunud, et NSVL vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema. Tema eesmärgiks oli käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSVLis ja sotsialismimaades.See eksiarvamus läks Gorbale kalliks maksma.Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hrustsovi sul ajal, õnnestub NSVLI fassaadi mõnevõrra muutes ja kaunistades Läänt petta ning keerulistest olukorrast välja pääseda.Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSVL pin- gete leevendumist rahvusvahelisel areenil ning võidurelvastumise pidurdumist.Gorbatsovi õn- netuseks olid läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel. Reagan tugevndas survet NSV liidule.Nsv liidul polnud erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvaid protsesse takistada. Esimese kommunistliku diktatuuri
annaabi.ee 
