Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalvõrkude hinnang - Facebook, Orkut, Rate". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
facebook, rate, orkut, facebookis, internet, parooli, muust, ilmumine, tungida, arvab, igat, salvestada, reklaamid, kogunud, saata, uuendada, määrama, aktiveerima, igaljuhul, külastus, kohtuda, kogukonnad, vanusepiirang, eluaastat, suhtlusvõrgustik, algataja, andrei, noorukid, laadida, blogi, foorum, jututuba, kontot.................................................................................4 Müügile orienteeritud veebileht.......................................................................................................5 Müügikontaktide loomine................................................................................................................5 Eestis enim levinud suhtlusvõrgustike tutvustus..................................................................................5 FACEBOOK....................................................................................................................................5 ORKUT............................................................................................................................................6 RATE...............................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................
suurt rooli noormehed Taanist. Nende postitust nähes tulin ideele neid järgida (vt. Lisa 1). Teema valimisel sai määravaks see, et olen ise sotsiaalmeedia kasutaja ning soovisin teada saada, kuidas levivad ning mõjuvad postitused. Uurimistöös kasutatud uurimismeetodiks on tegevusuurimus. Töös on kolm peatükki ja kolmteist alapeatükki. Töö teoreetilises osas uurisin sotsiaalmeedia liike ning kanaleid. Praktilise osa tarbeks postitasin sotsiaalmeediasse Facebook ühe pildi ja ühe video. Pildil ning videos palusin inimestel postitust jagada. Töö eesmärgiks oli uurida postituste mõju ning levikut. Lisaks sellele selgitada välja, missuguses formaadis postitused inimestele rohkem huvi pakuvad. Töö teoreetilise osa informatsiooni sain ma internetist. Saadud informatsioon oli mahukas, mistõttu ei tekkinud vajadust haarata mõne raamatu järele. Lisaks vaatasin erinevaid uudiseid sotsiaalmeedia mõju kohta.
Praegune maailm on sellele sarnane- Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Miljonid inimesed üle kogu maailma on ühe või mitme sotsiaalvõrgustiku liikmed ning omavad ligipääsu internetile. Nad pidevalt täiendavad oma netiprofiili, jagades fotosid ja mõtteid sõprade-tuttavatega. Selleks kulutatakse tunde selleks, et püsida kursis kõigega, mida nende sõbrad ja tuttavad sotsiaalvõrgustikes jagavad. Facebook Facebook on internetipõhine suhtlusvõrgustik, mis loodi 2004. aastal Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesi poolt, kui õppisid Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigusi anti algul vaid Harvardi ülikooli õpilastele, kuid seda laiendati ka teistele ülikoolidele Bostonis. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi
Ometi ei löönud see lehekülg läbi ning suleti aastal 2001, arvatakse, et see sait oli lihtsalt oma ajast ees. Inimestele, kes alles tutvusid interneti laia maailma ning võimalustega, oli selline leht selgelt liialt uudne. Populaarsemad suhtlusportaalid Eestis Kui tuua paralleele Eesti esimeste veebipõhiste sotsiaalsete võrgustikega, siis ei saa mainimata jätta suhtlusportaali Rate.ee. Rate.ee domeen avati 2002. aastal - loojaks Andrei Korobeinik. Definitsiooni järgi sada üks protsenti sotsiaalne võrgustik. Algselt võimaldas leht isikliku profiili loomist, piltide, informatsiooni lisamist ning teiste kasutajate piltide hindamist ja kommenteerimist, samuti portaalisisest kirjade vahetamist kasutajate vahel. Hiljem lisati tasulised teenused nagu mobiilsed sõnumiteenused, mis suuremat kasumit teeniks, seniajani oli põhiline reklaami müümine
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
I. Lihtsalt seletatult: a) Tavakasutaja jaoks: Hästi lihtsustatult õeldes võib pilvraalindust (Cloud Computing) defineerida nii: Pilvraalindus = Veebipõhised Rakendused. Kui Sa kasutad mingi teenusepakkuja (näiteks Google, Microsofti jne) veebile või Internetile baseeruvat veebipõhist rakendust (tarkvara), siis Sa juba kasutad ka pilvetehnoloogiat - Sa oled "pilve sees". Kõik veebirakendused, mida Sa kasutad, näiteks nagu Gmail, Google Calendar, Hotmail, Facebook, Paypal, Google Maps, SalesForce, Dropbox, Google Docs jne, baseeruvad "cloud computing" ("sky computing") tehnoloogiale. Kui Sa võtad ühe sellise teenusega (st 5serveriga) ühendust, siis võtad Sa tegelikult ühendust terve hulga teiste taoliste serveritega, aga seda juba väljaspool Internetti. 6 Näiteks GMail on Google platvormi üheks komponendiks (osaks) ja kui Sa kasutad seda Google veebipõhist meiliprogrammi, siis töötad Sa
leht. Sünonüümid: pealeht, koduleht, esileht. Apache veebiserver - veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna võib ka kasutada viitamiseks serverile, kus nimetatud tarkvara töötab. Browser - Veebilehitseja - programm, mis võimaldab lugeda HTML dokumente ja veebis navigeerida (liikuda). Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel. Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli.
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine.
maalsuskaalutlused - kas on alati otstarbekas kõike viimseni peita, eriti süsteemiadministraatori eest, kes peaks olema äärmiselt usaldatav ja kõrge eetilisustasemega? Ja nagu ülal toonitatud, võib liigne turvalisuse rõhutamine teised funktsionaalsusnõuded, näiteks käideldavuse ohtu seada. Kui kõik andmed krüpteeritakse kolmekordsete paroolidega, mida teab vaid üks inimene, kes aga ühe parooli unustab, võib juhtuda, et andmed on jäädavalt kättesaamatud. Andmekaitse praktika Kui hetkeolukord on üle vaadatud ja turvapoliitika põhimõtted ning tulevikusihid paigas, võib asuda oma arvutisüsteemi varasid ülalkirjeldatud ohtude eest kindlustama. Mõned tegevused, nagu näiteks varade registri koostamine, on juba käsitletud, kuid registri näol on tegu siiski passiivse kaitsemehhanismiga, mis otseselt varasid rünnaku ja ohtude vastu ei kindlusta - selleks
sertifitseerijate portaali Bridge CA, mis seob omavahel usaldusväärselt sõltumatuid PKIsid. Usalduse tagamise järgmiseks nõudeks on kasutaja salavõtme kaitse. Selleks võib salajase (või isikliku) võtme salvestada kas spetsiaalsesse faili või kiirkaarti. Üldiselt nimetatakse seda faili või kiipkaarti isiku turvakeskkonnaks (Personal Security Environment, PSE). PSE-d on krüptograafiliselt kaitstud ning neid on võimalik aktiveerida vaid parooli abil kasutamiseks. Parooli ja faili või kiipkaardiga turvalise ümberkäimise eest vastutab omanik. Turvaline installeerimine ja kasutamine SPHINX-toodete näol on tavaliselt tegemist nn Plugin-toodetega. Koos kindlalt tunnustatud krüptoprotseduuridega täiendavad need olemasolevat meilitoodet. Vale konfiguratsiooni või vale kasutamise tõttu võib aga turvalisuse tase väheneda. SPHINX-toodete konfiguratsioon ei ole nagu enamikul keerulisematest krüptotoodetest
Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a
kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks
MySQL haldamine käsurealt (command line). See tähendab, et kõik SQL laused tuleb "käsitsi" sisestada. Linuxi kasutajad kasutavad selleks Bash'i ja Windowsi fännid Command Prompt'i. WAMP serveri puhul on kiirem viis klikkida ikoonil ja valida sealt MySQL>MySQL console. See avab konsooli akna paludes sisestada parool (Enter password). Kuna WAMP on mõeldud ainult kasutaja arvutis töötamiseks, siis andmebaasi serveri root kasutajal parooli pole - vajuta Enter. Kui kõik õnnestus peaksid nägema samasugust pilti. Anname mõned käsud ka. ? 1 SHOW DATABASES; See näitab kõiki andmebaase. ? 1 2 +--------------------+ 3 | Database | 4 +--------------------+ 5 | information_schema | 6 | a12 | | kuulutused | 7 | lasteaed | 8 | leht | 9 | mysql | 10 | performance_schema | 11 | php_edasijounud |
Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel IP aadresside täisklassid IP aadresse klassi aadresse klass võrgumask IP aadresruum võrke võrgus kokku 0.0.0.0 - 256^3 = 16 128 x 256^3 = 2 A 255.0.0.0 128
sõltumatult kinnistada tunnuseid (värvus, heledus, asukoht ekraanil jt) ja see piksli informatsioon kodeeritakse baitidesse. Liikuvad pildid (video) jaotatakse kaadriteks; iga kaader omakorda piksliteks ja need omakorda baitideks. Helivõnkumised jaotatakse lühikesteks ajavahemikeks, mille väärtused siis bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti). Seega lubas arvuti ilmumine, täpsemalt öeldes arvuti kasutamine digitaalinfo salvestajana, viia info kõik esitusvormid samale alusele esitada nad kõik bittidena (digitaalsele kujule). Just see võimaldaski hakata nii tekste, pilte, filme kui ka helisid vaatlema ühtse mõistena infona. Sümbolite, teksti-, heli- ja pildifailide mälumahu võrdlus: · Näiteks 1 lehekülg teksti võib hõivata mälus kuni 2,5 kuni 25 kB olenevalt;
