SOTSIAALTEADUSTE MEETODID Sotsiaalteadused Teaduse all peetakse silmas: süstemaatiliste meetodite kasutamist andmete hankimiseks; andmete süstemaatilist analüüsi; tulemuste kriitiline hindamist. Sotsiaalteaduste uurimisobjektiks on inimene ja inimühiskond. Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus?
SOTSIAALTEADUSTE KLASSIKUD (Erkki Karo, Wolfgang Drechsler) 1. SISSEJUHATUS Ülevaade kursusest: Kursus keskendub sotsiaalteaduste arengut mõjutanud olulistele autoritele ja nende seisukohtadele, pealemisele panusele. Avalik haldus kui riigiteadus: HALDUS (kui enda või kellegi teise asja eest hoolitsemine) + AVALIK (kui riiki puutuv) = AVALIK HALDUS (kui riigi eest hoolitsemine). 1. Ühiskond. Riik, tuunus Uhiskond on indiviidide vaheliste suhete susteem. 2. Avalik haldus kui riigitesdus. Kuidas defineerida riiki, tunnus?
Kaisa Ariva 23.09.2016 Praktiline töö nr. 2: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Rain Mikseri poolt ajavahemikul 2010-2015 kirjutatud artiklit õpetajaharidusest leiate? Millest need täpsemalt on? Kas täistekstile pääseb ka ligi? Kui jah, kuidas? Millist teemabaasi kasutasite? Leidsin ühe. Valisin autoriks ,,Rain Mikser" ja märksõnaks valisin ,,Õpetajaharidus", ajavahemiku valisin 2010-2015, artikli tüübi valisin ,,artikkel". Teemabaasi ei kasutanud.
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab
Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keele: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib üksikindiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahelisel
Formuleering – Sõna: lapsevanema ja lapse suhe, teaviku laas: raamat, TÜ Pärnu Kolledž 5) Mitu helilooja Lepo Sumera heliteost (-salvestust), mis on ilmunud 2003. aastal, on võimalik leida Tartu Linnaraamatukogust? Leian 9 helisalvestust. Formuleering – Autor: Lepo Sumera, teavikulaad: helisalvestus, Tartu Linnaraamatukogu 6) Mitu teavikut, mis on ilmunud Viljandi Kultuuriakadeemias 2013. aastal, on TÜ sotsiaalteaduste raamatukogust leiavad. Millega tegemist on? Leian 15 teavikut. Tegemist on üliõpilaste lõputöödega . Formuleering – Märksõna: Viljandi Kultuuriakadeemia, TÜ Sotsiaalteaduste raamatukogu 7) Mitu eestikeelset üliõpilastööd leiab ESTER-i vahendusel raadioajakirjanduse ja teleajakirjanduse teemal? Leian 2 üliõpilastööd. Formuleering – Sõna: raadioajakirjandus ja teleajakirjandus, üliõpilastööd, teavikulaad: ajakirjandus
Esitage ühe raamatu pealkiri. Leidke ka, milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada? 50 raamatut on sel teemal. Autori Malinda Jo Muzi teos „The experience of parenting“. Laiendada saab, kui panna märksõnadeks lapsevanema or lapse or suhe. Sõna: lapsevanema ja lapse suhe Keel: inglise Eksemplari asukoht: TÜ Pärnu Kolledž Teaviku laad: raamat 11. Mitu teavikut, mis on ilmunud Viljandi Kultuuriakadeemias 2013. aastal, on TÜ sotsiaalteaduste raamatukogust leiavad. Millega tegemist on? 15 teavikut ja tegemist on käsikirjadega. Kirjastus, koht, aasta: Viljandi Kultuuriakadeemia Ilmumisaasta: 2013-2013 Eksemplari asukoht: TÜ sotsiaalteaduste raamatukogu 12. Mitu eestikeelset trükist leidub Rahvusraamatukogus, mille pealkirjas esineb sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage ühe pealkiri. Üks trükis. Pealkiri: „Arheoloogia salatoimikud“.
Sagedused Tallinnas (88,3 MHz) Tartus (103,0 MHz) Pärnus (96,4 MHz) Inimesed Spin FM on raadio, kus ei tööta ühtegi DJd Spin FMi juht on Teet Koljal Saated Kord tunnis lühiudiseid Ilmateade on eetris igal tööpäeval kella 6.00st kuni 9.00ni kaks korda tunnis ja alates kell 9.00st kuni 17.40ni iga üks kord tunnis Auditoorium Spin FM on raadio, mis on suunatud linnas elavale 1525 aastasele noorele Spin FM on raadio, mille ideaalkuulaja on Tallinna Ülikooli teisel kursusel õppiv sotsiaalteaduste tudeng Kerttu. Kerttu elab koos Tartust pärit sõbrannaga kahetoalises üürikorteris Karu tänaval Tallinna kesklinnas. Ei saa öelda, et Kerttu oleks puhas "A"õpilane, aga ta saab väga hästi hakkama. Kerttu ei ole loll, Kerttu teab, et ülikoolis tuleb õppida esimesel ja viimasel kursusel, ülejäänud aeg on selleks, et ELADA. Kerttul on ka poisssõber. Tema nimi on Madis. Madis on jorss. Tema läheb väljavahetamisele, nagu ka mp3mängija, mis sai vahetatud Spin FMi vastu
18. Millised on ERÜ väljaanded? (ajakiri, aastaraamat) ERÜ väljaanded on: Ajakiri “Raamatukogu”. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatud. Konverentsi ja seminarikogumikud Muud trükised nt „See juhtus raamatukogus“. Plakatid. 19. Mis on teadusraamatukogu? Teadusraamatukogu on teadustööd ja -töötajaid teenindav raamatukogu; Teadusraamatukogu põhifunktsiooniks on vahendada teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas. 20. Mis on teadusinformatsioon? Teadusinformatsioon on teadusliku sisuga informatsioon mis tahes andmekandjal. 21. Mis on rahvusteavik? Rahvusteavik on eestikeelne, Eestis ilmunud muukeelne, välismaal ilmunud Eestit käsitlev ja/või eesti autoritega seotud teavik mis tahes andmekandjal. 22. Rahvusraamatukogu määratlus/definitsioon. Rahvusraamatukogu on raamatukogu, mis vastutab oma asukohariigis kõigi selles riigis ilmuvate teavikute kogumise ja säilitamise eest. 23
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut Filosoofia õppetool ÖKOEETIKA PROBLEEMID Referaat Õppejõud: Tallinn 2009 I. II. . ( ) 1. 2. 2 . . , , , , - , , -, , (, , ) . . . , .[1] - , , , , , . , , , , . . , . [2] , , , -, : , , - , , , , , . , . « », « ». « - ».[3] , 1 . . / . . . - .: , 1991. 2 . . : . . : , 2003. .229. 3 . ., . . : . / . . . , . . . .: , 2002. . 287. 3 . : . ...
Näituse retsensioon Käisin 6. oktoobril vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses Ilari Rantala fotonäitust ,,Trolssi". Ilari Rantala sündis 1944. aastal ja ta on soomlane. Ta on sotsiaalteaduste meister, lõpetas Tampere Ülikooli 1972. aastal. Veel on ta õppinud majandust ja on tegelenud mõnede projektidega. Peamiselt on ta näitused olnud väljas Soomes. .Ilari on praegu pensionil ja tegeleb fotograafiaga. Ta tegi selle näituse, kuna ta tegeleb fotograafiaga ja talle meeldib teha looduspilte ning tuua välja selle varjatud ilu. Näitus koosnes mitmetest loodusfotodest, mis olid jäädvustatud vee peegeldusest, mille peegelpilt oli hägune ja millest võid ainult järeldada
ohviritega. Lõplikus uuringus oli nõus osalema neist 7 organisatsiooni. Intervjueeritavateks valiti organisatsioonide vaimse tervise spetsialistid, kes omasid sotsiaaltöö,psühholoogia, kliinilise psühholoogia ja nõustamise alast haridust. Enamasti olid vastajad organisatsioonis juhataja või nõustaja ametikohal. Kaheksast vastajast kuus olid naised ja kaks mehed. Intervjuude analüüsimiseks kasutati kvalitatiivsandmete sotsiaalteaduste analüüsi meetodit (standard social science methods for analysing qualitative data). Uurimistulemustest selgus, et on liiga vähe vaimsetervise spetsialiste, kes saavad abi osutada inimkaubanduse ohvritele. Maapiirkondades on tugiteenustele piiratud juurdepääs ja meestele on vähem teenuseid kui naistele ja lastele. Teenuste osutajad usuvad, et diskrimineerimine ja stigma, mis kaasneb nii vaimsetervise kui
egalitaarsuspüüdlused ainult kahjulikud ja tekitasid segadust neis, kelle võimed ei võinud juba nende olemuse tõttu küündida teistega võrdsele tasemele (naised ja metslased, keda Le Bon liigitas kognitiivselt lastega samasse kategooriasse). Gustave Le Bon'i võib lugeda üheks esimeseks arutlejaks grupipsühholoogia peamiste küsimuste üle. Tema ideed on olnud väga mõjukad ja seda mitte ainult sotsiaalteaduste siseselt, vaid neid on peetud mõnesid maailma totalitaarsete reziimide liidreid oluliselt mõjutanuks ja isegi sütitanuks. Gustave Le Bon'i märkimisväärsete ideede hulka kuuluvad rassi ja temperamendierinevuste omasus geograafiast tulenevalt ja rassilise paremuse idee ning teooria, et indiviidi mõtlemisvõime ja teadvus lahustuvad grupis ning individuaalse teadvuse asemele asub hulga tahe. Hulga tahe domineerib niivõrd, et koosmõjus grupi tunnetamisega ja individuaalse
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Laura Reisberg VAHETUSTEOORIA Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat räägib vahetusteooriast. See on teooria, millel on pikk ja auväärne sotsioloogiline ajalugu, mis ulatub 1950ndatesse aastatesse, kui mitmed sotsiaalteaduste teoreetikud tulid välja ideega keskenduda inimvaheliste suhete maailmale „teaduslikust“ perspektiivist. (Turner 2002) Vahetusteooria pärineb mitmetest sotsioloogiasuundadest, kaasa arvatud utilitarism, funktsionalism ja sotsiaalne biheivorism (Turner 2002). Vahetusperspektiivi peamised arendajad sotsioloogias on George C. Homans, Peter M. Blau ning Richard M. Emerson. Kuid ka psühholoogid, antropoloogid ning majandusteadlased on andnud märkimisväärse panuse (Turner 2002).
) Introduction to State and Public Administration AINE MAHT (EAP) 3,0 EAP s.h. kontakttunnid päevaõppes 36 kaugõppes 24 iseseisva töö tunnid 42 54 ÕPPEKAVA Sisekaitseakadeemia korrektsiooni, maksunduse ja tolli, päästeteenistuse ning politseiteenistuse eriala rakenduskõrgharidusõppe õppekavad ÕIGUSE JA SOTSIAALTEADUSTE Anne Valk KESKUSE JUHATAJA: EELDUSAINED: puuduvad AINE EESMÄRK: kujundada teadmised riikluse olemusest ja selle kujunemise põhietappidest, avaliku halduse organisatsioonilisest ülesehitusest ja toimimispõhimõtetest ning Eesti poliitilisest süsteemist ja välispoliitilistest prioriteetidest. SISU: · Riik ja riikluse kontseptsioonid · Riigivõim, poliitilised reziimid ja ideoloogiad
Hirm ja segadus Juri Lotman Juri Lotman oli juudi päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog. Maailmakuulsa Taru-Moskva semiootikakoolkonna üks asustajaid, pikaaegne Tartu Ülikooli professor. Lotman on andnud suure panuse humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse. Tema teos ,,Hirm ja segadus" on Mihhail Lotmani koostatud esseekogu Juri Lotmani hilisloomingust, mille põhieesmärgiks on semiootiliselt analüüsida hirmu- ja segadusmehhanismide toimimist kultuuris. Mis on üldse semiootika? Semiootika on põhimõtteliselt teadus märkidest. Uurib, kuidas mis tahes märk (verbaalne või nonverbaalne) kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk võib olla nt
Hea juht ei nori alluvate kallal, seda eriti pisiasjade pärast, ei tee ennast tähtsaks, austab igaühe õigusi ja käitub juhile kohaselt. Alluvate motivatsioon tegutseda sulab lumepallina päiksepaistes, kui juht hoiab vastutusest kõrvale. Soomlased ei pea suurt midagi juhist, kes tegeleb ainult tööasjadega ning 5 Manfred F. R. Kets de Vries. Juhtimise müstika. Pegasus 2002. Lk. 176 6 Liina Randmann. MSc TTÜ Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut. 19.08.08 5 Juhi käitumise mõju alluvate käitumisele näeb alluvates vaid käsutäitjaid. Eriti käib see nende tööjuhtide kohta, kes töötavad vahetult koos alluvatega. Mujal Euroopas peetakse tõhusaks juhiks inimest, kes panustab koostööle, on diplomaatiline ja empaatiline ning oskab suhelda alluvatega
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Põhikooli mitme aine õpetaja õppekava Kristi Pikk Sotsiaalpedagoogika vajalikkuse kujunemine ühiskonnas/kogukonnas/koolis. essee Juhendaja: Helen Toming Tartu 2017
Kvalitatiivse uuringu kriitika D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi.
ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes (VEILU). Leidke teavikuid, mille autoriks on Peeter Puide. Esitage leitud kirjete arv ja ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avan TLU raamatukogu valiseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes. Liitotsingus otsin autori väljalt Peeter Puide. Saan kuus vastet. Puide, Peeter, Ett nät av regn, Bonnier, Stockholm, 1982 9. Leidke TLÜ AR http://www.tlulib.ee repositooriumist E-Ait TLÜ-s sotsiaalteaduste valdkonnas 2009 aastal kaitstud doktoritööde täistekste. Esitage üks kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avan E-Aida, valin doktoritööd, siis sotsiaalteadused, edasi aasta 2009. Kerikmäe, Tanel, Estonia in the European legal system: protection of the rule of law through constitutional dialogue [doktoritöö] Tallinn, 2009
tausta uurimise, kirjeldamise ja hindamisega. Seega peaksime saama öelda, et graafiline disain tegeleb graafika uurimise, kirjeldamise ja hindamisega. Laiemas pildis on see osaliselt õige kuid graafiline disain kui kunst tegeleb siiski peamiselt kujundite loomise ja töötlemisega. Kui vaadelda graafilist disaini läbi loogilise arutluse, induktsiooni ja deduktsiooni, siis võib öelda, et see võib mõneti toimida, kuid on juhuslik, sellele ei saa kindel olla. Graafilise disaini asetamisel sotsiaalteaduste tingimustesse on aga graafiline disain kui teadus täiesti võimalik saab uurida kujundite loomise ja töötlemise protsessi, seda hinnata, teha lihtsamaid järeldusi ja ligikaudseid ennustusi. Seega võib väita, et graafilist disaini võib nimetada ka teaduseks. Jättes kõrvale ühiskonna üldised arusaamad, koduse kasvatuse ning avastades, et teadus võib olla rohkem kui matemaatilised valemid ja füüsikaseadused, võib näha ka kunsti teadusena
Ma ei tea nii palju relvadest, mis on Kaitseväel või Politseil kasutusel – järelikult ei saa öelda, et relvad oleksid otseselt minu eluga seotud. Kui süüvida relvade küsimustesse teisest vaatenurgast, siis võib relvaks ka sõna- ning teadmiste mõistlikku kasutamist nimetada. Ma pean enda tähtsamaks relvaks just teadmiste ja informatsiooni oskuslikku rakendamist ja teravat sõnakasutust. Ma olen hea väitleja ning tunnen hiiglaslikku huvi sotsiaalteaduste vastu. Minu arvates on see otseselt seotud ka sellega, et enda väikestes ühiskonna uuringutes käsitlen ka nt kaitsekulutusi, Kaitseministeeriumi tööd ja pädevusi, ja loomulikult tunnen ma noore inimesena huvi globaalse julgeoleku, NATO ja ÜRO operatsioonide ja missioonide vastu. Kuna tulevikus plaanin just ühiskonda ja riigisüsteeme uurida, siis on mu peamiseks relvaks just see väärtuslik info ja hinnatud teadmised, mida hakkan uuringutes kasutama.
Asendab: infojuhtimine ja infokorraldus Kitsamad: Andmehaldus- data managment Infohaldusprogrammid- information, managment, programs Infotalletus- information, storage Teadmuse organiseerimine- knowledge organization 4. ISE Andmebaas sisaldab: Üksikuid artikleid 19. Sajandist Õigus- ja ajaloolaseid artikleid alates aastast 1900 Enamus ajakirja- ja kogumikuartikleid alates 1993 Humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaseid ajaleheartikleid Eestit käsitlevaid artikleid välismaistest väljaannetest, samuti eesti autorite poolt välismaal avaldatud artikleid Andmebaasi haldamisega tegeleb ELNET Konsortsium andmebaasi ISE töörühm. ISE andmebaasist on võimalik leida venekeelseid artikleid märksõnaga sekretär. Venekeelse artiklite otsingul peab teadma vene keelt, väljaande liiki ja artikli tüüpi. 5. URRAM
Mis on ESTER? E-kataloog ESTER on Tartu ja Tallinna suuremate raamatukogude ühiskataloog. Mis on ISE? ISE on Eesti artiklite andmebaas, kust leiab infot kuni 2016 aasta peamiselt Eestis ilmunud ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete artiklite kohta. Mida see andmebaas sisaldab? üksikuid artikleid 19. sajandist; õigus- ja ajalooalaseid artikleid alates aastast 1900; enamikku ajakirja- ja kogumikuartikleid aastatest 19932016; humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaseid ajaleheartikleid aastatest 19932013; Eestit käsitlevaid artikleid välismaistest väljaannetest, samuti Eesti autorite poolt välismaal avaldatud artikleid. Kas ma saan ISE´st infot ka ajalehtede artiklite kohta? Jah, kuid ainult aastani 2014. Hiljem ilmunud ajalehe artikleid saab otsida andmebaasist DIGARi Eesti artiklid Mis on DIGAR Eesti artiklid? DIGAR Eesti artiklid on uus Eesti artiklite portaal, mille eesmärgiks on koondada kõik Eesti ajalehed,
Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 3: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Laidmetsa poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklid, mis on ilmunud ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 5 artiklit. Artiklid räägivad kõrgkoolis õppimisest ja haridusreformist. Kasutan „Liitotsingut“. Autor: „Mart Laidmets“. Märksõna/personaalia: „Kõrgharidus“. Pealkiri / väljaanne: „Postimees“. Väljaande tüüp: „Ajaleht“
Peeter Puide. Esitage leitud kirjete arv ja ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? ,,Kiirelt leitav"sektsioonis avan ,,originaalandmebaasid" lingi ning sealt edasi ,,Väliseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes (VEILU)".Lähen otsingusse ning valin lihtotsingu.(Andmebaasiks on VEILU)ning otsin autorite väljadest ,,Peeter Puide". Saan 6 kirjet. Kirje: Puide, P. (2004). Röra vid fienden. Stockholm: Bonnier 9. Leidke TLÜ AR depositooriumist E-Ait TLÜ-s sotsiaalteaduste valdkonnas 2009 aastal kaitstud doktoritööde täistekste. Esitage üks kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Sisenen e-aita: http://e-ait.tlulib.ee/ Valin ,,doktoritööd" ning sealt avanevast valikust ,,sotsiaalteadused". Group by:aasta ning seejärel valin ,,2009". Kirje: Kerikmäe, T. (2009). Estonia in the European legal system: protection of the rule of law through constitutional dialogue. Doktoritöö. Tallinna Ülikool.
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 2: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Raudsaare poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklit, mis on ilmunud ajavahemikul 2010-2015 ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Kaks artiklit leidsin. Üks räägib kvaliteedijuhtimisest kui protsessist ja teine kutsub üles praktikuid üliõpetama. Kasutasin ISE haridus teemabaasi. Autor: Mart Raudsaar Sõna: kõrgharidus Pealkiri/Väljaanne: Postimees
sõltumatute tunnuste komplekti ja sõltuva tunnuse vahel ja standardviga. Kirjeldav mudel ning prognoos on seda täpsem, mida tugevamini sõltumatu(d) tunnus(ed) sõltuva tunnusega seotud on. Antud juhul on determinatsioonikordaja R² väärtus 0,213, mis tähendab, et seos sõltuva ja sõltumatute tunnuste vahel on olemas (0≤ R² ≤1). Kasutades korrelatsioonanalüüsi (Pearson), uurisin tegurite omavahelisi lineaarseid korrelatsioone. Sotsiaalteaduste puhul võib küllaltki tugevaks seoseks pidada juba korrelatsioonseoseid tugevusega (absoluutväärtuselt) üle 0,5. Kuna lineaarne korrelatsioon eeldab arvulisi tunnuseid, on sugu sellest analüüsist välja jäetud. Tabel 1. Tunnuste vaheline korrelatsioonseos Tunnused 1 2 3 4 5 1. Matemaatika - - - - - ärevus 2. Matemaatika õpetaja -0,13* - - - -
arenguga.) Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Paisuvad linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi, teenuseid ja tööd .Hiina peab lähikümnendil hakkama üha aktiivsemalt tegelema linnastumisega kaasnevate probleemidega ning prioriteediks peaks olema just linnade arendamine. Hiina sotsiaalteaduste akadeemia uurimus näitas, et 2012 elab 51,27 protsenti riigi kodanikest linnas. Neile 691 miljonile linlasele vastandub ligi 500 miljonit maal elavat hiinlast. Lisaks sellele tuleb aga tööd teha ka nende 500 miljoni maaelaniku linnastamisega, kellest paljud töötavad juba praegu võõrtöölistena Hiina suurlinnades.See võib mõjuda negatiivselt ka Hiina majandusarengule, sest potentsiaalsete tööliste arv, eriti maapiirkonnas, väheneb.
seaduspärasusi,mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib võõraid kultuure. Eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine. Sotsioloogia uurib meie kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt.sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelma sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Ka tavamõtlemine,religioon,kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Teaduslik teadmine süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav. Teadmise süsteemsus Tavamõtlemine: Tihti ei lase end vastuoludest häirida. Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust. Teadus:
Praktiline töö nr. 3: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Laidmetsa poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklid, mis on ilmunud ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: neli 1. Tasuta kõrgharidus kõigile on utoopia / Mart Laidmets Postimees (2006) 5. dets., lk. 19 Võimalik oleks variant, et tudeng maksaks osa õppekuludest ise ja ülejäänu eest hoolitseks vajalikus ulatuses riik 2
Erosiooni all kannatab tegelikult väga suur osa Hiina pindalast. Igal aastal jõuab kõrb aina rohkem ida poole ning neelab 2500 ruutkilomeetrit põllumajanduslikku maad. Hiina on maailma naftatarbijate seas teisel kohal ning pole palju vaja, et temast saaks suurim kasvuhoonegaaside tootja. Suurim on ta juba praegu autoteede ehitamises igal aastal lisandub 5000 kilomeetrit kiirteid. 2004. aastal jõuti Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemias järeldusele, et kuna areng on niivõrd tohutu ja pidurdamatu, siis sotsiaalsed ka keskkonnaalased probleemid kasvavad nii suureks, et aeglustavad majanduskasvu 2%-ni. Mulle tundub, et Hiina on peaaegu igas valdkonnas esikohal nii heas kui halvas mõttes. Majanduse kiire kasv on muidugi tore, kuid praktiliselt tasuta töötavatest lihttöölistest hakkab kahju küll. Olen endamisi mõelnud erinevaid lahendusi sellele sotsiaalprobleemile,
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002)
Mongoolia printsess ja tema isa oli pärit Hiina piirilt, Siberi linnast. Pere oli väga peen, heal järjel ning armastas reisimist. W. Kandinsky omandas keskhariduse, esines hobikorras klaveril ja tsellol, ning talle meeldis joonistada. 1886.aastal alustas ta juura ja majanduse õpinguid Moskva Ülikoolis, samas tundis ta endiselt müstilist huvi värvide, maalimise ja arhiktektuuri vastu. 1893 aastaks oli ta omandanud doktori kraadi, kuid tema huvi sotsiaalteaduste vastu oli kadunud. Ta tegeles vahepeal fotograafia alal. Aastal 1896, kui oli lähenemas tema 30.sünnipäev, tehti talle pakkumine professori kohale Tartu Ülikooli, see oli tema jaoks ,,nüüd või mitte kunagi ,, võimalus, kuid siiki keeldus ta pakkumisest. Selleasemel otsustas ta reisida Saksamaale, kindla eesmärgiga saada maalijaks. MÜNHENI PERIOOD W.Kadinskyl oli juba peaaegu saavutatud autoriteet, mis oleks õpetaja karjääris tema edu saatnud.
Estonian Business School Sotsiaalteaduste õppetool Kärt Peterson TÄNAPÄEVA JUHTIMISÜLESANDED Essee Õppejõud Maris Zernand Tallinn 2004 Arvan, et tänapäeva üheks põhilisemaks ja ka rohkem vaadeldumaks juhtimisülesandeks või siis juhtimise mõjutajaks on kujunenud või kujunemas eetikavaldkond. Eetilised probleemid on koguaeg olemas olnud, kuid viimastel kümnenditel on hakatud nendele äris rohkem ja rohkem tähelepanu pöörama. Loomulikult võib seda kõike kirjeldada mitmete erinevate tahkudena, aga mina valisin tänapäeva üheks olulisemaks juhtimisülesandeks tööandja ja töötajate vaheliste suhete ja kommunikatsiooni arendamise ning eetilisi probleeme leidub selles valdkonnas küll ja veel. Vaatleksin kahte erinevat juhtumit pealekaebamine firmades ning diskrimineerimine. Miks kaks nii erinevat teemat? Arvan, et mõlemal teemal on ühine joon eetika, pigem isegi...
lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/index.html 2. Beck, U., Giddens, A., & Lash, S. (2001). Modernización reflexiva Política, tradición y estética en el orden social moderno. Külastatud aadressil: https://es.scribd.com/doc/69832017/Beck-U-A-Giddens-y-Lash-S-2001-1997- Modernizacion-Reflexiva-Politica-tradicion-y-estetica-en-el-orden-social-moderno. 3. Keller, M., & Kalmus, V. (2007). Lapsed, turg ja meedia: hoiakud protektsionismist optimismini. Eesti sotsiaalteaduste VII aastakonverents. Ettekannete täistekstid. Külastatud aadressil: http://www.ut.ee/300704.
veetnud Tartu Ülikoolis.Ta on TÜ psühholoogiaosakonna juhataja ja Eesti Teadusfondi esimees.Jüri Allik on olnud ka aastatel 1988-1994 Eesti Psühholoogide Liidu president ja 1994-2001 asepresident. Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individiualismi võrdlusuuringud.Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta. 2005 aastal omistati Jüri Allikule 150 000 krooni suurune teaduse aastapreemia sotsiaalteaduste alal eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogiliste uurimistööde eest. Jüri Allik on avaldanud ka teoseid: 1980 ``Nägemispsühholoogia`` , 1996 ``Ülevaade psühholoogiast``, 1997 ``Psühholoogia lihtsusest``, 2009 ``Psühholoogia keerukusest``
kadumisest. 4. dominantsus. Ühiskond võib olla üleintegreeritud ja ülereguleeritud, mis viib välja tsentraalse kontrolli ja konformsuseni. Sotsiaalsed muutused. Kolm põhi elemendi: kommunikatsiooni tehnoloogia ning meedia sisu ja võim, muutused ühiskonnas, arvamuste, väärtuste, kogemuste levik elanikonna hulgas. Paradigmate areng. Domineeriva paradigma kujunemine. Domineeriv paradigma ühendas endas käsitlused mõjuvõimsat massimeediast, massiühiskonnas ning arenevate sotsiaalteaduste tüpilised uurimismenetlused. Domineeriva paradigma on ühtviisi nii kommmunikatsioniuuringute tulemus kui ka nende seletaja. Domineeriva paradigma on omane ühiskonna normatiivne käsitlus. Käsitlus eeldab , et eksisteerib ,,hea ühiskond,, mis on demokraatlik, liberaalne, pluralistlik. Domineeriva paradgma teoreetilisi eelemente ei leiutatud massimeedia tarvis, vaid need võeti suurel määral sotsioloogiast, sotsiaalpsüholoogiast. Teine oluline ja mõjukas
Seadused bioloogias : [34. teoreetilise bioloogia kevadkooli ettekannete kokkuvõtted] toimetajad A. Vanatoa ja I. Puura Tartu : Eesti Looduseuurijate Selts, 2008 107 lk. ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu.
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda
Bakalaureuse kraad teaduses ; keskharidus Põhiaine: sotsiaalteadused Eriained: sotsioloogia ja psühholoogia Töökogemused: Täiskasvanute Koolitusinstituut, Cannon Community Kolledzis, Montanas 1996 - praeguseni Õppeprogrammi arendaja Täiskasvanute muutuste projektis Cannon Community Kolledzis, Montanas 1995-1996 Tootejuhi asetäitja meediaarenduses Sayers Monthly, Sayersis, Idahos - 1995 Praktikant Morris County High School, Sayersis, Idahos - 1991-1995 Sotsiaalteaduste õpetaja Kombineeritud CV Seda vormi kasutage juhul, kui Teil on areneb ja stabiilne teenistuskäik ning Te soovite välja tuua kõik peamise. Kombineeritud resümee on sarnane funktsionaalsele ning lisatud tööajalugu. Algab see isikuandmetega, edasi rõhutab otseselt seotud spetsiifilised tööoskused ning läheb sujuvalt üle kronoloogiliseks vormiks, kus loetakse üles, kus, kuidas ja millal vastavad oskused omandati.
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond ENESEHINNANG referaat Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 MIS ON ENESEHINNANG?..................................................................................... 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE.............................
Poliitilise sotsialiseerituse indikaatoriks on kodanikupädevused (civic competences):Teadmised poliitikast, Oskused poliitikas osalemiseks, Hoiakud, mis võimaldavad toimimist ühiskondlikus elus, Sh kodanikujulgus ehk julgus kodanikuna osaleda. Kodanikeks kasvamine toimub kodanikekasvatuse toel. Kesksed probleemid:Sotsiaalteaduslik vaateviis vs teadmised vs väärtuskasvatus, Osalusvalmidus vs kriitiline otsustusvõime, Patriotism vs avatus maailmale, Erinevate sotsiaalteaduste balansseeritud esitusviis. Poliitilise sotsialiseerumise mõju hindamisel on kaks põhilist lähenemist: 1. poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa(üksmeelt, konsensust)ja on seega poliitilise süsteemi püsimiseks hädavajalik 2. poliitiline sotsialiseerumine sisendab vaateid, mis varjavadja kaitsevad valitseva rühmaülemvõimu. Osalemine poliitikas Albert O
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Lapse arengu verstapostide kirjeldamine Tartu 2020 Laste kõne areng, nagu ka kõik muu laste puhul, on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu ...
Selle reformi valmistamine kests kümme aastat. 1995. aastal otsustas Läti Seim, et igas vene koolis peaksid lapsed õppima vähemalt kaks ainet läti keeles põhikoolis ja kolm ainet keskkoolis. 1998. aastal vastuvõetud haridusseaduse redaktsiooni kohaselt peaksid keskooli õpilased õppima ainult läti keeles. See pidi jõustuma 1. septembril 2004 aastal, aga ühiskond nõudis, et ainult 60% ainetest oleks läti keeles. Selle reformi vastu olid pidevad protestid. Balti sotsiaalteaduste ülikool viis läbi ühe küsitluse. Seda reformi toetasid ainuld 20% venekeelse kooli õpetajaids, 15% õpilasi ja 13% vanemaid. Arvamused, milleni see viis on väga erinevad. Eelmine haridusminister arvab, et kõik on korras: riigieksami tulemused 2005. aastal olid põhimõtteliselt samad kui eelmiste aastate tulemusedki. Õpilased ja õpetajad arvavad teisiti. ,,Mul oli 2 õpiku komplekte igas aine," ütles tänane
o kutseõppeasutuse raamatukogu o huvikooli raamatukogu 1 1. Rahvusraamatukogu eesmärk rahvuslike kultuuriväärtuste ja inforessursside kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Põhiülesanded: tegutseb rahvusraamatukoguna, parlamendiraamatukoguna, humanitaar ja sotsiaalteaduste alase üldkasutatava raamatukoguna, erialateabekeskusena, maailmakultuuri vahendajana ning kultuurikeskusena. Rahvusraamatukogu tegutseb iseseisvalt, oma seadusega. 3. Erialaraamatukogud: - ametiasutuse raamatukogu teenindab avaliku halduse asutusi. Nt Ministeeriumid, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Riigiarhiiv (nende raamatukogud) - meditsiini raamatukogu teenindab nii era kui avaliku sektori spetsialiste
Metateooria- teooria teooriast. Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS
Majanduse alused Mis on majandusteadus? Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus
1. Sissejuhatus Järgnevas töös kirjeldab ja analüüsib autor oma õppetööd Tallinna Majanduskoolis kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal. Tallinna Majanduskool Aadress: Tammsaare tee 147, Tallinn 12915 Peamised tegevusvaldkonnad: Kooli eesmärki järgiv õppe- ja arendustegevus Missioon: Õppijatele kvaliteetse praktilise suunitlusega hariduse pakkumisega sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas aidata kaasa Eesti majanduse arendamiseks vajalike ning elukestvaks õppeks motiveeritud isiksuste kujunemisele. Omandivorm: Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus Töötajate arv: Kooli töötajate keskmine arv on 2010.a. 88, neist 51 on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaarteaduskond Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut Koostajad:................................ ARENGUFOND Analüüs Juhendaja: ................. Tallinn 2006 Eesti Arengufond on plaanitud avalik-õigusliku ettevõttena, mille idee võeti Soomest, kus
annaabi.ee 
