Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaal-, käibe- ja tulumaks.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, töötaja, maksuvaba, maksumäär, maksustamisperiood, väljamakse, kindlustus, kalendrikuu, tegija, tööandja, käive, kasutatava, kuupäevaks, tulult, kalendriaasta, eripäraks, ettevõttesse, ettevõtlusega, mitteseotud, tuludeklaratsioon, millelt, tulumaksuvaba, 2250, 1728, importi, lõpptarbija, aastakäiveEESTI MAKSUSÜSTEEM SISUKORD EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................... 1 SISUKORD.......................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................3 a. Tulumaks.......................................................................................................4 1.2 Sotsiaalmaks...............................................................................................4 1.3 Käibemaks...................................................................................................4 1.4 Aktsiisid....................................................................................................... 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest.............................................................. 6 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest..................................
tekiks kiviaeg on - nafta, kuid kui meil ei oleks käivet, siis mille eest me seda puuriksime. Käsi peseb kätt ja käivega on samamoodi, ilma ühe kupüürita ei saa mingit teist toodet omada. Kust see raha tuleb, sest kõik ju maksavad ja kulutavad, kuid kuidagi peab raha ringlusesse tagasi jõudma. Samas inimesed on terved ja riigid püsivad. Selleks üheks põhjuseks on sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad – tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt;
tekiks kiviaeg on - nafta, kuid kui meil ei oleks käivet, siis mille eest me seda puuriksime. Käsi peseb kätt ja käivega on samamoodi, ilma ühe kupüürita ei saa mingit teist toodet omada. Kust see raha tuleb, sest kõik ju maksavad ja kulutavad, kuid kuidagi peab raha ringlusesse tagasi jõudma. Samas inimesed on terved ja riigid püsivad. Selleks üheks põhjuseks on sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn
Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1. fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises; 2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. tulumaks sotsiaalmaks maamaks Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. aktsiis käibemaks tollimaks Maksukohuslane Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 eurot pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 eurot, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot. Kandeavalduse koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele.
Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 27 krooni ning kuupalk 4350 krooni. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse.
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
Riiklike maksude kehtestamise õigus on Riigikogul. Kohalikud maksud kehtestatakse valla või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seadusele. Riiklikud maksud ·tulumaks; ·sotsiaalmaks; ·maamaks; ·hasartmängumaks; ·käibemaks; ·tollimaks; ·aktsiisid; ·raskeveokimaks. Kohalikud maksud ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Füüsilise isiku tulumaks ·maksumäär: 21% ·maksustamisperiood: aasta. ·maksuobjekt: Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulu. ·laekumine: 11,4% maksustatavast tulust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, ülejäänud riigieelarvesse. Ettevõtte tulumaks ·maksumäär: 21/79. ·maksustamisperiood: kuu. ·maksuobjekt: jaotatud kasum. ·laekumine: riigieelarvesse. Sotsiaalmaks ·eesmärk: pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks tulu saamine.
protseduurid ning dokumentatsiooni ja nende esitamise korra: kas elektrooniliselt või paberkandjal. Enim levinud maksudeklaratsioonid on: ·Käibedeklaratsioon ·Sotsiaalmaksu deklaratsioon ·Tulumaksu deklaratsioon ·Töötuskindlustuse deklaratsioon ·Kohustusliku kogumispensioni deklaratsioonjt. Maksud Tulumaks- residendist füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu 2013. aastal 1728 eurot (144 eurot kuus) ning maksumäär 21% Kui inimene soovib, et tema palgalt või muult tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel oleks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul arvesse võetud, tuleb tal väljamakse tegijale esitada vastavasisuline avaldus. Avaldus on kirjalik, kuid vabas vormis. Üheaegselt (samal kuul) saab maksuvaba tulu arvestada vaid ühe väljamakse tegija (näiteks tööandja) juures.
aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Füüsilise isiku tulumaksumäär on 20%, mis tähendab et maksustatav summa korrutatakse maksumääraga 20% (või korrutatakse 0.2-ga läbi). Ettevõtte tulumaksumäär on 20/80 mis tähendab, et maksustatav summa
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust; 6. Kes on resident? § 6 lg 1 ja 2
Mihkel Peips Majandus ja ettevõtlus Eesti ja Holland Eesti ettevõtte maksud Tulumaks Tulumaks on sissetulekult võetav maks. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning juriidilise isiku tulumaks. Eesti tulumaksumäär on 2016. aastal 20% . Maksudeklaratsiooni esitatakse maksu -ja tolliametile iga kuu 10. kuupäevaks. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on tasu, mida kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Töötaval inimesel tasub sotsiaalmaksu tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Iga kuu 10. kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda maksu- ja tolliametile. Minimaalse kohustuse all oleva sotisaalmaksu kuumäär on 390 eurot. Käibemaks
.5 ............................................................................................................................ 6 Maksud ja toll...................................................................................................... 6 1.1Käibemaks...................................................................................................... 6 1.2Tulumaks........................................................................................................ 6 1.3 Sotsiaalmaks................................................................................................. 6 1.4 Töötuskindlustusmakse................................................................................. 7 1.5 Keskkonnatasu.............................................................................................. 7 1.6 Muud maksud................................................................................................ 7 Raamatupidamine ja aruandlus..........................
Igal maksul on oma seadus: Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 31.12.2010 KÄIBEMAKSUSEADUS § 1. Maksu objekt (1) Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse (§ 6), välja arvatud maksuvaba import (§ 17); 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõiked 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive; 4) käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine (§ 18).
õigluse printsiip. ADAM SMITH: MAKSUDE PÕHINÕUDED (Rahvaste rikkus, 1776): Võrdsus: maks vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv. PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane; maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur, maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine. MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise viis (sissenõutav, tähtajaliselt tasutav, kinnipeetav), eesmärk (üldine, erieesmärk), maksumäär
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks
lubatud mahaarvamised. Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult tehtud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses. Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel: Töötajatele tehtud erisoodustused Kingitused, annetused, vastuvõtukulud Dividendid ja muud kasumieraldised Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed Sotsiaalmaks Kui teiste maksude eest otsest vastutasu pole ette nähtud, siis sotsiaalmaks on riiklikuks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksu maksab tööandja järgmistelt füüsilistele isikutele (töötajatele) tehtud väljamaksetelt olenemata aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal: 1. Töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt 2. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (nt
aastal on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus . Inimese aastased tulud maksustatakse tulumaksuga kogusummas ja tulude summale on ette nähtud üks tulumaksuvaba miinimum . Ettevõtlustulult arvutatakse tulumaksu tavaliselt nii: Tulumaks=((E-vormi viimane rida : 1,33) tulumaksuvaba miinimum) x 0,21 Lisaks on tulumaksu arvutamisel veel kaks varianti sõltuvalt sellest, millise tulemuse andis ettevõtlustulult sotsiaalmaksu arvutamine. Kui E vormi viimase rea järgi arvutatud sotsiaalmaks tuleb väiksem kui sotsiaalmaksu aastane miinimumkohustus, arvutatakse tulumaksu sellise valemi järgi: Tulumaks=((maksustav tulu-sotsiaalmaksu kohustus)-tulumaksuvaba miinimum) x 0,21 . Tulumaksu tasumisel tehakse kahte liiki makseid: · aasta sees makstakse avansilisi makseid; · pärast aasta lõppu tehakse kogu maksustatavalt tulult tasaarveldusmakse. Füüsilise isiku maksustamise periood on üks aasta. Ettevõtjaks registreeritud inimene
3) näitate tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. taseme järgi. Samuti saab FIE-t registreerida notari kaudu. Enamikes notaribüroodes on olemas FIE asutamiseks vajalikud näidised ja dokumendipõhjad. Kui kasutate FIE asutamisel notari abi, tuleb maksta notari tasu. Avalduse allkirja õigsuse kinnitamise tasu on 12,75 eurot. Kui soovite, et notar koostaks ka avalduse projekti, lisandub tasu 18,20 eurot . Notaritasudele lisandub käibemaks. FIE registreerimine notari kaudu võtab aega 2-3 päeva. Pärast FIE registreerimist tuleb olenevalt teie tegevusalast ja käibest ette võtta veel erinev hulk samme: Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või litsentsi. Kui teie aastakäive ületab 16 000 eurot, tuleb end registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks. Kui palkate töötajad, tuleb nad võtta arvele Haigekassas.
........................................................................................ 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu...................................................................................................... 24 3 Sissejuhatus
...........8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12 SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme kolmeks – proportsionaalne, progressiivne või regressiivne. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalituse avalik-õiguslike ülesannetega täimiseks või selleks
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine.............................
Eestis püsivat tegevuskohta omavad ja palgamakseid tegevad mitteresidendid. 17.Kes maksavad avansilist sots.maksu ? FIE-d kes ei tööta tööandja juures 18.Mida ei maksustata sots.maksuga ? Lähetuskulusid, riigikogu liimete ja presidendi esinduskulusid, laevatöötajate toiduraha 90 krooni 19.Töötuskindlustusmaksu mõiste,milleks on see maks ellukutsutud ,kes ei maksa seda maksu , maksumäärad; Töötukindlustus on sundkindlustus, millega kindlustatakse töötaja töötuks jäämise riski ning tööandja erakorralisi palgakulusid, mis võivad tekkida suuremahulistel koondamistel või tööandja pankrotistumisel. Töötukindlustusmaks ei laiene ja seda ei pea maksma FIE-d, juhtimis ja kontrollorgani liikmed ja vanaduspensioni ikka jõudnud töötajad.,Alates01.07.09 on töötajatelt kinnipeetava maksumääraks 1,0% palgalt.ja ettevõte maksab 0,05% arvestatud palgasummalt. 20.Mis on ja mida reguleerib kogumispensioni seadus?
digiallkirastatud kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 200 krooni pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 400 krooni pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 560 krooni, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 100 krooni. Esitada tuleb järgmised järgmised dokumendid:
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale
3) Juriidiline isik maksab 2012. aastal dividende 200 000 eurot. Kui suur tulumaksukohustus tal tekib? Arvutus: (200000/0,8)*0,2=50000 eurot. 4) Käibemaksukohustuslase kogukäive (ilma käibemaksuta) jaanuarikuus 2012 oli 200 000 eurot. Selle käibe jaoks on ettevõtte ostnud teistelt käibemaksukohustuslastelt kaupa ja teenuseid 60 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga). Kui palju peab ettevõte tasuma käibemaksu Maksu- ja Tolliametile 20. veebruariks 2012? Müügist laekunud käibemaks on 40 000, sisendkäibemaks on 10 000, seega maksukohustuseks on 30 000 eurot. Teine lahenduskäik: Kogukäive 200 000+40 000 (240 000 koos km-ga) Teenuseid 60 000 (50 000 ilma km-ta!) 40 000-10 000(sisendkm)=30 000 5) Ettevõte ühendusesisene käive 2012. märtsis on 20 000 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on tal siseriiklik käive 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Teistelt käibemaksukohustuslastelt ettevõtetelt ostab ta samal perioodil kaupu 6 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga).
Küsimuste vastused Füüsilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu- Residendist füüsilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakse- tulumaksu makstakse kogu oma tulult 3. Milline on maksumäär – 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 490,4 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse— tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Juriidilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu— Juriidilised isikud 2
kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.[1] 3.1.1 Notaris registreerimine Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 pluss käibemaks. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 , millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 . [2] Notari juures registreerimisel tuleb kandeavalduse tegemiseks anda notarile järgnevad andmed:
vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB
Reguleerib Võlaõigusseadus. KÄSUNDUSLEPING on üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Reguleerib Võlaõigusseadus. Käsunduslepingute kohta kehtivatest seadusesätetest tuleks lähtuda juhatuse liikme lepingu sõlmimisel. Töölepingu alusel makstud tasudelt peab tööandja kinni: · töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%), · tulumaksu (20%) ja · kogumispensioni makse (2 või 3 %) · ning tasub juurde: · sotsiaalmaksu (33%) · tööandja osa töötuskindlustusmaksest (0,8%). Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1. Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüvede pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. 2
valmistamisel (materjalid ja teenused, mida on kasutatud põhivara valmistamiseks ning mis on kajastatud mõnel teisel kasumiaruande kirjel kuluna, kajastatakse sellel kirjel kulude vähendusena (“negatiivse kuluna”) – ÄRIKULUD (kaubad, toore, materjal ja teenused, mitmesugused tegevuskulud, tööjõu kulud, põhivara kulum ja väärtuse langus, muud ärikulud) = ÄRIKASUM +/ – FINANTSTULUD/FINANTSKULUD = KASUM (KAHJUM) ENNE TULUMAKSUSTAMIST – TULUMAKS = ARUANDEAASTA KASUM (KAHJUM) Skeem kahe puhul kujuneb aruandeaasta kasum(kahjum) järgmiselt: MÜÜGITULU - MÜÜDUD TOODANGU (kaupade, teenuste) KULU = BRUTOKASUM (- KAHJUM) - TURUSTUSKULUD - ÜLDHALDUSKULUD + MUUD ÄRITULUD – MUUD ÄRIKULUD = ÄRIKASUM +/ – FINANTSTULUD/FINANTSKULUD = KASUM (KAHJUM) ENNE TULUMAKSUSTAMIST – TULUMAKS = ARUANDEAASTA KASUM (KAHJUM) Rahavoo arvestus Lisaks tekkepõhisele tulude ja kulude arvestusele ja kasumile on oluline ettevõtte igapäeva
07.2009 Töötasu üldnõuded § 29. Töötasu suurus (1) Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. (3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. (4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. (6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. (7) [Kehtetu - RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu
annaabi.ee 
