ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1.poiss loeb sosistades) Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? 5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.poiss sosistades) Kas siis selle maa keel … Ei või? … Taevani tõustes üles … 7. (2.poiss liigub ettepoole) Kas siis selle maa keel, Mis kui tasa ojake, Oma ilu tundmata … 8. (1. ja 2. poiss koos) Tõuse üles, mu rõõmulaulu Tuline oja. Rõõmuga üles taevani.
Peeter on tumedate juustega, jalas püksid ja seljas tavaline ühevärviline pluus.) Tsenaarium : PÕRGUNEITSI: ( saladuslikult ) Selle sees on minu kõige kallim varandus, mille sarnast maailmas ei ole, see on üks kallis kuldsõrmus. PÕRGUNEITSI: ( meelitavalt ) Aga et meie armastusesidemel igavene kestus oleks, pead sa mulle sõrmuse vastu kolm verepiiska andma. PEETER: (uudishimulikult ) Aga mis lugu selle sõrmusega siis on? PÕRGUNEITSI: ( teeb kavala näo ja ütleb pool sosistades ) Ühelgi elaval inimesel ega loomal ei ole veel tänaseni selle saladusliku sõrmuse väge tunda saanud, sest et keegi neid salamärke pole osanud seletada. PEETER: ( huvitatult) Tahaks väga teada millised selle sõrmuse võimed on? PÕRGUNEITSI: ( uhkelt ) Siiski on mul võimalik selle pooliku tundmisega palju imeasju teha, mida ükski teine ei suuda teha. PEETER: ( õhinaga, hämmeldunult, väga uudishimulik ) No äkki räägid veel lähemalt, kui võid.
Armastus on nagu mingi jumalik jõud mis mõtleb ja tunneb meie sees hoolimata meie tahtest. 13. Koheldes oma lähedasi nagu nad seda väärivad teeme neid ainult halvemaks. 14. Igaüks talitagu tulevikku silmas pidades. 15. Seistes kõrgel paesel kaldal ei julgenud tütarlaps alla vaadata. 16. Nähes suurt rahvasumma paraadtrepil ägedalt sissesaamist nõudmas arvas parun kõigepealt et võib-olla on töö juures mingi ränk õnnetus juhtunud. 17. Ootamata vastust lahkus ta toast. 18. Küsiti sosistades mis on juhtunud ja vastati samuti sosistades. 19. Istudes hetke vaikselt ja tehes end mõistlikuks alustas ta uuesti. 20. Vana Lible loobumata oma karvamütsist jäi ringi keskele. 3 . Lisa kirjavahemärgid Postimehe toimetus otsustas pärast pikki vaidlusi valida seagripi lõppeva nädala näoks. Ootan tänast lehenumbrit suure huviga et näha kuidas on kunstnik toime tulnud ülesandega joonistada seagripist tavakohane sõbralik sarz. Sõnadega on
hemofiilia ja amneesia. Haigeid ei tohi diskrimineerida, hoolimata haigusest. Eestis taheti koostada pedofiilide avalik nimekiri, et inimesi hoiatada. Ilmselt oleks see list hävitanud selle haiguse all kannatavate elu ühiskondlikus mõttes. Muidugi pole lasteahistamine normaalne nagu seda on diabeetiku regulaarne insuliini süstimine, kuid kas kindlasti tuleb tõmmata nii tugev piir haiguste vahele? Inimesed jäävad tagant järgi vaatama liigpakse, sosistades kaaslasele kõrva: ,,Issand jumal, kui paks ta on!" Kas tagaselja näitamine tähendab sallivust? Ei. Mitte ainult paksud pole pilkealused, vaid on ka kõik teised, kes ei kuulu standarditesse liiga karvased, inimesed ebakonditsionaalse näolapiga, puuduvate kehaosadega, puudega, liiga peenikesed, lühikesed, pikad ,,Hei, kuidas üleval ilm on?" Rääkimata inimklasside vahelistest suhetest, kus jaotutakse kaheks: rikkad ja vaesed.
suur balsameeritud armastus kerget aroomi, mis kõigest läbi tungides õrnalt lõhnastas plekitu puhtuse õhkkonda, milles ta elada tahtis.“ 2.Kuidas hindad Charles’i materialistlikku elukäsitust? -Charles oli kergelt öeldes ihnuskoi, hoidis kõige pealt kokku välja arvatud siis kui Emmal oli näiteks väidetavalt klaveritundide jaoks raha vaja. 3.Milline oli Emma unistus Pariisist? -Emma oli vaimustuses ainuüksi linna nimest, milline elegantne nimi! Ta kordas endale sosistades linnanime. Emma unistas teekonnast Pariisi ja kujutas ette sõitmist sinna. Ta ostis isegi Pariisi linnaplaani ja vedas sõrmega järge mööda tänavaid, ise olles samal ajal nii lummatud oma ettekujutlustest. Emma jaoks oli Prantsusmaa pealinn niivõrd romantiline ja luksuslik, et Ta oli kursis kõikide uuemate muusikateostega, mis Pariisis avaldati ning sirvinud läbi võimalikud moeajakirjad. Pariis oli Rouaulti tütre kinnisidee. 4.Miks Rodolphe ei nõustunud Emmaga põgenema?
Faust on hirmust kange. Kui Lennuk on õhku tõusnud palub Mefistofeles Faustil aknast välja vaadata. Fausti silme alt lendab mööda lõunast naasenud linnuparv.] Faust: Oh ilus hetk, oh... [Järsku kostub reisijate karjeid. Üks hullunud kaasreisija on haaranud püstoli ja ähvardab üht kaunist neidu ära tappa kui keegi koheselt lennukit ei maanda. Faust ja Mefistofeles ruttavad sündmuspaigale. Faust on kaval ja hiilib sõgeda selja taha.] Faust: (Enda ette sosistades) Ma ei saa lasta sellel imeilusal lapsel surra. Mefistofeles: (Hullu tähelepanu endale pöörates) Vabandage. Mida te oma arust teha kavatsete? Oleks ehk targem oma relv langetada? (Faustile) Nüüd! Mida te ootate!? Haarake mõõk! Faust: Sähh sulle! [Faust torkas kurjategija oma mõõgaga läbi.] Faust: (Mõttes endamisi) Jällegi olen sellest maailmast eemaldanud ühe pahategija tehes maailmast natukenegi parema paiga. Mefistofeles: Aga kiiresti nüüd mu käskija
Siis ilmub välja Sagnarelli naaber härra Robert kes ütleb et põrgusse peaks minema see lurjus kes julgeb oma naisele käe külge panna. Sagnarelle vastab talle et tal on õigus oma naist nüpeldada siis kui ta heaks arvab ning keegi teine ei tule talle ütlema mis oma naisega peale hakata. Kui härra Robert on lahkunud soovib Sagnarelle oma naisega ära leppida,kuid naine seda ei soovi puikleb mis ta puikleb kuid annab andeks ja ütleb sosistades et Ta ei unusta seda mis ta mees talle tegi ning hakkab mehele kättemaksu plaanima. Lucas ja Valere peavad aru selle üle kuidas leida lahendus ühele suurele probleemile. Nimelt on nende peremehe tütar haigestunud raskesse haigusesse ning arstid ei oska kuidagi leida lahendust selle mis haigus vaest last vaevab. Nende juttu kuuleb pealt Martine ning sosistab endale,et on leidnud suurepärase võimaluse oma logardist mehele kättemaksta ta
uut suppi ootama. Kõik oli ideaalne. Seda momendini kuni minu kõrval istuv vanavanaema kallas söömahoos oma klaasist vett su uuele pintsakule. Nii see asi jääda ei saa. Kuidas käitute? A: Nüüd ja praegu, teen moorile selgeks, mida temast tegelikult arvan. B: Võtan viisakalt vastu oma kalli vanavanaema siira vabanduse ning ei tekita draamat. C: Otsustan siiski draama tekitamise kasuks ning tühjendan oma veeklaasi sisu vaenlase hallidesse juustesse ja lisan talle vaikselt kõrva sosistades solvangu. Õpetaja osa Õpetaja juhib kogu kogu tunnis toimuvat, vajadusel esitab õpilastele täiendavaid küsimusi, vastab küsimustele, jagab ülesanded. Õpilaste osa Õpilased kuulavad ja soovi korral konspekteerivad. Kui õpetaja poolt on esitatud küsimus, siis vastavad (võib toimuda arutelu õpilaste vahel, kui tekib situatsioon, mil tõusnevad erinevad arvamused). Tunni lõpetamine ning hindamine Õpetaja tänab õpilasi
rõhuasetustega. On aru saada, et laps saab aru mõistetest ning seetõttu on lapsel olemas arusaam keele tähenduslikust küljest ning lapsel on olemas kognitiivsed võimed (Piaget, Sinclair-de Zwart). Laps suudab kõnevoolu segmenteerida ja juttu ümbritsevate asjade, sündmuste, situatsiooni ja oma kogemustega seostada. Kui laps kuuleb enda jaoks kõnes uusi väljendeid või sõnu proovib ta neid mõne hetke pärast kohe järgi öelda. Võib ka öelda, et laps kasutab nn ,,hällikõne", sosistades magama jäädes päeva jooksul toimunud sündmustest, uutest sõnadest jne. Bruneri teooria järgi on Anni oma teadmised keele kohta saanud tugeva vanema ja lapse vahelise sotsiaalse interaktsiooni kontekstis. Ma ei ole aga kindel, et ma Bruneriga nõustuksin väites, et lapse keeleline areng oleks seotud ainult ema või ainult isaga. Bates`i väitega, et osutamine ja keele areng on omavahel seotud, olen nõus kuna jälgides last, seostas ta kõne ja osutamise asjadele pidevalt
Mari ei suuda seda unustada ning otsustab Vargamäele jääda. Pärast mõnda intsidenti ja kohtuprotsessi Pearu piirinihutamise tõttu mõistab ta, et ka Andres on krutskeid täis. Andres laseb purjus (magava) Pearu tema rukkihakkidesse sõita ning nõuab siis kohtus kahjutasu, mida naaber ka maksma peab, teadmata kuidas ta põllule sattus. Hiljem kõrtsis lubab Pearu Andresele maksa suure hulga raha, kui teine ütleb, mis kogu asja taga oli. Andres ütlebki, kuid sosistades Pearule, mille peale mees vihastab, sest see pidavat ilmselge, et tõde tuleb välja öelda valjusti. Vihasena kargab ta naabrile kaela ning mõlemad pistavad karjuma. Kõrtsmik aga tabab ära, et Andres karjub niisama, ainult Pearul on tõsi taga. See juhtum muudab Pearu ettevaatlikumaks, kuna Andresel on nähtavasti oma tõe ja õiguse tagaajamiseks uued viisid tekkinud, millele ta pidevalt piiblist kinnitust leiab.
Lahkub ruumist viimasena. 5. päev: 7.08.15, reede, 12.00-13.30 Eesmärgid: arendada diktsiooni ja lavalist esinemist. 1. 11.30 Ettevalmistus- juhendaja prindib välja laulusõnad ,,Kurg ja konn". Seab valmis ruumi, et noored saaksid toolidel istuda rea kaupa. 30 min 2. Hääle harjutused- juhendaja annab noortele ette laulusõnad ,,Kurg ja konn" ning noored peavad seda ükshaaval esitama erinevatel hääletoonidel, kas kurvalt, rõõmsalt, naerdes, nuttes, sosistades, karjuvalt. Vastavalt sellele, kuidas juhendaja ütleb. Noor peab lugema etteantud teksti (laulu) vastavalt etteantud emotsioonile. Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab kõiki hea etteaste eest ning korjab tekstid kokku. Eesmärk: arendada noorte esinemiskogemust laval ning publiku ees. Vahendid: tekst 30 min 3. Tegelaskujude kehastamine- loosi tahtel valivad noored endale tegelaskuju filmist
Ronja oli käinud seal koos Kolu Periga.Vanamees oli Ronjale näidanud , mida tegi äike Ronja sündimise ööl , allmaakäik oli keskelt kokkuvarisenud ja kiviklibu täis.Ronja tahtis minna teisele poole kiviklibu ja hakkas augu esist puhtaks tassima kiviklibust .Ühel päeval kuulis ta teisel pool kiviklibu vilistamist , seda sama viisikest , mida Birk vilistas. Siis Ronja rääkis Birkiga ,aga samal ajal kuulis ta ,et keegi tuli keldrisse , see oli Kolu Per . Ronja ütles Birkile sosistades ,et nad homme kokkusaaksid. Hommikul pidi Ronja kohtuma keldris Birkiga. Ronja nägi ,et Birk ei näinud välja selline nagu enne talve.Ta oli kõhn. Birk ütles,et neil ei ole süüa. Ronja andis talle oma leiva ja piima. Ronja viis Birkile iga päev kotikese jahu ja herneid, et Birk saaks Undiisi tagavarale iga päev juurde puistata ,ilma ,et ta aru saaks, et keegi on jahu ja herneid juurde pannud. Talv möödus, kätte jõudis kevad.Viimaks ometi pääses Ronja metsa ,kuhu ta nii kaua
rahulolematusele või siis tegelaste vahel olevatele pingetele. Üheks oluliseks näiteks on siin Hedda ning tema pidev kaela ,,mudimine". Korduvalt on näha Heddat enda kaela mudimas ning õhku ahmimas, justkui oleks viimane kohe-kohe otsa lõppemas. Esmakordselt on seda näha kohe alguses, peale tädi Julle äraminekut. Hedda võtab käega kaelast kinni, mudib seda silmnähtavalt tugevasti ning õhku ahmides sõnab ta pooleldi sosistades: "Palun, palun...". Selline käitumine viitab tema sisemisele rahutusele, ta tunneb, et on sattunud kuhugi lõksu, millest tal väljapääsu ei ole ning see võtab ära tema õhu, ta võibki reaalselt tunda, et ta ei saa hingata. See võib olla ka märk kergematsorti paanikahoost. Lavastuses on juba algusest peale väga olulisel kohal lilled. Neid on terve maja pidevalt täis ning juba etenduse alguses viskas Hedda suure sületäie lilli vastu seina. Üldiselt
Vokaalide puhul on tegu perioodilise liitlainega. Mida kõrgema sagedusega on esimene formant, seda madalama keeleselja tõusuastmega on vokaal hääldatud. Muutus tuleb hästi esile käreda hääle puhul. i-häälik on kõige eespoolsem häälik, mistõttu ka kõrgeima sagedusega, u-häälik kõige taga ja kõlab madalaimalt. Eesvokaalidel on kõrgem teise formandi sagedus, tagavokaalidel madalam. Teise formandi muutumine tuleb hästi esile sosistades. Eesvokaalidel on üksteisega suhteliselt lähestikku teine ja kolmas formant. Tagavokaalidel on üksteisega suhteliselt lähestikku esimene ja teine formant. Bark – psühhoakustilise skaala ühik. Tagavokaalidel F2 ja F1 lähestikku, eesvokaalidel F2 ja F3. Mida kõrgem keeleseljatõste, seda väiksem F1 väärtus. Mida madalam vokaal, seda suurem F 1 väärtus. Mida eespoolsem on vokaal, seda kõrgem on F2 väärtus. Konsonantide hääleallikad on häälekurrud
VIIES STSEEN Mathurine sajab mehe ja naise vestlusesse sisse ning uurib don Juanilt, et kas ta ajab Charlottele ka armujuttu. Mees sosistab vaikselt talle, et vastupidi, et Charlotte avaldanud ise talle soovi tema naiseks tulla. Charlotte omakorda küsib mehelt, et mida see teine naine tahab. Mees sosistab talle kõrva sisse, et too on armukade ning tahab ise talle naiseks tulla. Naised lähevad omavahel tülli. Don Juan ässitab neid mõlemaid üles, neile eraldi kõrva sisse sosistades. Vaidlevad, et keda Don Juan armastab. Viimaks leiab Charlotte, et miks mitte mees ise ütle, et kes talle rohkem meeldib. Mees ei näe põhjust oma sõnade kordamiseks, ütleb, et eks ole juba selge, et kes see õnnelik on. Sosistab ühele ning ss teisele, et just tema on see. Lubab veerand tunni pärast tagasi olla. KUUES STSEEN Naised vaidlevad endiselt. Sganarelle üritab neile rääkida auku pähe, et nad ei lahkuks oma kodukülast ning et nad tormavad õnnetusse. SEITSMES STSEEN
on musti mandleid, pruune säravaid. Kuid selliseid kui sinul haruharva, ei terves ilmas rohkem pole neid. Su silmis nägin pisut suverõõmu, ja pisut sügisnukrat igatsust. Kuid minu jaoks su silmis, väike tüdruk on õige pisut ülemeelikust. Refr. On silmi siniseid ... Ei saatus iial tee mind õnnest rikkaks, vaid igatsuse mulle kinkind ta. Sa, väike tüdruk, usu, looda ikka, küll tuleb päev, mil õnnelikuks saad. Refr. On silmi siniseid ... Kui tulen üksi nende puude alla, mul sosistades lausub vana saar: Mis elus juhtuks, ära vannu alla, 23 tea, sinuga on armas silmapaar. Refr. On silmi siniseid ... Pistoda laul Paul-Erik Rummo / Uno Naissoo Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl või peitku ennast hoopis ta põues, sest nii on kindlamgi veel. See relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl ja lõikab läbi kõik kütked, kütked, millesse satud sa teel.
Mänguga seotud laul köidab lapse tähelepanu ja toetab samal ajal keelelist arengut. 20 6. KUNI 9.ELUKUU: LAULA JA RÄÄGI · Vali välja paar lemmikmeloodiat ja laula neid lapsele. · Laps naudib laulu sõnade kuulmist, isegi kui ta nende tähendust veel ei mõista. · Kui laulus esineb lapsele tuttavaid sõnu, laula neid valjema häälega. · Laulmise asemel võib tuttavaid sõnu öelda ka sosistades, pehme, valju või kõrge häälega. · Nii sõnu öeldes kui ka lauldes tekitab nende rütm lapse ajus uusi seoseid. UURINGUTE ANDMETEL on lapse õppimispotentsiaal seda suurem, mida varem ta muusikaga kokku puutub. Lapsed, kes elavad rikkalikus keelekeskkonnas, räägivad 3. eluaastaks peaaegu alati soravalt. Seevastu lapsed, kes on omapäi jäetud, näevad rääkima õppimisel kõvasti vaeva.
sõnavahetas ja ta ähvardas Jürkat keppiga millele see vastas, et las õde jätku teda rahule. Selle peale tuli Elenoore järgmisel päeval ka poodi ja küsis mis toimub, et ta häirib Jürkat vä? Jürka kasutas seda, et noormehel oli kepp käes kui ta seda lausu ja kui preili päris kas oli tal kavas lüüa lausus Jürka proovigu ainult, Elenoor ehmus ja päris kas see on ähvardsus. Oma sarvedega pakus ta aga Elenoorile nalja ja too peale mõttepausi kutsust teda sosistades kõrva öösel rukki äärde vastu metsa. Sel ööl aga ilmus vaid Noor-Ants sinna ja poiste vahel toimus kaklus milles Jürka peale jäi. Järgmisel hommikul tuli. Elenoor jälle siis ja päris miks ei olnud ta kohal mille peale Jürka vastas, et oli ning kus tema oli? Elenoor kutsus siis täna öösel uuesti. jälle aga ilmusid vaid Ants koos kahe kaaslasega, jällegi vöitits rüseluses Jürka kuid mitme sinikaga seda. Järgmisel hommikul kutsuti Noor-Jürka Vana-Antsu juurde. See sõimas
alanduse eest. Zeus kuulab teda kipras kulmul. Pikale veninud sõda teeb ta murelikuks, nagu see on pannud muretsema ja ajanud omavahel tülli teisedki jumalad. Lõpuks pomiseb ta: ,,Ma ei saa sulle milleski ära öelda, Thetis. Hea küll. Kreeklastel tuleb su poja solvamise eest kallilt maksta." II laul On öö. Kõik inimesed ja jumalad magavad. Oma telgis magab Agamemnon. Siis aga laskub tõttaval lennul taevast alla Uni ja läheneb talle hääletult, sosistades kõrva: ,,Sa magad, Agamemnon, ja ometi juhatad sa armeed ja laevastikku! Kuula: mind saadab Zeus, öeldes sulle minu suu läbi, et sa enam ei viivitaks kogu oma armee kokku ja liigu Trooja peale. Võitle, ja sa võidad. Nii on otsustanud Zeus ja teised jumalad. Võit kuulub sulle, Agamemnon. Võta see!" Uni kaob, Agamemnon virgub ning on ärgates sügavalt une mõju all. Niisiis on jumalad otsustanud. On vaja rünnata ja kohe: võit on kindel. Ta riietub, paneb mõõga vööle ja
kasutata pretsedenti) Case law system kohtulahendi süsteem Apply a law seadust vastu võtma Implementation law rakendusseadus Make law Law-making law Interpretation - tõlk tõlgib suuliselt Translation tõlkija, tõlgib kirjalikult Simultaneous interpretation sünkroontõlge (klapid peas, aparatuuriga tõlge) Consecutive in järeltõlge (suuline tõlge ilma aparaadiga) Whispering intre sosistades tõlkimine Under which law was he punished? /What law he was punished under? milled seaduse järgi teda karistati? Legislators seadusetegijad He filed the claim with the court ta esitas kohtule nõude To amend muutma, parandama Substantial law materiaalõigus Head of state riigipea (really safe to use everywhere) Procedural law menetlusseadus Unicameral ühekambriline (parlament) Legislative authority/power legislatiivjõud Convene kokku kutsuma
Raskused töö organiseerimisel. Vajab palju järelvalvet. Nt õpilane istub kohale, õpikut lahti ei võta. Ütlen talle kõvasti, sina ütle mulle järele, mida me nüüd tegema hakkame. Siis sina seda ka teed. ,,Enne istun, siis võtan raamatu ette." Kui saab hakkama tegemisega, siis lähed järgmise etapi juurde. (enne annad veel ka positiivse kinnituse!!!!!) Oled tubli! Nüüd lähme järgmise ülesande juurde. Siis sama asi sosistades. Siis vaikuses. Siis talle saab see sisemiseks, saab ise aru juba. 3. Motoorne üliaktiivsus Sellises tegevuses, mis struktueeritud. Nt kooliklassis, kus reeglid, ilmneb palju. Seal teistest märksa aktiivsem, kiirem jms. Kus pole struktueeritud nt riisud lehti, siis samamoodi tegutseb. 10 Jookseb ringi ja kisub asju. Niheleb kogu aeg ja ei püsi paigal. Vähkleb. On kogu aeg tegevuses. Mida teha?
ÕED: Mida? Mida? NATALIE: Ta süda kuulub teisele! Oodake, ma räägin! ÕED: Ei! Kes see on? Ma arvasin, et sina meeldid talle! NATALIE: Ta lollitas mind! (Samal hetkel kui nad ruumist väljuma hakkavad, siseneb Ljubov.) ÕED: Ljubov! Oi, Ljubov! Uudist tead?! (Natalie muudab suunda, vedades Aleksandra ja Tatjana endaga kaasa. Kolmene seltkond lahkub, Aleksandra ja Tatjana küsival pilgul, Natalie neile midagi sosistades.) TSAADAJEV: Kui armas, kui armas... (Stankevits märkab Ljubovi. Ta katkestab oma otsingud, ajab end sirgu ja teeb kummarduse, saladusest tummaks löödud.) LJUBOV: Kas te kaotasite midagi ära? 62 STANKEVITS: Ma... ma otsin... ma ei tea... (paus) Nii et te sõidate homme koju. LJUBOV: Jah. Aga võib-olla...
*Esiteks vaja lapsele seletada ja ette näidatda, mida mis järjekorras teha. Nt keeletõsmist r-hääliku õppimisele, et peegli eest, kuhu on vaja keel panna, kuidas huuli lahti teha *Sooritamine materiaalselt või materialiseeritult (osaliselt või täielikult). Oluline, et õigekirjaajal on vaja kaasa häälida, see aitab ka millelegi kaasa. Järgeb vaikne artikuleerimine: kord laseme ülesande sooritadaa mittte rääkides, siis rääkides, aeglaselt, kiiresti, sosistades, lauldes jne. Ehk tempo ja hääletugevusmuutused. Tundub lihtne, aga harva seda tehakse. Aga see on vajalik. Lõpuks jõuatakse tasandile, kus toimib vaimne opereerimine. Mis peaks varsti ka muutuma automatiseerituks. Kui kaua see kestab, et eri etappidest jõuaks lõppetappi, see on väga individuaalne. Oskuste kasutamine tegevuses Toimigud saame jagada 2 rühma. A) algoritmi taoline igal pool see aga ei toimi ka. (laps peab suutma valida, mida
«Ei, ei!» karjatas Agnes värisedes ja hakkas abi otsides kähe käega noormehe tugevast käsivarrest kinni. Gabriel võttis neiu nagu väeti lapse kätele ja jooksis trepist alla, aiast läbi raydse jalgvärava poole, mille teised põgenejad juba lukust lahti olid murdnud. Hädavaevalt pääses ta oma õrna koormaga põgenejate trüginast läbi ja lagedale väljale, kus mustad varjud üksikult ja salgakaupa liikusid. «Pange mind nüüd maha,» palus Agnes sosistades. Gabriel kuulas, kuigi kahetsedes, sõna ja nad tõttasid nüüd käsikäes üle lagendiku sinnapoole, kus metsaserv tumendas. Juba paarikümne sammu pärast kukkus Agnes valusasti oiates põlvili. «Mis viga?» küsis Gabriel. «Ma lõin jala vastu kivi,» oigas Agnes. «Teie olete palja jalu, preili Agnes?» «Mitte üksi palja jalu, vaid ka . . . » Kaugemale ei suutnud Agnes rääkida, häbi lämmatas ta hääle. Ta väetike oli ju -- voodist pidanud põgenema
Härjapõlvlase kaabu teeb nähtamatuks ja laseb näha muidu nähtamatuid asju. Kui kärnkonna ristida, tuleb ta punasesse ja musta sametisse riietada, üks kelluke kaela riputada ja teine jalgade külge. Ristiisa peab tal pead hoidma, ristiema tagupoolt. Sidragasum on selle kuradi nimi, kellel võim on tüdrukuid alasti tantsima panna.» «Kurat võtku,» lõi Jehan vahele, «oleksin mina see Sidragasum.» Hulgused kõrtsi teises otsas jätkasid relvastumist, seejuures isekeskis sosistades: «Vaene Esmeralda!» ütles üks mustlane. «Ta on meie õde. Me peame ta sealt välja tooma.» «Kas ta ikka veel Jumalaema kirikus on?» küsis üks juudi näoga kerjus. «Jah muidugi.» «Noh, sõbrad, nüüd kiriku juurde! Seda enam, et seal pühakute Fereoli ja Ferrutioni kabelis on kaks kuju, üks püha Ristija Johannese, teine püha Antoniuse oma, mõlemad kullast, kaaluvad kokku seitse kuldmarka ja viisteist estelliini, alused aga kullatud hõbedast
............................................... Glen Miller 11. Tiigri hüüd (Tiger Rag) .................................................... Domenic La Rocca Vaheaeg 12. Uisutajad Waldteuffel arr. H. Speek 13. Džungli trummid (Jungle Drums) Lecuona 14. SEKSTETT SWINGIB: klaver, trummid, kitarr, bass, klarnet, viiul a) Sosistades (Whispering) vennad Schoenbergerid b) Magus Sue (Sweet Sue) Schoebel c) Aleksandri orkester Irving Berlin (Alexander’s Ragtime Band) 15. Funiculi, Funicula Itaalia rahvalaul 16. Kadunud kari (Milk Cow Blues) Arnod 17. Kareldes parketil (Jumping at the Woodside) Count Basie 18
Kuhu te lähete?» «Ma hüppan aknast alla, et kiiremini kohale jõuda,» hüüdis d'Artagman. «Sina pane põrandatahvlid tagasi, pühi põrand puhtaks, välju ukse kaudu ja jookse sinna, kuhu ma käskisin!» «Oh, härra, härra, te tormate surma!» hüüdis Planchet. «Ole vait, lollpea,» ütles d'Artagnan. Klammerdudes käeea aknaääre kü'ge. lask;s ta enese alla teiselt korruselt, mis õnneks ei asunud kõrgel. Ta ei saanud kriimugi. Ta läks ja koputas, otsekohe uksele, ise sosistades: «Ma lasen ka ennast hiire'õksu püüda, ja häda kassidele, kes niisuguseid hiiri puutuda julgevad!» Vaeva1t oli haamrikene noormehe käe all kõmisenud, kui kära vaibus, lähenesid sammud ning avanes uks ja paljastatud mõõgaga d'Artagnan kargas isand Bonacieux' korterisse, mille uks, kahtlemata vedru tõttu, sulgus ta järel iseendast. Siis kuulsid kõisre lähemad naabrid ja ülejäänud õnnetu Bonacieux' maja elanikud
Paari sekundi pärast kuuldus mürts ja siis lõpetas koer kisa paarikordse kõige imestusväärsema ulgumisega, ja kõik oli jälle surmvaikne ning pastor jätkas oma pühalikku kõnet sealt, kus see oli kätkenud. Paari minuti pärast hakkasid surnumatja selg ja õlad jällepiki seina libisema; ta libises ja libises ümber kolme seina, ajas end siis sirgu, pani käed suu ette, sirutas kaela üle rahva peade pastori poole õieli ja ütles kähedalt sosistades: «Tal oli rott!» Siis vajus ta jälle kühma ja hiilis piki seina oma kohale. Oli näha, et inimesed olid väga rahuldatud, sest muidugi taheti teada, mis oli olnud. Säärane tühine asi ei maksa midagi, aga just need tühised asjad teevad inimese lugupeetavaks ja armastatuks. Kogu linnas polnud meest, kel oleks olnud suurem poolehoid kui surnumatjal. Noh, matusejutlus oli väga hea, kuid hirmus pikk ja väsitav. Ja selle järel hakkas kuningas jahvatama, nagu tal oli viisiks
Oli selgesti aru saada, et ta rääkis ühte ja mõtles ise teist, mida just, kes seda teab. Ja mis peaasi: ta kahtles kõiges, teataval määral nähtavasti selleski, mis Indrek talle jutustas. Tema peaajus omandas iga asi mingisuguse pöörase kuju ja seal pöördus ka kõige lihtsam ja selgem sündmus peaaegu hullumeelselt pahupidi. ,,Meie peame kokku hoidma," ütles ta lävel Indrekule peaaegu saladuslikult sosistades. ,,Eestlased peavad kokku hoidma, sest neid on vähe. Aga eestlane ei hoia eestlase poole, eestlane hoiab sakslase või venelase poole. Eesti rahvameeski hoiab sakslase või venelase poole, usub sakslast ja venelast rohkem kui eestlast, loodab sakslase ja venelase, mitte eestlase enda peale. Kreutzwald lootis, aga tema on surnud; Jakobson ka lootis pisut, aga ka tema suri. Kõik on surnud, kes lootsid eestlase peale. Mehed ja naised! Peaasi naised! Sest
annaabi.ee 
